Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Koroonaviiruse pandeemia ajal püsib usaldus ELi vastu stabiilsena ja eurooplased usuvad, et EL teeb õigeid otsuseid pandeemiast üle saamiseks. Värskes Eurobaromeetri standarduuringus nimetavad Euroopa kodanikud ELi tasandi kolme peamise probleemina majandusolukorda, liikmesriikide rahandust ja sisserännet. Riigi tasandil nähakse samuti peamise mureküsimusena majandusolukorda, millele järgnevad tervishoid ja töötus.

Usaldus ja ELi kuvand

Eurooplaste usaldus Euroopa Liidu vastu on püsinud alates 2019. aasta sügisest stabiilsena (43 protsenti).

Eestis usaldavad ELi 58% vastanutest, mis on nelja protsendipunkti võrra rohkem kui möödunud korral. Kõrgeim usalduse määr oli Iirimaal (73 protsenti), Taanis (63 protsenti) ja Leedus (59 protsenti). Kõige vähem usaldatakse ELi Itaalias (28 protsenti), Prantsusmaal (30 protsenti) ja Kreekas (32 protsenti).

Peamised mureküsimused ELi ja riigi tasandil

Kõige pakilisema probleemina tõid vastanud välja praeguse majandusolukorra – nii arvas üle kolmandiku (35 protsenti) kõigist vastajatest. Mure majandusolukorra pärast ei ole olnud nii suur 2014. aasta kevadest.

Eestlased nimetasid ELi suurima probleemina sisserännet (40 protsenti), teisena majandusolukorda (37 protsenti) ja kolmandana riikide rahandust (34 protsenti).  Suurimaks mureks Eestis peetakse samuti majandusolukorda (39 protsenti), teiseks töötust (29 protsenti) ja kolmandaks tervishoidu (27 protsenti).

Praegune majandusolukord

Alates 2019. aasta sügisest on märkimisväärselt vähenenud nende eurooplaste osakaal, kes arvavad, et nende riigi majanduse praegune olukord on hea (34 protsenti, miinus 13 protsendipunkti). Samas on nende vastajate osakaal, kes peavad seda olukorda halvaks, järsult suurenenud (64 protsenti, +14 protsendipunkti). Eestis peab riigi majanduslikku olukorda heaks 66 protsenti vastanutest.

Majandus- ja rahaliidu ning euro toetamine on endiselt tähtis – 75 protsenti euroala vastajatest pooldab ELi ühisraha. EL 27s tervikuna on toetus eurole suurenenud 67 protsendini (+5), Eestis on toetus eurole 87 protsenti.

Koroonaviiruse pandeemia ja avalik arvamus ELis

Koroonaviirusega võitlemiseks võetud ELi meetmete suhtes lähevad eurooplaste arvamused lahku ­– 45 protsenti on rahul ja 44 protsenti mitte. Enamik vastanutest 19 liikmesriigis on siiski rahul Euroopa Liidu institutsioonide võetud meetmetega koroonaviiruse pandeemia vastu võitlemiseks. Kõige rahulolevamad on inimesed Iirimaal (71 protsenti), Ungaris, Rumeenias ja Poolas (kõik 60 protsenti). Eestis on vastav näitaja 55 protsenti. Seitsmes riigis ei ole enamik vastanutest rahul, eriti Luksemburgis (63 protsenti), Itaalias (58 protsenti), Kreekas ja Tšehhis (mõlemas 55 protsenti) ning Hispaanias (52 protsenti). Austrias on võrdne osa vastajatest rahul ja mitte rahul (mõlemaid 47 protsenti).

Siiski usuvad enam kui kuus eurooplast kümnest, et EL teeb õigeid otsuseid tulevikus (62 protsenti).

Optimistlik suhtumine ELi tulevikku

60 protsenti eurooplastest (61 protsenti vastanutest Eestis) ütleb praegusel raskel ajal, et nad on ELi tuleviku suhtes optimistlikud. Suurim on optimism Iirimaal (81 protsenti), Leedus ja Poolas (mõlemas 75 protsenti) ning Horvaatias (74 protsenti). Väikseim on optimism Kreekas (44 protsenti) ja Itaalias (49 protsenti), kus pessimism ületab optimismi, ning Prantsusmaal, kus arvamused jagunevad võrdselt (49 protsenti vs. 49 protsenti).

Taust

Eurobaromeetri standarduuring „Summer 2020 – Standard Eurobarometer“ (EB 93) viidi läbi ajavahemikus 9. juulist kuni 26. augustini 2020 ELi 27 liikmesriigis, Ühendkuningriigis ja kandidaatriikides näost näkku küsitlustena, täiendades neid erandkorras veebiküsitlustega. 27 liikmesriigis viidi läbi 26 681 intervjuud.

Viimased uudised