Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Tuleval aastal on oodata käibemaksu, aktsiiside ja maamaksu tõusu, langevad perehüvitised, alampalk kasvab ja ka pensionid tõusevad koos pensionäride maksuvabastuse tõusuga.

Käibemaks tõuseb 22 protsendile

Kohe aasta algusest tõuseb Eestis käibemaks seniselt 20 protsendilt 22 protsendile. See toob mehhaaniliselt arvutades kaasa enamuse Eestis müüdud kaupade ja teenuste 1,67-protsendilise kallinemise ja võiks inflatsiooni rahandusministeeriumi hinnangul tõsta 1,4 protsenti, vahendab ERR.

Aktsiisid tõusevad

Alkoholi- ja tubakaaktsiis tõusevad viis protsenti ja muutuvad erinevate hasartmänguliikide maksumäärad. Kange alkoholi liitri pealt peab kaupmees riigile aktsiisi tasuma 0,38 eurot rohkem ja viieeurose sigaretipaki pealt peab aktsiisi tasuma 0,08 eurot rohkem.

Lisaks tõuseb 1. maist kütuseaktsiis seitse protsenti, maagaasiaktsiis 20 protsenti ja elektriaktsiis 45 protsenti. Mootorikütuste hinnad võiksid tõusta maist suurusjärgus kolm senti liitri kohta. Aktsiisid jäävad ka edasistel aastatel tõusma.

Lastetoetused langevad

Tulevast aastast vähenevad ka suuremate perede lastetoetused. Vähemalt kolme lapsega pere hakkab uuest aastast saama senise 650 euro asemel 450 eurot kuus ning seitsme ja enama lapsega pere hakkab saama senise 850 euro asemel 650 eurot kuus.

Lisaks sellele kui käesoleval aastal vähendati lapsetoetust lapse täiskasvanuks saamise puhul järk-järguliselt, siis uuest aastast enam nii ei ole. Teisisõnu, kui perre jääb kaks või üks alla 19-aastast lastetoetust saavat last, ei maksta enam lasterikka pere toetust vastavalt 2/3 või 1/3 toetuse kogusuurusest.

Lastetoetuste vähendamine ei puuduta üksikvanema lapsetoetust ega ka esimese ja teise lapse toetust, mille suuruseks jääb 80 eurot lapse kohta kuus. Niisamuti lapsetoetust alates kolmandast lapsest, mis on 100 eurot kuus.

Mahaarvamised vähenevad

2024. aastast ei saa füüsilised isikud enam maksustatavast tulust maha arvata täiendavat maksuvaba tulu laste ega abikaasa eest ning arvestada ka eluasemelaenu intresse. Mahaarvamisi saab veel teha veel selle aasta eest esitatavas tuludeklaratsioonis.

See tähendab füüsilise isiku tuludeklaratsioonis, mis esitatakse 2023. aasta kohta 2024. aasta veebruaris – mais, on veel õigus mahaarvamisi teha, kuid 2024. aasta kohta 2025. aasta veebruaris–mais, ei ole enam õigust mahaarvamisi teha.

Koolituskulusid ja annetusi saab veel maha arvata kuni 1200 euro ulatuses, kuid mitte rohkem kui poolest Eestis maksustatavast tulust. Samuti jääb õigus oma maksustatavast tulust maha arvata täiendava kogumispensioni III samba sissemakseid, kuni 15 protsendi ulatuses maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas.

Maamaks tõuseb

Järgmisest aastast tõuseb ka maamaks. Hiljemalt 15. veebruariks väljastab maksu- ja tolliamet maamaksuteate isikule, kes 1. jaanuari seisuga on maa omanik või kasutaja.

Vahepeal läbi viidud maa korralise hindamise käigus on maksustamise aluseks oleva maa väärtus hinnatud ümber 8,3 korda kõrgemaks, samas üleminekusätete tõttu on oodata maamaksu maksimaalselt 10-protsendilist või viieeurolist tõusu. Samas jääb see tõus pidevaks ja sarnaaseks järgmistel aastatel.

Samas saavad maamaksust vabastuse äripindadega kortermajades elavad inimesed. kui kortermaja esimesel korrusel asub äripind, siis alates 2024. aastast koduomanik selles majas oleva ärimaa pealt maamaksu ei maksa.

Viimased uudised