Töötukassa nõustamine muutub personaalsemaks
Avaldatud: 19 november, 2026Riigikogu võttis vastu tööturumeetmete seaduse ja sellega seoses teiste seaduste muudatused, mis aitavad muuta tööotsijaid aktiivsemaks, töö otsimise kohustusi ja õiguseid selgemaks ning lühendada töötuse kestust.
Seni on olnud kohustuslik osaleda Töötukassa nõustamisel vähemalt kord 30 päeva jooksul. Seaduse jõustumisest alates muutub see paindlikumaks ning nõustamise aeg, sagedus ja viis lepitakse kokku tööotsijaga, et arvestada tema reaalse olukorra ning töö leidmise võimalustega. See tähendab, et iseseisvamad tööotsijad saavad rohkem vabadust ja harvemaid kohustuslikke kohtumisi. Teisest küljest saavad need inimesed rohkem tuge, kes soovivad tihedamat ja personaalsemat juhendamist.
Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtrase sõnul muutub Töötukassa nõustamine personaalsemaks. „Iga tööotsija olukord ja vajadus abi järele on erinev, kuid senine tugisüsteem ei ole sellega piisavalt arvestanud. Paljudel on töötuna arvel olles käimas läbirääkimised võimalike tööpakkujatega, samas on ka neid, kes vajaksid rohkem tuge. Pole mõistlik paluda kõigil käia ühtemoodi korra kuus nõustamisel, kuna seadus seda nõuab. Sellepärast muudamegi süsteemi paindlikumaks, et hoida kokku tühje töötunde ja anda võimaluse Töötukassa nõustajatel pühendada rohkem aega ja tähelepanu nendele, kes seda päriselt vajavad,” ütles Vahtras.
Selgemaks muutub ka aktiivsusnõuete rikkumiste süsteem. Iga rikkumine läheb arvesse ja on sama kaaluga. Esimesele kahele rikkumisele järgneb hoiatus, kuid toetuste ja hüvitiste maksmine jätkub. Sellega muutub süsteem ka õiglasemaks – töövõimetoetuse ja töötuskindlustushüvitise saajatele ei kaasne kohe esimeste rikkumistega toetuste ja hüvitiste ajutist peatamist või lõppemist. Peale kolmandat rikkumist lõppeb töötuna arvelolek ja kaovad ka hüved. Kui 12 kuu jooksul lõppeb töötuna arvel olek teist korda samal põhjusel, kaasneb töötule 90-päevane ooteaeg enne kui ta saab uuesti töötuna arvele tulla.
Töötukassa juhatuse liikme Ulla Saare sõnul on tööotsijal olnud keeruline aru saada, mida iga konkreetne rikkumine kaasa toob. „Nüüd on reegel selge ja kõigile ühesugune: iga rikkumine on sama kaaluga ning kolmanda järel lõpetatakse töötuna arvelolek,” lausus Saar.
„Töötuna arvele tulles nõustub inimene koostööga, kus kohustused on mõlemal poolel. Meie kohustus on pakkuda tööotsijale tema olukorrale sobivat tuge ja teenuseid. Tööotsija kohustus on aktiivselt tööd otsida, sobiv töö vastu võtta ja kokkulepitust kinni pidada. Kui mõlemad pooled panustavad, jõuab inimene kiiresti tööle,” selgitas Saar.
Seadusemuudatusega on tööotsijatel suurem vabadus panna paika tööotsingu alguses enda varasema töökogemuse ja töötingimuste põhjal, millised on ootused uuele tööle (nt töötasu). Mida kauem on inimene töötu, seda laiemaks muutub ka sobivate tööde valik, et tekiks rohkem võimalusi tööle saada. Esimese 20 nädala jooksul kaovad senised jäigad palga- ja sõidupiirangud ning reeglid muutuvad tööotsijale paindlikumaks. Sobiv töö peab senisest paremini arvestama tööotsija reaalse elukorralduse, tervise ja muude kohustustega, sh hoolduskoormusega.
Töötukassa andmetel on 2026. aastal olnud keskmiselt iga kuu lõpus töötuna arvel 40 800 inimest, 2025. aastal oli see arv 45 833. Registreeritud töötuse määr on tänavu olnud keskmiselt 5,8 protsenti.









