Riigikontroll: Eesti riigi ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamine maakasutussektoris on küsimärgi all
Avaldatud: 18 november, 2026Kuigi Eesti on ühinenud Euroopa Liidu ambitsioonika kohustusega jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni ja loodab selle sihi täitmisel olulisel määral süsinikku siduva maakasutussektori panusele, on selles valdkonnas võetud eesmärkide suunas liikumine ebakindel, leiab Riigikontroll oma täna avaldatud aruandes.
Nii ei suuda Eesti praeguste andmete põhjal täita Euroopa Liidu maakasutusmääruse esimeseks arvestusperioodiks, aastateks 2021-2025 võetud kohustust saavutada kokku lepitud sektorites sidumise ja heite tasakaal. Ja kuigi alanud teisel arvestusperioodil, aastatel 2026–2030 on kliimaeesmärgi täitmise tõenäosus tulenevalt metoodikamuudatustest paranenud, paistab 2050. aastaks maakasutuse sektoris (LULUCF –Land-Use, Land-Use Change and Forestry – maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori) kliimaneutraalsuse saavutamine jätkuvalt ebakindlana. Keskkonnaagentuuri prognoosi kohaselt jääb maakasutussektor ka kokkulepitud täiendavate meetmete rakendamisel 2050. aastal ligikaudu 1,6 miljoni tonni CO₂ ekvivalendi ulatuses kasvuhoonegaaside netoheite allikaks.
Suurim osa kasvuhoonegaaside heitest pärineb energeetikasektorist. Kuigi maakasutussektori heide moodustas kahe aasta eest ligikaudu vaid 16 protsenti kogu riigi kasvuhoonegaaside heitest, on tegemist ainsa sektoriga, kus looduslike protsesside kaudu on võimalik suures mahus süsinikku siduda. Juhul, kui mõne teise sektori heidet pole võimalik nullheiteni vähendada, aitaks heitmete sidumine maakasutussektoris riigi üldist heitetasakaalu eesmärki saavutada.
Praegu teadaolevatel andmetel ei täida Eesti maakasutuse sektori esimese arvestusperioodi, aastate 2021–2025 eesmärki, mille kohaselt ei tohi maakasutussektori heide ületada süsiniku sidumist. Kohustuse lõplik täitmine või mittetäitmine selgub siiski alles 2027. aastal pärast arvestusmetoodika täpsustumist ja Euroopa Komisjoniga peetavate läbirääkimiste lõppu. Eesmärgi mittetäitmisel on üheks kompenseerimise võimaluseks teiselt liikmesriigilt maakasutuse ühikute ostmine. Praegu ei ole teada ei nende ühikute kättesaadavus ega võimalik maksumus. Valitsus võib otsustada täitmata kohustuse edasi kanda ka järgmisesse arvestusperioodi.
Samas on teise arvestusperioodi, aastate 2026–2030 eesmärgi täitmise väljavaade paranenud, sest kasvuhoonegaaside arvestusmetoodika on muutunud. Uuendatud arvestusmetoodika järgi on Eesti hinnanguline vahe 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks vähenenud varasemalt prognoositud 1,8 miljonilt tonnilt umbes 0,1 miljoni tonni CO₂ ekvivalendini. See moodustab ligikaudu 5% maakasutussektori 2030. aasta prognoositud netoheitest (sidumisest või heitest). Lõplik hinnang teise arvestusperioodi kohustuste täitmisele antakse 2032. aastal.
Kuigi Eestis raporteerib maakasutuse sektoris meetmete rakendamisest ja kokku on lepitud täiendavad meetmed, siis praegu teadaolevalt jääb nendest 2050. aasta eesmärgi saavutamiseks väheks. Samuti on puudulikult analüüsitud meetmete sotsiaal-majanduslikku mõju. Valitsuse strateegilistes dokumentides kirjeldatud meetmed on sageli üldsõnalised ning puudub selge ülevaade nende tegelikust mõjust kasvuhoonegaaside heite vähendamisele või suuremale süsiniku sidumisele. Nii olemasolevate ja täiendavate kui ka uuringutes käsitletud võimalike lisameetmete puhul ei ole enamikul juhtudel hinnatud mõju regionaalpoliitikale, maksulaekumisele, tööhõivele, sektorite omavahelistele mõjudele jne. Ilma selleta ei saa hinnata mõju olulisust, võrrelda meetmete mõju ning hinnata leevendusmeetmete rakendamise vajadust.
Riigikontrolli hinnangul vajab Eesti selgemat ülevaadet sellest, millised meetmed aitavad maakasutussektori heidet vähendada ja süsiniku sidumist suurendada ning kokkulepet, milliseid meetmeid rakendada. See aitab tagada Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmise ning vältida võimalikke täiendavaid kulusid tulevikus.
Praegu aga puuduvad eesmärgid maakasutuse sektori kasvuhoonegaaside vähendamiseks 2050. aastaks ning meetmed eesmärkide täitmiseks. Riigikohus on seevastu 2023. aasta otsuses öelnud, et riigil tuleb kehtestada etapiviisilised õiguslikult siduvad suunised erinevatele sektoritele.
Taustainfo
Ülevaate eesmärk on näidata, millised on võimalikud valikud metsamaa, turbakaevandamise alade ja põllumajandusmaa kasutamisel, et täita kasvuhoonegaaside vähendamise ja looduse taastamise eesmärke.
Maakasutusmääruse kohaselt on maakasutuse sektoril kaks arvestusperioodi.
- Esimesel arvestusperioodil (2021–2025) pidi kokkulepitud maakasutuse valdkondade arvestuslik heide ja sidumine olema tasakaalus. See hõlmas metsamaad, põllu-ja rohumaad, asulaid ja muud maad. Sidumine võis ületada ka heidet, kuid heide ei tohtinud olla suurem kui sidumine. Esimese arvestusperioodi kohustus ei ole praeguste andmete järgi täidetud. Eesti arvestuslik puudujääk on ligikaudu 10 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti.
- Teisel arvestusperioodil (2026–2030) on 2030. aasta Eesti riigipõhine maakasutussektori eesmärk saavutada 0,434 miljonit tonni CO2ekvivalenti suurem süsiniku sidumine või heite vähendamine võrreldes võrdlusaastate (2016–2018) keskmise heitkogusega. Kõige värskema, 2026. aasta kevadel avaldatud arvutuste järgi jääb Eestil 2030. aastal eesmärgile vastava sihttaseme saavutamisest puudu 0,1 miljonit tonni. Lõplik hinnang teise arvestusperioodi kohustuste täitmisele antakse 2032. aastal.
Keskkonnaagentuuri prognoosi kohaselt on kõikide sektorite kasvuhoonegaaside heide 2050. aastal ligi 8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti.
Riigikohtu halduskolleegium ütles 2023. aasta 11. oktoobri otsuses nr 3-20-771, mis puudutas Auvere õlitehase kaasust, et seadusandjal tuleb aegsasti kehtestada realistlik ja õiguslikult siduv etapiviisiline ja sektoripõhine heitkoguste jaotuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks.
Aruande täistekst:









