Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Lõuna päästekeskus
Elektrilevi ja Päästeamet kutsuvad küttehooaja alguses koduomanikke oma elektrisüsteemi üle kontrollima, sest tänavu on Eestis elektrist alguse saanud juba 185 hoonetulekahju. Ligi pooled tänavustest põlengutest said alguse elektripaigaldise rikkest.
„Pimedal ja külmal ajal on elektrisüsteemi koormus kodudes suurem kui muul ajal aastas. Radiaatorid, soojapuhurid ja teised küttekehad töötavad tundide kaupa ning vana või valesti paigaldatud juhtmestik ei pruugi sellele vastu pidada. Elektrilevi toob elektri pea igasse Eesti koju ja ettevõttesse, seepärast peame oma kohuseks juhtida tähelepanu ka sellele, mis toimub pärast arvestit. Kui majas on vanad juhtmed ja elektrisüsteemi pole aastaid üle vaadatud, tasub elektrikult audit tellida enne, kui külmad päriselt kätte jõuavad,” ütles Elektrilevi käiduvaldkonna juht Andres Tõnissaar.
Päästeameti andmetel sai selle aasta jaanuarist novembri alguseni elektrist alguse 185 hoone tulekahju. Ligi pooled ehk 92 neist põhjustas elektripaigaldise rike, see tähendab viga kas elektrikilbis, juhtmetes, harukarbis või pistikupesas. Elektriseadme rikkest sai alguse 70 tulekahju ja elektriseadmete hooletust kasutamisest 23. Seda on peaaegu sama palju kui kogu eelmisel aastal kokku, mil elektritulekahjusid oli 194.
Elektrist alguse saanud tulekahjud on Eesti kodudes jätkuvalt üks suurimaid ohte. Eelmisel aastal said eluhoonetes toimunud tulekahjud kõige sagedamini alguse just elektrist, kokku 29% kõigist eluhoonete tulekahjudest. Aastatel 2023 kuni 2025 registreeriti Eestis 614 elektrist alguse saanud hoonetulekahju, neist 392 eluhoonetes. Mullu hukkus elektririkkest tingitud tulekahjudes kuus inimest.
Talvel kasvab elektritulekahjude arv eelkõige seetõttu, et külma ilmaga lülitavad inimesed sisse rohkem võimsaid kütteseadmeid. Elektriradiaatorid ja soojapuhurid koormavad sageli vanu elektrisüsteeme, mis võivad üle kuumeneda või rikki minna. Sama mustrit näitas ka möödunud talv: külmade kuude tõttu juhtus tänavu aasta alguses elektritulekahjusid märgatavalt rohkem kui aasta varem.
„Suur osa elektritulekahjudest saab alguse vananenud või asjatundmatult tehtud elektripaigaldisest, näiteks nõrgenenud või sobimatutest ühendustest ja kahjustatud juhtmetest. Küttehooajal tulevad need vead välja, sest süsteem töötab pikalt suure koormusega. Soojapuhurit või õliradiaatorit ei tohiks ühendada pikendusjuhtmesse, sest pikendusjuhe on mõeldud väiksema koormusega seadmetele ajutiseks kasutamiseks. Kui pistikupesa või juhe läheb soojaks, on see hoiatusmärk, mida ei tohi eirata,” ütles Päästeameti ennetustöö osakonna ohutusteadlikkuse ekspert Tuuli Taavet.
Päästjate kogemus näitab, et tulekahjuni viib sageli hetkeline hooletus. Ühel juhul kandus keraamilise soojuskiirguri kuumus diivanile, mis süttis põlema. Ohtlik on ka külmunud veetorude soojendamine kuumaõhupuhuri või fööniga, kui soojus kandub puitpinnale või soojustusele. Lemmikloomaomanikud peaksid meeles pidama, et kass võib pliidil kõndides selle kogemata sisse lülitada ja põlema süüdata pliidile jäetud paberrätikud või lõikelaua.
„Elektriseadmeid ostes tasub jälgida, et neil oleks CE-märgistus ja kasutada neid kasutus- ja ohutusjuhendi järgi. Rikkis või viga saanud kodumasinaid ei tohi edasi kasutada, need tuleb lasta spetsialistil parandada või välja vahetada,” lisas Tuuli Taavet.
Elektriohutuse tagamiseks küttehooajal soovitavad eksperdid:
Rohkem nõuandeid leiab Elektrilevi Ohutusveebist https://elektrilevi.ee/et/elektriohutus/ohutusveeb/elektriohud-toas.

Viimased uudised