Statistikaamet: Valitsemissektori võlg jätkas 2024. aastal kasvu, eelarve puudujääk vähenes

Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Keskvalitsuse alla kuuluvad riigieelarvelised asutused, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kohalike omavalitsuste alla aga linna- ja vallaasutused koos sihtasutustega.

Statistikaameti riigirahanduse tiimijuhi Pauline Kommeri sõnul lõpetasid 2024. aasta eelarve defitsiidiga nii keskvalitsus kui ka kohalikud omavalitsused. „Keskvalitsuse eelarve puudujääk oli 553,9 miljonit eurot ja kohalikel omavalitsustel 152,8 miljonit eurot,” täpsustas Kommer.

Valitsemissektori tulud kasvasid 2024. aastal 8,5% ning kulud 4,7%. „Võrreldes eelneva aastaga kulude kasv küll aeglustus, kuid jätkuvalt ületasid valitsemissektori koondkulud tulusid, seda 665,7 miljoni euro ulatuses. Eelarve puudujääk protsendina SKP-st moodustas 2024. aastal 1,7%,” kommenteeris Kommer.

Võrreldes 2023. aastaga vähenes mullu nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste eelarve puudujääk. Kulude kiirema kasvu tõttu kahanes aga sotsiaalkindlustusfondide ülejääk, mis oli 2024. aastal 41 miljonit eurot.

Enim kasvasid kulud sotsiaaltoetustele

Keskvalitsuses kasvasid 2024. aastal enim kulud sotsiaaltoetustele. Kõrgema Euribori baasintressimäära ja suurenenud laenukoormuse tõttu kasvasid võrreldes aasta varasemaga ka intressikulud. Nii keskvalitsuses kui ka kohalikes omavalitsustes suurenesid tööjõukulud, kuigi vähem kui varasematel aastatel. Puudujääki aitasid vähendada suurenenud dividenditulud ning maksulaekumised, eelkõige tulu- ja käibemaksu laekumise kasv.

Valitsemissektori konsolideeritud võlg kasvas aastaga 1,6 miljardit eurot

Valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) oli 2024. aasta lõpuks 9,3 miljardit eurot ehk 23,6% SKP-st. Võrreldes 2023. aastaga kasvas võlg 1,6 miljardit eurot. Valitsemissektori võlatase SKP suhtes suurenes aastaga 3,4% võrra. Enim kasvasid lühi- ja pikaajaliste võlakirjade kohustused, vastavalt 463 miljonit eurot ehk 89% ning 1,2 miljardit eurot ehk 39%. Pikaajaliste laenudega seotud kohustused oluliselt ei suurenenud, kasvades 25 miljonit eurot ehk 0,6%. Kommer tõi välja, et esimest korda moodustasid Eesti valitsemissektori võlas suurima osakaalu võlakirjad (2024. aastas 56% koguvõlast), mitte enam laenukohustused (43% koguvõlast).

Keskvalitsuse koguvõlg kasvas aasta varasemaga võrreldes 19% ja oli 2024. aasta lõpuks 9,1 miljardit eurot. Täiendavate võlakirjaemissioonide tulemusena suurenes keskvalitsuse võlakirjade maht aastases võrdluses 47% ja oli 2024. aasta lõpus 5,2 miljardit eurot. Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksetest tulenevalt vähenes nende maht aastaga 6%, olles 2024. aasta lõpuks 2,5 miljardit eurot. Välisvõla osatähtsus moodustas keskvalitsuse võlakohustustest 74%, suurenedes aastases võrdluses 2% võrra. Keskvalitsuse kohustused sotsiaalkindlustusfondide ees jäid 2023. aastaga võrreldes samaks ja olid 1,3 miljardit eurot.

Kohalike omavalitsuste koondvõlg oli eelmise aasta lõpuks 1,5 miljardit eurot. Aastaga kasvas võlg 12%. Kui keskvalitsuses suurenes võlg uute võlakirjade emiteerimise tõttu ja laenukohustuste maht kahanes, siis kohalikel omavalitsustel oli olukord vastupidine. Võla kasvu taga oli pikaajaliste laenudega seotud kohustuste suurenemine 13%. Pikaajaliste võlakirjade maht jätkas aga kahanemist, vähenedes aastaga 27%. Sarnaselt keskvalitsusele suurenes 2023. aastaga võrreldes välisvõla osakaal, moodustades 2024. aastal 27% kohalike omavalitsuste võlast.

Sotsiaalkindlustusfondid (tervisekassa ja töötukassa) valitsemissektori võlga ei panustanud.