Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta märtsis kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 16 protsenti ja import 15 protsenti.

Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 216 miljonit eurot, mis on 14 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul toimus tänavu märtsis suurim kaubavahetuse langus eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikidega. „Kui liiduväliste riikidega kasvas kaubavahetus 3%, siis Euroopa Liidu liikmesriikidega vähenes kaupade eksport 22% ja import 18%. Suurim langus toimus kaubavahetuses naaberriikide Soome ja Lätiga,” täpsustas Leppmets.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis kasvas mullusega võrreldes 4 protsendipunkti, ulatudes tänavu märtsis 68% protsendini. Aastases võrdluses vähenes Eesti päritolu kaupade eksport 11%.

Analüütik selgitas, et märtsis eksporditi Eestist enim kaupu Soome (15% koguekspordist), kuhu viidi kõige rohkem elektriseadmeid, ja Rootsi (10% koguekspordist), kuhu viidi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid. Võrreldes 2023. aastaga vähenes märtsis kaupade väljavedu kõige enam Soome (116 miljoni euro võrra) ja Lätti (53 miljoni euro võrra), sest maagaasi eksporti Soome ei toimunud ning Lätti eksporditi elektrienergiat mullusest vähem. Enim kasvas kaupade eksport Singapuri (41 miljoni euro võrra), kuhu viidi rohkem mineraalseid tooteid (sh põlevkivikütteõli).

Kaupadest eksporditi märtsis enim elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%) ning puitu ja puittooteid (13%). „Võrreldes aastatagusega vähenes märtsis kõige rohkem mehaaniliste masinate (52 miljoni euro võrra), mineraalsete toodete (41 miljoni euro võrra), metalli ja metalltoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (mõlemad 35 miljoni euro võrra) väljavedu Eestist. Kasvas põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh teravilja) eksport (12 miljoni euro võrra),” ütles ta.

Märtsis imporditi kaupadest enim elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (mõlemad 13% Eesti koguimpordist) ning transpordivahendeid (12%). Aastases võrdluses vähenes kõige rohkem mineraalsete toodete (80 miljoni euro võrra), transpordivahendite (51 miljoni euro võrra) ja elektriseadmete (48 miljoni euro võrra) Eestisse sissevedu. Kasvas põllumajandussaaduste ja toidukaupade import (12 miljoni euro võrra).

„Peamised impordipartnerid märtsis olid Saksamaa (13% koguimpordist), Läti ja Soome (mõlemad 12%). Saksamaalt toodi Eestisse enim transpordivahendeid, Lätist ja Soomest mineraalseid tooteid. Mullusega võrreldes vähenes kaupade sissevedu kõige enam Soomest (85 miljoni euro võrra) ja Lätist (45 miljoni euro võrra), kust toodi varasemast vähem mineraalseid tooteid: Soomest vähenes elektrienergia ja Lätist maagaasi import,” ütles Leppmets ja lisas, et kõige rohkem kasvas kaupade sissevedu Ameerika Ühendriikidest (20 miljoni euro võrra), kust imporditi mullusest enam elektriseadmeid.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2023–2024

Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2023 2024 muutus, % 2023 2024 muutus, % 2023 2024
KOKKU 4882 4147 -15 5429 4823 -11 -547 -676
jaanuar 1555 1341 -14 1737 1574 -9 -182 -233
veebruar 1586 1343 -15 1721 1569 -9 -135 -226
märts 1740 1464 -16 1971 1680 -15 -230 -216

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, märts 2024

Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osatähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aastaga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osatähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aastaga, %
KOKKU 1464 100 -16 KOKKU 1680 100 -15
EL-27 1 019 70 -22 EL-27 1402 83 -18
Euroala 20 riiki 738 50 -23 Euroala 20 riiki 1052 63 -17
EL-i välised riigid 445 30 3 EL-i välised riigid 278 17 3
1. Soome 222 15 -34 1. Saksamaa 225 13 -1
2. Rootsi 140 10 -21 2. Läti 201 12 -18
3. Läti 124 8 -30 3. Soome 196 12 -30
4. Leedu 116 8 -12 4. Leedu 186 11 0
5. Saksamaa 108 7 -10 5. Poola 137 8 -13
6. USA 82 6 48 6. Rootsi 127 8 -13
7. Taani 54 4 -21 7. Holland 87 5 -18
8. Poola 51 4 -10 8. Hiina 58 3 -18
9. Holland 47 3 -7 9. Itaalia 44 3 -30
10. Norra 45 3 -29 10. USA 43 3 84

 Eksport ja import kaubagruppide järgi, märts 2024

Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss
mln eurot osa-tähtsus,

%

muutus võrreldes eelmise aastaga, % mln eurot osa-tähtsus, % muutus võrreldes eelmise aastaga, % mln eurot

 

KOKKU 1464 100 -16 1680 100 -15 -216
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 185 13 7 212 13 6 -28
Mineraalsed tooted (V) 121 8 -25 130 8 -38 -8
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 74 5 -12 168 10 -15 -94
Kummi- ja plasttooted (VII) 47 3 -16 86 5 -8 -39
Puit ja puittooted (IX) 189 13 -11 53 3 -30 136
Paber ja pabertooted (X) 28 2 -20 27 2 -13 1
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 32 2 -31 57 3 -20 -26
Metall ja metalltooted (XV) 106 7 -25 158 9 -13 -52
Masinad ja mehaanilised seadmed (84) 129 9 -29 174 10 -19 -45
Elektriseadmed (85) 218 15 -8 220 13 -18 -3
Transpordivahendid (XVII) 136 9 -12 202 12 -20 -66
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 49 3 -8 42 3 -2 8
Mitmesugused tööstustooted (XX) 99 7 -26 41 3 -16 58
Muu 50 4 -27 109 6 30 -58

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.

Viimased uudised