Statistikaamet: Lühiajalise üürituru ööbimiste arv Eestis järjest kasvab

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul on veebiplatvormid oluliselt lihtsustanud lühiajalise üürimise võimalusi, laiendades nii võõrustajate hulka kui ka külaliste juurdepääsu majutusele. „Pärast ajutist vähenemist pandeemia-aastatel on platvormiturism taastunud ja kasvanud tänaseks üle pandeemiaeelse taseme,” lisas Pukk.

Mõiste „platvormiturism” viitab lühiajalisele üürimisele (näiteks korterite ja eramajades tubade üürimisele), mis on broneeritud majutusplatvormi kaudu. See ei hõlma traditsioonilisemaid majutuskohti, nagu hotellid või kämpingud. Peamine majutusstatistika võrreldav näitaja platvormiturismis on külalisööbimiste arv (edaspidi ka lühiajalise üürituru ööbimiste arv).

Lühiajaline üürimine EL-is järjest kasvab

Pärast pandeemiaeelset tipptaset 512 miljoni külalisööbimisega 2019. aastal vähenes lühiajalise üürituru maht EL-is 2020. aastal järsult 47% ehk 272 miljoni ööbimiseni. Turg hakkas taastuma 2021. aastal, ulatudes 364 miljoni külalisööbimiseni (+34%) ja ületas esmakordselt pandeemiaeelse baastaseme 597 miljoni ööbimisega (+64%) 2022. aastal.

Kasv jätkus ka 2023. (719 miljonit külalisööbimist; +21%) ja 2024. aastal, ulatudes 854 miljoni külalisööbimiseni (+19%). 2025. aastal broneeriti Airbnb, Bookingu ja Expedia kaudu kokku juba 951,6 miljonit lühiajalist ööbimist. Võrreldes 2024. aastaga suurenes külalisööbimiste arv 2025. aastal 11% võrra.

Võrdluseks võib tuua, et traditsioonilise majutusstatistika põhjal, mis sisaldab ka hotelle ja kämpinguid, ulatus hinnanguline turistide majutusettevõtetes veedetud ööde arv 2025. aastal EL-is 3,08 miljardini, mis on 61,5 miljoni ehk 2% võrra rohkem kui 2024. aastal.

Majutusplatvormide kaudu broneeritud ööbimiste populaarseim sihtkoht on Prantsusmaa

Majutusplatvormide kaudu registreeritud lühiajalistest ööbimistest EL-i riikides moodustasid välisturistide ööbimised mullu 62% ja siseturism 38%. „Sarnane on olukord olnud ka varasematel aastatel, v.a 2020. ja 2021. aastal, kui välisturism oli madalseisus ja siseturistid kasutasid lühiajalise majutuse võimalusi rohkem kui välisturistid,“ kommenteeris Pukk.

Rohkem kui pool kõigist 2025. aasta majutusplatvormide kaudu registreeritud ööbimistest EL-i riikides veedeti Prantsusmaal (22%), Hispaanias (20%) ja Itaalias (15%), kus ööbimisi oli vastavalt 212,6, 189,5 ja 138,7 miljonit. Eesti osatähtsus majutusplatvormide kaudu registreeritud ööbimiste mahust EL-is moodustab vaid 0,2–0,3%.

Majutusplatvormide kaudu broneeriti Eestis mullu 1,91 miljonit ööbimist

Pukk sõnas, et nagu ka mujal riikides, vähenes majutusplatvormide kaudu broneeritud külalisööbimiste arv Eestis 2020. aastal järsult. Võrreldes 2019. aastaga, mil külalisööbimisi oli 1,52 miljonit, kahanes lühiajalise üürituru ööbimiste arv 47% võrra ehk 0,81 miljonini.

2021. aastal suurenes majutusplatvormide kaudu registreeritud ööbimiste arv 0,85 miljoni ööbimiseni (+5%) ning 2022. aastal juba 1,29 miljoni ööbimiseni (+52%). Kasv jätkus ka 2023. (1,48 miljonit külalisööbimist; +15%) ja 2024. aastal, ületades pandeemiaeelse baastaseme ja ulatudes 1,77 miljoni külalisööbimiseni (+19%). 2025. aastal broneeriti Eestis Airbnb, Bookingu ja Expedia kaudu kokku 1,91 miljonit lühiajalist ööbimist. Võrreldes 2024. aastaga kasvas lühiajaliste ööbimiste arv mullu 8% võrra.

Välisturistide ööbimised moodustasid mullu majutusplatvormide kaudu registreeritud lühiajalistest ööbimistest Eestis 68% ning Eesti elanike ööbimised 32%. Sarnane suhe on olnud ka varasematel aastatel, välja arvatud 2020. ja 2021. aastal. „Platvormide kaudu üüritud lühiajalise majutuse kasutamise suurenemine on stabiilsem olnud Eesti elanike seas, välisturistide puhul on aga aastast aastasse näha märgatavamat kasvu,” selgitas Pukk.

Eelmisel aastal oli lühiajalisel üüriturul Eesti elanike ööbimisi rohkem kui ühelgi varasemal aastal ehk 619 100. Välisriikidest saabunud külastajate ööbimisi oli ligi 1 294 700. Eesti elanike ööbimisi oli 2024. aastaga võrreldes 6% rohkem ja väliskülastajate ööbimisi 9% rohkem. Võrreldes 2019. aastaga oli lühiajalise üürituru ööbimisi mullu 26% rohkem. Sealhulgas oli Eesti elanike ööbimisi ligi kaks korda enam, väliskülastajate ööbimiste arv kasvas 2019. aastaga võrreldes 7%.

Majutusplatvormide kaudu ööbis Eestis enim Soome turiste

Eelmisel aastal oli Eestis majutusplatvormide kaudu registreeritud ööbimistest enim Soomest saabunud külastajate ööbimisi (27%). Soomele järgnesid Läti (10%), Saksamaa (9%), Ameerika Ühendriigid (5%) ja Leedu (5%).
Võrreldes 2024. aastaga kasvas mullu kõige rohkem Eesti naaberriikidest saabunud külastajate ööbimiste arv. Enim suurenes Leedust saabujate arv (18%), järgnesid Läti (17%) ja Soome (8%).

Võrreldes 2019. aastaga oli 2025. aastal majutusplatvormide kaudu registreeritud lühiajalise üürituru ööbimisi enim Lätist ja Leedust saabunud külastajate seas – koguni 90% ja 98% rohkem. Järgnesid Soome (+42%), Ameerika Ühendriigid (+31%) ja Saksamaa (+21%). Märgatav vähenemine toimus nii 2024. kui ka 2025. aastal Venemaalt saabujate ööbimiste arvelt.