Statistikaamet: Detsembris kaubavahetus kasvas, 2024. aastal kokku vähenes

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul paistis 2024. aasta algus silma kaubavahetuse vähenemisega, sest esimeses kvartalis kahanes kaupade eksport 16% ja import 11%. „Kolmandas kvartalis jäi import samale tasemele ning eksport hakkas pisut kasvama. Neljanda kvartali kasvunumbrid olid juba paremad – kaupade eksport suurenes 6% ja import 7%,” selgitas Leppmets.

Eelmisel aastal vähenes kaupade reeksport 9% ning Eesti päritolu kaupade väljavedu 1%. Kõige rohkem kahanes kodumaiste kokkupandavate puitehitiste ja metallijäätmete eksport. Vähenemist aitas tasakaalustada põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning optikainstrumentide väljaveo kasv. Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis kasvas aastaga kahe protsendipunkti võrra, moodustades 2024. aastal sellest 65%.

Kaupadest eksporditi 2024. aastal enim elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12%) ning puitu ja puittooteid (11%). Kõige rohkem vähenes mineraalsete toodete (433 miljoni euro võrra) ja mehaaniliste masinate (164 miljoni euro võrra) Eestist väljavedu. Enim ehk 117 miljoni euro võrra kasvas põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport.

Kaupu eksporditi mullu kõige rohkem Soome (16% koguekspordist), Lätti (11%) ja Rootsi (9%). Soome ja Rootsi viidi enim elektriseadmeid ning Lätti mineraalseid tooteid. Kõige rohkem vähenes kaupade väljavedu Soome (326 miljoni euro võrra), kuhu eksporditi vähem mineraalseid tooteid, sh maagaasi.

Eestisse imporditi eelmisel aastal enim transpordivahendeid (14% koguimpordist), elektriseadmeid (13%) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%). Kõige rohkem vähenes mineraalsete toodete (443 miljoni euro võrra) ja mehaaniliste masinate (326 miljoni euro võrra) sissevedu. Enim ehk 224 miljoni euro võrra kasvas põllumajandussaaduste ja toidukaupade import.

Eesti peamised impordipartnerid 2024. aastal olid Soome (13% koguimpordist), Saksamaa (12%), Läti (11%) ja Leedu (11%). Soomest, Lätist ja Leedust toodi enim mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid. Aastaga vähenes kaupade import kõige rohkem Soomest (537 miljoni euro võrra), kust toodi vähem mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat.

Eelmise aasta detsembris kasvas kaupade eksport võrreldes 2023. aasta detsembriga 2% ja import 9%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,3 miljardi ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli detsembris 381 miljonit eurot, mis on 110 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem. Kaupadest eksporditi detsembris enim elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. Peamisteks impordiartikliteks olid transpordivahendid, elektriseadmed ning põllumajandussaadused ja toidukaubad. Kaupu viidi enim Soome, Lätti ja Leetu ning toodi Lätist, Soomest ja Saksamaalt.

Alates 2024. aasta jaanuarist on impordiandmete hinnangud tagasiulatuvalt osaliselt asendatud teistest riikidest saadud detailandmetega. Andmed avaldusid andmebaasis uuenenud kujul esmakordselt 10. juunil 2024. Lähemalt saab muudatuste kohta lugeda siit.

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.