Sõja ülevaade: 980. päev – vene poole edusammud jätkusid
Avaldatud: 30 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. oktoober 2024:
Donetski rinde keskmises ja lõunasektoris vene poole edusammud jätkusid, Ukraina omad said tagasi kontrolli Toretski kesklinna üle.
1. Ilmateates muutusteta.
2. Kuues vene oblastis anti teada droonirünnakust ja miskit Tšetseenias.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Ukraina omad surusid vene poole Toretski kesklinnast välja.
8. Donetsk: keskmises ja lõunasektoris vene poole edusammud jätkusid.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaa korraldas teist korda pärast 2024. aasta algust ulatusliku tuumarelva kasutamise õppuse.
12. Lääs on lakanud lootmast Ukraina võidule sõjas.
13. The Economist: vene kindralid nõuavad putinilt uue mobilisatsiooni väljakuulutamist.
14. Soome võimud järjest arestivad Venemaa varasid.
15. Lühiuudised
USA president Joe Biden ütles, et Ukraina peaks andma löögi Põhja-Korea sõjavägedele, kui need sisenevad tema territooriumile. Teda tsiteerib Reuters. Viis minutit hiljem rõhutas Ameerika liider, et Põhja-Korea vägede viibimine Venemaal teeb talle muret. Küsimusele, kas Ukraina sõjavägi peaks neid ründama, vastas Biden: „Kui nad (Põhja-Korea sõjaväelased) ületavad Ukraina piiri, siis jah.” ??? ehk siis kui Kurskit vabastada üritavad, siis ei tohigi??? eip rohkem kommenteerigi…
Ukraina ja Venemaa peavad esialgseid arutelusid teineteise energiataristu vastu suunatud löökide peatamise üle, kirjutab FT asjaga kursis olevatele inimestele viidates.
Ukraina plaanib mobiliseerida paari kuu jooksul 160 000 inimest.
Rünnakute arv ei kipu vähenema ning kõike taevast sajab alla suures mahus, jätkuvalt meeldiv üllatus, et vene pool vaid Donetski rinde keskmises ja lõunasektoris edeneb.
1. Öösel nii Kiievi kogu idapoolsema Ukraina kohal ikka sahedid. Päeval kostus plahvatusi ka Odessast. Harkiv ikka ööpäevases sajus ja egas nii rinde- kui piirilähedus erine. Seni pole märgata pommitamise vähenemist või sihtmärkide valiku muutust.
Pisu enam muret teeb, et suutlikus alla lasta enamus droone kipub vähenema ja põhjuseks nii vene poole oskuslikum taktika nende väljalaskmisel kui arvatav õhutõrjevahendite nappus.
2. Ukraina luureteenistused seostasid eilse droonirünnaku Tšetšeenias putini ülikoolile konfliktiga Wildberryde pärast. Ukraina väljaanded teatasid eriteenistuste allikatele viidates võimalikust seosest UAV-löökide Gudermesi eriüksuslaste ülikoolile ja Wildberriese ümber toimuva konfliktiga, milles osaleb ramzan kadõrov. Asjaolu, et eriväeülikooli rünnanud droon võidi välja saata Dagestanist, teatasid NV ja Kiyv Post, viidates eriteenistuste allikatele. „Need jõukatsumised, mis hiljuti toimusid Moskva ärikeskuses ja nii edasi. Nad kõik on omavahel seotud,” tsiteerib NV oma allikat. Ka Ukraina Channel 24 kirjutas allikale viidates, et droon võidi välja saata nii Dagestanist kui Inguššiast. Droonirünnakust teatanud kadõrov ei täpsustanud, kust eriväeülikooli rünnanud droon välja lasti.
Okupandid tugevdasid Krimmi strateegiliste objektide kaitset, viies poolsaarele üle moodsaimad õhutõrjesüsteemid S-500 Prometheus. Ukraina mereväe pressiesindaja Dmitri Pletentšuki sõnul ei muuda see aga tõenäoliselt olukorda radikaalselt, kuna S-500 ei ole loodud taluma tänapäevaseid rakette, nagu Ameerika ATACMS.
Venemaa kaitseministeerium teatas, et täna öösel ründasid droonid Rostovi, Kurski, Smolenski, Orjoli, Brjanski ja Belgorodi oblasteid. Tabamustest varahommikuks täpsem info puudus.
3. Kursk: eip enam tea, kuhu kuusse vene kindralid seda Kurski oblasti vabastamist lükkama hakkavad, sest kipub vaatamata tugevatele ponnistustele siiski rinne siin pidama, kuigi nii maapealt kui õhust karmi töötlust jätkatakse. Pisu kipub arvama, et nad päris hädas mobiilsete Ukraina üksustega, kes tugevalt riskides suudavad seni toimetada vene poole kontrollitavas alas ning paljudes lõikudes on rinne väiksema amplituudiga tihedas lainetamise rütmis.
4. Harkiv: muutusteta ja seni ei taha suuremalt eriti vene pool tunnistada, et Ukraina jalg on maas ka Belgorodi oblastis (Žuravljovka asula).
5. Kupiansk-Kreminna: eip õnnestu siin rindel vaatamata väga tugevale survele vene poolel kuskil suuremt läbimurret saavutada. Eile olla Luganskis suurem laskemoona ladu ka pihta saanud. Eks kõlakaid ka liigub, et mitmeski sektoris suudab Ukraina teha edukaid vasturünnakuid ning reiditab tihedalt.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jari juures „mängib seni külma kõhuga” Ukraina ja vist ei teegi tugevamaid katseid kõiki kolme sillapead likvideerida. Tundub, et panustatakse selle nn kanaliseerimisele, et lihtsam oleks tuvastada lähenevaid vene üksusi ja neid siis ka töödelda. Kas vene pool ei taha seda läbi hammustada või ongi lihtsam järjest konveierina koosseise teele saata lootuses, et äkki lõpuks siiski edasi saadakse?
Teine suurem üllatus Toretski linnas, kui Ukraina omad surusid linna keskosast vene poole välja ja hetkeseisuga peaks Ukraina kontrollima u pool linna ja vene pool vaid linna kagusektorit. Kuidas ja miks see õnnestus, on veel endal teadmata ja eks Ukraina peab ka oma eduvõtmeid varjus hoidma, iga infokildu loeb ka vene pool.
8. Donetsk: jätkuvalt otse Pokrovski poole kõigega surumine pole juba nädalaid vene poolele edu toonud, küll laguneb rinde keskmine ja lõunasektor edasi ja põhiliselt soomusemass seal edu toob koos tiheda pommi ja mürsusajuga.
Selidove linna loodeserva hoonetest suudeti eile Ukraina omad välja suruda ja nüüd kontrollib vene pool tervet linna. Seda, et siit suunalt edenemine seaks peatselt suurde ohtu Pokrovski kaitse, ei usu, lihtsam on maastik edenemiseks läänesuunal ja keerates põhjapoole peaks pisu enam maastik soosima Ukraina kaistet ning linna siinsetki suunda peaks olema Ukraina väga tugevalt kindlustanud ehk siis peab pisu paremini vastu musta maa taktikale. Eks lõpuks saab vene poolel ka soomus ja suurtükitorud otsa, inimmass vast mitte.
Kolm ründeteravikku Vuhledari suunalt põhjapoole liikusid eilegi edasi. Bohojavlenka asula (idapoolne teravik) saadi tervenisti enda kontrolli alla, Novoukrainske asulaga (keskmine) sama seis ja üle Šahtarske asula (läänepoolne) jõuti Jasna Poljana asulani, kuhu suudeti eile ka juba lipp heisata. Pikim samm oli 3 km ja ala, mida pidi edenetakse, on 17 km lai ning sellele tuleb kahjuks kirdeservalt veelgi lisa rinde sealse suuna lääne suunas edenemise tõttu.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaa sõjavägi korraldas teist korda pärast 2024. aasta algust ulatusliku tuumarelva kasutamise õppuse. Nagu vene kaitseministeerium teisipäeval teatas, hõlmas tuumajõudude „väljaõpe” kõiki tuumatriaadi komponente ja toimus putini juhtimisel. Õppustel töötati välja täiemahulise tuumasõja stsenaarium: vaenlane ründab Venemaa territooriumi ja vene relvajõud sooritavad vastuseks „massilise tuumalöögi”, ütles kaitseministeeriumi juht andrei beloussov.
Mandritevaheline ballistiline rakett Yars lasti välja Plesetski katsekosmodroomilt, tabades sihtmärki Kura polügoonil Kamtšatkal. Barentsi ja Ohhoota merelt lasid tuumaallveelaevad välja Sineva ja Bulava ballistilised raketid ning strateegilised raketikandjad Tu-95ms õhust tiibraketid. Ülesanded olid „täielikult täidetud” ja kõik raketid „jõudsid sihtmärgini”, rõhutas kaitseministeerium.
Venemaa viis oma eelmised suured tuumaõppused läbi suve alguses: koos Valgevene sõjaväelastega harjutasid nad taktikalist tuumalööki, kasutades komplekse, mille Moskva 2023. aastal Minskile üle andis. kremli pressiesindaja dmitri peskov seostas õppusi selgitades need avaldustega NATO vägede võimaliku lähetamise kohta Ukrainasse. „See on täiesti uus pingete eskalatsiooni voor, mis nõuab erilist tähelepanu ja erimeetmeid,” ütles ta.
putin ütles oktoobri õppusi kommenteerides, et tuumarelvade kasutamine „on äärmuslik, erandlik meede julgeoleku tagamiseks”. Ta lisas, et Venemaa plaanib jätkata oma tuumajõudude moderniseerimist, mis presidendi sõnul koosnevad juba praegu 94% ulatuses moodsatest relvadest. „Viime süstemaatiliselt üle strateegilised raketiväed uutele statsionaarsetele ja mobiilsetele raketisüsteemidele, millel on eelmiste põlvkondadega võrreldes suurem täpsus, lühem stardi ettevalmistusaeg ja mis kõige tähtsam – suurem võime läbida raketitõrjesüsteemide kaitse,” ütles putin.
Ukrainaga peetud sõja esimestel päevadel teatas putin Venemaa tuumajõudude üleviimisest lahingukohustuse „erirežiimile” ja kuus kuud hiljem ähvardas ta kasutada „kõiki olemasolevaid vahendeid” Ukraina okupeeritud alade kaitsmiseks. 2023. aasta alguses teatas putin Venemaa osalemise peatamisest Ameerika Ühendriikidega sõlmitud strateegiliste ründerelvade lepingus, mis oli viimane kahepoolne leping, mis jäi pingelanguse ajastust ja mis piiras tuumalõhkepeade arvu suurte tuumariikide seas.
2024. aasta juunis teatas putin, et Venemaa valmistub muutma oma tuumadoktriini, mis praeguses versioonis lubab tuumarelva kasutamist tuumaohu või „riigi eksistentsiaalse ohu korral”. Doktriini tulevane revideerimine on tingitud sellest, et Lääs kaalub võimalust alandada tuumarelva kasutamise künnist ning arendab ka üliväikese võimsusega lõhkekehi, ütles putin.
12. Raske olukord Ukraina rindel ning Venemaa märkimisväärne üleolek isikkoosseisu ja varustuse osas muudavad Kiievi ja tema Lääne partnerite eesmärke ja ülesandeid. Me ei räägi enam okupeeritud alade vabastamisest, praegu on peaasi, et Venemaa ei haaraks veelgi rohkem alasid enda kätte.
Ajavahemik augustist oktoobrini kujunes vene armee jaoks edukaimaks alates esimesest sõjaaastast: sellega õnnestus vallutada 460–480 ruutkilomeetrit kuus. Ukraina relvajõud kannatavad üldiselt sõjaväelaste ja eriti lahingus karastunud sõdurite puuduse, samuti varustuse ja laskemoona nappuse käes, millega liitlased ei suuda neid piisavas koguses varustada. Ja USA sõjavägi, kes aitab Kiievil operatsioone planeerida, ütleb, et 2023. aasta alguse ambitsioonid – et Ukraina relvajõud võiksid okupeeritud alad tagasi saada või sundida putinit läbi rääkima võimsa ja eduka pealetungiga – on andnud teed uuele eesmärgile: vältida Ukraina lüüasaamist, kirjutab Economist. „Praegu mõtleme üha enam sellele, kuidas Ukraina saab ellu jääda,” ütles Pentagonis sellise planeerimisega seotud isik.
Olukorra teeb keeruliseks mitte ainult asjaolu, et vene väejuhatus ei arvesta nende sõdurite eludega, keda ta järgmise küla vallutamiseks pidevalt surma saadab, vaid ka asjaolu, et Lääne sõjatööstuskompleks on endiselt kehvem kui vene oma. Euroopa Liit on viimaks suurendanud suurtükimürskude tootmist 1 miljonini aastas, kuid Venemaa toodab kolm korda rohkem ja pealegi sai Põhja-Korealt mitu miljonit juurde. Samuti varustab Põhja-Korea putini armeed rakettidega ja nüüd ka sõduritega, Iraan aga droonide ja rakettidega.
„Ma lihtsalt ei tea, kas suudame piisavalt toota, piisavalt anda,” ütles Economistile Ameerika sõjalise abi korraldamisega kursis olev inimene, kuigi hiljutine otsus anda Ukrainale oma droonitootmiseks 800 miljonit dollarit saab olla ainult teretulnud. Ta ütles, et „me ei saa anda neile rohkem, ilma et seaksime end tõsiselt ohtu teistes kohtades”, näiteks Lähis-Idas ja Aasias, kus USA peab vastavalt aitama Iisraeli ja võitlema Hiina kasvava agressiivsusega.
Ka Venemaa sõjatööstuskompleks ei saa rindele palju rohkem anda: sinna minevad soomusmasinad on näiteks peamiselt uuendatud Nõukogude reservid, mis tasapisi ammenduvad. Tööjõukaod on vastavad ja on viimastel kuudel kõvasti ületanud 30 tuhande, mida saab iga kuu hiiglaslike sularahamaksete arvelt lepingu alusel armeesse värvata. Põhja-Korea sõdurite kaasamise otsust seletatakse putini sooviga vältida uut mobilisatsiooni, millele peastaap ja kaitseministeerium nõuavad, ütleb euroametnik. NATO kõrge ametniku sõnul ei ole Venemaal praegu piisavalt vägesid massiliseks löögiks: „Isegi kui nad saavutaksid läbimurde, ei saaks nad seda ära kasutada.”
Washington, Brüssel ja Kiiev tunnevad aga muret, et praeguse trendi jätkudes „murdub” Ukraina varem. „Paistab, et Moskva panustab sellele, et suudab järgmisel aastal Donbassis oma eesmärgid saavutada ning Ukraina sõjaväele tuua nii palju kaotusi ja materiaalset kahju, et ta ei suuda edasisi edusamme takistada,” kirjutab valdkonna spetsialist Jack Watling (Royal United Services Institute). See võimaldab tema hinnangul Venemaal dikteerida oma tingimusi mis tahes võimalikel rahuläbirääkimistel.
Paljud diplomaadid ja analüütikud usuvad, et sõja kõige tõenäolisem tulemus lähitulevikus on kokkulepe, mis külmutab ajutiselt konflikti veel kindlaks määramata joonel, kirjutab New York Times (NYT). „Me kuuleme Washingtonis ja Euroopas üha enam, et Kiiev ei peaks lootma 100% oma territooriumist tagasi saamist ja ukrainlased hakkavad sellest aru saama,” ütles endine NATO peasekretäri abi ja Euroopa Ülemkogu kaitseekspert Camille Grand, kes külastas hiljuti Ukrainat.
Ukraina relvajõud ei saa sissetungijaid võita ainult labidate ja kuulipildujatega, mistõttu on parem praegune rindejoon külmutada, kurtis NYT-le 57. brigaadi droonipiloot kutsungiga Fregat. Ta süüdistas Euroopat ja Ameerikat täppisrelvade mittepakkumises. Piiratud Pokrovski elanikke evakueerida aitava vabatahtliku Jevgeni Tuzovi sõnul tahab Lääs lihtsalt Venemaad nõrgestada, mitte aidata Ukrainal võita: võib-olla pole varsti enam kedagi, kes meile antud relvi kasutaks, sest meie Lääne partnerid tahavad vaid, et me võitleksime viimase ukrainlaseni.
13. Venemaa kindralstaap ja kaitseministeerium avaldavad kremlile „suurt survet”, et see kuulutaks välja uue mobilisatsiooni vägede tugevdamiseks Ukrainas, ütlesid luureandmetega kursis olevad Euroopa ametnikud Economistile. „Venemaal ei ole praegu piisavalt jõude. Kui nad saavutaksid läbimurde, ei saaks nad seda ära kasutada,” selgitas NATO kõrge ametnik.
Allikate sõnul tugineb vene armee lahinguväljal jätkuvalt primitiivsele taktikale, mis toob kaasa tohutuid kaotusi. Otsus tuua sisse Põhja-Korea sõdurid, kes arvatavasti suunduvad Kurski rindele, viitab sellele, et ka vene üksustel on probleeme.
Väljaande allika sõnul on Venemaa kaitsetööstus Lääne tootmisliinidest oluliselt ees. Euroopa Liit väidab, et toodab aastas üle miljoni mürsu; Venemaa toodab kolm korda rohkem ning saab toetust Põhja-Korealt ja Iraanilt.
„Ma lihtsalt ei tea, kas suudame piisavalt toota ja nii palju anda. Meil ei ole enam võimet neile abi osutada ilma mujal tõsiseid riske võtmata,” ütles Economistile USA sõjalise abiga tuttav allikas. NATO kõrgetasemeline allikas märgib, et Moskva värbab kuus 30 tuhat inimest. Sellest ei piisa kõigi eesliini eesmärkide täitmiseks, kuid see võimaldab katta kolossaalseid kaotusi. Paistab, et Moskva panustab sellele, et suudab järgmisel aastal Donbassis oma eesmärgid saavutada ning tuua Ukraina armeele nii palju kaotusi ja materiaalset kahju, et see ei suuda enam takistada edasist edusamme,” märgib ta.
Wall Street Journal kirjutas septembri keskel, et Venemaa väejuhatus palus Venemaa putinil välja kuulutada uus mobilisatsioonilaine. Väljaande informeeritud allika sõnul nõudsid kaitseministeeriumi juhid märtsi keskel, kui putin „tagasi valiti” uueks presidendi ametiajaks, temaga kohtumisel, et ta kasutaks pärast maikuu ametisse astumist, et kuulutada välja uus mobilisatsioonivoor. Tema sõnul putin keeldus, öeldes, et tahab sõjas kasutada vaid neid, kes vabatahtlikult ministeeriumiga lepingu sõlmivad.
14. Soome võimud arestisid Ukraina ettevõtte Naftogaz palvel üle 40 Venemaa riigivara objekti väärtuses üle 35 miljoni euro, vahendab Yle Soome täitevametile viidates. Nende hulka kuuluvad Helsingis asuv Venemaa teadus- ja kultuurikeskus, diplomaatide rannaala lõõgastumiseks, korterid Venemaa asutuste töötajatele Soome erinevates linnades ja muud objektid. Arestiõigus tähendab, et vara ei saa müüa ega võõrandada.
Venemaa Soome saatkonnast öeldi RIA Novostile, et ei ole saanud Soome võimudelt ametlikke teateid vara arestimise kohta. Diplomaatiline esindus küsis teavet täitevametist ja välisministeeriumist. Venemaa presidendi pressiesindaja dmitri peskovi sõnul kasutab Moskva oma huvide kaitsmiseks kõiki õiguslikke mehhanisme ja vaidlustab selle Soome võimude otsuse kohtus.
„Muidugi vaidlustame selle kohtus. Vene Föderatsioon kaitseb oma huve, varalisi huve, seega kasutame oma huvide kaitsmiseks kõiki õiguslikke mehhanisme,” ütles peskov Interfaxile.
Helsingi kohus otsustas augustis Haagi vahekohtu otsuse alusel Naftogazi nõude kohta arestida Venemaa rajatised. Seejärel kohustas kohus Venemaad maksma Naftogazile annekteeritud Krimmis kaotatud vara eest 5 miljardit dollarit.
Venemaa annekteeris Krimmi 2014. aastal, arestides Ukraina ettevõtete ja kodanike vara poolsaarel. Pärast seda esitasid Ukraina võimud ja eraldi Naftogaz Venemaa vastu rahvusvahelistesse kohtutesse mitu hagi, milles süüdistatakse vara arestimises.
Kohtuotsuse saab täitmisele pöörata, teatas Naftogazi pressiteenistus. Ettevõte märkis, et kui Venemaa keeldub kohtuotsust täitmast, on Naftogazil õigus alustada Venemaa vara sundkonfiskeerimise protsessi teistes riikides.
Venemaa võimud on juba keeldunud täitmast Haagi rahvusvahelise arbitraažikohtu otsust maksta 2018. aastal Krimmis vara kaotanud 17 Ukraina ettevõttele hüvitist 159 miljonit dollarit. „Venemaa ei olnud mingil moel esindatud ega saatnud oma esindajat sellele protsessile, nii et me ei pea end selles asjas osaliseks,” ütles peskov.
15. Lühiuudised
Reuters teatab, et Türgi suurendas Venemaa Uurali toornafta importi oktoobris 7,41 miljoni barrelini septembri 5,15 miljonilt barrelilt, kuna nõudlus kasvas ja Aserbaidžaani SOCAR STARi rafineerimistehase remont lõpetati, näitasid LSEG andmed.
Poola on ühel tingimusel valmis oma hävitajad MiG-29 Ukrainale üle andma. President Andrzej Duda ütles, et NATO liitlased peavad kindlustama Poola õhuruumi, kuni riik saab uued lennukid.
Rumeenia võib kaitseministeeriumi uue seaduseelnõu kohaselt lubada alla tulistada oma õhuruumi ebaseaduslikult sisenevaid droone, kui need kujutavad ohtu elule või varale…njah, seegi vist kommenteerimist ei vaja…
Ukraina väed on tõenäoliselt juba andnud löögi hoonetele, kus majutatakse Põhja-Korea sõdureid, teatab El Pais Ukraina piiriteenistuse esindajale viidates.
Venemaa saadab nüüd B- ja C-hepatiiti nakatunud vange „liha” rünnakumissioonidele Ukrainas, teatab Ukraina luure.
Teadaolevalt soovis Zelenski salajase võiduplaani osana võimsaid 2400 km tegevusraadiusega Tomahawki rakette. USA kõrge ametnik ütleb aga, et see taotlus on ebareaalne, vahendab NYT.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
