Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 02. jaanuar 2025:

Kurskis edu teateid mõlemalt poolelt, Toretsk peatselt siiski langemas ja Pokrovski, Kurahove ning Velika Novosilka juures ikka ülikeeruline ja raske.

1. Eip öös muutusi ole.

2. Mitmest kandist kurdeti Ukraina droonide pärast.

3. Kursk: kumbki pool edenes.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Toretski langemiseni pole enam kahjuks palju jäänud.

8. Donetsk: nii Pokrovski kui Kurahoves juures vene pool edeneb.

9. Lõunarinne: ühe muutusega.

10. Herson: muutusteta.

11. Gaasitransiidi peatumine läbi Ukraina hakkas juba mõju avaldama.

12. putin andis korralduse lisada Z-kirjutajate raamatud kooliõpilaste lugemissoovituste nimekirja.

13. ÜRO kritiseeris Ukraina religioonipoliitikat.

14. Lühiuudised

Ukraina drooniüksused lasevad droonidelt alla tankitõrjemiine TM-62 vene soomustehnika pihta. Tegu juba nõuka aegse miiniga, mille kaal 9,5 kilo ja sellest 7,5kg lõhkeaine. Töötab küll.

Eilset päeva iseloomustas pigem vene poole väiksemate gruppidega rünnakud, sestap ka tuntav kaotuste langus, aga nii see ei jää. Võimalik, et lõiguti oodatakse rünnakuks soodsamate tingimuste tulekut, milleks siis väiksemad grupid vajalike possasid vallutavad, et tekiks paremad kas avatud alad või liikumiskoridorid soomuse suurema massi tulekuks.

Kas rünnakute languse (vaid 140) põhjustas pisutine aastavahetuse järgne pohmelus või miski muu, on endal teadmata. Suurim langus Kurski rindel, kus vaid 5 rünnakut kirja läks. Küll aga visati Kurski rindele maha 32 liugpommi 79-st. Kaudtuld ja kamikaze droone ka pisu vähem.

1. Alates juba eile õhtu kella poole kaheksast algas öine saheedi laine üle Ukraina ja viimased uudised neist tulid alles kell pool kuus hommikul, sestap jagus neid terveks ööks. Rünnakud ulatusid nii Odessa kui Kiievini ning enamuses Ukraina idaosa kohale neid jagus.

Uuesti on hakanud tõusma liugpommide heitmine rindelähedaste linnade pihta, eile sai Stepnogorsk lausa 11 pihta.

2. venemaa kaitseministeerium teatas, et eile õhtul ajavahemikul 17.30–20.00 hävitas venemaa õhutõrje 19 Ukraina drooni: kümme UAV drooni Belgorodi oblasti territooriumi kohal, kolm Kurski oblasti territooriumi kohal, kaks Voroneži territooriumi kohal, kaks Brjanski oblasti territooriumi ja kaks Rostovi oblasti territooriumi kohal.

Hiljem lisas Venemaa kaitseministeerium, et ajavahemikul 20.00–22.00 hävitati õhutõrjesüsteemidega 14 Ukraina mehitamata õhusõidukit: kaks mehitamata õhusõidukit Belgorodi oblasti territooriumi kohal, neli Voroneži oblasti territooriumi kohal, viis Rostovi oblasti territooriumi, kaks Tuula oblasti territooriumi ja üks Orjoli oblasti territooriumi kohal.

Föderaalne lennutranspordiagentuur teatas, et Kaluuga, Penza, Saranski ja Saraatovi lennujaamades kehtestati õhtul turvakaalutlustel ajutised piirangud. Lennujaamad ajutiselt lende vastu ei võta ega saada. Nagu kirjutavad venemaa Telegrami kanalid, on piirangud lennujaamades seotud UAV droonide rünnakuga.

Droonid on rünnanud Rostovi oblasti Millerovo linnaosa.

venemaa ballistilise raketi Orešnik stardipaiga poolest tuntud Kapustin Jar on Ukraina droonirünnakute all.

Plahvatused Taganrogis.

Okupeeritud Krimmis toimusid eile plahvatused. Sevastopol ja Džankoi kandis, teatasid kohalikud.

3. Kursk: pisu keeruline, kui erinevate blogijate kaardid ja kirjaread vastandlikku infot annavad viimasest paarist päevast. Kipub arvama, et edenesid mõlemad pooled ning rinde põhjaservas need toimusid. Kas muutused ka püsivamad on, näitavad vast järgmised päevad. Küll näitab jooksev info, et Ukrainal on siin rindel alles tugev vasturünnaku võimekus. Lisaks olla Põhja-Korea mehi tõmmatud pisu tagasi nende suurte kaotuste tõttu.

vene armee on Kurski suunal kaotanud juba üle 38 000 sõduri. Sellest teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski, kes käis kohal Kurski oblastis.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: jälle rinne muutusteta, kuigi suruvad kõvasti. Seni alles ka vene poole sillapea Kupjanskist põhjas, aga juba pikalt pole see enam laienenud.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Toretsk langeb tõenäoliselt täielikult enne kuu lõppu, jäänud on vaid pisu linna servades Ukraina kontrolli alla hooneid.

8. Donetsk: edenemine nii Pokrovskist lõunas kui Kurahove ümber jätkusid.

Rinde põhjasektoris New-Yorki ja Pokrovski vahel üle pika aja üks vene poole edenemine kirja läks Vozdvõženka asulas, mis on nüüd peaaegu täielikult vene poole kontrolli all. Mitte ainult siin vaid ja mujal teeb muret, et vene pool saab väiksematest jõgedest liialt lihtsalt üle ja suudab seejärel tagada ka edasise logistikaahela toimimise neist üle. Veel ei ole siin ohus Pokrovsk-Tšassiv Jari suunaline suur maantee aga kuna sealt edasi vaid avatud põllumaad siis kaugus teeni vaid 4 km ja siit suunalt maanteedki sinna suunas…

Pokrovskist lõunas asuv eenduv juba u 14 km laiuseks paisunud kombits jätkas eile kolmes kitsas lõigus edenemist lääne suunas, igas neist u 500 m. Ukraina andmetel on vene poole ülekaal 24 000 versus 70 000. Olla Ukraina andmetel siia toodud täienduseks 155. mehhaniseeritud brigaadi, mis koosneb hiljuti Poolas ja Prantsusmaal väljaõppe saanud sõduritest ja neil olla nii Leopard 2 tanke kui Caesar haubitsaid, kuid ringleb blogijate kanalitel kirjeid, mis üksust oma senise tegutsemise tõttu väga ebaprofessionaalseks peavad. Täpselt ei tea, kas põhjuseks lahingukogemuse puudus, ülemate ebakompetensus või varustusahel lonkab. Veel pole linna langemine ohus, aga selline läänesuunaline edenemine keerab ühel hetkel põhja suunas ja siis on muret rohkem. Küll on kuidagi pikalt saadud aga pidama vene poole edenemine otse Pokrovski poole ja siin abiks mõni jõgi on.

Miks pole vene pool veel lükanud rohkem töösse soomust (ka tanke), on hetkel endal selguseta. Võimalik, et peatselt siiski üritavad tugevamate soomusrusikatega lajatada.

Kurahovest põhjas teisel pool Vovtša jõge jätkab tasapisi üks eenduv vene kombits pikenemist läänesuunal, nädalas see suund u 500 m hüppe edasi teeb ning kahjuks pole sel suunal ühtki risti ees olevat jõge ees. See peaks olema Donetski rinde üks kriitlisemaid suundi, et kagust ja lõunast rünnakute suund pidama saada Vovtša jõe joonel.

Kurahove linnas on jätkuvalt mõned lääneservas olevad tööstushooned Ukraina kontrolli all ning sealt edasi järgmises asulas Datšne hoiab endiselt Ukraina pisu tugevamat üksust tagamaks, et vene pool ei saaks põhja poolt Vovtša jõest üle lõikamaks läbi siinset Ukraina kaitset. Jätkuvalt arvamusel, et enne 10 kilomeetrit vene poolt pidama ei saada ja kuna Kurahovest lõunas oli viimane vene poole samm üle põldude 1,5 km, siis peab ka Kurahove linna viimased hooned maha jätma, sest jäädakse tule alla ka lõunasuunalt. Kui Kurahovest lõunast ja Vuhledarist põhja suunas rünnates jääb vene poolele ette jõgede liin, siis vähemalt selle suuna saab vast pidama, aga selleks peab suutma hoida ida suunalt Vovtša jõest põhjapoolset suunda, kus kahjuks jõed ei toeta Ukraina kaitset. Kas sellega hakkama saadakse, näitab aeg.

9. Lõunarinne: õige pisu muutust.

Berdjanski suund: eile sai 500 m Velika Novosilkast edelas vene pool asulale lähemale ning kand saadi maha metsaribas põldude vahel. Jätkuvad on suured põhja- ja läänesuunalised maanteed Velika Novosilkast välja vene poole kontrolli all ning kui neid tagasi oma kontrolli alla ei saada, siis kahjuks peaks seetõttu oluliselt langema Ukraina üksuste tagalatoetus ja lõpuks tuleb asula maha jätta.

Tokmaki suund: muutusteta.

Melitopoli suund: vaikne.

10. Herson: muutusteta.

11. vene gaasi tarned Euroopasse läbi Ukraina territooriumi on peatatud, teatas Gazprom: viieaastane transiidileping lõppes 1. jaanuaril 2025 kell 8.00 Moskva aja järgi, kontsern on „jäetud ilma tehnilisest ja juriidilisest võimekusest” gaasi tarnida. „Me peatasime vene gaasi transiidi, see on ajalooline sündmus,” ütles Ukraina energiaminister German Galuštšenko.

venemaa gaasitarned Euroopasse läbi Ukraina ei ole sõja algusest peale katkenud, kuid on suuresti vähenenud, kuna enamik EL-i riike on keeldunud vene gaasi vastu võtmast. Nii said seda jätkuvalt Slovakkia, Ungari, Tšehhi, Austria, aga ka Moldova (Gazprom teatas tarnete lõpetamisest sellele riigile võlgade tõttu, mida ta ei tunnista). Ukraina hoiatas alates aasta keskpaigast, et 19. detsembril lepingut ei pikenda, putin kinnitas otseliinil, et sel aastal transiiti ei toimu. Slovakkia peaminister (mille kaudu lähevad tarned teistesse EL-i riikidesse ja see ise sõltub suuresti vene gaasist) Robert Fico püüdis läbi rääkida transiidi pikendamise üle ja tuli Moskvasse, kuid tulutult. See ei õnnestunud ka Ungari peaministril Viktor Orbanil.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hindas 2019. aastal vene gaasitransiidist saadavaks tuluks lepingu viie aasta jooksul vähemalt 7 miljardit dollarit, kuid tarned on sellest ajast alates vähenenud. Lepingu tingimuste kohaselt garanteeris Gazprom aastatel 2021-2024 40 miljardi kuupmeetri pumpamise aastas, kuid transiit vähenes ligikaudu 15 miljardi kuupmeetrini (2023. aastal 14 miljardit). putini sõnul teenis Ukraina aastas 700-800 miljonit dollarit ja Reutersi arvutuste kohaselt 0,8-1 miljard dollarit.

Eelmisel aastal hindas Reuters venemaa sissetulekuid läbi Ukraina gaasiekspordist ligikaudu 5 miljardi dollari suuruseks. Gazpromi eksport Euroopasse kõigi torujuhtmete kaudu ulatus 2024. aastal kuni 32 miljardi kuupmeetrini, seega läks umbes pool nendest tarnetest läbi Ukraina.

Nüüd võivad Ukraina gaasitranspordisüsteemi (GTS) objektid sattuda venemaa rünnakute alla – seda ootavad Euroopa diplomaadid, ütles Bloombergile Brüsseli CEPSi mõttekoja vanemteadur Christian Egenhofer.

Pärast Ukraina transiidi seiskumist ja mööda Läänemere põhja Saksamaale kulgeva Nord Streami plahvatust jäi Gazpromile ainuke võimalus eksportida gaasi EL-i – läbi Turkish Streami. Nord Streami taastamise maksumus on hinnanguliselt üle 600 miljoni euro. Turkish Streami võimsus on 31,5 miljardit kuupmeetrit aastas – ligikaudu sama palju kui Gazprom eelmisel aastal kõigi torujuhtmete kaudu Euroopasse tarnis.

vene gaasi transiidi lõpetamine läbi Ukraina territooriumi ja Gazpromi gaasi tarnimine Moldovasse jättis Transnistria mitte ainult gaasita, vaid ka soojuse ja kuuma veeta. Erandiks olid haiglad ja sotsiaalasutused.

Alates keskpäevast on gaasitarned seiskunudvVenemaalt saabuvate tarnete seiskumise tõttu. „Kortermajades on toiduvalmistamiseks kasutatav gaas saadaval ainult seni, kuni rõhk võrgus langeb kriitilise tasemeni,” öeldakse Tiraspoltransgaz-Transnistria avalduses. Ettevõte kutsus elanikke üles sulgema gaasikraanid ja mitte püüdma ise gaasivarustust taastada.

Moldova valmistus selleks stsenaariumiks: lisaks Ukraina transiidi peatamise ähvardusele oli veel üks: riik vaidles Gazpromiga tarnitud gaasi võlgade üle. Gazprom väitis, et Moldova ei olnud talle varem maksnud rohkem kui 700 miljonit dollarit. „Rahvusvaheline audit näitas, et võlga ei ole. Võib-olla kulutati see raha reisimisele ja jahtidele, kuid selle võla lükkamine Moldova kodanike õlgadele on vastuvõetamatu,” ütles peaminister Dorin Recean ja ähvardas vastuseks Gazpromi kohaliku tütarettevõtte natsionaliseerimisega. Gazprom teatas, et peatab 1. jaanuarist tarned oma tütarettevõttele Moldovagaz.

Detsembri keskel kehtestas Transnistria energiakriisi ohu tõttu 11. detsembril majanduse eriolukorra ja Moldova kehtestas energiasektoris eriolukorra. Moldovagazi juht Vadim Cheban nentis, et selleks ajaks oli ettevõte varunud gaasi kogu kütteperioodiks kuni 2025. aasta märtsi lõpuni – aga seda vaid riigi paremkalda osas. Suurem osa Transnistriast asub Dnestri vasakul kaldal.

Gaasi „hädaost” on Chebani sõnul kestnud suvest saadik. Kütus oli Gazpromi omast kallim ning novembris tõsteti Moldova elanike gaasitariife 28% – vastupidiselt peaministri lubadusele gaasi- ja elektrihindu sel kütteperioodil mitte muuta.

12. vene koolide õpilased saavad õppeaasta lõpus soovitusi Z-kirjutajate raamatute lugemiseks. „Kaasaegsete kirjanike loodud isamaaliste kirjandusteoste lisamine kooliväliseks lugemiseks soovitatavate teoste nimekirja” on üks putini juhistest, mille andis pärast vene ja venemaa rahvaste keelte toetamise valdkonna riikliku poliitika elluviimise nõukogu istungit. Selle eest vastutab haridusministeerium, tähtaeg on 1. juuni, nii et suvevaheajaks peavad nimekirjad täienema.

Nimekirjadest pole vaja raamatuid lugeda – see pole kodutöö: koolilapsed ja nende vanemad otsustavad ise, mida lugeda ning lugemata raamatute eest neid karistada ei saa, küll aga on õpetajal õigus soovitada teoseid, mis aitavad süvendada teadmisi käsitletavatest teemadest ja valmistuda uueks õppeaastaks, selgitas jurist Aleksei Kablutškov.

„Isamaalise iseloomuga” teosed pole eriti nõutud. Need ei kuulu 2024. aasta enimmüüdud raamatute hulka.

Ilmselt on võimud vene keele ja kirjanduse õpetamist tõsiselt võtnud. Valitsus ja presidendi nõukogu peavad 1. maiks esitama ettepanekud vene keele ja kirjanduse õpetamise ühtse metoodika loomiseks ning aasta hiljem, 2026. aasta juuniks, välja töötama ühtse vene keele õpikute rea kirjanduse ja kirjandusliku lugemisejaoks. Vladimir Medinski koostatud ühtne ajalooõpik tekitas erialaseltskonnas kriitikatormi. Ühtsete meetodite ja õpikute eest vastutavad peaminister mihhail mišustin ja putini nõunik jelena jampolskaja, kes juhib vene keele nõukogu.

Veel üks putini juhis on õpetada „rändeajalooga” lastele vene keelt enne, kui nad kooli lähevad. Jutt käib neist, kes ei räägi või räägivad vähe vene keelt, sealhulgas neist, kes pole läbinud kohustuslikku testimist. venemaa ei hakka õpetama neid, kes testi ei läbi – selle seaduse võttis vastu riigiduuma. putin käskis võtta meetmeid selliste laste kohanemiseks venemaa ühiskonda.

13. ÜRO kritiseerib Ukrainat usuorganisatsioonide, eelkõige Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku (UOC-MP) laialisaatmiseks „piisava põhjenduse” puudumise pärast. Nii seisab inimõiguste ülemkomissari büroo 31. detsembri aruandes. ÜRO rõhutab, et sellised meetmed „rikuvad rahvusvahelisi standardeid”, sest „riiklik julgeolek ei ole piisav alus usuvabaduse piiramiseks rahvusvaheliste lepingute alusel”.

Usuorganisatsioonide seaduse muudatuste kohaselt on agressorriikidega seotud välismaiste usuorganisatsioonide, samuti nende Ukraina partnerite tegevus keelatud. Eelkõige keelab seadus otseselt vene õigeusu kiriku tegevuse. „Kui kohus leiab, et Ukraina usuorganisatsioon on seotud keelatud välismaise organisatsiooniga, võib ta anda korralduse selle lõpetamiseks tervikuna,” öeldakse aruandes.

Seadus lubab organisatsioone laiali saata, kui nende „volitatud isikud” tunnistatakse süüdi kuritegudes, sealhulgas riigi julgeolekut ohustavates kuritegudes või on seotud „vene maailma ideoloogia propaganda korduva levikuga”.

ÜRO märgib: „Selline ebamäärane sõnastus ei anna selget arusaama seaduse nõuetest ja võib panna terveid usukogukondi üksikisikute tegude eest vastutama.”

SBU teatas augustis: alates täiemahulise sõja algusest on algatatud kriminaalmenetlus enam kui 100 UOC-MP preestri suhtes, neist ligi 50 on juba kahtlustamisest teatanud, 26 on jõudnud kohtusse. 20. augustil võeti vastu seadus, mis keelustas venemaaga seotud usuorganisatsioonide tegevuse.

14. Lühiuudised

200 Ukraina lendurit said Ühendkuningriigis põhiväljaõppe enne F-16 hävitajatel treenimist.

President Volodõmõr Zelenski tervitas sotsiaalmeedias Kanada esimeheks saamist G7-s. Ta rõhutas, et Ukraina loodab tänu oma partnerite pingutustele saavutada 2025. aastal õiglane rahu. Kanada on G7 eesistujariik ühe aasta, võttes selle üle Itaalialt. Riikide prioriteedid olid reageerimine tehnoloogia kiirele arengule, vastastikku kasulikule majandusarengule ja kliimamuutustega võitlemisele.

1. jaanuaril 2025 alustas Poola Ungari järel oma EL-i Nõukogu eesistumist.

Kolmapäeval, 1. jaanuaril sai Ukrainast Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi 125. osalisriik ja sai samad õigused nagu teised riigid. Ukrinform teatas sellest viitega kohtu esindajale Fadi el-Abdallahile. Tema sõnul on Ukraina nüüd selle rahvusvahelise lepingu täieõiguslik osalisriik ning tal on kõik osalevatele riikidele pandud õigused ja kohustused.

President Arnold Rüütli surm ületas ka Ukraina uudistekünnise.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised