Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 26. juuni 2024:

üks pisu üllatuslik vene poole edenemine Kupianski suunal, mujal vaatamata 123 vene poole rünnakule muutusi rindejoones ei tuvastanud.

1. Tavapärane

2. Krimm, Mahhatškala, Kurski ja Belgorodi oblast.

3. Harkiv: aktiivsed mõlemad pooled, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

4. Kupiansk-Kreminna: üks edenemine siiki vene poolele tuli.

5. Siversk: tugev surumine jätkus, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

6. Bahmut: vene blogikanaleid on vahel isegi põnev lugeda, et mis siis seekord…

7. Donetsk: hull rünnakukonveier seni suurt läbimurret pole vene poolele toonud.

8. Lõunarinne: olla ühes sektoris mõlemad aktiivsed.

9. Herson: Pisu jälle rahulikum.

10. Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis välja šoigu ja gerassimovi vahistamismääruse.

11. Venemaa keskpank ütles, et venelased võtavad üha rohkem võlgu, sest nad saavad rikkamaks.

12. Ukraina võitis EIÕK-s Venemaa vastu algatatud kohtuasja inimõiguste rikkumiste kohta Krimmis.

13. Venemaa blokeeris juurdepääsu 81-le lääne meediaväljaandele, ka üks meie oma nimekirjas.

14. Biden kavatseb lubada Ameerika sõjaväeettevõtetel tegutseda Ukrainas.

15. Lühiuudised

90 Ukrainat inimest said vangide vahetuse järel koju (arvatavalt paljudel siiski kodu enam füüsiliselt pole). Njah, mõlema poole videosid vaadates saab tõdeda, et Ukrainas vangist naasnute kehakaal ja tervis tundus päris hea erinevalt vene poole vangistusest naasnute puhul.

Tegelikult on iga loo kirjutamise juures päris kurb mõte selle kohal heljumas, sest ka Ukraina poolel on igapäevane kaotuste arv (haavatud ja surnud) kõrge ning iga hukkumine on kellelegi suur tragöödia ning isegi siin kaugel seda kuratlikult kurb tunnetada, veelgi raskem videosid vaadata. Õnneks vist pole lugude kirjutamine empaatiavõimet vähendanud ja täna ei lasknud millegi pärast magada väga vastuolulise info töötlemine loo kirjutamise ajal ja lausa kell 2.30 kella vaatasin ja selle unenäo õnneks ära lõpetas…

Keemia kasutamise infokillud rindelt jälle sagenevad ja mitmed vene rusikaga vehkijad nõuavad Ukraina suunal karmimate relvade kasutamist.

1. Karm sajuilma jätkub.

2. Eile öösel hävis Voronežis laskemoonaladu.

Venemaal Mahhatškalas uusi teateid tulistamistest. Vene julgeolekujõud blokeerisid Ülikooli väljaku, inimestel palutakse piirkonnast lahkuda.

Tšauda neeme (Krimm) lähedal puhkes tulekahju. Mis tulekahju põhjustas, on siiani ebaselge. Tšauda neeme piirkonnas on mitu Vene Föderatsiooni sõjaväerajatist, eelkõige väljaõppeväljak. 80-ndate lõpus see suleti, kuid 2016. aastal jätkas Vene Föderatsioon oma tööd. Nüüd lastakse Tšauda neemelt droone Ukraina suunal…

Kursk ja Belgorod ikka sajus.

3. Harkiv: tasapisi on hakanud küll vene poole rünnakute arv tõusma, lennuväe ja kaudtuleüksuste rindetöötlus karm, aga pole suudetud kahandada Ukraina vasturünnakuid ja sestap hetkel rindejoon püsib.

4. Kupiansk-Kreminna: rünnakuid jagus nii põhjas, keskel kui lõunas. Üks vene poole edenemine Sinkivka külast idas siiski toimus ja tänu nii vene kaudtule kui droonide tööle, mis eelnevalt enamuse ellu jäänud Ukraina üksust (vene poole video järgi tundus, et üle poole jao siiski suutis elusalt lahkuda), oli vaid tühjade possade hõivamine. Selline töötlus käib juba enamusel rinnetele ja nii siin kui mujal näeb kohatisi Ukraina eesmiste possade maha jätmisi (just sai varasemas loos sellest kirjutatud). Õnneks ei suuda vene pool ise piisavalt operatiivselt korraks tühjaks jäänud possasid hõivata. Põhjuseks ikka nii info liikumise aeglus erinevate üksuste vahel kui possade ees asuvad miiniväljad ja egas Ukraina kaudtule ja drooniüksused ka maga. Loodan, et kaks risti ees olevat jõge siiski ei lase vene poolel siin edenemist jätkata.

5. Siversk: jätkuvalt oli vene poole surve väga tugev ja rünnakuid jagus vähemalt viiele suunale, muutusi see eile siiski ei toonud, aga eks lõunasektoris üritab vene pool sammhaaval saadud edu jätkata.

6. Bahmut: njah, päris huvitav oli lugeda vene poole blogijate infot, kui kehvasti on Ukrainal korraldatud Tšassiv Jari kaitse ning kui halvasti ja alamotiveeritud siin suunal võitlejad on, ainult edenemist siiski ei tule isegi vene dessantnike poolt. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.

7. Donetsk: eilne hull konveier ühtki vene poole edenemist ei toonud ja pisu selgusetuks jääb, miks sugugi edasi ei saadud. Isegi vene poole blogijad olid eile kuidagi kidakeelsed suurtest edusammudest siin rindel. Isegi terve päev uute üksuste rünnakule saatmine Toretski suunal ei toonud ühtki tuvastatud edenemist.

8. Lõunarinne: kumbki pool andis teada, et vastase rünnakud tagasi löödud.

Berdjanski suund: siin vastastikku.

Tokmaki suund: muutusteta.

Melitopoli suund: muutusteta.

9. Herson: pisu vene poole surve langes, muutusi rindejoones ei tuvastanud. Pisu kemplust käib ka Dnepri deltas asuvate saarte pärast.

10. Haagi Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) andis välja endise Venemaa kaitseministri sergei šoigu ja kindralstaabi ülema valeri gerassimovi vahistamismääruse. Neid süüdistatakse rünnakutes tsiviilobjektide ja tsiviilisikute vastu Ukrainas, teatab kohtu veebisait. Otsuse kohaselt vastutavad šoigu ja gerassimov mitmete sõjakuritegude eest, sealhulgas tsiviilsihtmärkide sihikule seadmises, tsiviilelanikele liigse juhusliku kahju tekitamises, kriminaalsete korralduste andmises, inimsusevastastes kuritegudes ja piisava kontrolli puudumises nende alluvate vägede üle. Need toimingud kuuluvad artikli 8 lõike 2 punkti b alapunkti ii, artikli 8 lõike 2 punkti b alapunkti iv, artikli 7 lõike 1 punkti k, artikli 25 lõike 3 punkti a, artikli 25 lõike 3 punkti b alla. ja Rooma statuudi punkt 28(a), mis on peamine Rahvusvahelise Kriminaalkohtu volitusi reguleeriv dokument.

„On alust arvata, et kaks kahtlusalust vastutavad vene sõjaväe poolt Ukraina elektritaristule 10. oktoobrist 2022 kuni 9. märtsini 2023 korraldatud raketirünnakute eest. Sel perioodil korraldasid Venemaa sõjaväelased suurel hulgal rünnakuid Ukraina elektrijaamadele ja alajaamadele,” märkis kohus. Asja arutanud kohtus osalesid eesistuja Sergio Gerardo Ugalde Godinez, samuti kohtunikud Rosario Salvatore Aitala ja Haykel Ben Mahfoud. Eelmise aasta märtsis andis kohus välja putini ja lasteombudsmani marialvova-belova vahistamismääruse.

11. Venemaa keskpanga kõrged intressimäärad ja muud meetmed, sealhulgas otsesed piirangud, ei suuda peatada venelasi haaranud laenubuumi. Üks eraisikute laenude kiireneva kasvu põhjus on majapidamiste sissetulekute kasv, selgitab regulaator.

Kiirenenud on nii hüpoteeklaenude kui ka tarbimislaenude maht, teatas keskpank mai lõpus. Hüpoteekide puhul oli see ootuspärane: alates 1. juulist suletakse üks kahest populaarseimast soodusprogrammist „riigi toel hüpoteek” ja karmistatakse teise, „perelaenu”  tingimusi. „Laenuvõtjad püüdsid laenu võtta enne riiklike programmide tingimuste eeldatavat muutumist, eriti enne massiivse soodushüpoteegi lõppemist,” märgib keskpank. Tulemus: kuuga kasvas pankade hüpoteeklaenude portfell aprilli 1,4% järel 1,7% ja ületas 19 triljoni rubla piiri. – 1. juuni seisuga 19,2 triljonit (192 miljardit eurot). Soodusprogrammide emissioonid kasvasid enam kui 20% – 422 miljardit rubla võrreldes 350 miljardi rublaga aprillis ning nende osakaal laenudes ületab endiselt 75% ning uusehitiste hüpoteeklaenudes – 90%, teatab keskpank.

Tarbijalaenude kiire kasv sel aastal tuli aga paljudele, sealhulgas keskpangale, üllatusena. Mais jätkas see kiirenemist – 2% pärast aprilli 1,8%. Kokku on tarbimislaenu portfell aasta algusest kasvanud juba ligi 8%, mis on 1,5 korda rohkem kui mullu samal ajal, märgib keskpank. Selle üllatuse tõttu on ta juba tõstnud oma tänavuse elanikkonna laenukasvu prognoosi 5-10%-lt, sh hüpoteeklaenude puhul 7-12%-lt (veebruari versioon) kokku 7-12%-le. Arvestades aasta algusest 8% kasvu, võidakse juulis prognoosi uuesti korrigeerida.

Keskpank seostab viimaste kuude olulist laenukasvu majapidamiste sissetulekute kasvuga, tänu millele püsib kõrge tarbijaaktiivsus. Osa maikuu kiirenemisest võib olla tingitud hooajalistest puhkusekuludest. Tema sõnul võib krediitkaartide segmendi suur väljastuste maht viidata ka sellele, et inimesed kasutavad jooksvate kulude katteks üha enam intressivaba ajapikendust, mitte muud tüüpi tarbimislaenu või säästudele kulutamist, millelt nad intressi maksavad. Kõrged intressimäärad aitavad kaasa laenuportfelli kiiremale kasvule ka seetõttu, et väheneb vanade laenude ennetähtaegne tagasimaksmine, mille intressimäärad on madalamad, märkis keskpank varem.

Isiklikud sissetulekud on nii palju kasvanud, et inimestel jätkub raha nii säästmiseks kui ka laenude teenindamiseks, märkis keskpank ning sellega nõustus enamik sõltumatuid eksperte. Seda kinnitab sama kiire majapidamiste rahaliste vahendite kasv pankades: 2,6% mais pärast 2,1% aprillis ja kokku 8,7% alates aasta algusest (hoolimata sellest, et venelased võtavad tavaliselt jaanuaris pankadest raha välja) .

Tänu suurenenud sissetulekutele „muutuvad krediidivõimeliseks need, kes eile olid krediidivõimetud, ja nad hakkavad võtma rohkem laene, vaatamata sellele, et intressimäärad on üsna kõrged,” ütles Sberbanki juhatuse esimees German Gref. Sberbank arutab uue keskklassi esilekerkimist töötlemis-, IT- ja ehitussektoris töötavate kodanike seast, ütles panga peaanalüütik Mihhail Matovnikov: seni polnud seelaenuvõtjate klass laenu saanud, kuid nüüd on olukord muutunud.

Kuid madala sissetulekuga elanike laenukoormus pole kuhugi kadunud, tunnistas keskpanga esimees Elvira Nabiullina: „See tunduks paradoksaalne, aga inimesed võtavad laenu halvast elust, lootusetusest – sissetulekut ei jätku ja heast elust – tulevase sissetuleku arvelt, kus nad on kindlad, et saavad rahastada paremat elu praegu.”

Njah, huvitaval kombel pole loo tegija tahtnud peatuda soldatite kõrgetele palkadel ning hüvitistel…

12. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK) tunnistas Venemaa võimud süüdi inimõiguste rikkumistes Krimmis pärast poolsaare annekteerimist 2014. aastal, seisis kohtu otsuses. Kohus rahuldas Ukraina nõude. Resolutsiooni kohaselt rikkus Venemaa mitmeid Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikleid, sealhulgas õigust isikuvabadusele ja turvalisusele, õigust usuvabadusele, sõnavabadust, kogunemisvabadust, õigust eraelu austamisele ja õigus õiglasele kohtu pidamisele.

EIÕK otsuse kohaselt peab Venemaa vabastama vangid, kes olid annekteerimise ajal Krimmis vanglates ja viidi hiljem üle teistesse kolooniatesse, üle 12 tuhande inimese. Kohus võttis arvesse repressioone, mida Venemaa võimud poolsaarel läbi viisid, nimelt annekteerimise kriitikute tagakiusamist, ukrainlaste ja krimmitatarlaste õiguste ja vabaduste rikkumisi.

Kohtuotsuses märgitakse, et aastatel 2014–2018 peeti ebaseaduslikult kinni vähemalt 43 inimest. Kinnipeetavaid piinati, hoiti ebainimlikes tingimustes ja suri nälga. Kaheksa inimest on praegu teadmata kadunud. Enamik kinnipeetutest olid opositsiooni ajakirjanikud, Ukraina-meelsed aktivistid või etniliste vähemuste esindajad. Tõendina esitati kohtule rahvusvaheliste ja avalik-õiguslike organisatsioonide aruanded, samuti tunnistajate ütlused.

Ukraina ülemraada inimõiguste volinik Dmitri Lubinets nimetas kohtuotsust ajalooliseks otsuseks. „EIÕK kuulutas välja otsuse Krimmi puudutavas riikidevahelises kohtuasjas Ukraina versus Venemaa! See on ajalooline otsus! Tulemus on meie riigi jaoks positiivne: nõue on täielikult rahuldatud! Üksmeelselt!” kirjutas ta oma Telegrami kanalis. Ta lisas, et tegemist on otsusega esimese kolmest hagist, mida kohus Venemaa vastu kaalub.

Venemaa kirjutas 1998. aastal alla Euroopa inimõiguste konventsioonile, mille täitmist jälgib Strasbourgi kohus. Pärast putini otsust Ukrainas sõtta minna peatas aga allakirjutanud riikide klubi Euroopa Nõukogu Venemaa liikmelisuse organisatsioonis. Pärast seda teatas Venemaa oma lahkumisest Euroopa Nõukogust.

15. märtsil 2022 kiitis Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee heaks resolutsiooni riigi väljasaatmise kohta. Juunis võttis riigiduuma vastu seaduseelnõu pärast 15. märtsi tehtud EIÕK otsuste täitmata jätmise kohta. 16. septembril astus Venemaa välja Euroopa inimõiguste konventsioonist. Edaspidi pole Moskva kohustatud Strasbourgi kohtu otsuseid ellu viima, kuigi valitsus peab endiselt vastutama konventsiooni allkirjastamise ajal toime pandud rikkumiste eest.

13. Venemaa on piiranud 81 Euroopa meediaväljaande edastamist oma territooriumil vastuseks sarnastele meetmetele Venemaa meedia vastu EL-is, teatas Venemaa välisministeerium. „vene pool on korduvalt ja erinevatel tasanditel hoiatanud, et kodumaiste ajakirjanike poliitiliselt motiveeritud ahistamine ja põhjendamatud vene meedia keelud EL-is ei jää märkamata,” seisis ministeeriumi avalduses.

Kokku keelati meedia 25 riigist. Nende hulka kuuluvad Politico, EUobserver, Agence France-Presse (AFP), Saksa Der Spiegel ja Die Zeit, Prantsuse Le Monde ja Liberation, Itaalia La Repubblica ja La Stampa, Hispaania El País ja El Mundo, Soome Yle ja Helsingin Sanomat, Leedu LRT, Delfi portaali eestikeelne versioon, Poola telekanal Belsat, Rootsi tele- ja raadiofirma SVT jne.

Venemaa välisministeerium märkis, et kui piirangud Venemaa meediale tühistatakse, siis ka Venemaa pool „vaatab oma otsuse nimetatud meediaoperaatorite osas ümber”.

Varem keelas Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Hääle, RIA Novosti, Izvestija ja Rossiiskaja Gazeta edastamise EL-is „sõjalise propaganda eesmärgil”. „Need meediaväljaanded on Vene Föderatsiooni juhtkonna pideva otsese või kaudse kontrolli all ning neil on olnud oluline roll Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja edendamisel ja toetamisel, samuti naaberriikide destabiliseerimisel,” seisis nõukogu avalduses.

Samas märkis EL, et meede ei takista meediatöötajatel „EL-is tegevusi läbi viimast, välja arvatud ringhääling”. Nende meediakanalite keeld jõustub Euroopa Liidus 25. juunil.

Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on EL keelanud Venemaa NTV/NTV Miri, Rossija 1, REN TV, Channel One, RT ja Sputniku edastamise. Mõnes riigis, näiteks Lätis, oli 80 Venemaa telekanali edastamine piiratud. Samuti blokeeriti paljude Venemaa meediaväljaannete YouTube’i kanalid. Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja maria zahharova nimetas Venemaa ringhäälingukanalite blokeerimist „inforuumi kompromissituks puhastamiseks”.

14. USA presidendi Joe Bideni administratsioon kavatseb tühistada USA sõjaväeettevõtete Ukrainas tegutsemise keelu, vahendab CNN nelja asjaga kursis oleva USA ametniku viitega. Valge Maja märgib, et see otsus aitab Ukraina relvajõududel kiiresti hooldada ja parandada Washingtoni pakutavaid relvasüsteeme. Ameerika ametnike sõnul ei ole Bideni valitsus praegu selle küsimuse kallal lõplikku otsust tehtud. Samas rõhutavad nad, et Washington soovib aidata Kiievil saada lahinguväljal Moskva ees eeliseid, kuid nad ei kavatse veel saata Ameerika vägesid Ukrainasse sõjategevuses osalema.

Ameerika sõjaväeettevõtted võivad saada võimudelt loa Ukrainas töötamiseks juba sel aastal. CNN-i allikate sõnul otsustas Bideni valitsus sellise sammu astuda vene armee viimastel kuudel suurenenud aktiivsuse taustal. Nüüd on Ukraina sunnitud lähedalasuvates NATO riikides remontima USA-st pärit sõjatehnikat, mis võtab palju aega. Üks täiustatud süsteem, mis vajab regulaarset kohapealset hooldust, on hävitajad F-16, mille Ukraina peaks sel aastal saama, väidavad USA ametnikud.

„Ukraina on liitlane. USA-l on Ukraina toetamise vastu kriitiline rahvusliku julgeoleku huvi,” ütles CNN-ile USA armee eruohvitser ja endine USA riikliku julgeolekunõukogu Euroopa asjade direktor Alex Vindman, kes teeb Valges Majas lobitööd USA sõjaväeettevõtete keelu tühistamiseks tegutsemiseks Ukrainas.

15. Lühiuudised

USA kaitseminister Lloyd Austin vestles telefoni teel oma Vene kolleegi Andrei Beloussoviga, ütles Pentagoni pressiesindaja kindralmajor Patrick Ryder briifingul. Tema sõnul rõhutas Austin Ameerika poolelt algatatud vestlusel Moskva ja Washingtoni vahelise avatud suhtluskanalite säilitamise tähtsust Ukrainas käimasoleva sõja taustal. Ryder meenutas, et viimati toimus USA ja Venemaa vaheline kontakt kaitseosakondade juhtide tasemel 2023. aasta märtsis pärast Musta mere kohal taevas toimunud intsidenti, milles osalesid Ameerika droon ja Vene hävitaja. Mis oli seekordse vestluse põhjus, ta ei täpsustanud. Vene pool pole Austini ja Beloussovi läbirääkimisi veel kommenteerinud.

EL alustas ametlikult läbirääkimisi Ukraina ühinemise üle.

EL ähvardab Telegrami uurimisega Venemaa propaganda tõttu.

Bideni valitsus tegeleb Ameerika sõjaväeinstruktorite Ukrainasse saatmise keelu tühistamisega. Märgitakse, et nad saavad Ukrainas õhutõrjesüsteeme kohe parandada.

USA lisas Venemaa ja Valgevene oma inimkaubandust toetavate riikide nimekirja. Nimekirjas on 13 riiki, mille kohta on dokumenteeritud inimkaubandus, sunniviisiline töö, seksuaalorjus valitsuse laagrites ja lapssõdurite värbamine.

kreml teatas India peaministri Modi eelseisvast visiidist Venemaale, mis on tema esimene visiit pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse. Täpsed kuupäevad on veel kinnitamisel. Modi külastas Venemaad viimati 2019. aastal ja rääkis hiljuti juuni alguses telefoni teel putiniga. Vaatamata käimasolevale sõjale ei ole India Venemaa sissetungi hukka mõistnud ja hoidus allkirjastamast hiljuti Šveitsis toimunud rahvusvahelise rahukonverentsi lõppkommünikeed, milles rõhutatakse Venemaa kaasamise vajalikkust rahukõnelustesse.

Kaks Donald Trumpi peamist nõunikku on välja pakkunud plaani Venemaa sõja lõpetamiseks Ukrainas, eeldusel, et Trump võidab presidendivalimised. Plaan hõlmab Ukraina survestamist rahukõnelustele, piirates USA relvatarneid ja hoiatades Venemaad, et läbirääkimistest keeldumine toob kaasa USA toetuse suurenemise Ukrainale, ütles üks Trumpi riikliku julgeoleku nõunikest erukindral Keith Kellogg. „Olen üsna kindel, et need rahukõnelused hõlmavad ka Ukraina territooriumi loovutamist. Millega ta kunagi ei nõustu”.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised