Sõja ülevaade: 707. päev – üle 100 Ukraina asula pommi- ja droonirünnaku all
Avaldatud: 31 jaanuar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 31. jaanuar 2024:
88 vene poole rünnakut, ühes kohas edenes vene pool ja paaris lõigus hoopis Ukraina, üle 100 Ukraina asula ikka pommi-, raketi- ja droonirünnaku all ja nii Venemaal kui Krimmis miskit tabati.
Vabandused vist rekord pika loo eest, aga no jagus neid uudiseid ja kõik tundusid olulised…
1. Uus öine drooni ja raketirünnak.
2. Venemaal ja Krimmis kurtmist oli ja mitte ainult droonide ja rakettide tagajärjel.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene surve neljas rindelõigus ilma muutusi toomata.
4. Siversk: pisu ikka torgiti, aga edutult.
5. Bahmut: kahes kohas pisu Ukraina edenes.
6. Donetsk: siingi parandas Ukraina Avdiivka lõunaküljel seisu.
7. Lõunarinne: üks vene poole jätkuedenemine.
8. Herson: vene rünnakute arv uuesti kõrgele tõusis, aga muutusi rindejoones ikka ei tuvastanud.
9. Ukraina võib sel nädalal USA-lt saada esimesed uued kaugpommid.
10. Pisu täiendust transportlennuk Il-76 alla kukkumisest.
11. F-16, imeloom pole, aga parem kui enamus vene lennukeid.
12. vene väed korraldasid viimase ööpäeva jooksul viis rünnakut mürgiseid kemikaale sisaldava laskemoonaga.
13. Kõige suurem sündide arvu langus on ees ootamas nii Moskva kui Leningradi oblastit.
14. Mobilisatsiooniseaduse eelnõu jõudis Ukraina Raadasse.
15. vene komandörid hakkasid müüma fiktiivseid haavata saamise tunnistusi.
16. putini varade deklaratsioon presidendi valimisteks, täitsa pai poiss paistab…
17. Interneti tõrkeid Venemaal jälle jagus.
18. Läbi Türgi ikka vene nafta Euroopa poole voolab.
19. Lühiuudised.
1. Venemaa saatis Dnipro suunas välja raketi Kh-59, mis olla alla lastud. Miks seal kandis mitmeid päevi ja keset päeva järjest üks sarnast tüüpi rakett teele saadetakse, on teadmata, võimalik et kombitakse Ukraina õhutõrjet.
Ukraina õhutõrje lasi Mõkolaivi, Zaporižja, Dnipropetrovski, Kirovohradi ja Harkivi oblastis alla 14 drooni 20-st. Kolmest Iskanderist ei lastud alla ainsatki.
Harkivit tabas 6 drooni ja vigastas 3 inimest ning kahjustas tsiviilinfrastruktuuri, kirjutas piirkonna kuberner Oleh Sõniehubov.
Poltaavas teatati plahvatustest, mis täpsemalt, polnud veel varahommikuks teada.
Piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine on veelgi tõusnud, põhjust ei tea. Väga tihe pommi-, mürsu- ja droonisadu jätkub ka kõigi rindelähedaste asulate pihta.
2. Moskvas põleb hoone, kus asub Vene Föderatsiooni Kommunistlik Partei. Põlengu põhjust ei tea.
Moskva elektrijaamas CHP-23 / TETs-23 toimus plahvatus, mille järel tekkisid veidrad sähvatused ja tulekahju. Põhjust ei tea.
Ukraina Stratcom kinnitas, et hävitati radarijaam Krimmi loodeosas Rozdolne küla lähistel. Tavaliselt üritatakse neid tabada enne droonide või rakettide teele saatmist, sestap vast miskit lisa peatselt sinna suunale võib oodata.
Ukraina sõjaväeluure direktoraadi juht Kõrõlo Budanov loodab Krimmi silla veel sel aastal hävitada.
Kindralstaap kinnitab, et tulistas Luhanski oblastis alla vene Su-34.
Ukraina luurespetsialistid võtsid täna maha Venemaa kaitseministeeriumi spetsiaalse sideserveri. Selle tulemusena peatati teabevahetus Venemaa kaitseministeeriumi üksuste vahel, kes kasutasid nimetatud Moskvas asuvat serverit.
Kuna Ukraina kauglöögivõime on kasvanud, on kasvanud ka peibutusvahendite arv Venemaa kaugemates õhuväebaasides, mis on seotud Ukraina sissetungiga. Ikka lennukeid asfaldile maalitakse, mis siiski sati piltidelt kergelt tuvastatav on.
Kordades tõusis vene poole kurtmine kolmes Ukrainaga piirnevas oblastis.
3. Kupiansk-Kreminna: Sinkivka kandis pisu vene poole rünnakute arv langes (5) ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Kupianskist idas (20 km kaugusel) pole tulnud enam vene edu-uudiseid uute külade vallutamisest ja algselt teada antud Tabaivka külagi on vene blogijatelt lugudes kadunud, sestap vast Ukraina pisu siin neid tagasi lõi.
Ternõ suunal siiski vene poole rünnakute arv tõusuteel ja soomust jagub mitmetele ida-läänesuunalistele põlluteedele. Hetkel on pisu selgusetu, kas siin rindejoone muutusi oli.
Kreminnast edelas asuval metsa-alal on aktiivsed mõlemad pooled aga muutusi rindejoones see toonud pole.
4. Siversk: ikka torgivad Bilohorivka poole, aga edutult.
5. Bahmut: Ukraina väed tegid väikeseid edusamme Bohdanivka (Bahmutist loodes) ja Horlivka (rinde lõunaserv) lääneservas. Mõlemad pisu üllatuslikud.
6. Donetsk: tugev vene poole rünnakutelaine kogu rindel jätkus ja kuidagi ei leidnud eilsete vene poole kiitlemistele kinnitust. Avdiivka põhjaküljel pole vene pool edasi saanud, kuigi üritavad mitmes suunas laiendamaks siinset eenduvat rindeosa. Avdiivkast lõunas pisu olla Ukraina löönud vene poolt datšade piirkonnas tagasi. Pervomaiske juures üritab vene pool nii asulast põhjas, otse idast kui lõunapoolt sisse saada aga seni küla kaitse peab.
Venemaa mehhaniseeritud rünnak Novomõhailivkast lõuna pool hävitati, 10+ soomust hävitati/jäeti maha. Isegi ei tea, misk vene pool jäärapäiselt siit põhiliselt üht teed pidi üritab rünnata. Njah, esimesed tankid või soomukid peavad kohati juba varem puruks lastud soomust eest ära lükkama. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Njah, Ukraina andmetel elab siiani Avdiivka linnas u 1000 inimest.
7. Lõunarinne: pisu võis vene pool veelgi edeneda.
Berdjanski suund: Rivnopili lähedal on märgitud väike Venemaa edasitung, mis oli jätk üleeilsele vene poole edenemisele. Hetkel veel murelikuks ei muutu.
Tokmaki suund: ikka kombivad hallis alas mõlemad pooled.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: seni pole tuvastanud üleeilseid Ukraina omade edenemise teateid. Küll tõusis vene poole rünnakute arv üles ja neid päeva jooksul 11 oli. Muutusi need rindejoones ei toonud. Jätkuvalt kurdavad mõned vene blogijad, et Ukraina droonide seire, rünnakud ja droonitõrjevõimekus on suur. Isegi olla droonitõrjevõimekus enamuses Dnepri ületavatel alustel. Njah, nagu paljudes rindelõikudes, siis siingi jätkab vene pool FAB pommidega pommitamist. Jätkuvalt vene poole koordineerimise puudulikkuse ja rivaalitsemise tõttu hetkel siin suunal pigem Ukraina edenemist loodab. Njah, Dnepr pikk ja eks pisu imestan, et mujal pole Ukraina miskit dessanti teinud…
9. USA peaks esimese partii uusi kaugpomme Ukrainale tarnima 31. jaanuaril, teatas Politico, viidates USA ametnikule ja veel kolmele asjaga kursis olevale inimesele. Väidetavalt võivad maapealsed väikese läbimõõduga pommid (GLSDB) ulatuda 160 kilomeetri kaugusele, laiendades Ukraina kaugmaa võimeid koos Storm Shadow/SCALP ja ATACMS rakettidega.
Nimetu USA ametnik nimetas GLSDB-d „Ukraina jaoks oluliseks võimeks”, mis võimaldab tal „teha rohkem”, vahendas Politico. GLSDB saab käivitada USA-s toodetud suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteemide (HIMARS) abil, mis on Ukrainas kasutusel olnud alates 2022. aasta juunist.
GLSDB tarnimisest teatati esmakordselt 2023. aasta veebruaris, esialgsete hinnangute kohaselt pidid need Ukrainasse jõudma 2023. aasta lõpus. Venemaa väitis, et tulistas 2023. aasta märtsis alla GLSDB, kuid USA ametnik ütles seejärel Reutersile, et ühtegi neist relvadest pole seni Ukrainasse tarnitud.
10. 24. jaanuaril Belogorodi oblastis alla kukkunud lennuki Il-76 pardal pidid olema kõrged vene ametnikud, kuid föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) ei lubanud neil „viimasel hetkel” pardale minna, ütles Ukraina sõjaväeluure pressiesindaja Andrii Jusov 25. jaanuaril RFE/RL-ile.
Transportlennuk Il-76 kukkus Venemaal Belgorodi oblastis alla 24. jaanuaril, väidetavalt hukkusid kõik pardal olnud inimesed. Venemaa kaitseministeerium väitis seejärel, et lennukis viibis 65 Ukraina sõjavangi, kuna sellel päeval toimus plaanitud vangide vahetus.
Ukraina sõjaväeluureagentuur ei kinnitanud, kas lennukis viibisid vangid, ega kommenteerinud, mis võis õnnetuse põhjustada, kuid teatas, et selleks päevaks oli kavandatud vangide vahetus. Jusovi sõnul viitab Ukraina luure, et pardal oleks pidanud olema mitu kõrget sõjaväelist ja poliitilist ametnikku, kuid FSB käskis neil kasutada muid transpordiliike.
Jusov ütles, et see info sai Ukraina luurele teatavaks pärast lennuki allakukkumist. Jusov ütles, et pärast õnnetust ei lubanud FSB ja vene sõjaväelased päästetöötajatel õnnetuspaika vastavalt protokollile kontrollida. Jusovi sõnul saadeti Belgorodi kohalikku surnukuuri viis surnukeha ning õnnetuspaiga videodel pole näha ühtegi inimjäänust.
Venemaa väitis, et pardal oli 65 Ukraina sõjavangi, kuus meeskonnaliiget ja kolm saatvat inimest. Peaombudsman Dmõtro Lubinets ütles samuti 25. jaanuari eetris, et asukohalt pärinevad fotod ja videod ei viita „mingile märgile, et lennukis oleks nii palju inimesi”. „Ma ei ole ekspert, aga kui meie sõjavangidest oleks isegi fotosid ja videoid, oleks (Venemaa) need juba postitanud,” ütles Lubinets, viidates õnnetuspaiga fototõenditele.
Jusov ütles, et pardal viibima pidanud kõrgete ametnike nimed „on teada ja avalikustatakse”, kuna Ukraina kavatseb oma leiud rahvusvahelistele uurijatele edastada.
Lubinets ütles, et pöördub ÜRO ja Rahvusvahelise Punase Risti Komitee poole abipalvega juhtunu väljaselgitamiseks, kuna president Volodõmõr Zelenski teatas 24. jaanuari õhtul, et Ukraina nõuab lennuõnnetuse rahvusvahelist uurimist.
11. F-16 Fighting Falcon on Ameerika hävitaja, mida Kiiev on palunud alates täismahulise sissetungi algusest ja mis peaks sel aastal lõpuks Ukrainasse jõudma.
See on mitmekülgne reaktiivlennuk, mis on võidelnud kümnetes sõdades ja mida kasutab rohkem kui kaks tosinat riiki. Disaini võib pidada auväärseks, kuid Ukraina jaoks, kus on Nõukogude MiG-29 kasin, on see mõttekas uuendus.
See parandab Ukraina õhujõudude võimet toetada oma maavägesid ja peatada vene pommitajad enne, kui need jõuavad lüüa sõjalisi või tsiviilobjekte. Kuid eksperdid hoiatasid, et see ei ole hõbekuul ja nõuab palju ettevalmistust, et olla kasulik.
Washingtoni luba liitlastele anda Ukrainale F-16-d tuli augustis 2023. Kuu aega varem moodustasid 11 riiki „hävituslennukite koalitsiooni”, mis tarnib lennukid ning valmistab Ukraina ja selle piloodid ette nende kasutamiseks. Hiljem kasvas see 14 riigini.
Koalitsiooni juhivad USA, Taani ja Holland. Teiste hulka kuuluvad Norra, Ühendkuningriik, Kreeka, Luksemburg, Kanada, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Belgia, Portugal ja Rootsi.
Mõned neist tarnivad tegelikku riistvara – lennukeid, laskemoona ja seadmeid. Teised annavad oma reaktiivlennukid ja instruktorid koolitamiseks või pilootide ettevalmistamiseks nende pinnal.
Tarnitavate F-16 täpne arv pole veel kindlaks määratud. Holland ja Taani annavad vähemalt 37, samas kui Norra ja Belgia lubasid anda ka mõned. Tarnekuupäevad jäävad vahemikku 2024–2025, nagu ka pilootide koolitusprogrammide eeldatav lõpetamine.
Erinevatel tasemetel pilootidele on kolm eraldi programmi. Selle kuu alguses ütles õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnat, et kuus edasijõudnud pilooti lendavad juba Taanis F-16-dega ja peaksid kevadel lahinguvalmis olema. Kõige vähem kogenud rühm treenib Ühendkuningriigis – nad võivad olla valmis alles 2025. aastal. Vastavalt USA välisministeeriumi 4. jaanuari briifingule peaks Arizonas toimuv kesktaseme rühmakoolitus lõpetama veel sel aastal.
Ka Ukraina maapealsed meeskonnad õpivad lennukit teenindama. F-16 on võimsamad, kuid ka hapramad kui Ukrainas kasutatavad Nõukogude hävitajad ning vajavad spetsiaalset logistikat ja infrastruktuuri. Näiteks nõuavad nad sujuvamaid maandumisradasid. Üheks suurimaks väljakutseks saab olema Ukraina plaanitud maandumisradade pinnakatte taastamine ilma venelaste tähelepanu äratamata.
„Lennuvälju tuleb kaitsta õhulöökide eest, mis tähendab, et õhutõrjesüsteemid on vaja kasutusele võtta, kuid seda pole veel tehtud,” ütles Ukraina kaitsestrateegiate keskuse ekspert Viktor Kevliuk ajalehele Kyiv Independent. „Liitlased peaksid meid varustama ka õhk-õhk-tüüpi rakettidega õhuvõitluseks, sest Nõukogude pommid sellele lennukile ei sobi,” ütles ta. Neid relvi ja kõiki kütusevarusid tuleb hoida kuskil turvalises ja hästi valvatud kohas. „See on üsna pikk protsess.”
Kuigi neid peetakse kaasaegseteks lennukiteks, hakati F-16-sid esmakordselt tootma 1970ndate aastate lõpus. Ukraina üritab saadaolevatele lennukitele paigaldada kaasaegsemaid avioonikat ja relvasüsteeme, mis parandaks oluliselt nende jõudlust. Reaktiivlennukite jaoks on vaja palju varuosi, mida USA on lubanud tarnida.
Eeldatav tarne
Esimene partii lennukeid võib tulla Hollandist. Hollandi peaminister Mark Rutte ütles 22. detsembril, et tema valitsus alustas esialgse 18 hävitaja ettevalmistamist, samas kui Hollandi kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles NOS-ile, et hiljem võidakse tarnida rohkem reaktiivlennukeid. Sellest ajast peale pole uudiseid olnud.
Taani oli lubanud tarnida kuus lennukit 2023. aasta lõpuks, kuid tarnekuupäeva on väidetavalt kuus kuud edasi lükatud. Kopenhaagen ütles, et annab kokku 19 lennukit. Taani ja Hollandi ametnikud on öelnud, et tarnegraafik sõltub muude tegurite hulgas ka Ukraina infrastruktuuri ja pilootide valmisolekust.
Belgia kaitseminister on lubanud mitu lennukit, mis jõuavad tõenäoliselt kohale 2025. aastal. Norra ringhäälingu NRK andmetel kavatseb Norra saata viis kuni kümme lennukit, kuid ei koguarvu ega tarnegraafikut pole veel fikseeritud.
Eksperdid ütlesid ajalehele Kyiv Independent, et tõenäoliselt saab Ukraina hiliskevadel või suve alguses tööle vähemalt mõned F-16 lennukid.
Laiendatud võimalused
Eksperdid ütlesid, et F-16 ei võida sõda üksi, kuid nad annavad Ukrainale olulisi võimeid, mida tal praegu pole. „Mõne hoolika planeerimisega… Ma arvan, et on olemas võimalus, et vähemalt varases staadiumis, enne kui venelased saavad aru, mis toimub, suudavad nad tabada õhk-õhku, kui F-16 hävitajad on õigel ajal õiges kohas,” ütles Royal United Services Institute’i kaastöötaja ja endine Austraalia kuningliku õhuväe ohvitser Peter Layton.
Lennukilt tulistavad õhk-õhk raketid AMRAAM on pikema laskekaugusega kui Ukraina lennukitele MiG-29 paigaldatavad relvad. See jääb aga vaid taktikaliseks eeliseks, enne kui venelased kohanevad, viies oma lennukid rindejoonest kaugemale, ütles ta.
Kevliuk märkis, et Ukraina ja Venemaa sõjalennukid pole viimasel aastal eriti õhk-õhkvõitluses osalenud, kuna mõlemad armeed üritavad neid säilitada. vene lennukid löövad peamiselt maapealseid sihtmärke, sealhulgas tsiviilobjekte linnades. Stimsoni keskuse vanemteadur Kelly Grieco sõnul võivad F-16-d kaitsta Ukraina õhuruumi, vähendades survet maapealsele õhutõrjele.
„Kui Venemaa võtab sihikule Ukraina linnu, on väga reaalne oht, et Ukraina õhutõrje võib tühjaks saada, püüdes tabada kõiki Vene droonide ja rakettide salvesid… Kui see juhtub, võib Venemaa saavutada vaikimisi Ukraina üle õhuvõimu ja see oleks suudab oma õhujõudude kogu tulejõu lahinguväljale kanda,” ütles Grieco.
„Selle tulemuse vältimiseks peaks Ukraina olema nende Venemaa rünnakute sooritamisel valivam või peab leidma täiendavaid rakette nende rünnakute tõrjumiseks. F-16-l on potentsiaali selles rollis kasulik olla.”
Rünnakul võivad F-16-d lüüa ka maapealseid sihtmärke, aidates Ukrainal mõjutada Venemaa kontrolli all olevat ala, visates maha pomme, „mis tekitab palju plahvatusi, müra ja pommikilde,” ütles Layton. Kahjuks see ei kesta kaua, sest F-16 ei suuda kanda suurt pommikoormat.
Nii mitmekülgsed kui nad ka pole, on F-16-del oma piirangud. Grieco väitis, et need ei ole tõenäoliselt võti Venemaa kaitseliinide läbimurdmisel või selge õhuüleoleku saavutamisel. Ta arvab, et selleks peab Ukraina maha suruma või hävitama Venemaa maa-õhk õhutõrjeraketisüsteemid nagu S-400.
„Ukraina piloodid, kes lendavad F-16-ga, mis on varustatud kiirgusvastaste relvadega, peaksid lendama hästi S-400 lahinguulatusse, et õhutada Venemaa operaatoreid kiirgama,” ütles Grieco. „S-400 laskeulatus on peaaegu neli korda suurem kui kiirgusvastase raketi AGM-88 laskeulatus, mis muudab selle oma olemuselt ohtlikuks ning Ukraina kaotused muutuvad tõenäoliselt ja kiiresti jätkusuutmatuks.”
Pikas perspektiivis võib F-16 programmi omamine kiirendada Ukraina liikumist oma sõjaväe sünkroniseerimise suunas NATO standarditega ja vähendada sõltuvust vananenud lennukitest.
12. vene väed korraldasid viimase ööpäeva jooksul viis rünnakut mürgiseid kemikaale sisaldava laskemoonaga Ukraina sõdurite vastu kagurindel, ütles Tavria vägede rühma pressiesindaja Oleksandr Štupun 30. jaanuaril.
Venemaa on viimasel ajal suurendanud keemiarelvade kasutamist Ukrainas, Ukraina sõjaväe andmetel registreeriti alles detsembris 81 juhtumit. 1925. aasta Genfi protokoll keelab keemia- ja bioloogiliste relvade kasutamise sõjas. ”tupuni sõnul olid vene vägede 29. jaanuaril Kagu-Ukrainas kasutatud laskemoon tõenäoliselt K-51 granaadid kloropikriiniga. „Aga iga sellist juhtumit uuritakse eraldi. Tehakse vastavad analüüsid ja seejärel esitatakse tulemused rahvusvahelistele institutsioonidele,” ütles Štupun rahvustelevisioonis. Ta lisas, et sõdurid saavad kaitsta kloropikriini mõju eest gaasimaskide abil.
Ukrainas registreeriti 2022. aasta veebruarist 2023. aasta detsembrini üle 400 juhtumi, kus Venemaa kasutas mürgiseid kemikaale sisaldavat laskemoona, teatas Ukraina relvajõudude peastaap 27. detsembril.
Väidetavalt kasutab Venemaa sõjavägi kõige sagedamini granaate nagu K-51, RGR ja Drofa-PM, heites need ründedroonidelt alla.
13. Venemaa suurimaid linnu Moskvat ja Peterburi mõjutab eelkõige Venemaal järgmise 20 aasta jooksul toimuv rahvastiku vähenemine, kirjutas Venemaa riikliku kontrolli all olev meediaväljaanne RBC 30. jaanuaril, viidates Venemaa föderaalse riikliku statistikateenistuse andmetele (Rosstat).
Prognooside kohaselt väheneb Venemaa rahvaarv järgmise kahe aastakümne jooksul ligikaudu 7 miljoni võrra, mis peegeldab suuresti rahvastiku vananemist. Rosstat prognoosis 2023. aasta oktoobris, et Venemaa rahvaarv langeb 2046. aastaks 138,77 miljonini, võrreldes 2021. aasta 146,45 miljoniga, mis hõlmab ka 2,5 miljonit inimest ebaseaduslikult okupeeritud Krimmis. RBC hinnangud ei hõlma neid, kes elavad neljas osaliselt okupeeritud Ukraina oblastis, mille Venemaa 2022. aasta septembris ebaseaduslikult annekteeris.
Prognoositakse, et Moskva ja Peterburi kaotavad järgmise kahe aastakümne jooksul vastavalt enam kui 700 000 ja ligi 467 000 inimest. Samal ajal tähendab eeldatav migrantide sissevool tõenäoliselt linnade kogurahvastiku samaks jäämist.
Prognooside kohaselt tõuseb 2045. aastal naiste oodatav eluiga 83 aastani ja meeste 75 aastani. Kuna rahvaarv väheneb ja pensioniealiste osakaal riigis kasvab, vähendab see tõenäoliselt riigi suutlikkust oma rahvastikuga toime tulla. Madal sündimus, 2027. aastal prognoositakse ligikaudu 1,14 miljonit vastsündinut, ei ole elanikkonna vananemise korvamiseks piisav.
Rosstati prognoos ennustas ka ligi 5 miljoni immigrandi kasvu aastaks 2046 ehk ligikaudu 200 000 võrra aastas.
Sünge prognoos ei maini Venemaa täiemahulise Ukraina-vastase sõja mõju, mis on Ukraina kindralstaabi hinnangul põhjustanud sadu tuhandeid kaotusi, samuti õhutanud riigist ligi miljoni venelase massilist väljarännet.
Mõnes Venemaa piirkonnas, eriti Põhja-Kaukaasias on oodata keskmisest kõrgemat sündimust, kusjuures Tšetšeenia ja Dagestani elanike arv kasvab vastavalt umbes 600 000 ja 500 000 inimese võrra.
Need prognoositavad muutused muudaksid tõenäoliselt Venemaa demograafilist ülesehitust, vähendades etniliste venelaste osakaalu.
14. Ministrite kabinet registreeris Ülemraadas uue mobilisatsiooni seaduseelnõu. Sellest teatas valitsuse esindaja Ülemraada Taras Melnitšuk.
Kaitseministeerium teatas, et kommentaare ja tähelepanekuid mobilisatsiooniseaduse eelnõu kohta võeti arvesse koos Ukraina relvajõudude peastaabi, valitsuse ja rahvasaadikutega. Kaitseministeerium väidab, et uus eelnõu määratleb „mobilisatsiooniprotsessi läbipaistvad reeglid”, samuti vajaliku kaitseväelaste ja kaitseväekohustuslaste õiguste reguleerimise.
Uuendused vastavalt dokumendi sellele versioonile:
→ mobilisatsiooniea muutmine 27-lt 25-le;
→ mobilisatsiooniaeg määratakse sõjaseisukorraks: pidev teenistus 36 kuud. Selliste sõjaväelaste vabastamine teenistusest määratakse tähtaegadeks vastavalt staabi kõrgeima ülemjuhataja otsusele;
→ ajateenistusest on vabastatud kõigi rühmade puuetega inimesed;
→ ülevaade 25-55-aastastest meestest, kellel pärast 24. veebruari 2022 tuvastati II ja III grupi puue kuni 2024. aasta lõpuni kui ajateenistuskõlbmatu. See ei kehti II ja III grupi puudega meeste kohta, kes said Isamaa kaitsmisel haigusi ja vigastusi;
→ mobilisatsiooni vabatahtlikel on isiklike probleemide lahendamiseks ja mobilisatsiooniks valmistumiseks 2-kuuline edasilükkamine;
→ põhipuhkust sõjaseisukorra ajal kalendriaasta jooksul võib anda osade kaupa (vähemalt 15 kalendripäeva);
→ vangistusest vabanenud sõjaväelased saavad 90 päeva lisapuhkust koos jätkuva tasuga, kui nad otsustavad oma ajateenistust pikendada;
→ isik ei pea andmete uuendamiseks minema territoriaalsesse keskusesse. Seda saab teha veebis oma isiklikul kontol või haldusteenuste keskuses ning Oberegi sõjaväelaste registri alusel luuakse elektrooniline register;
→ võite kolida teistesse linnadesse ilma TCC loata, kuid pärast kolimist peate registreeruma uuel aadressil;
→ RKK, SBU või luureagentuuride nõudmisel osalevad politseisüsteemi organid ja üksused koos RKK esindajatega kaitseväekohustuslaste ja reservväelaste teavitamise meetmete rakendamisel ning viivad läbi ka haldusaresti ja toimetavad neisse keskustesse ja organitesse ajateenijad, ajateenistuskohustuslased ja reservväelased, kes on toime pannud haldusõiguserikkumised arvestuseeskirja rikkumisega, RKK-sse kutsumisel mitteilmumine, raamatupidamisasutusele teabe mitteõigeaegne esitamine teenistuskoha, elukoha, hariduse, töö, ametikoha muudatuse kohta, samuti treeninglaagrite läbimise korra rikkumine;
→ „mõjutusmeetmete rakendamine” kodanike suhtes, kes ei täida oma kohustusi mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja mobiliseerimiseks, kohtuotsuste tegemise ja nende täitmise korra kehtestamine;
→ katseajaga karistuse kandmisest vabastatud süüdimõistetuid võidakse soovi korral mobilisatsiooni ajaks ajateenistusse kutsuda;
→ pärast mobilisatsiooni läbivad kõik kodanikud 2-3 kuud kohustuslikku sõjalist väljaõpet, kohe pärast mobilisatsiooni ei saa inimest rindele saata;
→ ajateenistus kaotatakse, selle asemel võetakse kasutusele sõjaline algõpe. 18-24-aastane isik valib iseseisvalt, millal sõjaväeline väljaõpe läbida ning väljaõpe ise võtab aega maksimaalselt viis kuud ning inimesel säilib töökoht, mida kehtivas seadusandluses ei ole;
→ ajateenistusest on vabastatud kutse (kutse-tehnilise), rakenduskõrg- ja kõrghariduse taotlejad, kes õpivad päevases õppevormis või duaalses õppevormis ning omandavad eriala (kutse) arvestamata varasemast kõrgema haridustaseme, praktikandid ja doktorandid, samuti rakenduskõrgkoolide õppejõud. Välja arvatud eraisikute või juriidiliste isikute kulul lepingu alusel haridust omandavad kraadiõppurid;
→ ajateenistuse edasilükkamise õigus on välistatud riigiteenistujatel: majandusjulgeoleku talituse, DBR ja riigitäitevteenistuse töötajatel;
→ Riigipolitsei, Riikliku Juurdlusbüroo, NABU, prokuratuuri, majandusjulgeoleku talituse, kohtujulgeoleku talituse ja patronaažiteenistuse töötajatel ei ole enam edasilükkamist;
→ riigiteenistujad on reserveeritud „nagu kõik teised”: kategooria „B” ja „C” – reserveeritud on 50% teatud organite ajateenistuskohustuslastest;
→ reservatsioon jääb linna- ja külanõukogude ning territoriaalkogukondade juhtidele. Kohalikes omavalitsustes töötavad kaitseväekohustuslased – reservatsioon 50% kaitseväekohustuslastest;
→ rahaline toetus – vähemalt 20 000 grivnat (480 eurot) kuus, välja arvatud lisatasud, mis sõjaseisukorra ajal on vahemikus 30 000 kuni 100 000 grivnat (720-2400 eurot);
→ konsulaartoimingud Ukraina välisriikide diplomaatilistes asutustes sõjaseisukorra alusel meeste, 18–60-aastaste Ukraina kodanike avalduste alusel, kes on ajateenijad, ajateenistuskohustuslased või reservväelased, viiakse läbi, kui neil isikutel on sõjaväelise registreerimise dokumendid.
Viimasest sättest on erandid: Ukrainasse tagasipöördumise tõendi väljastamine; notariaalsed toimingud pärandi registreerimiseks; toimingud, mis on seotud kodaniku lastega, kelle teine vanem on välismaalane või kodakondsuseta isik; meetmed, mis põhinevad välismaal vahistatud, kinnipeetud või vangistatud kodanike avaldustel.
15. vene armee korruptsioonijuhtumite arv on Ukraina sõja algusest saadik praktiliselt muutumatu. Kuid nagu väljaanne „Vestk” selgitas, on muutunud „teenused”, mille eest sõjaväelased altkäemaksu maksavad.
Komandörid on valmis andma sõjaväelastele raha eest erinevaid hüvesid nagu puhkepäevad, puhkus, kehalise ettevalmistuse test, sõjaväeline auaste ja isegi C-kategooria juhiluba. Sõja algusega ka vigastuste tunnistused ja nimekirja kandmine riiklike autasude saamise eest konfliktis Ukrainaga osalemise eest, samuti võimaluse eest vältida lahingumissioone.
Väljaanne leidis garnisonikohtutes maksmisega seotud pettuste artikli alusel kaheksa süüdimõistvat otsust. Kõik need juhtumid hõlmasid sõdureid, kes esitasid võltsitud tõendeid fiktiivsete vigastuste kohta. Komandörid väitsid, et neil pole sellest aimugi.
Hoolimata ametlikust keelust mobiiltelefonide kasutamiseks Venemaa sõjaväes, rikutakse seda reeglit regulaarselt. Tavaline „tasu” telefoni ühekordse tuvastamise eest on 2000 rubla (20 eurot). See summa esineb paljudes sõjaväelise korruptsiooniga seotud lausetes.
Ühe või mitme päeva „hüppes” olemise eest makstav summa sõja ajal ei suurenenud ja on hinnanguliselt 1000–2500 rubla (10-25 eurot). Kuid nüüd ei saa sõdurid pikka aega teenistusest puududa isegi komandöridele altkäemaksu eest.
Väljaanne paljastas ka harvad alkoholiga seotud altkäemaksu võtmise juhtumid teenistuses, mille kohta aastatel 2022-2023 algatati kolm kriminaalasja. Lisaks hakkasid sõjaväelased pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist ühe eriüksuse sõduri sõnul raha eest auhindu ostma, kuid väljaanne leidis sõja ajal riiklike autasude väljaandmisel vaid ühe korruptsioonijuhtumi.
Altkäemaksu sihtmärgiks on saanud ka ametlik haiglaravi ning ajateenijad kasutavad seda meetodit sageli teenistusest kõrvalehoidmiseks. Need altkäemaksud põhjustasid väljaande andmetel kriminaalasju.
2021. aastal arutasid garnisonikohtud umbes 600 sõjaväelist altkäemaksujuhtumit, mis tõusis 2022. aastal 671-ni ja langes 2023. aastal taas veidi üle 500 juhtumini.
Njah, arvatavalt jõuab seal sõjakohtusse vaid väike pinnavirvendus… sestap loodab, et kõik siiski massiline on…
16. putin teatas keskvalimiskomisjonile sissetulekute 300% kasvust 12 aasta jooksul. putin on viimase kuue aasta jooksul presidendina teeninud 67,5 miljonit rubla (675 000 eurot). Nii seisab keskvalimiskomisjoni (KRK) avaldatud deklaratsioonis, mille putin esitas enne presidendivalimisi ja milles ta esitatakse viiendat korda. Vene Föderatsiooni presidendi sissetulekute hulka kuuluvad deklaratsioonis märgitud töötasu, tulu pangahoiustest, väärtpaberitest, samuti pension, sealhulgas sõjaväepension ja tulu vara müügist.
Deklaratsioonist järeldub, et putinil on korter ja garaaž Peterburis, samuti korter Moskvas piiramatult kasutamiseks. Talle kuulub ka kolm autot: kaks GAZ M21, toodetud 1960. ja 1965. aastal, VAZ 2121 „Niva” aastast 2009 ja haagis Skif. Presidendi pangakontodele on kogunenud üle 54 miljoni rubla (540 000 eurot).
putin esitas 2018. aasta valimiste eel deklaratsiooni, mille kohaselt ulatus tema kuue aasta sissetulek 38,5 miljoni rublani. Selle teabe avaldas keskvalimiskomisjon. Sissetulekuallikateks olid presidendipalk, pangahoiused ja sõjaväepension. Enne 2012. aasta valimisi teatas putin nelja aasta sissetulekust 17,7 miljonit rubla, mis on praegusest summast peaaegu neli korda väiksem.
Esitatud andmetel on putini säästude maht viimase 12 aasta jooksul kasvanud ligi kümnekordseks. Kui 2012. aastal oli tema kontodel 5,7 miljonit rubla, siis nüüd ületab see näitaja 54 miljonit. Viimase kuue aasta jooksul on putini nimele registreeritud pangakontode arv vähenenud 13-lt 10-le, kuid säästude kogusumma neil on kasvas peaaegu neli korda.
2021. aastal küsisid ajakirjanikud presidendi pressisekretärilt dmitri peskovilt, kas putin kasutab Skif treilerit, millele ta oma deklaratsioonis regulaarselt viitab, peskov vastas, et ei tea sellest midagi.
Njah, ei villasid, jahte ega varjatuid kontosid miljonite maailma avarustes… kui putin kõik varad kirja paneks, siis vits oleks rahvas kohe tänavatel…
17. RU domeenitsoonis tekkisid probleemid DNSSEC-tehnoloogia toimimisega, mis tõi kaasa häireid Venemaa saitide töös. Kasutajatel tekkis probleeme populaarsete teenustega, sealhulgas Yandex ja VKontakte. Kliendid kaebasid tõrgete üle mobiilioperaatorite ja pangarakenduste töös, samuti Ozoni ja Wildberry turuplatsidel. Teler lakkas MTS-teleri kasutajate jaoks töötamast. Seiresaidid märkisid DNSSEC-i tõrke tõttu Interneti täielikku riket enamiku mobiiliteenuse pakkujate ja operaatorite jaoks. Mobiilioperaatorid pole olukorda veel kommenteerinud.
Probleemid DNSSEC-iga kinnitas RU/RF domeenide koordineerimiskeskus. Interneti-teenuse häired jätkusid mitu tundi. Kell 21.00 Moskva aja järgi teatas Roskomnadzor vestluses TASS-iga, et riikliku domeeninimesüsteemi (NDNS) pakkujad ja abonendid on juba saanud juurdepääsu Internetile. Varem teatas digitaalarengu ministeerium, et lahendas riikliku domeeninimesüsteemi tellijate probleemi ning lähiajal taastatakse juurdepääs Venemaa domeenitsoonis asuvatele saitidele.
DNSSEC-tehnoloogia lisab DNS-kirjetele digitaalsed allkirjad, tagades DNS-is olevate andmete autentsuse ja terviklikkuse, mis on oluline veebilehtede turvaliseks tuvastamiseks võrgus. Tänu sellele on RU domeenitsoonis tagatud IP-aadressi võltsimise võimalus rünnakute tagajärjel.
„Kui sisestame brauseri otsinguväljale URL-i, pääseb brauser esmalt aadressiraamatusse (DNS) ja sealt saab andmed selle IP kohta, kuhu peame minema, et soovitud saidile jõuda. Domeeninime (meie tavaline aadress) ja IP (digitaalne aadress) ühendamist nimetatakse resolutsiooniks. Kui DNS aga ei tööta, ei leia brauser saiti üles,” selgitab Network Freedom Project. Ametivõimud kavatsesid viia Venemaa sõjaväe kasutajad üle riiklikku DNS-serverisse. Tõenäoliselt juhtub see praegu paljude saitidega tsoonis.RU, usuvad inimõiguslased.
„Kui katse õnnestub ja riiklik DNS-server käivitatakse (hakkab lahendama kõigi Venemaa kasutajate saite), siis pole garantiid, et see viib teie brauserid täpselt nendele saitidele, mida taotlesite, ning ei salvesta ega edasta sinna, kuhu peaks IP-aadressidega päringute faktid peavad olema,” ütleb Telegrami kanal „Network Freedoms”.
18. Venemaa võimud rõhutavad vajadust katkestada poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised sidemed läänega, kuid millegipärast jätkavad nad järjekindlalt võimaluste leiutamist, kuidas sellele oma naftat müüa.
Enne sõja algust võttis Türgi naftaterminal Dörtyol tavaliselt raudteel Iraagi nafta vastu ja kandis seda tankeritele. 2022. aasta märtsist juunini lähenes sellele meritsi vaid kolm naftatankerit – Iisraelist, Egiptusest ja Kreekast. Kuid siis kõik muutus – kui esimesed Venemaa-vastased sanktsioonid hakkasid mõjutama tema nafta- ja naftasaaduste tarneid.
Venemaalt pärit lastiga tankerid hakkasid järjest Dörtyoli jõudma ja märkimisväärne osa neist saadeti seejärel Euroopasse. Sealhulgas pärast embargo kehtestamist talvel 2022–2023, kirjutab Financial Times.
Türgi on saanud üheks peamiseks Venemaalt pärit nafta ja naftasaaduste ostjaks. Mõnel juhul kasutas ta oma kallima diislikütuse siseturul müümiseks ja eksportimiseks allahindlusega müüdud vene kütust. Teistes, nagu Dörtyoli loos, saadeti naftasaadused lihtsalt Euroopasse ilma igasuguse töötlemiseta.
2023. aasta jaanuarist novembrini tarniti meritsi terminali 10,5 miljonit barrelit, millest 9,2 miljonit ehk ligi 90% pärines Venemaalt, selgub FT-le edastatud analüütikafirma Kpleri andmetest. Samal ajal saabus Venemaalt kogu 2021. aasta jooksul 583 870 barrelit ja 2022. aastal 3,7 miljonit. Esimesel sõjaaastal moodustas terminali Venemaalt vastuvõetud toodete maht 38% kogu merelastist ja 2022. aastal 3,7 miljonit. teine – 67%.
„Ajalooliselt oli Dörtyol toornafta eksporditerminal. Aga kui aasta 2022, siis kõik muutus,” ütles Kpleri analüütik Victor Katona.
Istanbulis asuv Global Terminal Services (GTS), kellele terminal kuulub, väidab, et see toimib nafta ja naftasaaduste „sõltumatu ladustamisterminalina” ning tal pole „ei õigust ega kohustust” kontrollida, kuhu need hiljem saadetakse. GTS-i andmetel moodustasid Türgi tolliameti teabe põhjal Venemaa tooted 2022. aastal „kogu laadimistegevusest” 20% ja 2023. aastal 10%. See tähendab, et üks terminali klient andis tolliametnikele nafta päritolumaa kohta valeandmeid, usub Katona. Vahepeal jälgib Kpler tankerite liikumist laadimissadamast tarnesadamasse, nii et tarneallikas ei saa olla kahtlust, märgib FT.
Kuid keegi ei keela Türgil Venemaalt naftat ja naftasaadusi osta. Huvitavam on see, mis nendega edasi saab. 2022. aastal suunati EL-i umbes 53% Venemaalt saabuvast naftast ning 2023. aastal – 85%, peamiselt Kreekasse, Belgiasse ja Hollandisse. Naftasaaduste puhul võib peaaegu kogu maht minna EL-i. Nii sai Dörtyol 2023. aasta jaanuarist novembrini Venemaalt 2,7 miljonit barrelit gaasiõli ja saatis 2,5 miljonit Euroopasse, peamiselt Kreekasse.
ELi sanktsioonieeskirjad lubavad osta tooteid Venemaa naftast, kui neid on oluliselt töödeldud (eelkõige kasutavad seda ära India rafineerimistehased). Dörtyolil aga töötlemisrajatisi pole. See toimib ümberlaadimiskeskusena saadud nafta ladustamiseks ja selle edasiseks saatmiseks ostvatesse riikidesse.
Katona vaidleb vastu: kui kreeklased seda ostavad, siis peab olema dokument, mis ütleb, et see naftatoode ei ole Venemaa päritolu. Ja kui selline dokument on olemas, siis kes selle kirjutas? Mõned naftatooted tarniti Kreeka rafineerimistehasele Motor Oil Hellas. Sellel olid lepingud Pentagoniga, mistõttu ta lõpetas ametlikult töö Venemaa toorainega pärast seda, kui USA kehtestas 2022. aasta märtsis embargo. Nagu aga Washington Post eelmisel aastal teada sai, jätkus Venemaa naftatoodete voolamine ettevõtte rafineerimistehastesse, vahetades omanikke teel ja segades Dörtyoli hoidlates teistest riikidest pärit kütusega. Selle tulemusena valati vene nafta Ameerika sõjalaevadesse ja lennukitesse Euroopa baasides.
19. Lühiuudised
ELi liidrid kinnitavad veel kord kohustust pakkuda Ukrainale järjepidevat sõjalist toetust ning rõhutavad tungivat vajadust laskemoona ja rakettide tarnimise järele. Eelnõus jääb ebaselgeks, kas Ukrainale eraldatakse täiendavalt 5 miljardit eurot.
Ungari opositsioon taotles ametlikult erakorralist istungit, et ratifitseerida Rootsi ühinemine NATO-ga. Ratifitseerimise korral liitub Rootsi NATOga, mis annab võimaluse vestlusteks JAS-39 Gripeni hävitajate tarnimiseks Ukrainasse.
Rohkem kui 100 Kuveidi M-84AB tanki võib minna Horvaatia kaudu Ukrainasse, kus need saadetakse esmalt kapitaalremondile ja moderniseerimisele. M-84AB on Jugoslaavia tank, mis põhineb Nõukogude T-72A-l. Lisaks võivad Ukrainasse jõuda ka Horvaatia tankid M-84A4.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
