Sõja ülevaade: 640. päev – viimase aja suurem droonirünnak Kiievi suunal
Avaldatud: 25 november, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. november 2023:
viimase aja suurimaid droonirünnakuid Kiievi suunal aga mitte ainult, Krimmis pisu palavust jagus ning ülipingeline olukord Avdiivka juures ja Ukraina surub Hersoni juures.
1. Droone jagus üle Ukraina.
2. Krimm nii üleile kui eile.
3. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: mõlemapoolne surve linnast edelas, rindejoon muutusteta.
6. Donetsk: järjest rünnakute arv ja tugevus ümber Avdiivka tõuseb, hetkel siiski teadmata, kas eile rindejoone muutusi oli.
7. Lõunarinne: drooni- ja kaudtuleduell.
8. Herson: vene poole vasturünnakud muutuvad tugevamaks aga pole seni Ukraina intensiivsust pärssida suutnud.
9. Venemaal pisu jagub sõjaväeosadest omavoliliselt lahkujaid.
10. Venemaal kasvab kaameratega jälgimine.
11. Migrantide jaht Venemaal sõjaväekutse esitamiseks.
12. Pakistan on ametlikult esitanud BRICS-iga liitumise taotluse.
13. Lühiuudised.
1. Eile varahommikul toimus plahvatus Dnipropetrovski oblastis. Tabati kortermaja. Shahedi droonide rühm lendas teel Krõvõi Rihi. Täna öösel oli plahvatusi kuulda Kiievi, Nikolajevi, Kirovogradi, Dnepropetrovski ja Zaporožje oblastis. Kella 9 seisuga polnud veel teada, kui palju droone Kiievit ründas, järjest uudised nii droonide alla laskmistest kui ka tabamustest maapinnal laekuvad. Kuna droonirünnakud on läinud igaöiseks, siis mitmed blogijad arvavad, et vene pool on saanud Iraani antud osadest droonide koostamise liini kiiremini tööle ja võib-olla on paranenud ka vene enda droonide tootmine. Jätkus tihe Ukraina piiriäärsete asulate pommitamine.
2. Eile öösel hävis Krimmis Džankois vene sõjaväeosale suunatud rünnaku tagajärjel õhutõrje kanderakett ja radarikompleks. Venemaa kaitseministeerium teatab, et mitu drooni tulistati alla, samal ajal kui kohapealsed päästjad räägivad vähemalt neljast plahvatusest. Täna öösel teatati plahvatustest Feodosias (Krimm) ning miskit olla juhtunud ka päris Kertši silla juures, aga rohkemat ei tea.
3. Kupiansk-Kreminna: arvatavalt ilmast tulenevalt on vene poole surve vähenenud, aga mitte lõppenud ning rünnakud Kupianski suunal jätkusid. Rindejoone muutusi nende rünnakute tagajärjel siiski tuvastada ei õnnestunud kuigi vene poole kiitlemist jagus. Hetkel vaid kõlakas, et hoopis Ukraina võis rinde keskmises osas pisu edeneda. Kreminna ümber „vaikne” ehk siis drooni- ja kaudtuleduell.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: Bahmutist loodes on ründetegevus vaibunud aga selle võrra tihedamalt jätkusid kummagi poole rünnakud linnast edelas. Rindejoone muutusi ei tuvastanud.
6. Donetsk: Avdiivka ümber veelgi vene poole rünnakute arv (üle 30-ne) ja intensiivsus tõusis ning on hakanud kasvama ründavate üksuste suurus nii soomuse kui jalaväe puhul. Suurem surve on nii Avdiivka põhja kui kagu-lõuna küljel. Hetkel on teadmata, kuidas lõppes põhiliselt soomuse toel rünnak Stepove ja Avdiivka vahel ehk siis kas vene pool sai siin edasi või mitte. Avdiivkast kagus olevas tööstusrajoonis ägedad lahingud jätkusid ning vähemalt vene poole kinnitusel siiski kõik hooned seal pole veel nende kontrolli all. Pisu üllatusega on hakanud vene pool siin rünnakutes kasutama TIGR luuresoomusmasinaid ja neid ühes lõigus päris mitu ära lasti.
Marinka juures ikka sinna u 15 rünnaku kanti ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: muutusi ei tuvastanud.
Berdjanski suund: drooni- ja kaudtuleduell.
Tokmaki suund: väiksemaid rünnakuid ka soomuse toel mõlemapoolselt ilma muutusi rindejoones toomata.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: Krõnkist lõunas asuvas metsapiirkonnas käivad rasked lahingud. Ukraina omad üritavad edasi liikuda maantee M-14 suunas. Asulas endas on tõusnud oluliselt nii vene poole surve maapealsete rünnakute kui lennunduse ja kaudtule näol. Surutakse lõuna poolt ning piltidelt näeb ka T-90 tanke. Lennukipommide sadu nii Dnepri ida- kui läänekaldale on jätkuvalt tihe ning pole Ukraina seni suutnud neid rünnakuid tõrjuda.
Antonovski silla lähistele viskas vene pool ühe FAB-1500 pommi (ikka 1500 kg kaaluv) ja siin suunal vist esmakordselt. Lisaks üritab vene pool järjest enam pommitada just Ukraina sillapeasid toetavat logistikaahelat nii lennunduse kui kaudtuleüksustega. Vähemalt vene pool väidab, et Ukraina omad üritavad kõigis sillapeades edeneda. Kas eile ka rindejoon oluliselt muutus, on siiski teadmata. Lisaks mõned vene milblogijad ootavad peatset pontoonsilla rajamist üle Dnepri, et siis juba soomuse toel rünnakuid jätkata. Seni pole Ukraina siiski vene üksusi piisavalt kaugele suruda jõest suutnud ning ka õhutõrje ei ulatu piisavalt kaugele vähendamaks vene lennunduse mõju.
9. Alates mobilisatsiooni algusest Venemaal on alustatud 4121 kriminaalasja artikli „Teenistuskohalt loata lahkumine” (Kriminaalkoodeksi artikli 337 osad 3.1 ja 5) alusel. Mediazona teatab sellest, viidates sõjaväekohtute veebisaitide andmetele. Otsused on juba tehtud 3470 juhtumi kohta. Alates selle aasta juunist on Venemaa sõjaväekohtud sellistel juhtudel mõistnud nädalas ligikaudu 100 karistust. Valdav enamus omavolilise teenistusest lahkumise juhtumitega seotud isikutest karistatakse tingimisi. Mediazona andmetel on tingimisi karistuste osakaal lepingulistel sõduritel 63% ja mobiliseeritutel 56%.
Lisaks laekus mobilisatsiooni ajal kohtutele 317 korralduste täitmata jätmise juhtumit (kriminaalkoodeksi osa 332). Enamik neist algatati Kaliningradi oblastis, Rostovis, Primorski krais ja Kamtšatkal. Tõsisema deserteerumist käsitleva artikli (Kriminaalkoodeksi osa 338) alusel on registreeritud 96 juhtumit. Väljaanne „Sibir.Realii” on varem läbi viinud ka uuringu kohtulahendite kohta mobilisatsiooni tingimustes. Näiteks Sahhalini oblastist mobiliseeritud sõjaväelane Dmitri Narõškin mõisteti 12 aastaks vangi, kuna ta lahkus korduvalt oma teenistuskohast.
10. Väidetavalt uuendab kreml katseid kontrollida kõiki Venemaa videovalvesüsteeme, tõenäoliselt osana käimasolevatest jõupingutustest intensiivistada oma digitaalse autoritaarsuse vahendeid, et suurendada riigisisest repressiooni. Venemaa digitaalarengu ministeerium tegi ettepaneku luua ühtne platvorm kõigi Venemaa videovalvesüsteemide kaadrite salvestamiseks ja töötlemiseks, mis läheks väidetavalt maksma 12 miljardit rubla (umbes 120 miljonit eurot). Kommersant teatas, et Venemaal on umbes 1,2 miljonit valvekaamerat, millest umbes pooled on praegu Venemaa valitsusele kättesaadavad. Venemaa digitaalarengu ministeerium kavatseb väidetavalt suurendada 2030. aastaks valvekaamerate arvu kogu Venemaal viie miljonini ning integreerida need kõik näo- ja pildituvastustarkvaraga. Kommersant märkis ka, et Venemaa eriolukordade ministeerium üritas sarnast algatust aastatel 2020–2022 osana riistvara- ja tarkvarakompleksi projektist „Turvaline linn”, mille eesmärk oli standardiseerida ja paigaldada Venemaa piirkondades tehisintellekti tarkvaraga jälgimissüsteeme, kuid sai kriitika osaliseks.
11. Venemaa õiguskaitseorganid pidasid väidetavalt Moskva oblasti ühes laos kinni umbes 700 migranti ja väljastasid portsu sõjaväekutseid, tõenäoliselt osana käimasolevatest jõupingutustest sundida migrante Venemaa sõjaväeteenistusse. vene allikad teatasid 24. novembril, et Venemaa politsei ja Rosgvardia korraldasid reidi Wildberriese (Venemaa suurim internetijaemüüja) laos Moskva oblastis Elektrostalis, otsides hiljuti Venemaa kodakondsuse saanud migrante. Venemaa õiguskaitseorganid võtsid kinni väidetavalt umbes 135 Venemaa kodakondsusega migranti ning toimetasid nad sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroodesse. Üks täpsustamata Venemaa õiguskaitseametnik ütles vene uudisteväljaandele Interfax, et Venemaa õiguskaitseorganid korraldasid haarangu operatsiooni „Migrant” raames, mille eesmärk on tagada, et kõik naturalisatsiooni saanud kodanikud registreeritakse sõjaväeteenistuseks ja väljastatakse neile sõjaväekutse. vene allikas väitis, et vene korrakaitsjad korraldasid 23. novembril ka reidi Wildberriese lao lähedal, trahvides 16 migranti rändeprotokollide rikkumise eest ja saatis kolm riigist välja. Wildberriese pressiteenistus teatas, et see migrantide massiline kinnipidamine katkestas ettevõtte saadetised ja seadis ohtu miljardeid dollareid.
12. Pakistan on ametlikult esitanud BRICS-iga liitumise taotluse. Sellest teatas hiljuti riigi välisministeeriumi esindaja Mumtaz Zahra Baloch. Ta märgib, et Pakistanil on sõbralikud suhted enamiku BRICS-i liikmetega ja ka hiljuti kutsutud riikide rühmaga. Saudi Araabia, AÜE, Egiptus, Iraan, Etioopia ja Argentina kutsuti liituma põhibloki liikmetega (Venemaa, Hiina, India, Lõuna-Aafrika, Brasiilia). Seega võib BRICS-i riikide arv kasvada kuni 11. Pakistani kaasamisega kasvab bloki võim veelgi. See areng on peamiselt tingitud Hiina edukast poliitikast. Peking „ujutas üle” Islamabadi laenudega, mida viimane ei suutnud sisekriisi tõttu tagasi maksta, ning oli sunnitud järeleandmisi tegema. USA jäi tegelikult kõrvale, kuigi Pakistan oli ja on läänemaailma jaoks oluline riik.
13. Lühiuudised
Slovakkia peaminister nimetas Ukraina sõda „külmutatud konfliktiks”. Slovakkia valitsusjuht Robert Fico ütles Prahas visiidil, et Venemaa-vastane sanktsioonipoliitika on väidetavalt ebatõhus. Tema arvates on Venemaale ja Ukrainale parem „rahu või relvarahu läbirääkimised”. Fico teatas oma kavatsusest arutada seda Ukraina peaministri Šmõhaliga.
Taani on nõustunud suurendama Ukraina toetust rahastava fondi täiendavat rahastamist 2023. aastal 308 miljoni euro võrra ja aastatel 2025–2027 3,15 miljardi euro võrra.
„Kanada edastab Ukrainale rohkem kui 9 miljonit padrunit ja 11 000 käsitulirelva,” ütles Kanada peaminister Justin Trudeau.
Zelenski teatas uuest ulatuslikust mobilisatsiooniplaanist Ukrainas.
Tänase seisuga on Ukraina Musta mere humanitaarkoridori läbinud 153 laeva, mis vedasid üle 5,6 miljoni tonni teravilja ja muud lasti, toetades põllumehi ja teisi Ukraina ettevõtteid ning pakkudes maailmale toitu ja muid tooteid.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
