Sõja ülevaade: 623. päev – droonid ja raketid Ukraina suunal
Avaldatud: 8 november, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 08. november 2023:
päeval droone ja öösel rakette Ukraina suunal, Rostovi kandis sai vene pool tabamusi, pingeline olukord Kupianski, Avdiivka ja Marinka juures jätkub ning Ukraina edeneb Dnepri idakaldal.
1. Zaporižžja ja Mirgorod.
2. Rostovi kant sai tabamusi ja üks droon Moksva kandis uitas.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole surve jätkus edu toomata.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: pisu on vene poole vasturünnakute arv tõusmas.
6. Donetsk: karmid lahingud nii Avdiivka kui Marinka juures jätkusid.
7. Lõunarinne: lainetus.
8. Herson: vene poole väitel olla pisu kergemat Ukraina soomust Dnepri idakaldal.
9. Väidetavalt pisu pingeid Ukraina poliitilise ja sõjalise juhtkonna suhetes.
10. Gazprom liigub lähemale finantskatastroofi äärele.
11. Venemaal üritatakse veelgi tihendada kontrolli internetis.
12. Ukraina sõjavangidest koosnev Vene pataljon läheb tõenäoliselt lähitulevikus Ukrainasse.
13. Venemaa laenuturul läheb keerulisemaks.
14. USA Esindajatekoja väliskomisjon kiitis heaks eelnõu külmutatud Venemaa varade üleandmise kohta Ukrainale.
15. Lühiuudised
1. Zaporižžjas teatati plahvatustest, olla tabatud üht infra objekti. Poltava oblastis Mirgorodis kostus täna öösel plahvatusi sõjaväelennuvälja kandis ja olla rünnatud rakettidega. Piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine u1/2 mahus tavapärasest. Rindelähedaste asulate pommitamine on nädalaid olnud väga tihe.
2. Rostovi oblastis Taganrogi sõjaväelennuvälja lähedal võimsad plahvatused ja suits. Väidetavalt olla nii Berdjanskist kui Krimmi kandist siia õhusõidukeid peitu toodud. Plahvatustest teatati ka Doni-äärses Rostovis. Mida ja miks on hetkel teadmata. Droon kukkus alla Moskva oblastis Arhangelskoje külas. Kipub arvama, et tehti eelluuret ja peatselt Moskva suunas miskit enamat teele läheb.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve Kupianski suunal jätkus ning vähemalt neljas suunas rünnakud seal kandis jätkusid. Rindejoones siiski muutusi ei tuvastanud kuigi jälle vene poole blogijad kiitlesid, et edasi said. Küll tuleb pisu enam kurtmist, et ilm ei soosivat nende lennunduse toetust. Rinde keskmises osas mõned väiksed kompamised ja Kreminna lähistel olla ka vene poole surve pisu tõusnud. Enamus päevi edasi peaks tulema vihmaseid, sestap loodan, et maastik muutub juba järgmise nädala alguseks oluliselt pehmemaks.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: vene poolel jagub dessantnikke nii Bahmuti põhja-, loode- kui edelaküljele, siis rünnakud jätkuvad tagasi saamaks kaotatud possasid. Tundub, et vihmade tõttu on hakanud vene pool siin põhiliselt jalaväega ründama. Eile siiski rindejoones muutusi ei tuvastanud. Njah, siingi mõned vene poole blogijad edust teada andsid mitmes lõigus, aga eks sama palju oli ka neid, kes kinnitasid, et muutusi siiski rindejoones polnud. Njah, eks selles vastuolulises infoväljas surfamine kerge polegi ning tihti peab nn kohvipaksu pealt arvama, mis õige olla võib ja ikka eksimusi sisse tuleb. Ukraina on aktiivsem Bahmuti edelaküljel ning lahingud jätkuvad raudteest ida pool. Pole ka lõppenud vene poole katsed taastada kontroll raudtee üle. Pisu kurdab vene pool, et siin suunal suudab Ukraina piisavalt hästi maha suruda nende vähest seiretehnikat ning droone.
6. Donetsk: sarnaselt Bahmuti rindele algasid siingi põhiliselt vene jalaväe rünnakud. Kas põhjuseks ilmastik või arusaamine, et tehnikaga surumine toob vaid kaotusi, ei oska veel arvata. Avdiivkast põhjapool käivad lahingud nii raudtee serval kui koksi mäe ümber. Seni peaks väike vene sillapea raudtee läänepoolsel küljel alles olema aga koksikünka otsa pole tänu Ukraina kaudtulele ja droonidele vene poolel kanda kinnitada õnnestunud. Eks siinna possasid ongi keeruline teha aga üritavad sinna seiretehnikat üles panna. Siingi suunal kurdab vene pool, et neil seiretehnikat vähemaks on jäänud ja ka ilmastik ei lase piisavalt õhust vaadelda, sestap kaudtulega täppistuld keerulisem anda. Seni pole sellisest murest Ukraina poolelt nurisemist kuulnud. Jalaväe üksustega eile vene pool tegi päeva jooksul mitmeid rünnakuid Avdiivka poole lõunaküljelt ning surub nii Opytne kui Pervomaiske juures. Rindejoone muutusi siiski õnneks ei tuvastanud kuigi olukord ümber Avdiivka on jätkuvalt pingeline ja Ukraina blogijad arvavad, et kolmas suur rünnakutelaine on veel alles tulemas.
Marinka ümber pisu vene poole rünnakute arv langes aga jagus neid Krasnohorivkast Novomikhailivkani u 17 kanti. Siingi rindejoone muutusi ei tuvastanud. Donetski linnast ikka Ukraina kaudtule tõttu kurtmist tuleb.
7. Lõunarinne: pisu lainetust ikka.
Berdjanski suund: sõnumeid vaid vene poole rünnakutest ning pisu olla lainetust hallis alas.
Tokmaki suund: olla lõiguti nii, et ühes kohas aktiivsem Ukraina ja teises vene pool ning siingi olevat possade käest-kätte käimist. Kuna vene poole rünnakute arv on vähenenud, siis ka nende tehnika tabamiste arv on vähenemas.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson (seni vene poole infokildudele tuginedes): Ukraina aktiivne tegevus Krõnkist kuni Poimani jätkub ning kasvavat nii isikkoosseisu kui tehnika arv Dnepri idakaldal. vene poole info järgi olla märgatud nii Ukrainas toodetavat BTR-4 (Bucephalus) kui mõnda lääne kergemat soomukit Dnepri idakaldal. See Ukraina BTR-4 suudab ka iseseisvalt veetakistust ületada. Lisaks kurdab vene pool, et oht kaotamaks kontrolli kahe suure maantee üle võib peatselt tõeks saada. Pisu loodab, et segadust vene poole jagub ning mingit üksuste vahelisest koordineerimisest pole ja loodan, et Ukraina suudab seda edukalt ära kasutada. Kuna vene poolel on segadust palju, siis on on nende kaudtulega Dnepri idakalda osas tunda selle väiksemat panust oma üksuste toetamiseks. Eks selle võrra on suurem Dnepri läänekalda pommitamine. Ilm ei soosi siingi lennunduse tööd, sestap loodab, et väiksem vene lennunduse õhutoetust laseb paremini Ukrainal üle jõe toimetada. Mingid kõlakad liiguvad, et vene pool on hakanud siin kandis mineerima infrat ning et Ukraina kontrollitav ala kasvavat. Jätkuvalt ettevaatlikult optimistlik ja ikka pisu loodab, et ratastel transport pisu söösta-katab teeb. Njah, olla juba juhtunud, et mõni vene üksus siin suunal päris nobedalt põgenes surve suurenedes (eks siin on palju ka mobiliseeritute üksusi).
9. Lugu ilma kommentaarideta: „Ummik”, kuhu Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi sõnul on jõudnud relvastatud vastasseis Venemaaga, tekitab pingeid Ukraina poliitilise ja sõjalise juhtkonna suhetes. Lõppude lõpuks on see sõna, mida presidendi kantselei kuulda ei tahaks. Täpsemalt selleks, et liitlased teda kuuleksid: nad võivad ju siis otsustada, et Ukraina toetamist pole mõtet jätkata, kuna see ikkagi ei võida.
„Me peame kokku saama,” ütles Vladimir Zelenski esmaspäeval oma traditsioonilises õhtukõnes. „Me ei saa lõdvestuda ega lasta end argumentidel või erinevatel prioriteetidel lõhestada.” Üleskutse ühineda tuli pärast 19 kuud kestnud Venemaa agressiooni, mis tõi kaasa Ukraina juhtkonna lõhenemise, mis kuni viimase ajani oli näidanud ühtset seisukohta. Eelmisel nädalal avaldas ajakiri Economist Zalužnõi intervjuu ja artikli. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja usub, et konflikti osapooled on jõudnud tehnoloogilise arengu tasemele, „mis viib meid ummikusse”. Sõda võib venida, kuid praegu on Ukraina armee vene suurtükiväe rünnakute all ning miiniväljadel kinni ja „suure tõenäosusega sügavat ja ilusat läbimurret ei tule,” usub Zalužnõi.
Pärast seda vallandas Zelenski ootamatult erioperatsioonide vägede ülema Viktor Khorenko, kes ütles, et sai vallandamisest teada meediast ja Zalužnõit sellest ei teavitatud. Samal ajal on Horenko alluvad viimastel kuudel läbi viinud mitmeid edukaid operatsioone, tabades Krimmi, Musta mere laevastikku ja sihtmärke Venemaa territooriumil. USA ametnike sõnul olid temaga lähedase ja tõhusa suhte loonud Horenkoga koostööd teinud USA sõjaväelased tagasiastumisest üllatunud, kirjutab New York Times (NYT).
Lisaks kritiseeris Zalužnõit presidendi kantselei juhataja asetäitja Igor Žovkva, lisades, et tema väljaanded „teevad agressori töö lihtsamaks”. Nende taga võib olla „väga sügav strateegiline plaan”, kuid need võivad õõnestada Ukraina jõupingutusi oma territooriumide vabastamiseks. Žovkva sõnul külvas Zalužnõi kõne Economisti lehekülgedel liitlasriikides „paanikat”; nende ametnikud hakkasid Kiievisse helistama küsimustega: „Mida ma peaksin oma juhile ütlema? Kas olete tõesti lootusetus olukorras?” Žovkva lisas: „Kas see on see efekt, mida soovisime saavutada?”
Zelenski ise püüdis mitmes kõnes ümber lükata Ukraina relvajõudude ülemjuhataja seisukohti. Eelkõige ütles president pühapäeval NBC-le antud intervjuus kommenteerides Donald Trumpi sõnu sõja peatamise võimaluse kohta 24 tunni pärast, et Vladimir Putini positsiooni tõttu on seda võimatu teha. Ukraina sõjavägi arendab „edasi liikumiseks erinevaid plaane, erinevaid operatsioone,” lisas ta.
Kangekaelsus või visadus?
Viie kuu jooksul kestnud vastupealetungi suutsid Ukraina relvajõud edasi liikuda vaid 17 km – Venemaa miiniväljadest ja kaitsest oli sügavuti üle saada nii raske. Samal ajal on USA-s mitmete vabariiklaste vastuseisu tõttu Kongressis Ukrainale lisaabi eraldamine takerdunud. Ajakirja Time ajakirjanik Simon Shuster kirjutas ka oktoobri lõpus Ukraina mitte kadestamisväärsetest väljavaadetest lahinguväljal. Peagi ilmub Zelenski autobiograafia, mille autoriks on 2010. aastatel tegutsenud Shuster. Ta maalib Zelenskist keeruka portree, märkides muu hulgas tema kangekaelsust. Üks presidendi abidest ütles ajakirjanikule: [Zelenski] petab ennast. Meil on valikuvõimalused otsa saanud. Me ei võida. Aga proovi talle seda öelda.
Presidendi administratsioonis on selgelt arenemas poliitiline kriis, ütles ülemraada asetäitja Aleksei Gontšarenko, opositsioonilise Euroopa solidaarsuse fraktsiooni liige Financial Timesile (FT). „Ma ei mõista nende reaktsiooni, sest Zalužnõi kirjutas ilmsetest asjadest. Ma arvan, et reaktsioon on seletatav sellega, et nad peavad Zalužnõit mitte niivõrd kindraliks, kuivõrd poliitiliseks konkurendiks,” ütleb Gontšarenko.
Zalužnõi pole aga kunagi üles näidanud poliitilisi ambitsioone ja Zelenski välistas esmaspäeval valimiste korraldamise sõja ajal. Vaidlust seletatakse pigem erinevate seisukohtadega kommunikatsioonistrateegia kohta, usub Kiievi Riikliku Ülikooli Mohyla Akadeemia võrdleva politoloogia professor Aleksei Kharan. Presidendi kantselei arvates on parem arutada olukorda suletud uste taga ilma liitlasriikides avalikku arutelu esile kutsumata, ütles Haran NYT-le.
Presidendi kantselei esindaja ütles FT-le, et poliitilise ja sõjalise juhtkonna vahel ei ole lahkarvamusi ning nimetas selle arutelu „üheks Venemaa lemmikvestluseks, mis tekib igal võimalusel”.
10. Gaasiekspordi kokkuvarisemine ja vajadus rahastada kremli sõjalist eelarvet suruvad Gazpromi finantskatastroofi äärele. 2025. aastal saab gaasimonopol tulude vähenemise, maksukoormuse kasvu ja gaasistamisprogrammi eest tasumise tõttu triljoni rubla (10 miljardit eurot) kahjumit, ütles riigiduuma energeetikakomisjoni juht Pavel Zavalnõi. teisipäeval. Tema sõnul andsid selle hinnangu Venemaa Teaduste Akadeemia energeetikauuringute instituudi ekspertide viimases uuringus. „Eksporti ei tule, aga kulud jäävad,” kirjeldas olukorda ligi 30 aastat gaasitööstuses töötanud Zavalnõi, kes tõusis kompressorjaama insenerist Gazpromi tütarettevõtete tippjuhiks.
Saadiku sõnul aetakse Gazprom „kahjumisse”: arvestades niigi ilmselgeid raskusi, tõstetakse järgmisest aastast ettevõtte jaoks gaasikondensaadi maavara kaevandamismaksu. Kuid gaasimonopoli eelarvesse pole de facto midagi maksta.
Pärast NSVL-i viimastest aastatest gaasi katkestamist enamikus Euroopa riikides ja ekspordi miinimumini viinud Gazprom sai 2022. aasta teisel poolel puhaskahjumit 1,2 triljonit rubla (12 miljardit eurot). 2023. aasta jaanuaris-juunis suutis ettevõte saavutada kasumi (296 miljardit rubla), mis aga kompenseeris vaid kuuendiku kogunenud kahjumist. Rohkem kui aasta on Gazprom elanud rahapuuduse režiimis, mil kontodele laekuvad sissevoolud ei kata väljavoolu ning on sunnitud kulutama kulude katteks sularahareserve. Ettevõtte „sularahapadi” ajavahemikul juulist 2022 kuni juulini 2023 „deflateeriti” kolm korda – 2 kuni 0,7 triljoni rubla.
kreml loodab Hiina päästmisele, pakkudes talle gaasitarnete suurendamist 5 korda – kuni 100 miljardi kuupmeetrini aastas. Kuid 50 miljardi kuupmeetri mahutavusega torujuhtme projekt Power of Siberia-2, mida prutin on propageerinud juba ligi 8 aastat, pole Pekingis veel entusiasmi kohanud. 2023. aastal kohtus putin kaks korda Hiina presidendi Xi Jinpingiga ja iga kord teatas kreml gaasikoostöö arutelust. Kuid kauaoodatud lepingut ei sõlmitud kunagi – ei kevadel, kui Xi Jinping Moskvat külastas, ega ka oktoobris, kui putin tegi vastuvisiidi Pekingisse.
Hiina ostab tänavu 2019. aastal käivitatud gaasijuhtme Power of Siberia-1 kaudu Venemaalt 22 miljardit kuupmeetrit gaasi, mis aga kompenseerib vaid kaheksandiku varasemast ekspordist Euroopasse, mis haripunktis ulatus 170-180 miljardi kuupmeetrini aastas.
11. Politseinikud peaksid aktiivsemalt internetti jälgima, et kiiresti tuvastada ja maha suruda katsed olukorda Venemaal destabiliseerida, ütles siseminister vladimir kolokoltsev. „Näeme, kui palju infopettusi ja provokatiivse iseloomuga valeinfot ilmub – seda kõike tuleb hoolikalt uurida ja sellele adekvaatselt reageerida,” ütles ta. Siin on kolokoltsevi sõnul vaja süsteemset lähenemist. Eelkõige soovitas minister politseinikel määrata konkreetsed ametnikud, kes selle valdkonna eest vastutavad. Ta lisas, et „praeguses reaalsuses võib olukorda destabiliseeruda igas piirkonnas.”
Varem rääkis sel teemal putin. 30. oktoobri öösel pärast Mahhatškala lennujaama antisemiitlikke pogromme kokku kutsutud erakorralisel koosolekul teatas riigipea katsetest kasutada Venemaa vastu „olukorda Lähis-Idas ja teisi regionaalseid konflikte. putini sõnul on selliste tegude eesmärk destabiliseerida ja lõhestada riigi „rahvusvaheline ja mitmereligioosne ühiskond”. „Selleks kasutavad nad mitmesuguseid vahendeid, nagu me näeme: valesid, provokatsioone ning keerulisi psühholoogilise ja infoagressiooni tehnoloogiaid,” märkis president putin süüdistas rahutustes Mahhatškalas „lääne luureagentuure”. Tema sõnul üritavad Ukraina esindajad „lääne patroonide juhtimisel õhutada Venemaal pogromme”, kasutades muu hulgas sotsiaalvõrgustikke. Sellega seoses nõudis ta turvameetmete tugevdamist ja inforuumis toimuva manipuleerimise aktiivsemat tõrjumist.
Samas ei toonud pogromm ise kaasa putini ja julgeolekujõudude karmi reaktsiooni. Kuigi uurimiskomisjon algatas massirahutuste korraldamise artikli alusel kriminaalasja, mille maksimaalne karistus on 15 aastat, pääses enamik kinnipeetutest (201-st 155) välja vaid politseile allumatuse, pisihuligaansuse haldusjuhtumitega ja miitingute pidamise reeglite rikkumisega.
12. USA Sõjaauuringute Instituudi info (ISW): Ukraina sõjavangidest koosnev vene pataljon läheb tõenäoliselt lähitulevikus Ukrainasse, rikkudes ilmselgelt Genfi sõjavangide konventsiooni. Venemaa uudisteväljaanne RIA Novosti teatas 7. novembril, et „Bogdan Hmelnitski” pataljoni, esimese endistest Ukraina sõjavangidest koosneva üksuse, Ukraina sõdurid andsid Venemaale truudusevande ja lähetatakse peagi Ukrainasse. RIA Novosti teatas, et pataljon tegutseb Donetski Rahvavabariigi (DNR) formatsiooni „Kaskad” all, mis viitab sõjavangide paigutamisele Donetski-Zaporižžja oblasti piirialale, kus Kaskad väidetavalt tegutseb. vene allikad väitsid, et vene väejuhatus kohtleb sõjavange samamoodi nagu vene sõdureid ning et nad saavad võrreldavat palka ja hüvitisi. Nagu ISW varem teatas, väitis Venemaa riigimeedia, et vene väed „värbasid” kuni 70 Ukraina sõjavangi erinevatest Venemaa karistuskolooniatest teenima „Bogdan Hmelnitski” pataljonis. Genfi sõjavangide konventsioon keelab sõjavangide kasutamise sõjategevuses neid vallutanud võimu poolel, öeldes, et „ühtegi sõjavangi ei tohi mitte mingil ajal saata piirkondadesse, kus ta võib kokku puutuda lahingutsooni tulekahju” ja seda ei tohi „kasutada ebatervislikule või ohtlikule tööle”.
13. Viimaste kuude Venemaa eluasemelaenubuumi ajal püstitatud veel üks kurb rekord: septembris väljastatud hüpoteeklaenude keskmine tähtaeg oli ajaloo maksimumiks 298,7 kuud, napilt 25 aastat. See näitab, et hüpoteegid muutuvad venelastele üha kättesaamatuks. September oli hüpoteeklaenuturu jaoks absoluutselt rekordkuu. Enne sooduslaenu väljastamise tingimuste karmistamist (20. septembrist tõsteti minimaalne sissemakse 15%-lt 20%-le) ja reservide suurendamist (alates oktoobrist) väljastasid pangad kuuga hüpoteeke 955 miljardi rubla (9,5 miljardi euro) väärtuses. Eelmine rekord püstitati augustis – 849 miljardit rubla.
Venelased võtsid suurema osa oma laenudest valitsusprogrammide raames, kus intressimäärad on madalamad, kuid selliseid laene on üha raskem teenindada. Tähtaja pikendamine võimaldab inimestel sama kuumakse eest rohkem krediiti välja võtta ja pankadel väljastada. Kõrgemate uute hoonete ostmiseks väljastatud laenude keskmine tähtaeg ületas aasta tagasi ammu 25 aasta piiri ning püstitas septembris uue rekordi – 312,7 kuud ehk üle 26 aasta.
Inimesed maksavad selliseid pikaajalisi laene tagasi kuni pensionini. Keskpanga hinnangul tuleb 39% esimesel poolaastal väljastatud hüpoteeklaenudest tagasi maksta, kui laenuvõtja on üle 65 aasta vana. Aasta algusest on see osakaal kasvanud 9 protsendipunkti.Iga teine hüpoteeklaen esimesel poolaastal väljastati tähtajaga üle 25 aasta. Veel 19% laenudest tuleb tagasi maksta, kui inimesed on 60–64-aastased. Pankurite sõnul makstakse märkimisväärne osa hüpoteeklaenudest tagasi enne tähtaega. Keskpanga esimees Elvira Nabiullina märkis aga hüpoteeklaenude ennetähtaegse tagasimaksmise määra langust, mis tema hinnangul võib viidata laenuvõtjate finantsolukorra halvenemisele.
Korterite hinnatõus kajastub ka laenu suuruses: septembris oli see keskmiselt 4 miljonit rubla, korrates 2022. aasta detsembri rekordit. Hüpoteeklaenuvõtjad võtavad sageli muid laene – remondiks või isegi sissemakseks, teatas keskpank. Teistes eraisikute laenuliikides on olukord sarnane: emissioonid, intressid ja tähtajad kasvavad. Riigis on tekkimas tohutu võlahunnik, hoiatas Gaidari instituudi finantsuuringute labori juht Aleksei Vedev.
Laenukasvu veenvam aeglustumine avaldub ilmselt neljandas kvartalis, lootis keskpanga aseesimees Aleksei Zabotkin. Näib, et tema ootused täituvad. Keskpanga meetmed jaelaenude jahutamiseks hakkavad mõju avaldama, märkis venelaste peamine võlausaldaja, Sberbanki president German Gref: „Me näeme juba praegu olulist laenuandmise aeglustumist jaesektoris, eelkõige tänu „karmistamistele”, mida Keskpank on teinud. <…> Näeme olulist vähenemist nõudluse subsideerimata hüpoteeklaenude järele <…> Arvan, et enne selle aasta lõppu näeme portfelli kasvu aeglustumist.”
14. USA Esindajatekoja väliskomisjon kiitis heaks eelnõu külmutatud Venemaa varade üleandmise kohta Ukrainale. Dokumenti toetas 40 seadusandjat, kaks hääletasid vastu, teatab TASS viitega komisjoni koosoleku ülekandele YouTube’is. Esindajatekoja täiskogus eelnõu läbivaatamise kuupäeva pole täpsustatud. Eelnõu esitati senatis ja Esindajatekojas 2023. aasta juunis. Algatuse autorid tegid ettepaneku anda Ukrainale täiendavat abi „Vene Föderatsiooni Keskpangalt konfiskeeritud varade ja muude Vene Föderatsiooni suveräänsete varade arvelt”. Dokumendis nähakse ette ka „rahvusvahelise kompensatsioonimehhanismi” loomine külmutatud rahaliste vahendite ülekandmiseks Venemaalt Kiievisse. Lisaks näeb eelnõu ette varade vabastamise keelu seni, kuni vene väed lahkuvad Ukraina territooriumilt ja Moskva annab Kiievile sõjalise agressiooni eest kompensatsiooni.
Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse külmutasid lääneriigid sanktsioonide raames osa Venemaa varadest välismaal. Rahandusminister Anton Siluanov ütles, et kokku blokeeriti 300 miljardit dollarit – ligi pool kulla- ja välisvaluutareservidest. USA rahandusministeerium omakorda hindas Venemaa külmutatud varade koguväärtuseks ligikaudu 280 miljardit dollarit. Suurem osa Venemaa varudest hoiti Euroopas. Euroopa Komisjoni andmetel oli 2023. aasta mai seisuga EL-i riikides blokeeritud 200 miljardi euro väärtuses Vene Föderatsiooni keskpanga varasid.
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on viimasel ajal üha enam nõudnud nende vahendite ülekandmist Ukrainasse, kirjutas The Washington Post. Välisministeeriumi juht Antony Blinken ütles oktoobri alguses, et lääneriigid uurivad seaduslikke aluseid, mis võimaldaksid neil Venemaa varasid konfiskeerida, et neid Ukraina huvides kasutada.
Lisaks valitsuse rahalistele vahenditele blokeerisid lääneriigid ka sanktsioonide alla sattunud Vene ärimeeste varad. 2022. aasta detsembris kiitis USA senat heaks muudatuse, mille kohaselt võib Venemaalt ettevõtjatelt konfiskeeritud vara humanitaar- ja sõjalise abi andmiseks Ukrainale üle anda. 2023. aasta veebruaris saatis USA Kiievisse 5,4 miljonit dollarit Tsargradi telekanali asutajale Konstantin Malofejevile, kelle vastu kehtestati 2014. aastal sanktsioonid Donbassi miilitsate toetamise eest
15. Lühiuudised
Ungari lubab blokeerida läbirääkimiste alustamise Ukrainaga EL-iga ühinemise üle. ütles peaminister Viktor Orbani poliitiline direktor Balázs Orbán. Põhjus on „Ungari vähemuse õiguste rikkumine”. Läbirääkimised blokeeritakse seni, kuni keele ja hariduse nõuded on täidetud.
Slovakkia peaminister Robert Fico, kes on vastu sõjalisele abile Ukrainale, selgitas, et uus valitsus ei takista Slovakkia ettevõtetel toota ja tarnida relvi oma klientidele, sealhulgas Ukrainas.
USA senat blokeeris eelnõu Iisraeli abistamiseks ilma Ukrainat aitamata.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Küsitlus
Loading ...
Küsitlus
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
