Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 08. september 2023:

Moskva, Volgograd, Brjansk ikka droonide mõjuväljas, Ukraina jätkas edenemist mitmes rindelõigus vaatamata vene poole rünnakute arvu tõusule ja no ei lähe hästi Venemaa finantsmaailmas ning mõnedest uuringutest…

1. Jätkus Doonau-äärsete sadamate rünnak droonidega.

2. Moksvas, Volgogradis ja Brjanskis polnud rahulik.

3. Kupiansk-Kreminna: vene pool murrab hambaid sillapea lainedamiseks ja Ukraina edeneb Kreminna metsas.

4. Siversk: vaikne.

5. Bahmut: Klisiivka-Kurdjumivka kandis Ukraina tasapisi edeneb ja vene pool Klisiivka maha jättis.

6. Donetsk: eile rindejoones muutusi polnud.

7. Lõunarinne: Ukraina aktiivsus vaikselt tõuseb kõigis kolmes rindelõigus ja ikka sammhaaval…

8. Herson: suuri muutusi polnud.

9. Ühe rahvusvahelise uuringu kokkuvõte, kus ka Venemaa domineerib…

10. Küsiti venemaalaste arvamust nii vene sõjaväe kui Ukraina sõja kohta.

11. Kuidas läheb Venemaa rikkamail ärimehel.

12. Venemaa ja Iisrael sõlmisid ühise filmide koostöö tegemise lepingu.

13. Londoni Lloyd’s on valmis kindlustama Ukraina teravilja vedajaid.

14. Venemaal jätkuvalt piiratakse valuutas sularaha väljavõtmist pankadest.

1. Uus öine droonirünnak Reni ja Izmaili (Doonau sadamalinnad) pihta. Täpsem info veel puudub. Lisaks rünnati droonidega Sumõt. Piki Ukraina piiri oli tihe pommisadu. Lisaks riputas vene pool üles uudised, kui edukalt tegutsevad vene sabotaažigrupid üle piiri, õhkides sildu ja hävitades militaarobjekte jne. Rumeenias tegi kohalik linnapea kaitseministrile ettepaneku evakueerida inimesed Plauru külast Venemaa rünnakute tõttu.

2. Moskvas teatatakse, et föderaalse tolliteenistuse hoone põleb. Põhjust, miks põlema läks ei tea. Olla jälle lennuliiklus öösel mõni aeg seisnud. Brjanskis tabas droon üht tootmisettevõtet, kuigi kohalikud võimud teatasid, et suutsid kõik varem alla lasta. Tegu peaks olema Vene Föderatsiooni suurima mikroelektroonika tehasega, mis toodab komponente droonidele. Uus oblast on Volgograd, kus Goroditše rajoonis olla droon alla lastud. Kaugus Ukraina rindest 450 km. Osa Tu lennukeid ka seal kandis redutab.

Moskva oblasti võimud pidasid Moskvale jätkuvate ja eskaleeruvate droonirünnakute käigus kinni 1. eriotstarbelise õhu- ja raketikaitsearmee ülema, süüdistatuna altkäemaksu andmises ja korruptsioonis. Vene meedia teatas 7. septembril, et Moskva garnisoni sõjaväekohus pidas kindralmajor konstantin ogienko altkäemaksu andmise eest kinni ning märkis, et 4. õhutõrjediviisi ülem kindralmajor dmitri belatski korraldas kokkumängus Ogienkoga riigikaitse vara eraldamise nimetule tsiviilorganisatsioonile. Osa blogijaid kipuvad arvama, et tegu hoopis karistusega saamatu Moskva õhukaitse eest. Jätab arvamata, kui levinud on altkäemaksud vene kindralite seas.

Ukraina töötles päris tihedalt üle vene piiri oma kaudtulega. Olla tabatud ka üht piiriületust proovinud ratastel u rühma suurust vene sõjaväe üksust. Vist isegi mõni pääses eluga. Võib olla selle uudise tõttu ka vene pool enda uudise edukatest sabotažnikest Ukrainas üles riputas.

3. Kupiansk-Kreminna: Kupianskist kirdes on vene poole surve tuntavalt vähenenud ja tundub, et mingi aeg tagasi tulnud kõlakas, et vene pool on hakanud kaitserajatisi siin suunal tegema, võib anda märku, et äkki hakkavad juba talveks valmistuma ja on hoo maha võtnud. Küll peaks selles lõigus vene väge jaguma veel väga tugevaks surveks ja miks siin siiski jätkata ei taheta, ei teagi. Küll surub vene pool tugevalt oma sillapea laiendamise sooviga. Proovitakse nii soomuse kui väikeste jalaväeüksustega. Tundub, et Ukraina on suurendanud siin kaudtuletorude arvu ja jagub ka moona, sest lastakse ära ka mõneliikmelised vastase jalaväegrupid. Kuna on palju reljeefi ja metsa, siis kannatab miinipildujadki piisavalt lähedale tuua, et nendega jalaväge töödelda. Lisaks nägin ka siin lõigus kassettmoona kasutamist. Jätkuvalt siin lõigus varasema arvamusega, et Ukraina laseb siin vene poolel vabamalt toimetada ja tundub, et siia õnge on vene pool ka läinud. Üleeilne kõlakas, et Kreminnast edelas assuvas metsaalas suutis Ukraina mitmed uued possad saada sai kinnitust ja olla neid pisu enam olnud kui paar. Miks siin suunal vene dessantnike seis nii niruks on läinud, ei oskagi hetkel arvata, kas on osaline jõudeelu viinud moraali alla ja tegeletakse „leidlike vabaaja sisutamise võtetega”. Väge siin suunal siiski peaks palju jaguma aga loodan, et tugevam surve ei lase siit rohkem üksusi lõunarindele ära viia. Njah, siinse rinde ülem sai üleeile putinilt ühe kindrali tärni juurde.

4. Siversk: vaid pommitamine.

5. Bahmut: tundub, et viimased vene soldatid põgenesid Klisiivkast kahuritule all. Lisaks olla Ukraina edenenud Klisiivka ja Bahmuti vahel sammu võrra ning jätkab piki raudteest läänes asuvat metsariba pidi laienemist ja vist lootus, et mõne päeva jooksul peaks vene pool Andriivka küla maha jätma. Soomusega vene pool enam üle raudtee tulla ei julge, aga see pole neid aidanud, sest ikka mõni seisev tank ka selle taga ära lastakse. Tundub, et siitki ei saa vene pool üksusi vähemaks võtta, sest suurema läbimurde korral võidaks kaotada Bahmut ja selle kaotus oleks kremlile liialt suur moraalne kaotus, mida oleks isegi neil eduka uudise pähe keeruline maha müüa.

6. Donetsk: pisu uuesti rünnakute arv tõusis ja prooviti mitmes kohas, aga edutult. Viimased tänavahed rusude sees Marinkas ikka veel Ukraina kontrolli all. Eks selle asula kaitsmine tundub juba ammu suht võimatu olevat, aga vastu peavad. Küll on siingi vene pool loobunud seal soomuse ette saatmisest.

7. Lõunarinne: nagu viimastel päevad, Ukraina surve kõigis kolmes rindelõigus tasapisi kasvab.

Berdjanski suund: survet jagub ja olla Pryutinest kirdes Ukraina umbes kilomeeter edasi saanud. Ikka on vene pool pisu hädas, sest kaudtuld andvate vene üksuste eluiga kipub lühike olema. Pisu olla tõusnud ka vene vasturünnakute arv, aga see tulemuseta. Njah, vene pool ürtiab enda ebaedukust varjata uudistega, et Ukraina saadab oma võitlejaid hakklihamasinasse. Küll lipsab läbi lõunarindel vene soldatite vahelist suhtlust (ka komandöride säutse), et nii see siiski pole ja enamus tööd teeb ära ikka Ukraina kaudtuli.

Tokmaki suund: kui vene pool teeb tugevaid ponnistusi, et uudis nende kohalolekust Robotinest ikka õige oleks (aga edutult), siis Ukraina nn valgub edasi Verbove mõlemal küljel nii ja enamsti kahe vene kaitseliini vahel ning tekitab juurde järjest ohutuid läbipääse tehnikale esimesest kaitseliinist. Kuna vene pool pommitas eile Verbovet, siis peaks seal Ukraina jalavägi sees olema. Suurem arutelu blogijate ja analüütikute vahel käib, kui kõvad on siis järgmised vene kaitseliinid nii ehituselt, paiknemiselt ja mehitatuselt. Vähemalt vene poolelt on olnud pisu kurtmist, et piisavalt ei jagu miine miiniväljade rajamiseks ja varasem info, et Ukraina kaudtuli neid edukalt hõrendab. Ka on muutnud vene veel panemata miinide hunnikud sihtmärkideks ning nende hävitamise videosid on hakanud rohkem tulema. Siiani arvamusel, et vene pool ei julge tagumistelt liinidelt üksusi liigutada, sest kardab tekkivat segadust. Lisaks arvatakse, et aasta lõpuks võib Ukraina jõuda mereni, mis võib ka tõsi olla.

Melitopoli suund: Kamianske kandis jätkub Ukraina surve tõus ja tundub, et pisu veelgi enda possasid edasi nihutati Kamianskest lõunas.

8. Herson: Ukrainlased lasid autopommiga ära FSB auto Oleshi asulas (Antonovski silla pea juures) ning olla kaks neist surma saanud ja mõni soldat viga. Küll kiitles vene pool, et suutis ühe uue dessandi üle Dnepri juba paatidel veel olles ära hävitada. Kas see ka õige oli, ei tea. Küll jätkab Ukraina siin tihedama kaudtulega ja sihtmärgiks on ka vene just tule avanud kaudtuleüksused ja neidki olla seal eile ära lastud.

9. Üle 70% rahvusvahelises uuringus osalenutest usub, et Venemaa kujutab endast ohtu rahule. Kõrge sisendatud hirmu näitaja on iseloomulik suurematele riikidele, kes püüdlevad rahvusvahelisel ja sõjalisel alal liidriks. Kuid samal ajal tundub Venemaa ka rahumeelsetes sfäärides äärmiselt ebasõbralik riik – nii oma kodanike kui ka välismaalaste suhtes.

Osana küsitlusest „Tippriigid” USA kohta News & World Reporti andmetel nõustus 36 riigis 72% vastanutest mingil määral väitega, et „Venemaa on oht maailmale”. Hiina sai 66% sarnastest vastustest, USA – 50%.

Kõige enam tajuvad Venemaad ohuna oma naabrid – Soome, Jaapan, Poola ja Taani: seal ületas see näitaja 90%. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse astus neutraalne Soome NATO-sse. Poola, Euroopa ühe suurima armeega riik, mis pooldab Ukraina vastuvõtmist NATO-sse, on võtnud Venemaa suhtes karmi hoiaku. Venemaa juhtkonna tuumaohud nõuavad alliansilt palju agressiivsemat reageerimist, ütles Poola kindralstaabi ülem Raimund Andrzejczak eile. NATO on ka tuumaorganisatsioon ja seda tuleb Moskvale meelde tuletada, ütles ta. Andrzejczak võrdles Venemaa juhtkonda gangsteritega, märkides, et läänel on tegemist „hullude pahadega”.

News & World Report põhineb uuringul, mis viidi läbi koostöös rahvusvahelise turundusagentuuriga WPP ja Pennsylvania ülikooli Whartoni ärikooliga. Uuring viidi läbi märtsis-juunis 36 riigis, mille elanikud avaldasid arvamust 87 riigi kohta. Nad hindavad riike 73 näitaja järgi, nagu dünaamilisus, julgeolek, majanduslik stabiilsus, juhtpositsioon, pühendumine sotsiaalsele õiglusele, mure inimõiguste pärast jm. Vastused on rühmitatud 10 ossa (kultuuriline mõju, ettevõtlikkus, avatus ärile, seiklused, elukvaliteet, mure avaliku hüve pärast jne)

Uuringu tulemused U.S. News & World Report on kooskõlas teiste küsitlustega, mis tehti aasta pärast Ukraina sõja algust. Rohkem kui 80% inimestest maailmas suhtub negatiivselt Venemaasse ja vladimir putinisse – nii madalat taset pole Pew Research Centeri korraldatud rahvusvahelistes küsitlustes veel nähtud. Lisaks langes 2022. aastal Venemaa juhtkonna heakskiidu tase võrreldes 2021. aastaga kõigis 11 endises liiduvabariigis, kus Gallupi küsitlus läbi viidi, samas kui pahakspanu tõusis järsult.

Üldkokkuvõttes sai Venemaa reitingus „Parimad riigid” tänavu 37. koha. See on ühe punkti võrra madalam kui 2022. aastal, kuid siis langes see korraga 12 kohta – see oli rekordiline kukkumine USA uuringu ajaloos. Venemaa koondreiting on praegu 31,8 punkti (reitingu liidril Šveitsil on 100).

Venemaal on kõrgeim punktisumma – 94,3 punkti, 3. koht maailmas – Power rubriigis (jõud, mõju, võim), mis vastab Kremli soovile muuta riik maailmas kardetavaks. Samas ei ole see teiste riikide elanike silmis kõrge selliste igapäevaelu jaoks oluliste rahumeelsete näitajate poolest nagu:

elukvaliteet (kokku 14,5 punkti),
avatus ettevõtlusele (0 punkti, viimane koht maailmas),
atraktiivsus huvitavaks ajaveetmiseks (6,6 punkti); pealegi hindasid välismaalased venelaste sõbralikkust vaid 0,4 punktiga, nautimisvõimalusi 3,2 ja turismivõimalusi 3,9, hoolimata arvukatest kultuurilistest ja geograafilistest vaatamisväärsustest.

USA-s peab Venemaad ohuks 88% (Hiina kohta ütles seda 84%). Samal ajal usub ligi 80% küsitletud ameeriklastest, et riik peaks jätkama sõjalise toetuse pakkumist Ukrainale võitluses Venemaa agressiooni vastu. Aasta tagasi oli neid 85%.

USA ise on parimate riikide koondjärjestuses 5. kohal. Kuigi nad on alates 2022. aastast ühe koha võrra madalamal, mõjutab Joe Bideni saabumine Donald Trumpi asemel 2020. aastal endiselt positiivselt seda, kuidas välismaalased riiki tajuvad, ütleb Richard Wike Pew Research Centerist, mis viib läbi oma uuringuid inimeste suhtumise kohta juhtide ja riikide suhtes: „Biden on populaarsem kui Trump peaaegu kõigis riikides, mida uurime, ja toetus tema poliitikale on suurem.”

Venemaa eristub ka siin. kreml loodab, et Trumpi võit 2024. aasta USA presidendivalimistel aitab Moskval pidada läbirääkimisi Ukraina rahutingimuste üle soodsamatel tingimustel.

10. „Sõjapartei” Venemaa ühiskonnas kahaneb aeglaselt, kuid järjekindlalt, kui sõda venib ja maksud kasvavad. Nende kodanike osakaal, kes „kindlasti” toetavad vene armee tegevust Ukrainas 2023. aasta augustis, langes alates invasiooni algusest miinimumini – 38%, näitas Levada keskuse küsitlus. 2022. aasta veebruaris vastas armee toetamise küsimusele „kindlasti jah” 48% vastajatest, sama aasta märtsis – 52%. Sellest ajast alates on VS-i tingimusteta toetavate kodanike osakaal vähenenud 14 protsendipunkti võrra.

Üldiselt on Venemaa relvajõudude tegevuse toetamise tase „jäänud kõrgeks”, väidavad Levada eksperdid. Veel 32% vastanutest vastas, et „pigem toetavad” sõjaväge. Ja kuigi kokku toetab armeed 70% uuringus osalenutest, on see ka miinimum alates sõja esimestest päevadest: sotsioloogid fikseerisid madalamad näitajad esimesel küsitlusel, mis viidi läbi kolm päeva pärast invasiooni algust. Maksimaalne osakaal – 80% – selgus 2022. aasta märtsis.

Kõrgeim toetus Venemaa relvajõudude tegevusele Ukrainas on omane kõige vanemale vanuserühmale (55-aastased ja vanemad), kus peaaegu pooled vastanutest (47%) seda „kindlasti toetavad”, märgivad Levada sotsioloogid. Kõige vähem kiidavad sõjaväe tegevust noored: vanuserühmas 18-24 eluaastat avaldas sõjaväele tingimusteta toetust vaid 28%.

Küsitlusest selgub, et võiduka välksõja stsenaariumi fiasko, esimene mobilisatsioon pärast 1940ndaid aastaid, ja selle kordumise oht valmistavad Venemaa ühiskonnale üha enam frustratsiooni. Seega tõusis nende osakaal, kel „raske vastata” küsimustele armee toetamise ja sõja jätkamise vajaduse kohta, rekordiliseks: vastavalt 10% ja 12%.

„Kindlasti” sõjategevuse jätkamise poolt oli Levada sõnul augustis vaid 24%, mis oli madalaim arv alates möödunudsügisesest mobilisatsioonipaanikast. Võrreldes 2023. aasta maiga on sõja radikaalsete pooldajate osakaal vähenenud 6 protsendipunkti.

Veel 14% küsitletutest pooldab sõja jätkamist, 50% on aga rahuläbirääkimiste poolt: 27% valib selle vastuse „kindlasti”, 23% „pigem poolt”.

Vaenutegevuse jätkumise pooldajatest põhjendab oma arvamust iga kolmas (32%) sellega, et „peab minema lõpuni, poolel teel ei tohi peatuda”, 16% sellega, et „fašism tuleb hävitada, kõiki rahvuslasi pole veel hävitatud”. Rahuläbirääkimiste pooldajatest põhjendavad pooled vastanutest (52%) oma seisukohta ohvrite rohkusega, 40% ütleb, et kogeb „sõjaväsimust”. Probleeme majanduses nimetab põhjuseks 6%, sõjalise edu puudumist 5%.

11. EuroChem peab läbirääkimisi ammoniaagi ja karbamiidi tootmise tehase ehitamiseks Araabia Ühendemiraatidesse (AÜE-sse), ütlesid allikad Forbesile. Projekt on aga soiku jäänud, kuna kohalikud pangad keelduvad koostööst sanktsioonide alla sattunud Vene ärimehe andrei melnitšenko asutatud ettevõttega, ütles üks investeerimispankuritest.

„Neil (EuroChemil) on probleeme (kohalike) pankadega, keegi ei tööta nendega tegelikult, nii et nad tahtsid osta Mauritiuse panka,” ütles sama allikas.

melnitšenkole lähedase allika sõnul on tehase loomist „arutatud juba aasta”, kuid „asi pole võimudega esialgsetest konsultatsioonidest kaugemale jõudnud”. „Kõik on väga varajases staadiumis. <…> Mauritiuse panga kohta on idee värskem, kuid praktilisi tulemusi ka pole,” ütles ta.

melnitšenko on Venemaa rikkaim ärimees: 2023. aastal saavutas ta Forbesi edetabelis 1. koha. Aastaga tema varandus enam kui kahekordistus 25,2 miljardi dollarini. EuroChem on Venemaa suurim väetisetootja, mille sõjaeelne müük oli 27 miljonit tonni.

Pärast sõja algust Ukrainas langes melnitšenko EL-i sanktsioonide alla. Piirangute kehtestamise eelõhtul lahkus ta EuroChemi ja teise enda asutatud SUEK-i ettevõtte direktorite nõukogust ning lakkas olemast ka nende kasusaaja (enne sanktsioone kontrollis ta 100% EuroChemist ja 92,2% SUEK-ist).

Tema osa läks automaatselt üle tema naisele Alexandrale, kes on Serbia ja Horvaatia kodanik. Juunis sattus Alexandra ka Euroopa Liidu musta nimekirja. Nüüd vaidlustavad melnitšenko ja tema naine sanktsioonid kohtus. Ärimehe suhtes kehtestasid piirangud ka USA, Suurbritannia, Šveits, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa.

Miljardär andis hiljuti Financial Timesile intervjuu, milles kurtis, et sanktsioonid on teinud temast „heidiku”: viimased 14 aastat elas ta peamiselt Šveitsis, kuid oli sunnitud kolima Araabia Ühendemiraatidesse, mille kodakondsuse ta sai 2021. aastal. Šveitsi võimud tõstatasid mais ärimehelt ja tema perelt riigis elamisloa äravõtmise küsimuse.

melnitšenko võrdles sanktsioone ka Hiroshima aatomipommitamisega 1945. aastal: „Sõjalisi sihtmärke tabati vähe, sõja tulemus oli juba ette teada ja kannatused olid kohutavad. See (sanktsioonid) on täpselt sama.”

Samal ajal keeldus melnitšenko tunnistamast, et Venemaa president vladimir putin oli vastutav Ukraina sissetungi eest, väites, et kõik on süüdi, sealhulgas Vladimir Zelenski, CIA, Lääs, ajakirjanikud ja propagandistid.

12. Ukraina saatkond Iisraelis kritiseeris Iisraeli riigi valitsust Venemaa Föderatsiooniga filmitootmise alase koostöö lepingu allkirjastamise eest. Leping allkirjastati 6. septembril, päeval, mil Venemaa tappis Donetski oblastis Konstantinovkas suurtükiväega 16 inimest.

„Me ei oska enam kommenteerida. Samal päeval, kui Venemaa rakett tabas Ukrainas Donbassi rahvarohket turgu, tappes ja vigastades taas kümneid süütuid tsiviilisikuid, sõlmis Iisraeli valitsus Venemaa propagandistidega filmikoostöö lepingu,” ütles saatkond.

Diplomaadid rõhutasid, et ajal, mil Venemaa intensiivistab iga päev oma rünnakuid Ukraina vastu, nõudes süütute inimeste elusid, teeb Iisrael koostööd „selle halastamatu riigiga, mis on tuntud oma kinematograafiliste jõupingutuste poolest, mille eesmärk on sõjapropaganda levitamine”.

„Kuigi rahvusvaheline üldsus isoleerib Venemaa, et näidata, et tema tegevus on tsiviliseeritud ühiskonnale vastuvõetamatu, tundub, et Iisrael pakub agressiivsele föderatsioonile täiendavaid platvorme oma mürgiste ideede levitamiseks,” teatas saatkond. Ukraina diplomaadid kutsusid Iisraeli valitsust üles „lõpuks mõistma”, et õige tee on keskenduda Venemaa juhtkonna poolt toimepandud ülekohtule, mitte nendega kahtlaste lepingute sõlmimisele.

Vene Föderatsiooni kultuuriministeerium teatas, et lepingule kirjutasid alla kahe riigi ministrid ning läbirääkimised kestsid ligi 15 aastat.

13. Londoni Lloyd’s on valmis kindlustama Ukraina teravilja vedajaid. Läbirääkimised käivad ÜRO-ga Ukraina teraviljavedajate kindlustuskaitse üle, kui Musta mere koridori osas saavutatakse uus kokkulepe. Seda väitis tegevjuht John Neal, edastab Reuters. Ta lisas, et läbirääkimistel ÜRO-ga arvestatakse kindlustuskaitse teistsuguse struktureerimise võimalusega.

Ukrainast eksporditavate kaupade puhul on kindlustuse andmine ülioluline. Kuid ilma ÜRO sekkumiseta ja loata ei oleks Lloydsil „volitatud kindlustust”. Ettevõtte tegevjuht ütles, et Lloyd’si kahju Ukraina sõjast, millest on maha arvatud edasikindlustus, on 2 miljardit dollarit. Suursaadik Vassili Bodnar kinnitas täna, et Ukraina on esitanud Türgile ettepaneku „viljakoridori” taasavamiseks ilma Venemaata. Kuna humanitaarkoridori läbivatele laevadele Ukraina toodetele ekspordipiiranguid ei ole, võib selline alternatiiv olla olukorra lahendamisel üks peamisi.

14. Reuters teatas, et Venemaa keskpank pikendas ootuspäraselt kuue kuu võrra, kuni 9. märtsini 2024 piiranguid välisvaluuta sularaha väljavõtmisele. Keskpanga juht Elvira Nabiullina teatas eelmisel nädalal nende piirangute pikendamisest veel poole aasta võrra.

Regulaator on sunnitud pikendama sularaha piiranguid seoses praeguste Vene Föderatsiooni vastu suunatud sanktsioonidega, mis keelavad Venemaa turuosalistel osta lääneriikidest sularaha, selgitas Nabiullina. Kodanikel, kelle välisvaluutakonto või hoius avati enne 9. märtsi 2022, kehtib valuuta väljavõtmise limiit rahajäägi summas kindlaks määratud kuupäeval kell 00:00 Moskva aja järgi, kuid mitte rohkem kui 10 000 USA dollarit või samaväärne summa eurodes, olenemata hoiuse või konto valuutast, kui nad ei ole varem sellist võimalust rakendanud. Ülejäänud raha saab kontodelt välja võtta endiselt ainult rublades.

Pankade jaoks pikendas keskpank kuue kuu võrra keeldu nõuda kodanikelt vahendustasu kontodelt või hoiustelt sularaha väljastamisel. Valuutaülekanded ilma kontot avamata ja elektrooniliste rahakottide kaudu väljastatakse rublades. Mitteresidentidest juriidilistele isikutele ei väljastata sularaha USA dollarites, eurodes, naelsterlingites, Jaapani jeenides kuni 9. märtsini 2024, muudele valuutadele piiranguid ei ole. Residendist juriidilised isikud võivad oma kontodelt sularaha USA dollarites, eurodes, naelsterlingites ja Jaapani jeenides saada järgmise kuue kuu jooksul ainult reisikulude katteks, lähtudes seadusega kooskõlas kehtestatud maksestandarditest.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised