Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 07. september 2023:

Doonau äärsete sadamate suunal uus droonirünnak, valus turu tabamine, Moskvas ja Rostovis droone lendas ning mõned väiksemad muutused rindejoones ning jätkuvalt ettevaatlikult optimistlik Ukraina uute edusammude ootuses lõunarindel.

1. Jätkus Doonau äärsete sadamate rünnak droonidega ja turu tabamine Konstantinovkas.

2. Moskvas ja Rostovis polnud rahulik.

3. Kupiansk-Kreminna: pisu edenes kumbki pool.

4. Siversk: vaikne.

5. Bahmut: Klisiivka-Kurdjumivka kandis Ukraina tasapisi edeneb.

6. Donetsk: eile rindejoones muutusi polnud.

7. Lõunarinne: Ukraina aktiivsus vaikselt tõuseb kõigis kolmes rindelõigus ja ikka sammhaaval..

8. Herson: uudiseid polnud.

9. Rumeenia keerutab seoses neile langenud Iraani päritolu vene drooniga.

10. Euroopa Komisjon on koostanud plaani Venemaa välisvaluutareservide kasumi ülekandmiseks Ukrainasse.

11. Kui kaugel on EL 1 miljoni mürsu Ukrainasse saatmisega…

12. Positiivseid nihkeid Armeeniast.

13. Venemaal salastati Ukraina sõju tõttu invaliidsuse saanute numbrid.

14. Venemaa riigivõlakirja turul kisub pisu „kuumemaks”.

15. Vene sõjatööstusel on mured siiski kasvamas.

16. Lühiuudised

Lühiuudised

1. Eile päeval korraldas vene pool raketirünnaku Donetski oblasti Konstantinovka keskturule (Bahmuti lähistel, 20 km rindejoonest). 16 inimest hukkus ja üle 30 kannatanu, ütles Ukraina siseministeeriumi juht Igor Klõmenko. Ukraina peaminister Denys Shmyhal täpsustas, et hukkunute seas on üks laps. Pommitamine algas kell 14 paiku, kui turul oli palju rahvast. Löögikohas puhkes 300 ruutmeetri suurune tulekahju. Njah, juba hakkas vene pool väitma, et tegu oli hoopis Ukraina enda raketiga… kipuvad isegi selle ära unustama, et seda linna peaaegu igapäevaselt pommitavad. Täna öösel uus droonirünnak Doonau äärsete sadamate pihta. Osa vene poole blogijaid isegi ei varja, et tahetaksegi rünnata sadamaid ja vilja hoidmise kohti takistamaks selle väljavedu. Lisaks üritatakse kahjustada sadamate taristut, et igasugune liiklus lõppeks. Piiri ja rindelähedaste asulate tihe pommisadu ikka jätkus ning eile küüniti üle pika aja ka Sumõni ja seekord Iraani droonidega.

2. Täna öösel pärast kolme öösel oli Doni-äärses Rostovis mitu plahvatust. Üks neist Puškinskaja tänaval Venemaa relvajõudude Lõuna sõjaväeringkonna peakorteri lähedal, kirjutavad kohalikud elanikud. Täpset infot siiski veel pole, eks kohalik kuberner juba teatas, et kõik ok. Moskva linnapea kirjutas ka, et öösel kell 03.51 Ramenski linnaosas surusid õhutõrjeväed maha drooni ründamise katse ja jälle lennuliiklus seisis. Brjanski linna lähistel olla üks droon alla saadud. Tihe Ukraina kaudtuli oli Brjanski oblasti suunal ja kas tõsi taga, et Ukraina mingit reidi plaanib või soovib siia hoopis enamat vene väge siduda selle kartuses on hetkel teadmata.

3. Kupiansk-Kreminna: enamuses rindelõikudes suht vaikne. Uuesti on hakanud vene pool üritama piki Svatove-Kupiansk maanteed ikka Novoselivske küla juures. Muutusi see ei toonud. Jätkub vene poole tugev surve sillapea laiendamiseks üle Zerebetsi Karmazynivka küla lähistel ja tundub, et eile ka pisu edenesid. Jätkuvalt arvamusel, et Ukraina pigem soodustab vene poole aktiivsust siin suunal, sest ei maastik ega teede vähesus anna siin suuremt efekti ning ründavale vastasele ka väikeste üksustega kaotuste tekitamine on kordades lihtsam kui suurtel lagedatel väljadel. Siin ei pääse suuremad vene üksused korraga opereerima. Tuli üks kõlakas, et Kreminnast edelas asuvas metsaalas olla Ukriana pisu edasi nihkunud. Seni peaks kogu rindel olema vene poole arvuline ülekaal vist isegi kuni 5 kordne, aga seda nad pole suutnud ära kasutada. Pisu on ka näha Kupianski kandis Ukraina kaudtuletöötluse kasvu, sestap loodab, et siingi vene rünnakuaktiivsus langema hakkab. Eks suurema surve ootus siiski alles ja seda vene poole soomuse aktiivset aega u kuu veel on, siis tuleb mõnekuine soomuse toimetamiseks kehvem aeg, eks ka maastikul järelveod lähevad siis keerulisemaks, sest Ukriana põllud paljudes kohtades muutuvad ikka väga pehmeks ja sügavaks.

4. Siversk: vaid pommitamine.

5. Bahmut: eile tegi vene pool kummalgi pool (loodes ja edelas) Bahmuti linna tugevamad rünnakud oma possade tagasi saamiseks, aga tulemust see ei andnud. Küll edenes Klisiivka ja Andriivka vahel Ukraina ja jõudis piki põldude vahelist metsariba seal peaaegu raudteeäärse metsaribani. Jätkuvalt suuri ja kiireid muutusi ei usu veel siin rindel tulevat.

6. Donetsk: tundub, et eile vaid Marinka juures vene poole rünnakud jätkusid, aga seni küla lääneserval Ukraina kaitse peab. Pole ammu kirjutanud Ukraina kaudtulest siin rindel, aga eks see igapäevaselt ühetaoline, kui miskit olulist leitakse, siis see ära lastakse ning tihe vene poole kurtmine Donetski ja selle ümbruse pommitamise pärast jätkub.

7. Lõunarinne: Ukraina surve kõigis kolmes rindelõigus tasapisi kasvab.

Berdjanski suund: Ukraina väitis, et suutsid pisu edeneda kuskil määratlemata kohas. Pisu üllatusega ei suutnud tuvastada eilsest päevast siin rindel vene poole rünnakuid. Küll pole siin suunal veel jõutud vene tugeva esimese kaitseliinini.

Tokmaki suund: jätkub Ukraina edenemine nii Verbove kui Robotine juures ja järjest enam vene uusi kaitseliini osasid kätte saadakse. Hetkel vaid kõlakas, et olla kasvanud vene üksuste possade maha jätmine juba enne tugevamat maaväe rünnakut. Võimalik, et on aru saadud, et kui mingi possa pikema ja tihedama pommisaju alla jääb, siis rünnak otsa tuleb ja need kes veel ellu jäid, lahkuvad sealt. Küll on hakanud sarnaselt Ukrainale ka vene pool isegi paari sõduri tuvastamisel sinna kas kaudtuld või kamikaze-droone suunama. Siin suutsin tuvastada vaid pisu vene rünnakuid Robotine suunal ja seni vene pool väidab, et neil alles osaline kontroll küla ise (unistajad).

Melitopoli suund: Kamianske kandis jätkub Ukraina surve tõus, eks näis, kuidas seal edasi hargnema hakkab.

Jätkuvalt ettevaatlikult optmistlik ootus septembri kuu suhtes ja kipub seni arvama, et miskit pisu suuremat murrangut siiski lõunarindel võib oodata. Ka nägemata Ukraina üllatuse hetk ning kuskil redutavad ka kerged maastikumasinad (ATV sarnased).

8. Herson: kummaltki poolelt uudiseid eile ei tulnudki. Küll riputasid Ukrainlased suurema jõedessandi video üles, u 10 paati ja kuni jagu igas paadis. Kas see oli õppus või päris reid ja kunas see juhtus on siiski teadmata, aga eks vastase moraalne töötlus ning valeinfo ettesöötmine on üks osa võitlusest.

9. Rumeeniast leiti Doonau jõel Ukraina Izmaili ja Reni sadamate rünnakus osaleda võinud vene drooni vrakk, teatas Antena 3 CNN. Nende sõnul leiti rusud Ukrainaga piirnevas Plauru piirkonnas asuvast Tulcea maakonnast. „Kinnitan, et sellest piirkonnast leiti osi, mis võivad kuuluda droonile,” ütles Rumeenia kaitseminister Angel Tilvar. Tema sõnul varem leiust ei teatatud, sest rusude hulgas ei olnud elemente, mis võiksid ohtu kujutada.

Sõjavägi oletab, et drooni killud võisid Rumeenia territooriumile sattuda varasemate rünnakute tagajärjel, ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Constantin Spinu. Ta rõhutas, et seda „ei saa seostada viimastel päevadel toimunud droonide rünnakuga” Ukrainale. Samas märkis minister Tilvar, et käskis tugevdada turvameetmeid, rohkem vaatlusposte ja patrulle. „Meie kasutatavad seadmed, mis suudavad katta territooriumi on töökorras ja kõrgendatud valmisolekus,” lisas Tilvar.

Ukraina võimud teatasid esimesena, et 4. septembril Rumeenia territooriumil langesid ja plahvatasid Vene šaheedid. Rumeenia kaitseministeerium eitas seda ja kinnitas, et droonirünnakud Ukraina sadamataristu vastu ei kujutanud riigile otsest sõjalist ohtu. Rumeenia välisministeeriumi juht Luminica Odobescu möönis sellegipoolest, et Venemaa poolt on juhusliku rünnaku oht. „Muidugi on õnnetuste või vahejuhtumite oht, kuid antud juhul see nii ei olnud,” ütles Odobescu. Rumeenia president Klaus Iohannis kinnitas samuti, et riiki ei sisenenud ühtegi drooni ega muud seadme osa.

Samal ajal kutsus Ukraina välisminister Dmitri Kuleba Rumeenia poolt üles mitte eitama droonivraki allakukkumise fakti. „Seda pole mõtet eitada, sest on fototõendeid, et see sinna kukkus. Ja me oleme valmis neid jagama,” ütles ta.

Lõpuks siiski Rumeenia teavitas NATO liitlasi Venemaa drooniintsidendist – teatas Bloomberg.

10. Euroopa Komisjon on koostanud plaani Venemaa välisvaluutareservide kasumi ülekandmiseks Ukrainasse. Neljapäeval algaval arutelul riikidega räägivad selle esindajad juriidiliselt mõistlikust viisist sellise kasumi maksustamiseks ja vahendite ülekandmiseks liidu eelarvesse, vahendab Bloomberg viidates dokumendi eelnõule. Sealt saab neid väljastada Ukrainasse.

Venemaa Panga külmutatud reservidest loodetakse umbes 3 miljardit eurot kasumit.

Üle poole varadest moodustab sularaha kontodel ja hoiused, lisaks on „oluline osa” väärtpaberitel, mis järgneva 2-3 aasta jooksul kupongide maksmisel ja lunastamisel samuti rahaks muutuvad. Külmutatud varade maht ületab 200 miljardit eurot (215 miljardit dollarit), suurem osa neist on Eurocleari depositooriumis, kust need tänavu esimeseks kvartaliks tõid ligi 750 miljonit eurot kasumit.

Euroopa Komisjoni töörühma ettepanek koosneb kolmest punktist, dokumendis öeldakse:

1) määrata kindlaks konkreetsed rahalised kohustused ja nende suurused;
2) sõnastada nõuded keskdepositooriumidele sularaha jääkide eraldamiseks;
3) kanda kasum ELi eelarvesse.

Bloombergi allika sõnul toimub arutelu esimene etapp neljapäeval Belgia, Saksamaa, Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa esindajate osavõtul ning ülejäänud EL-i riigid liituvad tööga järgmisel nädalal. Esialgu kõlas EL-is idee viia külmutatud Venemaa reservid Kiievisse, kuid advokaadid jõudsid järeldusele, et neid ei saa konfiskeerida, on isegi riske, kui neid investeeritakse selleks, et saadud tulu Ukrainasse üle kanda. „Puudub piisav seaduslik alus külmutatud või blokeeritud varade konfiskeerimiseks ainuüksi põhjusel, et nende varade kasutamine on Euroopa Liidu poolt piiratud,” seisab EK töörühma raportis. Ja Euroopa Keskpank on hoiatanud, et immuunsete keskpanga varade õiguslikku staatust tuleb austada.

Selle tulemusena otsustas Brüssel kasutada külmutatud varade pealt intressi teenimist.

11. Euroopa Liit ei suuda täita lubadust anda Ukrainale 1 miljon suurtükimürsku veebruariks 2024. Pärast esialgseid viivitusi on aga laskemoona tootmine hakanud kasvama ja järgmise aasta alguseks võib see kasvada umbes kahekordseks võrreldes sõjaeelse ajaga. 2023. aasta märtsis leppisid EL riigid kokku, et kulutavad Euroopa Rahufondist 1 miljard eurot Ukraina suurtükiväele nii vajaliku laskemoona, peamiselt 155 mm haubitsamürstide ühiseks ostmiseks ning veel 1 miljard eurot, et kompenseerida valitsustele sõjategevuse kulude hüvitamist meie enda varudest nii uue kui ka nõukogude ajal toodetud laskemoona Ukrainasse toimetamiseks.

Kiievi tarnimise ettepaneku tegi seejärel Eesti; eeldati, et aasta jooksul saab Ukraina 1 miljon mürsku. Kuid saadaolevatest varudest tarniti vaid umbes 224 000 mürsku ja 2300 raketti, ütles Euroopa diplomaatia juht Josep Borrell augusti lõpus. Euroopa sõjatööstuskompleks ei olnud valmis võimsuste kiireks laiendamiseks. See protsess on veninud, sealhulgas valitsuse tellimuste aeglase laekumise tõttu: kolme aastakümne jooksul pärast külma sõja lõppu ja sõjaliste kulutuste vähenemist kestnud rahuliku elu jooksul on mitme riigi asutused unustanud, kuidas otsuseid selles valdkonnas teha.

Kuid nüüd läheb protsess paremaks. „Euroopa tööstusvõimsus on kasvanud, seega on see positiivne trend,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur Bloombergile. „Tõenäoliselt selle aasta lõpuks või järgmise aasta alguseks suudame toota peaaegu kaks korda rohkem võrreldes sellega, kui palju toodeti Euroopas aasta tagasi.”

Täpsemaid arve Pevkur ei avaldanud. Kuid veebruaris Euroopa Liidu kolleegidele oma plaani 1 miljoni mürsu tootmiseks tõi Eesti välja, et Euroopa võimsused suudavad toota vaid 25 000 mürsku kuus ehk 300 000 aastas. Selle arvu kahekordistamine annab selle aasta lõpuks või järgmise aasta alguseks 600 000 mürsku. Miljonilise toodanguni jõutakse järgmisel aastal, ütles olukorraga kursis olev inimene Bloombergile.

12. Esimest korda pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse on Jerevan saatnud Kiievisse humanitaarabi, vahendab Radio Azatutyun (Raadio Liberty osa). Väljaandes ei ole täpsustatud, millist abi ja millises mahus seda anti. Küll aga on teada, et Armeenia peaministri Nikol Pašinjani abikaasa Anna Hakobyan toimetab selle isiklikult Kiievisse. Ta saabub Ukraina pealinna, et osaleda kolmandal esimeste leedide ja härrasmeeste tippkohtumisel, mis algas 6. septembril. Üritusel osalevad Suurbritannia, Jaapani, Türgi, Hispaania, Tšehhi, Taani, Iisraeli ja teiste riikide juhtide abikaasad ja Euroopa Liidu kõrged naisametnikud.

Samal ajal ei mainita Anna Hakobyani nime tippkohtumise ametlikel lehtedel sotsiaalvõrgustikes. Välisministeerium ja Armeenia valitsus humanitaarabi puudutavat infot ei kommenteerinud.

Armeenia kaitseministeerium teatas varem Ameerika Ühendriikidega ühistest sõjaväeõppustest Eagle Partners 2023, mis toimuvad 11.-20. septembrini. Õppuste eesmärk on tõsta relvajõudude valmisolekut plaanilisteks hindamisteks NATO rahupartnerlusprogrammi raames, millega Armeenia ühines 1994. aastal, rõhutas kaitseministeerium.

Ühisõppused USAga said teatavaks järgmisel päeval pärast seda, kui Venemaa välisministeerium ähvardas Jerevani suletud kanalite kaudu tagajärgedega seoses Venemaa presidendi putini vahistamismääruse välja andnud Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga liitumise otsusega. Armeenia valitsus saatis 1. septembril parlamendile ratifitseerimiseks Rooma statuudi, mida Moskva pidas „vastuvõetamatuks”, ütles välisministeeriumi allikas RIA Novostile.

Pärast seda kutsus Armeenia tagasi oma alalise esindaja endise NSV Liidu lojaalsetest vabariikidest loodud kremli-meelsest sõjaväeblokist Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioonist (CSTO). Aasta alguses keeldus Jerevan CSTO õppuste läbiviimisest ning mais hoiatas, et võib külmutada oma liikmelisuse organisatsioonis.

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan nimetas sõjalist sõltuvust Venemaast „strateegiliseks veaks” ja tunnistas Venemaa rahuvalvemissiooni läbikukkumist Mägi-Karabahhis.

Jerevani nõuded CSTO-le ja Venemaale tekkisid pärast konflikti süvenemist Aserbaidžaaniga. Jerevan palus organisatsioonilt abi vastavalt hartale, mis näeb ohu korral ette kollektiivkaitse. Kuid CSTO vastas, et nad pooldavad probleemile muud lahendust. Selle tulemusena pidi Aserbaidžaani agressiooniga silmitsi seisev Armeenia loovutama Mägi-Karabahhi, misjärel Bakuu blokeeris Armeeniat tunnustamata vabariigiga ühendava Lachini koridori.

13. Venemaa Sotsiaalfond on lõpetanud puuetega inimeste föderaalse registri (FRI) andmete avaldamise. FRI kodulehelt kadus rubriik „Analüütika”, kuhu muuhulgas anti sõjaväevigastuse tagajärjel puude saanud venelaste arv, leidis Mediazona.

Kuni augustini avaldati iga kuu statistika liidu iga subjekti kohta. Selle abil arvutasid ajakirjanikud välja nende venelaste arvu, kes said Ukrainaga sõjas vigastuste tõttu puude. Sotsiaalfondi pressiteenistus keeldus andmete salastamise põhjust nimetamast ja soovitas neid Rosstatilt taotleda. Viimane selline statistika oli saadaval 2023. aasta juuni lõpus. Neid andmeid arvesse võttes sai 15 sõjakuu jooksul sõjaväelise invaliidi staatuse üle 5000 inimese, arvutas väljaanne. Samas lähevad statistikasse vaid need juhtumid, kus asi lahendini jõudis.

Üldiselt on puude saamine väga pikk ja bürokraatlik protsess, mis võtab aega mitu kuud. Alates selle aasta kevadest on aga sõjaväelise puudega inimeste arvu kasvutempo ületanud korduvalt ajaloolisi rekordeid. Mais kasvas selliste kodanike arv registris 279 inimese võrra ja juunis 322 inimese võrra. Viimane rekord oli 2023. aasta aprillis – 232 inimest.

14. Venemaa riigivõlakirjade turgu, mille kaudu rahandusministeerium eelarvepuudujäägi katmiseks raha laenab, on haaranud paaniline müügilaine.

Föderaalne laenuvõlakirjade hinnaindeks (OFZ) Moskva börsil (RGBI) on langenud kolm kuud peaaegu lakkamatult ning langes kolmapäeval, 6. septembril 122,34 punktini, mis on madalaim tase alates eelmise aasta aprillist. Viimase 14 nädala jooksul miinuses 13, valitsemissektori võlaturg on kogenud pikima püsiva languse perioodi alates 2014. aasta lõpust. „OFZ noteeringud on jätkuvalt rubla nõrgenemise surve all”: see vähendab võlakirjade reaaltootlust ning lubab ka inflatsiooni kiirenemist ja selle tulemusena keskpanga intressimäära edasist tõusu, ütles BCS-i analüütik Dmitri Babin.

Riigivõlaturg on „samas paanikas”, ütleb IC Ivolga Capitali peadirektor Andrey Khokhrin. Mida madalam on võlakirjade hind, seda suurem on nende tootlus, mis tähendab, et rahandusministeerium peab eelarvesse aina rohkem laenu võtma. Kui 2021. aasta alguses sai Vene Föderatsiooni valitsus laenu võtta 10 aastaks 6–7% intressiga aastas, siis eelmisel sügisel 10% aastas, siis nüüd on turuintressid jõudnud 11,5%-ni.

Nad laenavad üha vastumeelselt, ütleb Khokhrin. Kui varem hoidsid kümneid miljardeid dollareid Venemaa võlakirju välisfondid siis pärast sanktsioonide kehtestamist viidi investeeringute voog nulli. Keskpanga andmetel ostis juulis ligi 90% kõigist rahandusministeeriumi paigutatud väärtpaberitest kitsas ring suuremaid panku, eelkõige riigi enda omanduses olevad.

Rahandusministeerium laenas juulis-augustis turult 596,8 miljardit rubla (5,2 miljardit eurot) ehk 60% kvartaliplaanist ning kuulutas 6. septembril kõik riigi väärtpaberioksjonid kehtetuks, põhjendades seda sellega, et investorid ei pakkunud „mõistlikke hindu”.

Üha enam tundub, et OFZ-id kordavad 2014. aasta stsenaariumi, Khokhrin on pessimistlik: siis kukkusid riigi väärtpaberite hinnad 20% ja üksikute emissioonide hinnad 40%.

Üldiselt on Venemaa valitsuse võlakirjad kolme aasta jooksul toonud investoritele täpselt nulli tootlust, toob ta välja: kupongitulu kuhjumise kompenseeris täielikult noteeringute langus.

15. Ukraina ja Venemaa allikad teatavad, et Venemaa kaitsetööstus on lisaks teadaolevatele väljakutsetele täppisrelvade varude taastamise ees kasvavad väljakutsed põhivarude asendamisel. Ukraina sõjaväeluure (GUR) esindaja Andri Jusov teatas 6. septembril, et Venemaa suudab toota vaid kümneid tiibrakette Kalibr ja väiksemal hulgal Iskander-rakette kuus, mis ei võimalda Venemaal oma 2022. aasta eelseid varusid täiendada. Jusov teatas, et Venemaal on raskusi moodsate optiliste seadmete, elektroonika, kiipide ja vooluahelate hankimisega ning et „hall impor”” ja salakaubavedu ei suuda täielikult katta Venemaa relvatööstuse vajadusi. Vene allikad märkisid lisaks, et Venemaa relvatööstus ei suuda toota piisavalt kummi, et asendada kulunud rehve rindeoperatsioonide jaoks üliolulise sõjavarustuse jaoks, ning märkisid, et rehvide kasvav kulumine muudab ratastega sõidukite liikumise poristes, vihmastes ja jäistes tingimustes keeruliseks. Vene allikad väitsid, et Venemaa võimud väitsid täpsustamata ajal, et nad leiavad kulunud rehvidele lahendused augusti keskpaigaks, kuid olukord ei ole 5. septembri seisuga muutunud. Halb kvaliteet ja ebapiisavad rehvid seavad Venemaa liikuvusele porisel hooajal ja talvel üha suuremaid piiranguid. Njah, kui vaadata ka igapäevaseid sõjaväeveokite tabamise arvu, siis kogumis kehvade rehvidega tõuseb oluliselt logistikaahela nõrkus…

16. Lühiuudised

Riigisekretär Antony Blinken kuulutab oma kahepäevase visiidi ajal Ukrainasse tõenäoliselt välja USA uue abipaketi, mille väärtus on üle ühe miljardi dollari, ütles välisministeeriumi kõrge ametnik reisi reporteritele antud briifingul. Blinken märkis oma eilsel Kiievi visiidil, et Washington näeb Ukraina vasturünnaku edenemist ning USA hoolitseb selle eest, et Ukrainal oleks nii praegu kui ka pikemas perspektiivis vajalik abi.

Saudi Araabia ja Iraan hakkavad tihendama diplomaatilisi suhteid.

„Korrumpeerunud ametnikud võrdsustatakse terroristidega,” ütles Ukraina uus kaitseminister Umerov kõnes ülemraadale ja rääkis oma plaanidest ministri ametikohal. Esimene samm on elektroonilise mobilisatsiooniregistri loomine.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised