Sõja ülevaade: 560. päev – raketid Kiievis
Avaldatud: 6 september, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 06. september 2023:
droonid Izmaili suunal ja raketid Kiievisse, Bahmutist edelas ja lõunarindel ikka sammhaaval Ukraina edeneb ning paras ports Venemaa uudiseid.
1. Izmail ja Kiiev ning piiriäärne töötlus.
2. Seekord piirduti piirilähedaste aladega.
3. Kupiansk-Kreminna: tundub, et vene poole surve hakkabki pisu langema.
4. Siversk: vaikne.
5. Bahmut: Klisiivka-Kurdjumivka kandis Ukraina tasapisi edeneb.
6. Donetsk: eile rindejoones muutusi polnud.
7. Lõunarinne: Ukraina aktiivsus vaikselt tõuseb ja seda kõigis kolmes rindelõigus.
8. Herson: vene poole kurtmist jagub.
9. putin süüdistab lisaks Ukrainale natsismis ka Balti riike ja „oma kaerad” saab ka Zelenski.
10. šoigu jätkab soigumist.
11. Rubla langus „päästab” vene riigieelarve.
12. Venemaal ei suudeta siiani kontrolllida sõjatööstuse sisseostude hindasid.
13. Ikka süttivad vene sõjakomissariaadid.
14. Suur laenubuum Venemaal jätkub
15. Murepilved Venemaa kohal seoses nende rahapoliitikaga.
16. Lühiuudised
Lühiuudised
1. Täna öösel oli suurem rünnakute laine Izmaili piirkonda, rünnati nii sadamataristut kui erinevaid põllumajandusettevõtteid. Põhjuseks ikka viljaveo takistamine. Pisu loodab, et seetõttu mõni Aafrika riik suhete soojendamise teemal kremliga ümber mõtleb. Piiri ja rindelähedaste Ukraina asulate pommitamine jätkus. Küll läks enamus auru Ukraina kirdeosas asuva Druzhba linna suunal, kus pommitati u 20 km pikkuselt alates piirist kuni linnani nii raudteed kui maantee kanti. Lisaks hakkas vene pool väitma, et siin olla kogunenud suurem seltskond ründamaks Venemaad sarnaselt eelmisele korrale (Belgorodi oblastis mõni kuu tagasi). Lisaks oli tihe kaudtuletöötlus Harkivi oblastis asuva Vovtšanski linna ja selle ümbruse pihta (piirist 5 km). Mujal enamus külasid vene kaudtuld ei saanud. Kiievi suunal suurem raketilaine ja õhutõrje töötas pikalt. Tabamustest varahommikuks info puudus.
2. vene pool väidab, et eile öösel olla drooniga tahetud tabada putini residentsi, aga olla enne droon maha saadud. Ukraina piirdus piiri lähedaste aladega…
3. Kupiansk-Kreminna: eile pisu surve tervel rindel vene poolelt langes. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Siversk: vaid pommitamine.
5. Bahmut: Klisiivkas on veel mõned hooned (pigem rusud) veel küla kirdeservas vene poole käes. Andriivkast lõunas peaks olema Ukraina sillapea üle raudtee alles ning raudtee läänepoolset külge pidi Ukraina vaikselt edeneb. Pisu enam kurtmist vene poolelt läbi lipsab, et olukord on läinud väga pingeliseks. Njah, vene dessantnikke peaks Klisiivka-Kurdjumivka lõigul jaguma päris mitme brigaadi jagu…
6. Donetsk: pisu vene poole rünnakuid ilma rindejoones muutusi toomata. vene pool küll kiitles, et olla sammu edasi saanud Krasnohorivka linna serval, aga ei kipu seda uskuma.
7. Lõunarinne: Ukraina järjest aktiviseerub.
Berdjanski suund: siin küll rindejoones muutusi ei tuvastanud, aga vähemalt neljas suunas hakkas Ukraina rohkem suruma ning olla vene poole sõnul tõusnud nii luureüksuste tegevus kui kaudtulelöökide arv.
Tokmaki suund: Ukraina väitel olla vähemalt kolmes kohas Robotine-Verbove kandis vene kaitseliinist läbi saadud ning laienevad läbimurde kohad tagamaks soomuse ohutumat kasutamist. Lisaks jätkub kahe vene kaitseliini vahel hargnemine. Jätkub vene poole kurtmine, et Ukraina kaudtuli ööpäev läbi kestab. Tulemuseks olla, et enamus miinivälju jäävat liialt hõredaks ning tule tiheduse tõttu ei saavat ka uusi miine asemele panna. Eks näeb juba mitu päeva videosid, et miinivirnasid nagu rindejoone taga tõesti on, aga neid mitmeid nii kaudtule kui droonidega ära lastakse. Lisaks jätkub vene kaudtuleüksuste töö vähenemine. Tundub, et enamus tööd üritab vene pool ära teha droonide ja MLRS-iga, sest need ulatuvad kaugemalt (seetõttu ka ohutumalt) Ukrainat töötlema. Muideks, ära lastud esimese Briti tanki „Challenger 2” meeskond pääses eluga.
Melitopoli suund: Kamianske kandis oligi üleeilne edenemine 2 km lääne suunas ja see asub Jantzekraki jõest lõuna pool ning Dnepri jõeni jääb siin suunal 1,5 km ning kipub arvama, et siin peaks vene poolel tulema pisu enam muret.
8. Herson: jätkub vene poole kurtmine, et Ukraina kasvatab dessantide arvu üle Dnepri ning tegelevat sillapeade likvideerimisega, njah… küll oli päris tihe kogu lõigul Dnepri kallast pidi Ukraina kaudtuli mitme kilomeetri sügavusega, hakka või suuremat intensiivsust jõe ületusel ootama.
9. Ilma kommentaarideta: „Natsism, mida 1945. aastal välja juurida ei õnnestunud, „muutus normiks” mitte ainult Ukrainas, vaid ka Balti riikides”, ütles vladimir putin Venemaa korralduskomitee „Võit” koosolekul. „Uued tähendused, aja väljakutsed näitavad selgelt, et 1945. aastal natsism võideti, kuid kahjuks ei kadunud ära: see avaldub taas sellesama russofoobias või antisemitismis. Ja natsikurjategijate ülistamine, otsene natsismipropaganda Balti riikides, lisaks Ukrainas on üldiselt muutunud normiks, nagu polekski Nürnbergi,”sõnas putin.
President ei toonud konkreetseid näiteid selliste nähtuste kohta Leedus, Lätis ega Eestis, kuid soovitas meenutada maailma sündmusi mitmes Euroopa riigis, kus tema hinnangul on „paljud inimesed kaotanud täielikult nii mälu kui ka südametunnistuse” seose II maailmasõja sündmustega. „Karm meeldetuletus neile, kes on ajaloo unustanud, on natside väejuhatuse korralduste demonstreerimine Nõukogude sõjavangide ja tsiviilisikute barbaarse kohtlemise kohta, dokumendid Hitleri kaasosaliste kuritegude ja igasuguste kaastööliste kohta,” ütles putin.
Venemaa president tegi sarnase avalduse pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal, märkides, et Nürnbergi tribunalis välja töötatud „natside viiruse” vastane „vaktsiin” on „kaotamas oma kehtivust” ja „neonatsismi avatud ilmingud” on levinud „Lätis ja teistes Balti riikides”.
putin on esitanud süüdistused Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski vastu, öeldes, et „lääne kuraatorid on seadnud Ukraina etteotsa etnilise juudi”, kes kasutab oma staatust Ukraina „inimvaenuliku olemuse varjamiseks” ja natsismi ülistamiseks.
„See teeb olukorra äärmiselt vastikuks, et etniline juut varjab natsismi ülistamist ja neid, kes kunagi Ukrainas holokausti juhtisid, ning see on pooleteise miljoni inimese hävitamine. Ja sellest saavad kõige paremini aru tavalised Iisraeli kodanikud. Vaadake, mida nad Internetis räägivad,” ütles putin.
Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Oleg Nikolenko kommenteeris putini avaldusi, nimetades neid „vene eliidi sügavalt juurdunud antisemitismi ilminguks”. Ta kutsus maailma üldsust üles Venemaa presidendi avaldused hukka mõistma. „Kaasaegses maailmas ei tohiks olla kohta rahvustevahelisel vihkamisel,” ütles Nikolenko.
Ukraina pearabi Moshe Reuven Azman ütles vastuseks putini avaldustele, et tema ja kogu Ukraina juudi kogukond on Zelenski üle uhked ja toetavad teda. Ukraina presidendi toetuseks võttis sõna ka endine Iisraeli peaministri asetäitja ja Babyn Yari mälestusmärgi nõukogu liige Natan Sharansky.
10. Ukraina ei ole saavutanud nn vastupealetungi eesmärke üheski suunas ja üritab Läänele demonstreerida vähemalt mõningast edu rindel, et jätkata sõjalist ja majanduslikku abi. Seda ütles Venemaa kaitseminister sergei šoigu, kelle sõnu tsiteerib RIA Novosti.
šoigu sõnul on Ukraina väed rohkem kui kahe kuu jooksul kestnud vastupealetungis kaotanud üle 66 000 mehe ja 7600 ühikut varustust. „Püüdes varjata pealetungi ebaõnnestumist, ründavad Ukraina võitlejad tsiviilobjekte ja esitavad neid rünnakuid sõjaliste võitudena,” lisas ta. Njah, egas see veenabki enamasti vaid kremliusku rahvast.
11. Rubla kokkuvarisemine, mis muutis Venemaa valuuta üheks nõrgemaks maailmas, valas palsamit Venemaa eelarve haavadele. Augustis, kui dollar hüppas üle 100 rubla ja euro maksab üle 110 rubla, laekus riigikassasse 15 kuuga rekordiline kogus naftamakse, teatas rahandusministeerium teisipäeval.
Kuuga õnnestus riigil naftatöölistelt sisse nõuda 745,8 miljardit rubla (6,77 miljardit eurot) maavarade kaevandamise maksu (NPTI) – so ligi 200 miljardit ehk 34% rohkem kui kuu varem. Nafta eksporditollimaksu tulud kasvasid 26,8 miljardi rublani, ületades juulit 39%.
Nafta kogutulud ulatusid 772,6 miljardi rublani, mis on maksimum alates 2022. aasta maist (siis oli see 873 miljardit rubla). Njah, rubla kurss on alates eelmise aasta jaanuarist langenud, siis sai ühe euro 84 rubla eest ja tänane seis on 117 rubla euro eest ehk siis euro on 40% kallim ning selle valguses pole ka edasine naftalugu väga paha…
Naftatulusid mõjutasid nii hinnad (Uurali keskmine kulu ulatus 74 dollarini barreli kohta) kui ka rubla kursi langus, kirjutavad Raiffeisenbanki analüütikud: mida kõrgem on dollar, seda rohkem rublasid laekub riigikassa samast ekspordimahust välisvaluutas.
Iga rubla kursi kasv toob eelarvesse umbes 100-120 miljardit rubla aastas lisatulu, hindab Bloomberg Economicsi Venemaa ökonomist Aleksandr Isakov. Pärast devalveerimist, mis langetas rubla sõja esimeste nädalate tasemele, laekub eelarvesse aasta ülejäänud kuudel nafta- ja gaasijuhatusena umbes triljon rubla, vahendab Bloomberg ministeeriumi arvutusi.
Nafta ja gaasi tulude kogumaht augustis osutus aga väiksemaks kui juulis — 642,7 miljardit rubla võrreldes 811,3 miljardiga kütusehindade hoidmiseks antud toetustega. Bensiini hinnatõusu tõkestamiseks mõeldud mehhanismi raames eraldati naftafirmadele 185,9 miljardit rubla, mis on 68% rohkem kui juulis. Alates aasta algusest on selliste toetuste maht ületanud 800 miljardit rubla.
12. Venemaa seadusandliku tegevuse valitsuskomisjon kiitis heaks riigikaitsekorralduste teabe- ja analüütilise süsteemi (IAS GOZ) loomisest keeldumise. See süsteem hõlmas andmete kogumist ja võrdlemist homogeensete kaubaartiklite hindade kohta ostude ajal. Nüüd tahetakse see asendada föderaalsete vajaduste jaoks mõeldud toodete kataloogiga, kuhu ilmuvad ainult riigikaitsekorralduse alusel tarnitavad kaubad, vahendab Vedomosti.
Süsteemi, mille loomiseks aastatel 2019–2020 kulutati 1,59 miljardit rubla (13,7 miljonit eurot), lõi föderaalne monopolivastane teenistus. Töövõtja oli RT – Design Technologies, mis on osa Rosteci struktuurist. Tarnijad ise pidid sinna paigutama info oma kauba kohta, vastutama selle täielikkuse ja usaldusväärsuse eest. Süsteem sisaldas teavet relvade, sõjalise ja erivarustuse hindade ning nendega tehtavate operatsioonide, sealhulgas remondi kohta. See hõlmas ka riigihangete seadusega hõlmatud tavakaupu, nagu kütused ja määrdeained, toit, riided, mööbel, kodumasinad ja muud kaubad.
„Praeguste tingimuste kohaselt on enamik organisatsioone tarnitavate toodete hindade teabe avatud juurdepääsust välja jätnud. Võttes arvesse vajadust töödelda piiratud leviga teavet, samuti seoses välismõju tekkimise võimalusega IAS-i taristule, tundub IAS-i loomise otsuse tehniline elluviimine praegu ebasobiv,” täpsustatakse märkuses.
Hindade võrdlemise süsteem tsiviilkolleegidega kui üks hinnakontrolli meetodeid ei õigustanud end, tunnistas kaitsetööstusettevõtte juht vestluses väljaandega. Vaatamata selle meetodi kasutamisele alates 2000ndate aastate lõpust ei ole hindade olukord oluliselt paranenud. Pärast sõja algust Ukrainas ja riigikaitsekorra järsku tõusu tekkis vajadus sõjalise varustuse ostmise otsused kiiremini vastu võtta. Seetõttu muudetakse süsteem kataloogiks, mida hakkab haldama kaitseministeerium.
Njah, lühidalt öeldes ei soovi asjaomased sõjatööstustused avalikustada, kui kallilt nad miskit sisse ostavad ja sestap vaid korruptsiooni jätkumine…
13. Peterburis toimus Krupskaja tänaval sõjaväeteenistuse hoovis plahvatus. Pommivarjendisse viivasse ventilatsioonišahti peideti isevalmistatud lõhkekeha, kirjutab Fontanka. Seade koosnes esialgsetel andmetel 100-150 grammist püssirohust ja akuga raadiomoodulist. šaht sai kergeid kahjustusi, kuid inimohvreid polnud.
Venelased hakkasid pärast sõja algust Ukrainaga süütama sõjaväe värbamisbüroosid, haldus- ja muid sarnaseid rajatisi. Mediazona andmetel uuris prokuratuur 2023. aasta juuliks 113 sellist juhtumit. Rünnakutes süüdistati vähemalt 102 inimest. 41 süütamist liigitati terrorismiks, 28 vara hävitamiseks, 9 huligaansuseks ja 2 korrakaitsja elule kallaletungi katseks. Kohtuotsused on tehtud juba 31 asjas. 22 juhul määrati reaalsed tähtajad, pikim 19 aastat vangistust.
Pärast seda tuletas peaprokuratuur meelde, et rünnakuid värbamiskeskuste vastu peetakse terrorirünnakuteks ja sabotaažiks, märkides, et sellist süütamist koordineeritakse reeglina Ukraina territooriumilt. Osakond andis mõista, et järeleandmisi ei tasu oodata, kuigi tunnistati, et ründajad sundisid venelasi klassikalise petuskeemi järgi süütama sõjaväelaste registreerimis- ja värbamisbüroosid, esinedes end julgeolekuametnike või pangatöötajatena.
14. Venemaa ametivõimud vaatavad üle subsideeritud hüpoteeklaenuprogrammide tingimused, mis annavad praegu välja suurema osa laenudest ja mis tõstavad nõudlust ja hindu kortermajade järele. Valitsus plaanib tõsta riigi toetusega hüpoteeklaenude sissemakset 15 protsendilt 20 protsendile ja vähendada pankadele antavate toetuste maksimumsummat 0,5 protsendipunkti võrra, vahendas Vedomosti. Hiljuti hoiatas keskpank soodusprogrammide tingimuste läbivaatamise ohu eest.
Covid-pandeemia ajal ehitustööstuse toetamiseks loodud soodusprogrammid, eriti „valitsuse tagatud hüpoteegid”, on levinud läbi turu nagu vähkkasvaja, tõrjudes välja turupõhised laenud. Juulis väljastasid nad 56% kõigist hüpoteeklaenudest – rohkem kui 363 miljardit rubla (3,16 miljardit eurot). Augustis püstitasid pangad VTB andmetel hüpoteegirekordi, väljastades laene 800 miljardi rubla (7 miljardi euro) eest. Selle tulemusena olid aastaks määratud soodushüpoteegi limiidid peaaegu ammendatud. Juuli lõpuks oli limiidist valitud soodushüpoteegile 88%, perele 80%, Kaug-Idale 68%, IT hüpoteegile 60% ning augusti lõpus operatiivinfo kohaselt kahe põhiprogrammi limiidid olid peaaegu ammendatud: 98% soodushüpoteeklaenudel ja 93% perehüpoteekidel, tuletavad meelde Gazprombanki majandusprognooside keskuse analüütikud.
Limiite tuli tõsta: alates 31. augustist on need tõusnud subsideeritud hüpoteeklaenudel 4,5 triljonilt 5 triljoni rublani (43,4 miljardit eurot, hetkel kurss küll 1 euro=115-117 rubla, sestap rublades summad jagada 115-ga ja saab euro vääringus), perelaenu puhul 3,1 triljonilt 3,4 triljonini ja IT-hüpoteeklaenudel 240 miljardilt 500 miljardile rublale. Kõige enam tõusis Kaug-Ida hüpoteegi limiit – 450 miljardilt 1,3 triljoni rublani, kuid see pole kiire nõudluse, vaid programmi pikendamise tulemus 2030. aastani.
Põhimäära kasvuga kasvavad ka eelarvekulud soodusprogrammide subsideerimiseks. Aasta alguses, kui baasintress oli 7,5%, hindas rahandusministeerium eelarvekulutusi hüpoteeklaenude toetuseks 610 miljardile rublale (kolme aasta jooksul; 260 miljardit rubla sel aastal, 200 miljardit järgmisel aastal ja 150 miljardit rubla 2025. aastal). Tõsi, peamist kasvu oodati pere hüpoteeklaenude arvelt, mis alates sellest aastast laienevad ka kahelapselistele peredele.
Ametivõimud ega eksperdid ei näe muud võimalust turu parandamiseks peale kruvide pingutamise. Kuid nad peavad kavandatud meetmeid nõrkadeks – nagu need, mida varem võeti. Alates sellest aastast on riigi toetatud eluasemelaenu intressimäära tõstetud 7%-lt 8%-le, keskpank on kolmel korral karmistanud hüpoteeklaenude väljastamise tingimusi (viimased muudatused jõustuvad oktoobris), kuid ei suutnud peatada mulli kasvu. Jooksvatel meetmetel oli teatav mõju, kuid need ei jahutanud turgu eriti. Sberbank prognoosib aasta lõpuks hüpoteeklaenude kasvu 20–21%, ütles asepresident Taras Skvortsov. Keskpank ise ootab tänavu uut rekordit hüpoteeklaenude väljastamises.
Venemaa IT-spetsialistide soodushüpoteeklaenude programm on ebaõnnestunud
Kavandatavad meetmed on „liiga ettevaatlikud”, et turgu tõeliselt jahutada, vaja on rohkem julgeid tegusid, tsiteeris Vedomosti valitsusele lähedalseisvat inimest. Soodus- ja perehüpoteeklaenude limiitide tõus vastab augusti laenude suurusele, väidavad Gazprombanki CEP analüütikud: 1-2 kuu pärast valitakse ka uued limiidid ja neid tuleb uuesti tõsta.
Promsvjazbanki analüütik Vladimir Ljaštšuk hindas uute meetmete mõju (ta loodab, et need võetakse vastu aasta lõpuks). Nüüd on esmasel turul keskmine eluasemelaenu määr 6,06%, võimude pakutud meetmete rakendamisel saab seda tõsta 0,5 protsendipunkti võrra 6,56%ni. Hüpoteeklaenu makse sel juhul suureneb 4,1% ja hüpoteegi „baas” – väheneb 3,5%. Seega hindab Ljaštšuk kinnisvaraturule avalduvat mõju „mõõdukalt negatiivseks”, mis võimaldab jätta muutmata 2023. aasta prognoosi Moskva esmase kinnisvaraturu osas: nõudluse vähenemine 1,7% ja keskmise hinna püsimine umbes 268 tuhat rubla ruutmeetri kohta – 2022. aasta detsembri tase.
Probleem on selles, et baasintressi langetamise korral tuleb soodusprogrammide tingimusi uuesti muuta, kardab Tšebeskov: „Mõtleme, kuidas muuta soodushüpoteegi mehhanism stabiilsemaks, et ei peaks appi võtma selliseid muudatusi. Sest kui kurss järsult langeb, ei pruugi see pankadele kasumlik olla, siis on vaja seda uuesti muuta.” Keskpank on juba pikka aega teinud ettepaneku kaotada riigi toel vähemalt hüpoteek: see oli mõeldud ajutise meetmena, kuid nüüd on ehitussektor sellest liiga sõltuvuses ega luba programmi kärpida. Peaministri asetäitja Marat Khusnullin nimetas hüpoteeki elamuehituse võtmeküsimuseks. Ja kosmeetilised meetmed ei anna tõsist mõju.
Karmimate meetmete ootuses võib korduda augustikuine lugu, kus emissioonid tõusid järsult tänu sellele, et inimesed kiirustasid laenu võtma, kuni pangad tõstsid võtmeintresse.
Njah, kokkuvõtteks kipub „Hiinaks” minema ja vist peatselt (hiljemalt 3 aasta pärast) peaks kinnisvara mull lõhkema, rääkimata halbade laenude suurest kasvust ja kui siia juurde liita kiiresti vähenev rahvaarv (väljaränne ja surmad Ukraina rindel) ja sanktsioonid jne, siis egas see hästi lõppeda saa. Küll on kreml varemgi siseriiklike muresid üritanud välisriiklikult lahendada, sestap igatsugu vastikuid üllatusi peaksime siiski järgmistel aastatel veelgi nägema.
15. Veel üks finantsidega seotud teema Venemaalt ja kipub sama suunda näitama, nagu eelmises punktis…: Reuters teatab – Praegune hindade dünaamika, arvestades tugevat inertsust, tekitab riske, et inflatsioon naaseb 2024. aastal sihtmärgini, mis nõuab rahapoliitikalt otsustavaid meetmeid, kirjutasid keskpanga eksperdid igakuises aruandes „Mida suundumused ütlevad”.
Varem lubas keskpanga aseesimees Aleksei Zabotkin 15. septembri koosolekul järjekordset intressitõusu, pärast seda, kui keskpank tõstis 15. augustil toimunud erakorralisel koosolekul intressimäära 350 baaspunkti võrra 12,00%ni, püüdes rubla stabiliseerida. Keskpank viitas ülevaates, et juulis-augustis tarbijahindade praeguse dünaamika tõusutrend tugevnes ja levis paljudesse kauba- ja teenusegruppidesse ning alates 2022. aasta keskpaigast kestnud rubla odavnemine on mõjutanud tasemele, kus tarbijahindadesse ülekanduv mõju on tugevnenud.
Varem kogunenud soodsama kursiga ostetud importkaupade varud ja kaubamarginaalid ei hoia enam tarbijahindu tagasi. „Sellele aitas kaasa tarbijanõudluse edasine kasv sissetulekute ja eraisikute laenamise taustal. Nõudluse aktiivne kasv, mis ületab pakkumise suurendamise võimalusi, tõi kaasa ka madala impordikomponendiga kaupade ja teenuste hinnakasvu tõusu,” teatas Venemaa Keskpank.
Elektroonika kallineb, mida seostatakse rubla nõrgenemisega ning turuosalised ootavad lähikuudel dünaamika suurenemist kasvava nõudluse taustal. Samuti kiirenes vahetuskursi mõjul välismaiste kaubamärkide, eelkõige kasutatud autode hinnatõus. „Arvestades nõudluse kasvu nii uute kui ka kasutatud autode järele, võivad hinnad jätkuvalt tõusta,” kirjutab regulaator. Lisaks toob rubla nõrgenemine kaasa inflatsiooniootuste tõusu. Lisaks elanikkonna ootustele registreeris KBR ettevõtete monitooring augustis kulude kasvu taustal ettevõtete hinnaootuste järsu tõusu.
Kõik see loob riske, et inflatsioon naaseb 2024. aasta eesmärgi tasemele ja nõuab karmi poliitikat. Samas tõi keskpank välja, et rahapoliitika jäikuse määra ei määra mitte baas- ja muude intressimäärade nominaalne tase majanduses, vaid reaaltase – nominaalmäärade ja intressimäärade erinevus ning majandusagentide oodatav inflatsioon.
„Läheb aega (mitu kvartalit), enne kui selle täielik mõju majanduse kogunõudluse normaliseerumisele ja selle kaudu inflatsioonitrendide pöördumisele täielikult avaldub. See nõuab varasemate aastate sarnaste episoodidega võrreldes pikemat aega, hoides ranget rahapoliitikat,” kirjutavad keskpanga analüütikud.
Nad usuvad, et rahapoliitilised meetmed koos eeldatava naasmisega fiskaalreegli parameetrite juurde viivad sisenõudluse jahenemiseni ja tasakaalustatud majanduskasvuni, leides samas inflatsiooni eesmärgipäraseks.
Varem rääkis VTB asepresident-juhatuse esimees, panga finantsjuht Dmitri Pjanov 2022. aasta või 2014. aasta detsembri kogemuse põhjal turul levinud eksiarvamusest, et baasintressi järsk tõus oleks lühiajaline.
„Leiame, et see ootus ei ole õigustatud – baasmäära tõus ei ole seotud finantsstabiilsust tagavate teguritega, see on statistika järgi kiirenenud vaid inflatsiooniga võitlemise iseloomuga. Ja kuni praegune inflatsioon on viidud keskpanga 4% eesmärgini, elame 12% määraga,” ütles Pyanov. VTB analüütikud usuvad, et baasmäära ei langetata enne 2024. aasta keskpaika. Njah, kipub arvama, et nii lihtsalt Venemaa siiski ei pääse. Eks nad pole piisavalt arvestanud sõja mõjudega ning ei näinud ka maailma majanduse trendidega arvestamist aga eks võib olla ka pisu võhik olen…
16. Lühiuudised
Kuuba siseministeerium avastas Venemaalt pärit inimkaubanduse võrgustiku, mille eesmärk on värvata Venemaa Föderatsioonis elavaid Kuuba kodanikke ja isegi mõningaid Kuubal elavaid kodanikke oma relvajõududesse Ukraina-vastaseks sõjaks.
Ühendkuningriigi valitsus kavatseb Venemaa palgasõdurite grupeeringu wagner tunnistada terroriorganisatsiooniks. Parlamendis esitletav korralduse eelnõu lubab wagneri varad kvalifitseerida terroristlikuks varaks ja arestida.
Kindral surovikin olla vabanenud koduarestist, aga seni keelduvad nii šoigu kui kreml tema teemal küsimustele vastamast.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.