Sõja ülevaade: 558. päev – droonirünnak Ukraina sadamate pihta
Avaldatud: 4 september, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. september 2023:
uus öine droonirünnak Doonau äärsete Ukraina sadamate pihta, Kupianski-Kreminna rindel vene tugev surve jätkub, Bahmuti ümber sammhaaval edeneb Ukraina, lõunarindel tugev vene poole rünnakute arvu tõus ning lõunarindel ettevaatlikult optimistlik.
1. Uus droonirünnak Doonau sadamatele.
2. Kuni Kurskini Ukraina ulatus.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve kahes rindelõigus jätkub.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: Klisiivkas maja kaupa Ukraina edeneb ning vastastikused rünnakud mujal jätkuvad.
6. Donetsk: eile rindejoones muutusi polnud aga tõusuteel on vene rünnakusuunad.
7. Lõunarinne: karmid lahingud jätkusid ja Tokmaki suunal sammhaaval edenemine jätkub.
8. Herson: vene poole kurtmist tuleb, et sillapeadesse rohkem võitlejaid lisandub.
9. Armeenia peaminister pole Venemaa tegevusega seal kandis rahul.
10. kreml hakkab veelgi enam piirama interneti kasutamist.
11. Venemaa võimud üritavad värvata naaberriikide kodanikke osalema sõjas Ukrainaga
12. Lühiuudised
1. Täna öösel Venemaa uus rünnak droonidega Odessa oblastis Reni ja Izmaili sadamate pihta. Njah, täna peaks kohtuma Sotšis putin ja Erdogan ning üheks teemaks peaks olema viljaveolepingu jätkamine. Juba mõni päev tagasi kiitles Erdogani kantselei, et uue lepingu variant olemas. Kipub tavapärane olema, et kremli tekst ja näilised hoiakud on „teravas” vastuolus tegelikkusega, kui see aitab (nende arvates) paremini eesmärgile pühenduda. Eks näis, kuna esimene droon Rumeenias alla kukub. Piiri ja rindelähedaste Ukraina asulate tihe pommitamine jätkus.
2. Eile ulatus Ukraina Kurskini. Plahvatusi olla kostnud kahes kohas ja üks hoone olla seotud fsb-ga. Piiri lähistel suutis Ukraina mitmes lõigus teha head tööd ja kipub arvama, et nii mõnigi vene poole kaudtuleüksus pihta sai. Miks algab tulekahjusid Moskvas, pole täpselt teada, sest eks õnnetused ja hooletus võivad ka põhjuseks olla. Küll pandi raudtee releekapp Doni äärses Rostovis põlema. Polegi ammu kuulnud, et raudteetaristu sõlmkohti oleks Venemaal saboteeritud. Tegelikult hea, lihtne ja odav raudteeliikluse takistamine oleks abiks küll vähendamaks vene vägede logistikat Ukraina suunal. Hetkel jätab kommenteerimata liikuvad „killud”, et viime maismaa lahingud üle Venemaale…
3. Kupiansk-Kreminna: eile vene poole tugevad rünnakud Kupianskist kirdes edu ei toonud, aga eks jätkavad. Sillapea laiendamise huvi üle Zerebetsi toob siin rindel suurema kaotuste arvu otseses lahingutegevuses just vene poolele ja eilegi olla mitu „soomust” pihta saanud. Jätkuvalt arvamusel, et Ukraina laseb siin tahtlikult vene poolel üle jõe toimetada. Võimalik, et dessantnike arvu vähenemine on mõjutanud Kreminna ümber vene survet. Neid peaks siiski veel jaguma. Seni tundub, et suuremas pildis siin rindel Ukraina plaan vastu pidada minimaalsete ressurssidega töötanud, kuigi see on rindel olevatele üksustele raske.
4. Siversk: „vaikne” ehk siis tihe pommisadu mõne küla suunal jätkub.
5. Bahmut: Bahmutist loodes mõned vastastikused üritused rindejoones muutusi toomata. Üritavad mõlemad pisu oma positsioone parandada. Klisiivkas jätkab hoone kaupa Ukraina edenemist ning vaid küla kirdeserv on veel vene poole kontrolli all. Tundub ka, et Ukraina kontroll raudtee lääneservas asuvas metsaribas kasvab. Kurdjumivka juures üritab vene pool initsiatiivi haarata ja teeb päevas mitmeid rünnakuid, kuid üle kanali pole saanud. Suuri murdeid kummaltki poolelt veel ei oota, kui just täiendavaid üksusi juurde ei tooda.
6. Donetsk: eile kasvas tuntavalt rünnakusuundade arv nii Avdiivka ümber kui piki rinnet kuni Novomikhailivka linnani. Tundub, et vene poolele on antud käsk tõsta survet. Eks loodavad kas läbimurret või panna Ukrainat tooma siia täiendavaid reserve. Eile siiski rindejoon püsis muutusteta.
7. Lõunarinne: karmid lahingud jätkusid kahes rindelõigus ja olla sammhaaval ikka lõuna poole.
Berdjanski suund: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud, kuigi lahingud jätkusid mõlemapoolsete tugevate rünnakutega. Mingi kõlakas vene poolel liikus, et Vuhledari lähistel olla Ukraina surve tõusmas ja kardavad siingi edenemist. Olla tõusnud Ukrana suurem luuresurve ja kaudtulelöökide arvu tõus. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Tokmaki suund: olla Robotine ja Verbove vahel veelgi edenetud, aga täpsem info puudub. Pole ka erinevatelt kaartidelt seda tuvastada suutnud. Küll saab kindel olla Ukraina uudistes, et kui nad kinnitavad, et edenesid, siis nii ka see oli. Jätkub vene poole kurtmine, et Ukraina töötleb tugevalt oma kaudtulega vene eesmisi possasid ja seda nii kaua, kui arvavad, et nüüd saab suurema vaevata need hõivata. Eks täpsest kaevikuliinide tabamisest videosid tuleb. Tundub, et Ukraina järjest enam julgeb tuua miinipildujaid piisavalt lähedale, kes selle täppistöö ära teevad odava moonaga. Lisaks teatas Ukraina siinse kontingendi ülem, et nad on suutnud teha piisavalt miinivabasid alasid läbi vene kaitseliinide tagamaks soomuse suuremat opereerimise võimekust ning arvab, et edenemise kiirus peaks tõusma. Seni vene poole vasturünnakud jätkuvad ja arvamus, et siin kiirelt vene kaitse kokku kukkub pole veel põhjendatud. Küll jätkuvalt arvamusel, et tänu vene lahinguüksuste toetuselemendi tugevale vähendamisele läbi kaudtule sel kuul suuremat Ukriana edenemist näeme.
Melitopoli suund: lahingutest info puudus.
8. Herson: vaid vene poole kurtmine, et Ukraina sõdurite arv Dnepri idakaldal on tõusuteel. Kaudtuleduell käib ikka ning kõlakas, et vene pool olla siit enamus paremaid üksusi ära viinud. Küll olla hakatud sundvärbama okupeeritud aladel olevad mehi.
9. Venemaa kaugeneb üha enam Lõuna-Kaukaasiast ning Armeenia ei tohiks oma julgeolekuarhitektuuri ülesehitamisel ainult sellele loota, ütles Armeenia peaminister Nikol Pašinjan intervjuus ajalehele La Repubblica. Tema sõnul oli „Armeenia julgeolekuarhitektuur 99,999% ulatuses seotud Venemaaga, sealhulgas relvade ja laskemoona hankimisel”. Vabariigi võimud maitsesid selle „strateegilise vea” kibedaid vilju ja püüavad nüüd oma strateegiat „mitmekesistada”, et riiki kaitsta. „Täna, kui Venemaa ise vajab relvi ja laskemoona, on selge, et isegi kui ta tahaks, ei suudaks ta Armeenia julgeolekuvajadusi rahuldada,” ütles peaminister, viidates Venemaa juhtkonna keskendumisele sõjale Ukrainas.
Pašinjan kritiseeris vene rahuvalvekontingenti Mägi-Karabahhis, öeldes, et ta ei täida oma ülesannet, sealhulgas ei kontrolli Latšini koridori, mis on ainus tee, mis ühendab piirkonda Armeeniaga, kuigi see oli kirjas kolmepoolses lepingus. Pašinjan lükkas tagasi ka Moskva väited, et lääneriigid sunnivad väidetavalt Armeenia valitsust „võtma meetmeid, mille eesmärk on Venemaa väljatõrjumine” Taga-Kaukaasiast. Tema hinnangul on „Venemaa ise lahkumas piirkonnast nende sammude tõttu, mida ta astub või ei tee”. „On protsesse, mis loomulikult viivad sellise mõtteni, et <…> ühel päeval me lihtsalt ärkame ja näeme, et Venemaad pole siin,” lõpetas Armeenia peaminister.
Pašinjani avaldused tehti olukorra uue teravnemise taustal Armeenia-Aserbaidžaani piiril ja Karabahhis. Armeenia kaitseministeerium teatas 1. septembril tule taasalustamisest Aserbaidžaanist vabariigi idaosas asuvas Gegharkuniku piirkonnas. Aserbaidžaani kaitseministeerium omakorda süüdistas Armeenia relvajõude Kalbajari suunal miinipildujatega positsioonide tulistamises. Jerevan teatas kahest hukkunud sõdurist ja ühest haavatust. Bakuus umbes kolm haavatud sõdurit.
10. Roskomnadzor võib saada õiguse piirata saitide tööd blokeerimisest möödahiilimise juhistega. Digiarengu ministeerium tegi ettepaneku anda regulaatorile uued volitused. Dokument on korruptsioonivastase ekspertiisi ja avaliku arutelu staadiumis, mis kestab 15. septembrini. Eelkõige teeb vene digitaalarengu ministeerium ettepaneku lubada Roskomnadzoril blokeerida veebisaidid, mis sisaldavad „teavet teaberessurssidele ja (või) teabe- ja telekommunikatsioonivõrkudele juurdepääsu võimaldamise viiside ja meetodite kohta, millele juurdepääs Venemaal on piiratud”. See määratlus hõlmab VPN-teenuseid, mida venelased hakkasid kasutama pärast sõltumatu meedia ja välismaiste sotsiaalvõrgustike blokeerimist, samuti juhiseid nende jaoks, kuid neid ei mainita dokumendis eraldi.
Citizen Labi hinnangul on pärast sõja puhkemist Ukrainaga internetitsensuur Venemaal kasvanud üle 30 korra ning nüüd jagavad kohtud peaaegu iga päev sisu blokeerimise taotlusi. Noa alla jäävad väljaanded olukorrast rindel, opositsiooni miitingud, majandusprobleemid, materjalid LGBT inimeste kohta ja kriitika president vladimir putini vastu.
2022. aastal sisestas Roskomnadzor keelatud teabe ühtsesse registrisse enam kui 384 000 linki ja veebisaiti. Osakonnajuhataja asetäitja vadim subbotin märkis, et 2023. aasta suveks blokeeriti 206 000 Interneti-aadressi mis sisaldasid „ebatäpset teavet” Ukraina sõja kohta, „diskrediteerivad” armeed ja kutsusid üles lubamatuks tegevuseks.
Augustis alustas regulaator VPN-teenuste massilist blokeerimist. Viimane blokeerimislaine oli suunatud mitte üksikutele protokollidele, vaid välismaistele IP-aadressidele, mille kaudu liiklus Venemaale siseneb, märkis sõltumatu IT-ekspert Philip Kulin. Tema sõnul võimaldas see peaaegu kaotada piirangute mõju Venemaa ettevõtetele, kes kasutavad VPN-teenuseid enda vajadusteks, sealhulgas laadivad tarkvara alla Venemaalt lahkunud müüjatelt. Ka nii saab Roskomnadzor testida Runeti „pehmet äralõikamist” välismaisest sisust, rõhutas ekspert.
11. Venemaa võimud üritavad värvata naaberriikide kodanikke osalema sõjas Ukrainaga, kirjutab Briti kaitseministeeriumi luure. Analüütikud märgivad, et juuni lõpus ilmusid Armeenias ja Kasahstanis veebireklaamid ettepanekuga asuda lepingulisse teenistusse vene sõjaväes. Vabatahtlikele lubati ühekordset tasu 495 tuhat rubla (5000 eurot) ja palka 190 tuhat rubla (1900 eurot). Kõige aktiivsem värbamine toimus Kasahstani põhjaosas Kostanay piirkonnas, kus elab suur hulk etnilisi venelasi, teatab luure.
Samuti on Venemaa võimud püüdnud vähemalt 2023. aasta maist Kesk-Aasia riikidest pärit migrante sõjaväkke meelitada. Külastajatele lubatakse kuni 400 000 rubla (4000 euro) suurust palka ja Venemaa kodakondsuse kiirendatud saamist. Samal ajal viitas luure otsesele survestamisele ja pettusele, tuues näiteks juhtumi Usbekistanist pärit ehitajatelt, kes tulid tööle okupeeritud Mariupolisse, kus neilt võeti ära passid, et sundida neid sõlmima lepingut kaitseministeeriumiga.
Venemaal elab vähemalt 6 miljonit Kesk-Aasiast pärit migranti, keda kreml kaalub potentsiaalsete värbamisobjektidena, et mitte välja kuulutada uut mobilisatsioonilainet, väidavad analüütikud. Aruandes öeldakse, et riigi juhtkond püüab „vältida edasisi ebapopulaarseid meetmeid”, mis hõlmavad oma kodanike ajateenistust 2024. aasta presidendivalimiste eel. „Välismaalaste kasutamine võimaldab kremlil kaasata oma sõjalisteks operatsioonideks täiendavat inimressurssi kasvavate kaotuste taustal,” rõhutab luure, kuid ei täpsusta selliste värvatud arvu.
Varem sai teatavaks, et võimud hakkasid Venemaa kodakondsuse saajaid migrantide hulgast sundima sõjaväeteenistuse lepinguid sõlmima. Usbekistani päritolu inimene ütles, et siseministeeriumi Kaluuga piirkonna migratsiooniosakonnas ei vaadanud inspektor isegi tema dokumente ja saatis ta kohe sõjaväelise registreerimise ja värbamise büroosse. Samal ajal hakkas politsei korraldama haaranguid, et tabada välismaalasi, kes said Vene kodakondsuse, kuid ei registreerunud sõjaväes.
Eelmisel aastal hoiatasid mitmete postsovetlike riikide võimud kaasmaalasi kriminaalvastutuse eest Ukraina territooriumil sõjas osalemise eest. Näiteks tuletas Kõrgõzstani saatkond meelde, et selliste tegude eest karistatakse kuni 10-aastase vangistusega. 2022. aasta oktoobris korraldasid kaks Tadžikistani kodanikku Belgorodi oblastis asuval harjutusväljakul tulistamise, mille tagajärjel sai surma 11 mobiliseeritut ja 15 vigastada. Need, kes tule avasid, said surma. Seejärel selgus, et nad sõlmisid lepingu Venemaa kaitseministeeriumiga ja nad mobiliseeris Moskva Tšertanovski rajooni sõjaväelise registreerimise ja värbamise büroo.
12. Lühiuudised
Ungaris kutsuti üles mitte võtma Ukrainat NATO-sse, vaid andma Venemaale julgeolekugarantiid, ütles Ungari peaministri büroo juhataja Gergely Gulyás.
Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedev ütles, et alates 1. jaanuarist 2023 on vene armeesse lepingulisele teenistusele vastu võetud ~280 000 inimest. Ta lisas, et osa neist on reservis ja osa vabatahtlikud.
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikovi asemele on määratud Rustem Umerov, endine riigivarafondi juht ja Krimmitatarlaste Mejlise juhi nõunik. Eks vene pool üritas uudist võimalikult halvustada…
Njah, satelliidipildilt paistab, et strateegiline pommitaja TU-95 on autorehvidega kaetud. Nende sõnul peaks see kaitsma strateegilisi pommitajaid droonide eest. Eks seegi uudis miskit näitab.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.