Sõja ülevaade: 555. päev – seni droone venemaa kohal lendab
Avaldatud: 1 september, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. september 2023:
seni droone venemaa kohal lendab, vene poole edenemisi tuvastada ei suutnud aga Ukraina sammhaaval lõunarindel jätkab. Pingeline on jätkuvalt Kupiansk-Kreminna rindel, Bahmuti ümber ning tegevuse aktiivsus kasvab ka üle Dnepri jõe Hersoni kandis.
1. Piiriäärsete ja rindelähedaste asulate tihe pommitamine.
2. Moskva ja Brjanski juures mõni droon jälle lendas ning kaudtuleduell üle vene piiri võrdsustus.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool üritab üle Zerebtsi jõe enda sillapead laiendada ja jätkuvalt vene suurema surve ootel.
4. Siversk: Bilohorivka edutu ründamine.
5. Bahmut: lahingud ümber Bahmuti jätkusid ja aktiivsed linnast edelas mõlemad pooled.
6. Donetsk: rahulikum, vaid kahes kohas vene pool üritas.
7. Lõunarinne: karmid lahingud jätkusid ja ikka sammhaaval.
8. Herson: kaudtuleduell ning pisu aktiivsuse tõus üle Dnepri.
9. Zelenski teatas, et Ukraina suudab ise toota kuni 700 km kaugusele ulatuvaid relvi.
10. Hiina kaardi loo jätk (30. augusti loole).
11. Relvade tootjad hakkavad järjest enam tulema Ukrainasse kavatsusega hakata siin miskit tootma.
12. Vene rubla jätkab odavnemist.
13. Venemaa toob Siberist Ukraina suunale relvastust juurde.
14. Lühiuudised
1. Piiri ja rinde lähedaste asulate tihe pommitamine.
2. Uus droonirünnak Brjanskile, tulemusi ei tea, vene pool väidab, et tabamusi polnud. Miskit olla jälle lennanud Moskva lähistel. Eile võrdsustus piiriülene kaudtuleduell.
Vene poole väitel olla üleeile õhtul üritanud Ukraina sabotaaži- ja luurerühm tungida Brjanski oblastis Navlinski rajooni territooriumile. Väidetavalt kaks sabotööri likvideeriti, viis peeti kinni, neist kolm said vigastada. Kaugus piirist u 60 km. Hetkel kahetisel seisukohal, kas tegu libauudisega või on see tõsi. Ära võetud relvi ja mehi küll näidati, aga uudis tundus kuidagi kunstlik, sest lisaks automaatidele ja granaatidele oleks pidanud seal olema ka muid olulisi varustuselemente…
3. Kupiansk-Kreminna: eile oli rahulikum päev, pisu enam surus vene pool vaid Novojehorivka küla suunal sillapea laiendamiseks üle Zerebetsi jõe. Olla üritanud portsu tankidega edeneda. Rindejoones muutusi ei tuvastanud. Küll jätkab vene pool Kupianski suunal edu uudistega, mida seni tuvastada siiski pole suutnud. Tundub, et osadele blogijatele on antud käsk toota paremaid uudiseid.
4. Siversk: üleeilse kordus, jälle Bilohorivka küla suunal ebaõnnetunult prooviti.
5. Bahmut: mõlemapoolne tugevam surumine Klisiivka-Kurdjumivka joonel. Suuremaid muutusi rindejoones siiski ei tuvastanud. Pigem arvamus, et Ukraina edeneb Andriivka küla juures piki metsariba raudtee ääres (lääne pool). Ukraina ametlikud uudised määratlema kohas edenemisest siiski teatasid.
6. Donetsk: Marinka ja Novomõkhailivka edutu ründamine, mujal vaiksem ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: karmid lahingud jätkusid ja edenemine jätkub.
Berdjanski suund: rünnakud mõlemapoolselt jätkusid. Pavlivka külast läänes kõikus rindejoon edasi-tagasi ja hetkel täpsemat seisu ei tea. Mingi kõlakas liikus, et siin rindel olla näha olnud Ukraina poolel (kaugemal rindest) kergemaid maastikusuutlikkusega masinaid. Eks näis.
Tokmaki suund: Ukraina surub lausa kolmes suunas. Verboves käib kõva lahing, täpsem info siiski veel puudub. Kuna vene pool jätkuvalt küla läänepoolset osa pommitab, siis peaks seal Ukraina toimetama. Lisaks surutakse Robotino ja Verbove vahel otse lõunasse. Eile edenemisest siin märke polnud. Küll olla edasi saadud Robotinest lõunas asuva Novoprokopivka suunal ning tundub, et siingi on Ukraina omad külas otsapidi sees.
Melitopoli suund: lahingutest info puudus.
Kuna vene poole vasturünnakud on pisu nõrgavõitu, siis jätkuvalt arvamusel, et ei juleta teistelt liinidelt üksusi liigutada ning üksuste vaheline koostöö on nõrk. Lisaks tundub, et osa vene dessantnike üksusi on tõmmatud tahapoole ja nii tavalised motolaskurüksused kui BARS (lepinguliste reserväelaste üksused) on eesliinil. Kasvab vene poole kurtmine, et kaudtuletoetusega on kehvasti. Kuumust seni jagub ja ikka päeval sinna 30 kraadi kanti ning vähemalt nädal peaks seda sooja jaguma ning sügise tuleku märke veel pole, sestap tundub, et terve septembri ilm peaks soosima Ukraina edenemist.
8. Herson: Ukraina olla tekitamas neljandat sillapead Dnepri idakaldal, hetkel küll vaid kõlakas. Lisaks kasvavat Kozachi Laheri juures olev sillapea ja vene pool üritab oma suuremate torudega olukorda muuta ning tundub, et siingi suudab Ukraina neid järjest „ära noppida”. Mõnedel andmetel üritavad suurtükitule all olevad vene soldatid Nestryga saarel kanda kinnitada. Mingi üksus on seal vähemalt nädal juba suutnud olla. Vene poole sõnul nad enam rotte sööma ei pea.
9. Ukraina president Volodymyr Zelenski rääkis riigis kaugrelvade arendamisest, mis on juba edukalt tabanud sihtmärki 700 km kaugusel piirist (vist Pihkva). „Minstrategprom (Ukraina strateegiliste tööstuste ministeerium) – teatas oma toodangust. Meie kaugrelvade edukas kasutamine: sihtmärki tabati 700 km kaugusel!” Zelenski kirjutas sellest oma Telegrami kanalil pärast konverentskõnet valitsusametnikega.
Mais andis Ühendkuningriik esimesena Kiievile üle kaugmaa raketid Storm Shadow, mille lennuulatus on umbes 250 km. Hiljem saatis Prantsusmaa Ukrainasse rakette SCALP, mille lennuulatus on samuti umbes 250 km. Samal ajal suudavad USA-lt nõutud ATACMS-id tabada sihtmärke kuni 300 km kaugusel.
10. Lisa siis 30. augusti loole: Venemaa ametiisikud ei julgenud kommenteerida Hiina ametliku kaardi avaldamist, kus Ussuri saar kuulutati Hiina Rahvavabariigi territooriumiks. Nädala alguses esitletud kaardi olukorrast ei rääkinud kremli pressiesindaja dmitri peskov igapäevastel briifingutel sõnagi.
Välisministeeriumi ametlik esindaja maria zahharova ja julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedev, kes oli varem ähvardanud tuumaapokalüpsisega kõiki, kes riivavad Venemaa territoriaalset terviklikkust, vaikisid. Sarnaselt olid vait vene riigiduuma saadikud, kes oma isiklikes Telegrami kanalites ja propagandatelevisiooni eetris pakkusid tuumapommide heitmist Venemaa suhtes ebasõbralikele riikidele.
Alates 2006. aastast regulaarselt avaldatud Hiina kaart on esile kutsunud mitme Aasia osariigi protesti, märgib CNN. Filipiinid nimetasid seda „rahvusvahelise õiguse rikkumiseks”, kuna nende territoriaalveed kuulusid Lõuna-Hiina meres HRV jurisdiktsiooni alla. Protesti esitas Malaisia välisministeerium, kes leidis ka, et selle veed on kaardil märgitud hiinakeelseteks. HRV territooriumiks osutus India Arunachal Pradeshi osariik, mis tekitas India välisministeeriumis viha. „Oleme diplomaatiliste kanalite kaudu esitanud tugeva protesti Hiina niinimetatud „standardkaardi” vastu, mis sisaldas alasid India territooriumil,” ütles välisminister Arindam Bakchi.
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist jäi saar Venemaa jurisdiktsiooni alla. Hiina on näidanud üles erilist huvi selle territooriumi vastu, vaidlustades selle staatuse alates 1964. aastast.
11. Briti ettevõte BAE Systems avas Ukrainas kontori relvade tootmise ühisprojektide elluviimiseks. Alguses kavatsevad nad siin toota ja remontida NATO standardile vastavaid haubitsaid L119, teatas Ukraina strateegilise tööstuse ministeerium. Ukraina armee kasutab neid suurtükiväeseadmeid juba sõjas Venemaaga. L119 on 105 mm kerge kahur, mis on mõeldud erinevate üksuste toetamiseks. Ukraina relvajõud on relvastatud ka muu BAE Systemsi toodetud varustusega, eelkõige haubitsad M777, jalaväe lahingumasinad Bradley ja CV90 ning tankid Challenger.
BAE Systems ei ole ainus välismaa relvaettevõte, mille tehas Ukrainasse ilmub. Juuli alguses teatas Saksa kontsern Rheinmetall kavatsusest avada siin 12 nädala jooksul laskemoona, tankide ja muude soomukite tootmise ettevõte. Umbes samal ajal alustas Türgi ettevõte Baykar Bayraktari löögidroonide tootmise tehase ehitamist.
12. Venemaa keskpanga „šokiteraapia” baaskursi järsu tõusu näol avaldas Venemaa valuutaturule lühiajalist mõju. Dollar ja euro on Moskva börsil taas kallinemas ning neljapäeval, 31. augustil toimunud oksjonil saavutasid need kahe nädala kõrgeimad tasemed. Ameerika valuuta kurss tõusis 96,65 rublani, Euroopa oma 105,69 rublani. Kahe nädala jooksul tõusid vahetuskursid umbes 2 rubla võrra ja võitsid tagasi umbes kolmandiku augusti keskel toimunud langusest, mis toimus pärast keskpanga erakorralist koosolekut.
„Valuutakursi triivi põhjal on ilmne, et kaubandusest saadavast valuutast ei piisa endiselt kapitali väljavoolu katmiseks,” ütleb GPB Privaatpanganduse tegevdirektor Jegor Susin. Valuutat viivad riigist välja nii lahkuvad välisfirmad, kodanikud, kes viivad valuuta välismaa pankade arvetele ja ostavad välismaal kinnisvara, kui ka Venemaa suurettevõtted. Nii taotles Lukoil valitsuselt luba oma aktsiate välisinvestoritelt tagasi ostmiseks ning see võib kaasa tuua välisvaluuta väljavoolu 5 miljardi dollari võrra ning survestada rubla, hindavad Sberbank CIB analüütikud.
Esimene asepeaminister andrei belousov, presidendi endine abi majandusteaduses, nimetas suve hakul majanduse jaoks optimaalseks vahetuskursiks 80-90 rubla dollari kohta. Kuid keskpank ei ole veel suutnud rubla nendele tasemetele tagasi viia, kuigi ta nõudis, et suurimad eksportijad müüksid rohkem valuutat, ähvardades direktiivi meetmetega. „Tundub, et kuu keskel sai eksportijatel rubladest kõrini ja nüüd hoiavad nad taas valuutatulu enda käes,” ütleb Alor Brokeri analüütik Aleksei Antonov. Susini sõnul jääb suurem osa valuutast offshore kontodele ja „lihtsalt ei sisene siseturule”.
Teine probleem on see, et osa väliskaubandust on eksootilistes valuutades nagu India ruupiad, mis „ripuvad” India pangakontodel. Reutersi andmetel räägitakse 39 miljardi dollari suurusest summast – ja see on peaaegu kümnendik majanduse aastasest eksporditulust (keskpanga prognoosi kohaselt 414 miljardit dollarit).
Enam kui 40% eksporditehingutest tehakse „rublades” ega too kaasa kõva valuutat või vähemalt jüaani, mis on impordiostude jaoks nõutud, märgib Finami makromajandusliku analüüsi osakonna juhataja Olga Belenkaja: „Need muutused on toonud kaasa välisvaluuta defitsiidi Venemaa siseturul, mis oli üheks teguriks rubla odavnemises alates aasta algusest.”
Seni on uus norm 95 rubla dollari kohta, usub Ivolga Capitali tegevjuht Andrei Khokhrin: „Kui vaadata kaugemat horisonti, kasvõi aasta ette, siis on rubla nõrkus enam-vähem etteaimatav ja programmeeritud. Rubla strateegiline dünaamika on üsna selgelt paika pandud, see on pikaajalise nõrgenemise dünaamika.”
13. Venemaa on oma raketisüsteemid kahelt Kuriili saarelt välja viinud, selgub satelliidipiltide analüüsist. Ukraina droonide sagenenud rünnakud Venemaal asuvatele sihtmärkidele võivad sundida seda piirialadel asuvate objektide kaitsmiseks paigutama õhutõrjesüsteeme teistest piirkondadest, väidavad sõjaväeeksperdid.
Tokyo ülikooli õppejõud Yu Koizumi analüüsis ettevõtte Maxar Technologies tehtud satelliidipilte Iturupi ja Kunashiri saartest. 2020. aastal paigutas Venemaa S-300V4 raketisüsteemid neile saartele, mille omandiõigust Jaapan vaidlustab, Kasatka lahe lähedal Iturupis ja Južno-Kurilski lähedal Kunaširil. 2022. aasta septembri piltidel on rakettide, radarite ja muu varustusega kompleksid. Nüüd Koizumi sõnul neid seal pole, teatab Jaapani üleriigiline päevaleht The Mainichi.
Koizumi usub, et kompleksid võidakse Ukraina konflikti ajal kasutamiseks viia Venemaa läänepiirkondadesse. Samuti usub ta, et Ukrainasse saadeti vanad tankid ja haubitsad, mis varem asusid Lõuna-Sahhalini ladudes.
Ööl vastu 30. augustit andsid Ukraina droonid Venemaa territooriumil asuvatele sihtmärkidele kõige massilisema löögi. Droonid ründasid Brjanski, Orjoli, Kaluuga, Rjazani ja Moskva oblasteid ning tabasid ka Pihkva lennuvälja, hävitades mitu sõjaväe transpordilennukit Il-76.
Augustis registreeriti 25 rünnakut Venemaa territooriumile, märgib Briti luure. Paljud droonid jõudsid oma sihtmärgini, „see tähendab ilmselt, et Venemaa õhutõrjel on raskusi nende tuvastamisel ja hävitamisel”, seisab 31. augusti kokkuvõttes. Venemaa paigutas ümber ja hajutas lennukeid pärast Ukraina rünnakuid oma õhuväebaaside vastu, kuid lennuväljade tabamine Pihkvas ja Novgorodi oblastis Soltsõ linnas, kus droon hävitas ühe või kaks strateegilist pommitajat Tu-22m3, näitab, et senist taktikat ei saa tõhusaks pidada, märgib Ühendkuningriigi luureametkond. „On tõenäoline, et Venemaa peab kaaluma uute õhutõrjesüsteemide lisamist lennuväljadele, kus tema hinnangul on droonide rünnakute oht,” öeldakse nende raportis.
14. Lühiuudised
President Volodõmõr Zelenski kaalub Oleksi Reznikovi nimetamist Ukraina suursaadikuks Ühendkuningriigis ja teeb ettepaneku nimetada kaitseministriks Riigivarafondi juht Rustem Umerov.
USA Kongressi raporti kohaselt varastas Venemaa 2022. aastal umbes 6 miljonit tonni Ukraina nisu. USA luureteave põhineb satelliidipiltide ja avalikest allikatest pärit andmete analüüsil.
Ukraina Riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov eitas teavet väidetavalt 70 000 hukkunud Ukraina sõduri kohta kogu sõja vältel.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.