Sõja ülevaade: 554. päev – venemaa ja Krimmi kohal öö rahutu
Avaldatud: 31 august, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 31. august 2023:
venemaa ja Krimmi kohal polnud täna ööselgi rahulik, Kupiansk-Kreminna rindel pinge tõuseb, Bahmuti ümber aktiivsus mõlemal poolel jätkub, pisu parandas Donetski rindel enda seisu Ukraina ja lõunarindel on pisu optimismi tõusu jätkumist ning ports muid uudiseid.
1. Suuremates Ukraina linnades vaikne.
2. Täna hilisõhtust kuni keskööni Ukraina droonide ja rakettide lendamine nii Venemaa kui Krimmi kohal jätkus.
3. Kupiansk-Kreminna: üks väiksem rindejoone muutus vene poole kasuks ja nende surve jätkub.
4. Siversk: Bilohorivka edutu ründamine.
5. Bahmut: lahingud ümber Bahmuti jätkusid ja ja pisu edenes kumbki pool.
6. Donetsk: rahulikum, aga siingi Ukraina pisu edenes.
7. Lõunarinne: karmid lahingud kahel suunal ja jätkuvalt ettevaatlikul optimismi lainel…
8. Herson: kaudtuleduell.
9. Riigiduuma liige pisu vehib rusikatega ka Eesti suunal seoses Pihkvas toimunud plahvatustega.
10. Gazpromi arvel olev rahasumma kahaneb kiiresti.
11. šoigu soovib tõsta õhutõrjevahendite tootmise 24/7 režiimi.
12. Šveitsi hakkab karmistama rahapesuvastaseid reeglid ja vist suurim põhjus on just „vene” suunaline mure.
13. EL loodab veel sel aastal kokku u 40 000 Ukraina võitlejat väljaõ petada ja varustada.
14. Esimesed India ettevõtted langesid USA sanktsioonide alla.
15. Peale Ukraina sõjakomissariaatide juhtide vallandamist jätkati kõigi vabastamisotsuste analüüsi…
16.Lühiuudised
1. Peale eileöist vene poole raketi- ja droonirünnakut on suuremad Ukraina linnad olnud vaiksed. Jätkus tihe Ukraina piiriäärsete ja rindelähedaste asulate pommitamine. Kipub arvama, et kremli reageering/kättemaks eilse öö droonirünnakule on veel tulemas. Seda on neil vaja nii siseriiklikult kui endi „kättemaksu himu rahuldamiseks”.
2. Eile hilisõhtust kuni keskööni Ukraina droonide ja rakettide lendamine nii Venemaa kui Krimmi kohal jätkus. Rostovi, Voroneži ja Kaluga kandis olla töötanud õhutõrje. Tulemustest siiski miskit teada pole. Brjanski linnas oli mitmeid plahvatusi ja ei kipu uskuma, et need olid põhjustatud vaid droonide alla laskmisest. vene pool üritab kiivalt infot varjata, sestap on tihti tabamuste selgitamine keeruline või võimatu. Päris tihe oli ka vene piiriäärsete oblastite töötlus piirist kuni 10 km. Krimmi poolsaarel olla lennanud nii rakette kui droone. Tundub, et Feodosia (Krimmi läänepoolsemas osas) kandis siiski miskit olulist tabati, sest paar plahvatust maapinnal olid päris suured ja tekkinud suur suitsupilv oli pigem millegi suurema tabamise tagajärg kui vene poole väide, et kuiv rohi põlema läks. Njah, isegi kiirabid olla sinna suunas sõitnud. Kipub arvama, et kuna vene ametlikud uudised üritavad varjata Venemaal toimunud plahvatusi, aga kohalikud neid siiski näevad, siis sotsiaalmeedia peaks uudiste jagamisest kihama ja võimalik, et pisu enam inimesi hakkab arvama, et Ukrainas siiski neil „väga hästi” ei lähe. Suuremat murdumist suhtumises on siiski vara loota.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole tugevam surve mitmes lõigus jätkus. Hetkel tundub kaudtulekaardi järgi, et vene pool valmistub suuremaks rünnakuks u 10 km lõigul Kupianskist kirdes. Eile siin rünnakuid ka ei toimunud, mis pisu arvamust tugevdab. Küll jätkas vene pool rünnakuid oma sillapea edendamiseks Karmazinivka küla juures ja tundub, et võidi ka pisu edeneda. Kipub arvama, et siin proovitakse väiksemate jalaväelaste üksustega (jagu kuni rühm) leida nõrkusi Ukraina kaitses. Maastik lihtsalt ei soosi eriti soomuse kasutamist. Kreminnast edelas asuvas metsaalas pisu edenes vene pool ja tundub, et siingi hakkab vene poole surve kasvama.
4. Siversk: jälle Bilohorivka küla suunal ebaõnnetunult prooviti.
5. Bahmut: pisu tõusis mõlema poole aktiivsus. Bahmutist kirde suunal proovib vene pool mõndasid kaotatud possasid tagasi saada, aga seni pole õnnestunud. Kõlakas liikus, et Soledari linnas olla vene pool saanud valusaid tabamusi. Klisiivka-Kurdjumivka ümbruses suruvad mõlemad pooled. Eile õnnestus Kurdjumivkast mõned kilomeetrid lõunas Siverski Donetsi-Donbass kanali idaküljel ühes kohas Ukraina üksused üle kanali tagasi suruda. Ukraina aga üritab laiendada enda kontrolli Andriivka juures piki raudteeäärset metsariba. Suuremaid muutusi arvatavalt peatselt tulemas ei tohiks olla.
6. Donetsk: Marinka ja Novomihailivka juures vene rünnakud ilma edu toomata. Küll parandas Ukraina pisu enda seisu Pervomaiske ja Nevelske vahel lüües ühest põldude vahelisest metsaribast vene poole välja. Suuremaid muutusi lähiajal rindejoones arvatavalt tulemas pole.
7. Lõunarinne: karmid lahingud jätkusid ja edenemine jätkub.
Berdjanski suund: Ukraina väed edasi tungisid Rivnopilist lõunasuunal ja said lähemale Priytne külale.
Tokmaki suund: tundub nii kõlakate kui videomaterjali põhjal, et Ukraina võitlejad toimetavad Verbove asulas, sest vene pool pommitas küla läänepoolseid hooneid. Kui nii, siis tundub, et tugeva vene kaitseliini selle taga asuvast järgmisest osast enne Verbovet on vähemalt ühes lõigus läbi saadud. Vangi langenud vene soldatitest videode arv on tõusuteel. Küll on paar tugevamt kaisteliini siiski veel ka sel suunal ees ootamas, aga kuna mitmes lõigus on piisavalt pikad vahemaad kahe liini vahel, siis nende vahel kahele poole hargneda on suhteliselt lihtsalt võimalik ja nii jäävad vene esimese liini kaitsjad kotti…
Melitopoli suund: lahingutest info puudus.
8. Herson: vaid kaudtuleduell.
9. Balti riigid võivad oodata Venemaalt sõjalist vastust, kui selgub, et rünnak Pihkvale ööl vastu 30. augustit toimus just nende territooriumilt. Riigiduuma kontrollikomitee juht oleg morozov märkis seda vestluses NSN-iga.
„On erinevaid versioone, kas see on Eesti või mitte. Kui selgub, et need on välja lastud Baltikumist, muudab see kogu poliitilist maastikku, sest see on otsene agressioon, mis võib saada signaaliks, mis toob kaasa kardinaalseid muutusi meie käitumises nii Balti riikide piiridel kui ka üldiselt nende riikide suhtes. Kui see fikseeritakse ja tõestatakse, siis ma ei välista, et tuleb sõjaline vastus,” ütles morozov.
Saadik ei välistanud võimalust, et Eesti võidi „ette lükata”: „See võib ju olla provokatsioon, sealhulgas Eesti „ettelükkamine” ja meie provotseerimine ning seejärel tuleb ütlemine, et Venemaa agressioon NATO riigi Eesti vastu on alanud kõigiga ja sellega kaasnevad karmid tagajärjed,” ütles ta.
Varem teatas propagandist vladimir solovjov oma saate eetris olnud droonide öisest rünnakust Balti riikide seotusest. „Pihkva on NATO piiri lähedal. Kust start tuli? Ukrainast või mis? Baltikumist? Hävitage Baltimaad, kui jah. Pühkige see maa pealt ära,” ärgitas ta.
Njah, hirmu siiski tundma ei pea, sest nii vene riigiduuma saadikud kui telesaatejuhtide väljaütlemised on jooksvalt kogu Ukraina sõja ajal olnud sellised. Küll peaks see olema hea motivaator ühinemaks Kaitseliiduga… alati tasub valmis olla ning mõned saadavad oskused on vajalikud ka igapäevases elus…
30. augusti öösel ründasid droonid Pihkva lähistel Krestõ lennuvälja. Siin asub 334. punalipuline sõjaväe transpordilennurüpolk. Vigastada sai neli Il-76 lennukit, teatas Pihkva oblasti eriolukordade ministeeriumi peadirektoraat. Rünnaku sihtmärgiks võis olla ka Kretõs asuv naftabaas („Razdolije”). Pealtnägijad teatasid tulekahjust sõjaväeüksuse 64 044 piirkonnas, kus asub GRU eriüksuste 2. brigaad. See üksus osales rünnakus Ukrainale.
Riigiduuma kaitsekomisjoni liige viktor sobolev pakkus välja, et droonid lasti välja neutraalsetest vetest. „Vaevalt poleks Leedu, Läti ega isegi Poola julgenud ilma USA sanktsioonita oma alasid kasutada. Neutraalsetes vetes olevatelt laevadelt – see on täiesti võimalik,” usub asetäitja. Samuti kutsus ta sõjaväelasi õhutõrjesüsteeme täiustama.
10. Katse Euroopat külmutada, et saavutada Ukraina suhtes järeleandmisi, kujunes Gazpromi jaoks „finantsiliseks enesetapuks”. Ettevõtte kontodel olevad sularahareservid vähenesid pooleteise aastaga kolm korda.
Enne sõja algust oli Gazpromil 2,013 triljoni rubla (20 miljardi euro) suurune „sularahapadi”, mis on võrreldav selliste riikide kulla- ja välisvaluutareservidega nagu Argentina, Maroko või Egiptus. 2022. aasta lõpuks oli neist reservidest järel 1,157 triljonit rubla (11,57 miljardit eurot) ja 30. juuni 2023 seisuga vaid 683 miljardit rubla (6,83 miljardit eurot).
Sulgedes gaasi enamiku Euroopa klientide jaoks ja vähendades tootmist veerandi võrra võrreldes sõjaeelse tasemega, kaotas Gazprom 40% tuludest, 60% EBITDA-st (lühend tuleneb ingliskeelsest väljendist Earnings before interest, taxes, depreciation and amortization ehk kasum enne intresse, makse ja kulumit. Lihtsalt öeldes näitab see ettevõtte võimet raha teenida, sõltumata firma kohustustest võlausaldajatele, amortisatsioonist ja tulumaksukulust) ja teatas, et aktsionäridele kuuluv puhaskasum langes rohkem kui 8 korda.
Gaasistamisprogrammide ja uute torustike ehitamise eest ei olnud tegelikult midagi maksta: ettevõtte äritegevuse rahavoog (681 miljardit rubla kuus kuud) kattis vaid poole kapitalikuludest (1,3 triljonit). Gazpromi netorahavoog (kontode laekumiste ja väljavoolude vahe) muutus negatiivseks – miinus 507 miljardit rubla, hindavad Alfa-Bank analüütikud.
Kogu Venemaa gaasistrateegia „osutus ennast hävitavaks ja osutus täielikuks läbikukkumiseks”, ütleb Bruegeli analüütik Simon Tagliapietra. Vene gaasi osakaal Euroopa turul on 2021. aasta alguse pea poole pealt langenud 10%-le, arvutas Bruegel. Samal ajal on laoruumid rekordiliselt täis ning ettevalmistused talveks lõppesid kuid enne tähtaega.
„Venemaa on kaotanud oma staatuse peamise ülemaailmse gaasieksportijana ja kaotanud selle igaveseks,” ütleb Tagliapietra.
Gazprom kaotab kiiresti sularahareserve ja suurendab samal ajal oma võlga: selle kogusumma on jõudnud 6 triljoni rublani (60 miljardi euroni) ja neto (ehk sularahareservidega katmata) on jõudnud 5,3 triljonini (53 miljardini). Selliste arvude juures on võimalik, et lähiaastatel tuleb ettevõte riigil päästa, kirjutavad MMI analüütikud.
Kui praegused mahud jätkuvad, siis aasta lõpus saab Euroopa Venemaa Föderatsioonilt ligikaudu 24 miljardit kuupmeetrit gaasi, mullu 62 miljardit ja Gazpromi rekordaastatel 2017-19 170-180 miljardit. Gazprom pole enda statistika järgi Euroopasse nii vähe gaasi müünud alates 1970ndate aastate teisest poolest. Nii ulatusid ekspordimahud 1975. aastal 19,3 miljardi kuupmeetrini aastas ja 1980. aastal pärast suure lepingu sõlmimist Saksamaaga juba 54,8 miljardi kuupmeetrini.
11. Vene kaitseminister sergei šoigu andis Venemaa suurima õhutõrjesüsteemide tootja Almaz-Antei kontserni ettevõttes korralduse lülituda ööpäevaringsele töörežiimile. Kaitseministeeriumi pressiteenistuse teatel külastas šoigu kolmapäeval üht kontserni tehast Tuula piirkonnas ja „kontrollis riigikaitsekäsu edenemist”.
Almaz-Antei peadirektor jan novikov teatas šoigule, et „potentsiaalsed tootmisvõimsused kogu tootevaliku jaoks on oluliselt kasvanud” ning pärast töövahetuste suurenemist on tootmise kvaliteet ja kiirus „tõusnud”. šoigu seadis ülesandeks suurendada radarituvastusseadmete tootmist ja nõudis ka „ettevõtte ööpäevaringse töö korraldamist, 24/7”, teatas kaitseministeerium. Almaz-Antei ühendab ettevõtteid, mis toodavad relvi õhutõrjeks (ka raketitõrje ja seiresüsteemid). Näiteks toodetakse komplekse Buk, S-300 Favorit, S-350 Vitjaz ja S-400 Triumph ning tegeletakse nende arendamisega.
12. Šveitsi valitsus avalikustas plaani drastiliste meetmete võtmiseks, et võidelda skeemidega, mille eesmärk on varjata riigi finantssüsteemi sisenevate rahaliste vahendite allikaid. Kuigi selle eesmärk on võidelda rahapesuga üldiselt, on finantsrežiimi karmistamise diskussioonis olulisel kohal venelaste, sealhulgas sanktsioonidest mööda hiilida püüdvate inimeste tõrjumise teema, kirjutavad Bloomberg ja Financial Times.
Seaduseelnõu põhisätted (mis tuleb veel avalikult arutada) on järgmised:
1) kõik registreeritud ettevõtted, usaldusfondid ja muud juriidilised isikud peavad avalikustama oma tegelikud omanikud. Teavet nende kohta kogutakse spetsiaalsesse registrisse;
2) rahapesuvastased nõuded hakkavad kehtima ka juristidele, konsultantidele, raamatupidajatele ja teistele teenusepakkujatele. Nad peavad kontrollima kliente, säilitama teavet kontrollide tulemuste kohta, teatama kahtlastest juhtumitest ametiasutustele;
3) võetakse kasutusele meetmed sanktsioonipiirangute rikkumiste ja kõrvalehoidmise vältimiseks;
4) väärismetallide tehingute sularahaläve on langetatud 100 000 frangilt 15 000 frangile (114 000 dollarilt 17 100 dollarile).
Šveits on ainus riik Euroopas, kus puudub tegelike tulusaajate register. Kriitikud väidavad, et see võimaldab oligarhidel ja kurjategijatel kogu maailmast oma juristide ja konsultantide teenuseid kasutades riigis raha peita.
„Hästi toimiv finantskuritegevuse vastase võitluse süsteem on oluline rahvusvaheliselt olulise, turvalise ja tulevikku vaatava finantskeskuse maine ja pikaajalise edu tagamiseks,” ütles rahandusminister Karin Keller-Sutter. „Rahapesu kahjustab majandust ja õõnestab usaldust finantssüsteemi vastu.”
Kuigi Venemaa puhul liitus esimest korda EL-i sanktsioonidega Šveits, kinnitavad kriitikud, et neid rakendatakse lõdvalt. G-7 riikide suursaadikud heitsid aprillis ühises kirjas Bernile ette, et ta on pannud silma kinni arvukatele seaduselünkadele ja neid kasutavate juristide tegevusele, mis võimaldab sanktsioonidest mööda hiilida. Kiri saadeti kuu aega pärast seda, kui kohalik kohus mõistis süüdi neli Gazprombanki Šveitsi filiaali pankurit. Nad avasid aastatel 2014–2016 kontod ja lubasid teha tehinguid putini sõbral tšellist sergei rolduginil, kuigi tal ei saanud olla 30 miljoni frangi (34,2 miljoni dollari) omanik. Pankurid ei järginud reegleid, mis kohustasid neid raha päritolu kontrollima, tõestas prokuratuur.
13. Euroopa Liit peaks algselt 30 000 võitlejale mõeldud väljaõppemissiooni raames aasta lõpuks välja õpetama veel 10 000 Ukraina sõdurit, ütles Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell. „25 tuhat sõdurit on juba välja õpetatud. Missioon saavutab 30 000 sõduri eesmärgi oktoobri lõpuks. Teen ettepaneku tõsta eesmärk aasta lõpuks 40 000-ni,” ütles ta EL-i kaitseministrite mitteametlikule kohtumisele järgnenud pressikonverentsil (tsiteerib TASS).
Borrelli sõnul vajab Ukraina sõjavägi ka rohkem eriväljaõpet, võttes arvesse plaane uut tüüpi relvade tarnimiseks. Sellega seoses uurib EL võimalust koolitada oma missiooni raames F-16 hävitajatel piloote. Borrell tervitas ka Taani ja Hollandi otsust anda tulevikus Ukrainale need lennukid.
EL-i välisasjade nõukogu lõi eelmise aasta oktoobris missiooni EUMAM Ukraine, et edendada Ukraina relvajõudude lahinguvõime parandamist. Selle programm hõlmab Ukraina relvajõudude võitlejate „individuaalset, kollektiivset ja eriväljaõpet” assotsiatsiooni liikmesriikides asuvates keskustes. Lisaks väljaõppele saavad sõjaväelased varustust ja laskemoona. Missiooni ülem on ELi sõjalise staabi ülem viitseadmiral Hervé Blejan. EUMAM Ukraine mandaat on kaks aastat, selleks perioodiks on planeeritud rahastus 107 miljonit eurot.
14. India on palunud USA-l vabastada 26 miljonit dollarit, mis kuulub vähemalt kahele India teemandiettevõttele. Raha külmutati väidetavate kaubandussidemete tõttu sanktsioonide alla sattunud Venemaa teemandifirmaga Alrosa, teatas Reuters India valitsusallikatele viidates.
Nende varade külmutamine oli esimene teadaolev USA karistusaktsioon India ettevõtete vastu seoses nende koostööga Venemaa Föderatsiooniga pärast täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse ja sellele järgnenud lääne sanktsioone Venemaa ettevõtete vastu, teatas agentuur. Njah, eks India on täna koos Hiinaga suurimad vene nafta ja gaasi ostjad…
15. Mõnes Ukraina piirkonnas kasvas pärast 24. veebruari 2022 sõjaväeregistrist kustutamise juhtumite arv sõjaeelse perioodiga võrreldes 10 korda. President Volodõmõr Zelenski ütles seda õhtuses videosõnumis pärast riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu istungit sõjaväe meditsiinikomisjonide auditi tulemuste üle. Ta kuulutas välja isikute kontrolli, kes olid välismaale läinud tänu VVK (meite keeles: sõjakomissariaadi meditsiinikomisjonid) kahtlastele järeldustele.
„Tuleb kontrollida märkimisväärsel hulgal VVK puude ja ajateenistuseks sobimatuse otsuseid, mis võeti vastu pärast 24. veebruari. Vastav statistika esitati täna Riigijulgeoleku- ja Kaitsenõukogus. On näiteid piirkondadest, kus pärast eelmise aasta veebruari sõjaväelisest registreeringust eemaldamiste arv seoses VVK otsustega. Selge on, mis need otsused on korruptiivsed otsused,” rääkis Zelenski.
Tema sõnul on VVK ja MSEC-i (sõjakomissariaadi) töötajate suhtes praegu käimasolevate kriminaalmenetluste raames „veel paremini näha”, kui palju otsuseid võidi võltsida ning juba on VVK ebamõistlikke otsuseid, mis on selgelt tuvastatud VVK ja MSEC-i poolt. korrakaitsjad, on fikseeritud konkreetsed tõendid.
„Seda esitletakse suletud uste taga. Altkäemaksud alates 3000 dollarist kuni 15 000 dollarini. Nad võetakse vastutusele. VVK ilmselgelt kahtlaste otsuste tõttu välismaale sõitnute nimekiri tuleb ka eraldi analüüsida. Esiteks tänu otsustele need, kes on juba altkäemaksu võtmisega vahele jäänud. Jutt käib vähemalt tuhandetest inimestest,” ütles Zelensky.
Ta lubas, et see käsitleb ka seda, millega „peaaegu kõik kohapealsed komandörid” tegelevad – nn piiratud kättesaadavuse kontseptsiooni. Zelenski sõnul võimaldas see kontseptsioon manipuleerida staabiüksuste, eelkõige lahingubrigaadide küsimustes.
„Kõik ajateenistuseks sobivuse või mittesobivuse kohta peaks olema võimalikult selge. Et inimene mõistaks, kuidas ta saab kaitset aidata ja et üksustel oleks selgus, keda nad värbavad,” ütles president. Eraldi märkis ta ära VVK töö digitaliseerimise olulisuse, et ei tekiks järjekordi ja „ekslemist, et õiget paberit leida või allkirja anda”.
Ukrainas jätkuvad massilised kontrollid sõjaväelaste registreerimis- ja värbamisbüroodes ning sõjaväe- ja sõjalistes komisjonides, 22. augustil viidi kogu riigis korraga läbi üle 200 läbiotsimise. Zelenski pidas täna riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu istungi, mis oli pühendatud VVK kontrolli tulemustele. Ta nentis, et alates 24. veebruarist 2022 kontrollitakse kõiki sõjaväearstlike komisjonide otsuseid.
16. Lühiuudised
USA on mures, et Venemaa ja Põhja-Korea relvakõnelused edenevad. Seda väitis Valge Maja rahvusliku julgeoleku esindaja John Kirby, edastab Reuters. Teemaks mürskude ostmine.
Paar päeva tagasi said Kramatorski kandis surma kuus Ukraina armee lennubrigaadi pilooti kahe kopteri kokkupõrke tagajärjel.
Vist üks kuulsaim (ikka Venemaal) kremli propagandist vladimir solovjov kritiseeris Venemaa eliiti, kes kutsuvad kremlit üles külmutama Ukraina sõda ja pidama läbirääkimisi Venemaa majanduse päästmiseks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Küsitlus
Loading ...
Küsitlus
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
