Sõja ülevaade: 543. päev – Ukrainas sai tabamuse teatrihoone
Avaldatud: 20 august, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. august 2023:
Tšernihivi (Ukraina) teatrihoone tabamine, Novgorodi kandis vene õhuväebaasi tabamine, ühes lõigus ikka lõunapoole…
1. Tšernihivi teatrihoone tabamus ning piiri ja rindelähedaste asulate tihe pommisadu.
2. Kurski ja Belgorodi oblastis plahvatuste arvu tuntav tõus, plahvatused Novgorodi kandis, droonid moskvas ning Krimmiski pole rahulik.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool jätkab Kupianski suunal surumist.
4. Siversk: vaikne
5. Bahmut: lahingud jätkusid ja suuremaid muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Donetsk: Avdiivka, Krasnohorivka ja Marinka ründamine muutusi toomata jätkus, mõni kompimine ka mujal.
7. Lõunarinne: kahel suunal karmid lahingud jätkusid ning Robotine lähistel pisu edeneti.
8. Herson: vene pool on aktiviseerinud paadireide üle Dnepri.
9. Soldatite poolt toime pandavate seksuaalkuritegude arvu tõus venemaal Ukraina sõja jooksul.
10. Ukraina tahab seadustada oma territoriaalse terviklikkuse (ühtki okupeeritud ala ei saa anda rahuläbirääkimistega vene poolele).
1. Eile tegi vene pool raketirünnaku päevasel ajal Tšernihivi (Kiievist kirdes ja vene piirist 65 km) kesklinnale ja üheks sihtmärgiks oli teatrihoone, tappes seitse ja vigastades 117 inimest. Ukraina kaitseministri asetäitja Hanna Malyar märkis, et vene väed sihivad avalikke üritusi ukrainlaste emotsionaalseks mõjutamiseks. Paljud vene kanalid väitsid algselt, et vene väed võtsid sihikule Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) hoone, enne kui enamik väitis, et hoopis tabasid drooninäitust. Eks targu jäeti lisamata, et tegu oli rahvale mõeldud üritusega. Piiri ja rindelähedaste asulate tihe pommisadu.
2. Eile oli kaudtuleduell pisu üllatusega Kurski ja Belgorodi oblasti kandis suht võrdne. Lisaks tabas droon Kurski raudteejaama. vene kaitseministeerium teatas, et üks lennuk sai kannatada Ukraina droonirünnaku tagajärjel Novgorodi kandis asuvale Soltsy-2 sõjaväe lennubaasile (150 km Eestist). Pildid plahvatuse järgsest suitsust lasevad arvata, et tabamus siiski tõsisem oli ning liiguvad kõlakad, et tabati mitut Tu tüüpi lennukit. Terveks jäänud olla viidud ära põhja poole, kaugemale Ukrainast. Lisaks oli uitavate droonide tõttu mitmeks tunniks suletud moskva lennuväljade töö. vene pool teatas ka drooni- ja S-200 rünnaku likvideerimisest Krimmis.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianskist kirdes eile tugev vene poole surve jätkus. Rindejoones siiski muutusi ei tuvastanud.
4. Siversk: vaiksem.
5. Bahmut: lahingud jätkusid Klisiivkas juures ja sealt lõunas Andriivka ja Kurdjumivka juures. Rünnakuid teevad mõlemad pooled ja tundub, et vene pool kaotab enamuse ründavast jõust ilma rindejooneni jõudmata. Eks Ukraina seire hea ning kaudtuli täpne. Mujal proovib vene pool kompida Ukraina kaitses nõrkusi ning seni edutult. Suuri muutusi siiski arvatavalt tulemas veel pole.
6. Donetsk: Avdiivka, Krasnohorivka ja Marinka ründamine jätkus rindejoones muutusi toomata.
7. Lõunarinne: karmid lahingud jätkuvad ning pisu Ukraina ühes lõigus edenes.
Berdjanski suund: Urozhany küla ümber lahingud jätkusid ilma rindejoones muutusi toomata. Tuleb ka Ukraina poolelt murelikke sõnumeid, et vene üksused on muutunud kaitses olles professionaalsemaks ning vene droone olla õhus väga palju. Õnneks olla vene poole rünnakud siiski pisu „pillavad”, sest ei hoolita soldatite kaotusest.
Tokmaki suund: Robotine külast idas kuni 1 km mõne kilomeetri laiuselt Ukraina edenes.
Melitopoli suund: lahinguid ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Ilm on sealkandis kuum, tänaseks lubas lausa 38 kraadi ning kuuma jagub veel vähemalt nädalaks. Suuri muutusi rindejoones niipea tulemas pole ja selleks, et oma ressursse säästlikult kasutada, jätkab Ukraina pool tasapisi pusimist. Kipub arvama, et suuremat värbamist või uut mobilisatsiooni lainet tegemata ei õnnestu vene poolel suuremat pealetungi korraldada. Küll jagub kaitseks ja Ukraina kaitses nõrkuste otsimiseks. Mariupolis olla läinud jälle tulistamiseks kadõrovlaste ja vene sõjaväelaste vahel.
8. Herson: Ukraina teatas, et olla eilse päeva jooksul tabati Dnepri saarte juures toimetavaid vene üksusi ning pihta olla saanud 10 paati. Tundub, et siia suunale on lisandunud uusi elukutseliste üksusi ning üritatakse muuta seisu mujal, sest sillapeade otse likvideerimine seni õnnestunud pole.
9. Ukrainaga sõja alguse aastal tõusis venemaa sõjaväelaste poolt toime pandud seksuaalkuritegude arv viimase 10 aasta kõrgeimaks. Kui 2012. aastal oli selliseid juhtumeid 24, siis 2022. aastal kasvas nende arv 4,5 korda – 110-ni, arvutas „Сибирь.Реалии”, olles uurinud 100 garnisoni sõjaväekohtu elektroonilisi toimikuid.
Esikohad selles näitajas olid Primorski krai ja annekteeritud Krimm koos Sevastoopoliga (mõlemas 9 juhtumit), järgnesid moskva ja Rostovi oblastid (mõlemas 6 juhtumit). Nendes piirkondades on üle 20 sõjaväeüksuse, mis võitlesid Ukrainaga.
Trend jätkus 2023. aastal. Kaheksa kuuga jõudis sõjaväekohtusse 64 seksuaalkuritegu. Seda on vaid 5 võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Juhtivate piirkondade hulgas on taas Krimm, samuti Rostovi piirkond. Lisaks sattus Altai territoorium (7 juhtumit) antireitingusse.
Samal ajal ei võetud arvesse wagneri palgasõdurite vastu algatatud seksuaalkuritegude juhtumeid, kuna juriidiliselt ei peeta neid isikuid tavalisteks sõjaväelasteks.
Seksuaalkuritegude ohvriteks langesid kõige sagedamini 14–16-aastased teismelised. 2023. aasta I poolaastal oli alaealistega juhtumite osakaal 67%, 2022. aastal – 81%.
Näiteks jaanuaris peeti Barnaulis kinni Novosibirski GRU brigaadi luureohvitser, keda kahtlustatakse oma korteris 14-aastase õetütre seksuaalses ärakasutamises. Samaara piirkonnas peeti kinni 23-aastane lepinguline sõjaväelane, keda kahtlustatakse kaheksanda klassi õpilase vägistamises – sõjaväelane oli puhkusel. Sarnane juhtum juhtus ka Novosibirskis: 25-aastane sõjaväelane vägistas üheksanda klassi õpilase, ta peeti kinni alles kuu aega hiljem. Juunis üritas Ukrainast puhkusele tulnud Krasnojarski territooriumilt pärit ajateenija Ujaris vägistada oma 12-aastast kasutütart.
Juulis peeti Habarovskis kinni 22-aastane töövõtja, keda kahtlustatakse seksuaalvägivallas 15-aastase tüdruku vastu. 2022. aasta sügisel arutas sõjaväekohus Krasnodari territooriumil ebaseaduslikku koju sisenemise juhtumit ja kaheksat seksuaalvägivalla episoodi 10-11-aastaste laste vastu. Kuid on ka teisi juhtumeid. Nii vägistas ja tappis aprillis Tuvas 24-aastane lepinguline sõdur pärast ühist alkoholi tarvitamist 66-aastase pensionäri.
10. Ukraina Ülemraadale esitati seaduseelnõu, mis keelab sõja lõpetamise eesmärgil Ukraina territooriumide üleandmise venemaale. „vene föderatsiooni poolt Ukraina-vastase sõja lõpetamine mis tahes territoriaalsete järeleandmiste kaudu agressorriigile on vastuvõetamatu,” rõhutatakse dokumendis.
Samuti märgitakse seletuskirjas, et pärast vaenutegevuse lõppu tuleks vene väed välja viia kogu Ukraina territooriumilt, sealhulgas Krimmist. Sama kehtib ka vene föderatsiooni Musta mere laevastiku laevade kohta, nende viibimist poolsaare vetes nimetatakse „võimatuks”. „President Volodõmõr Zelenski rahuvalem peaks saama aluseks sõja lõpetamisel, territoriaalse terviklikkuse taastamisel ja kõigi Ukraina okupeeritud alade vabastamisel,” märgivad algatuse autorid.
Eraldi rõhutatakse, et Ukraina ei tunnusta okupeeritud alade elanike poolt automaatselt ega sunniviisiliselt saadud venemaa kodakondsust. Kriminaalvastutusest võib vabastada ukrainlased, kes tegid koostööd okupatsioonivõimudega, kuid ei pannud toime raskeid kuritegusid.
Päev varem teatas venemaa välisminister lavrov läbirääkimiste võimatusest Ukrainaga sõja lõpetamiseks seni, kuni Lääs nõuab Zelenski valemit, mis ütleb välja vajaduse säilitada riigi territoriaalne terviklikkus. „See on mõttetu ultimaatumi seisukoht. Meilt on võimatu nõuda nõustumist meie julgeolekualaste põhihuvide riivega ning omavoli jätkumisega venelaste ja venekeelsete inimeste suhtes,” sõnas lavrov.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
