Sõja ülevaade: 541. päev – droon moskvas
Avaldatud: 18 august, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 18. august 2023:
Kupianski suunal üha pingelisem ja lõunarindel Ukraina sammhaaval edenemine jätkub, vene relvade müük välismaale suures languses.
1. „Vaid” piiri ja rindelähedaste asulate tihe pommisadu.
2. Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblastis ikka mõni plahvatus, droon moskvas ning mõni ka Mustal merel vene laevastikku kimbutamas.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool jätkab Kupianski suunal surumist.
4. Siversk: uus Bilohorivka küla ründamise üritus.
5. Bahmut: kaudtuleduell, miskit olla siiski Ukraina kasuks muutunud.
6. Donetsk: Avdiivka, Krasnohorivka ja Marinka ründamine muutusi toomata jätkus.
7. Lõunarinne: kahel suunal karmid lahingud jätkusid. Ukraina edenes kuni 3km Berdjanski suunal ja jätkab Robotines hoonekaupa edenemist.
8. Herson: vaikne.
9. ISW kokkuvõte teemaal vene võimalik huvi konflikt mingiks ajaks külmutada
10. Hiina uus droon.
11. vene relvastuse müük välismaale suures languses.
12. Lühiuudised
1. „Vaid” piiri ja rindelähedaste asulate tihe pommisadu.
2. vene poole kurtmist Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblastist mõni oli. Küll oli moskva kesklinnas jälle öine drooni plahvatus. Teadmata on, kas midagi tabati, sest vene pool ei kipu tõest infot andma. Nende sõnul suutsid ise drooni maha võtta. Seoses drooniga peatus ka mõneks tunniks sealne lennuliiklus. Pisu kipub arvama, et nii mõnigi põleng venemaal toimub kas kohalike kremli vastaste või kohalike Ukrainlaste poolt. vene kaitseministeerium üllatas operatiivsusega teatades vaid üks tund peale väidetavat meredrooni rünnaku likvideerimist nende Sevastoopolist mõnesaja kilmomeetri kaugusel merel seilanud Musta mere sõjalaevastiku alustele. Eile teatas Türgi, et nende konteinerlaev väljus Odessast ja jõudis õnnelikult Rumeenia vetesse, lisaks hoiatas Türgi „mitte ametlikult” venemaad tagajärgede eest, kui need ründavad tsiviilaluseid Mustal merel. Üleile olla korda saanud Chonkari sild, teiste sildade kohta info puudus, sestap arvab, et need seal Krimmi põhjasuunal veel korras pole.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianskist kirdes eile päris karm surve u 20 km rindejoone lõigul jätkus. Tundub osaliselt Bahmuti stsenaariumi kordus, et vene pool lükkab järjest jalaväge rünnakule lootuses, et lõpuks sellega Ukraina kaitsel kas lõppeb moon või suudavad possadeni siiski mõned soldatid jõuda. Jätkuvalt on siin suunal suur vene kaudtuleüksuste ülekaal ning õhutoetus. Eile teatas vene pool, et on suutnud Sinkivka küla (selle ümber on tugev Ukraina kaitseliin) võtta kolmelt poolt piiramisrõngasse, aga Ukraina blogijad ja armee ametlikud teated seda ei kinnita. Hetkel kindel vaid selles, et vene pool jätkab siin suunal tugevat survet ja pisu siiski mures. Mujal rindel suht vaikne, vaid üks kõlakas Kreminnast edelas asuvast metsaalast, et vist Ukraina enda seisu pisu parandas.
4. Siversk: uuesti proovis vene pool Bilohorivka peale, aga ebaõnnestus..
5. Bahmut: Bahmuti ümber küll pisu vaiksem (rünnakute, mitte kaudtule poolt), kuid pisu olla Ukraina Klisiivkast lõunas edenenud, kaartidele muutus siiski veel jõudnud pole, sestap koht täpselt teadmata. Päris valus olla Ukraina täpne tabamus Soledari linnas asunud suurema juhtimispunkti pihta, aga hetkel rohkem infot pole. Tundub, et vene pool on Bahmutist lõuna pool toonud reserve juurde ja võimalik, et Kreminna kandist, kus on surve viimasel ajal oluliselt langenud ning jõude istuvaid brigaade jagub.
6. Donetsk: Avdiivka, Krasnohorivka ja Marinka ründamine jätkus rindejoones muutusi toomata. Pisu mõnes uues suunas ka kombiti, aga edutult. Pervomaiske paari päeva tagune vene edenemine asulast lõunas on seni suutnud oma uusi possasid hoida, kuigi kipub arvama, et mitte kauaks, sest sealne metsatukk peaks olema mitmel suunal „töödeldav” ning sinna toetuse viimine jääb avatud maastiku tõttu ka otsetulega mõjutatavaks. Jätkuvalt on enamus suurem kaudtuletöötlus Ukraina poolelt Donetski ja selle ümbruse suunal. Samaaegselt jätkatakse siingi oluliste sihtmärkide otsimist rindejoone taga ja nende tabamist. Tundub, et siingi on lõike, kus vene kaudtuleüksuste mõju kaugus rindejoonest hakkab langema…
7. Lõunarinne: karmid lahingud jätkuvad ja ikka possa- ning hoonekaupa Ukraina edeneb.
Berdjanski suund: Urozhany külast jätkab Ukraina sammhaaval edenemist lõuna poole ning võimalik, et isegi kuni 3 km mööda teed edeneti ning vene poolelt tuli murelik sõnum, et järgmise küla (Zavitne Bazhanja) kaitsega on juba keeruline. Siiski pole vene poole vasturünnakud lõppenud, aga tundub, et pole neil piisavalt ei soomuse ega kaudtuletoetust. Ainuke suund, mida vene poole kaudtuleüksused suudavad rinde sügavusse töödelda on põhja-lõunasuunaline maantee Velika Novosilkast Urozhany poole. Mujal kipub tuli ulatuma kuni 10 km kaugusele. Küll on vene poole kaitsekraavide ehituse kvaliteet parem ja kohati on ka nutikamalt seda varjatud. Kraavid on piisavalt sügavad ning ühendusteed piisavalt kitsad, et oleks väiksem killu mõju. Lisaks üritavad soldatid leida nutikamaid lahendusi enda magamiskohtade turvalisemaks ja varjatumaks muutmisel (väljumiskohad viiakse kaugemale). Lisaks tundub, et pikenenud varustusteekond eesliinile järgmistest vahepeatustest ning reservide paiknemisest järjest pikeneb ning halvendab oluliselt rindel olevate vene üksuste toetamist.
Tokmaki suund: Robotine küla põhjaservas veel vene kaitse peab aga arvab, et mitte kauaks.
Melitopoli suund: lahinguid ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Kiireid ja suuri muutusi siiski veel tulemas pole ja loodab pisu neid siiski septembris tulevat.
8. Herson: suurt infovoogu toimuvast polnud.
9. USA sõjauuringute Instituudi (ISW) kokkuvõtte ilma muutmata teemal sõja külmutamine: Vostoki pataljoni komandör Aleksandr Hodakovski soovitas venemaal külmutada sõda Ukrainas praegustel rindejoontel, taaskehtestades narratiivi, mis oli wagneri grupi finantseerija prigožini relvastatud mässu järel suuresti soikunud. Hodakovski väitis, et venemaa ei suuda lähiajal Ukrainat sõjaliselt kukutada ning tõenäoliselt ei suuda venemaa väed hõlpsasti okupeerida täiendavaid Ukraina linnu, korrates prigožini 2023. aasta aprillis avaldatud kommentaare. Hodakovski jõudis järeldusele, et venemaa peab tõenäoliselt sõlmima vaherahu ja et venemaa võib siseneda Ukrainaga faasi, kus ei ole rahu ega sõda. Hodakovski väitis, et Ukraina on külmunud konflikti olukorras piisavalt nõrgenenud ja venemaa suudab Ukrainale sellises olukorras avaldada mõju rohkem kui praegu sõjalise erioperatsiooni käigus. prigožini 14. aprilli essee viitas, et venemaa külmutab sõja Ukrainas, et seada tingimused tulevaseks võiduks ilma läbirääkimisteta. vene allikad on perioodiliselt väitnud, et kremli fraktsioon on huvitatud sõja külmutamisest praegustel rinnetel sarnastel põhjustel, samuti mure pärast sisepoliitilise stabiilsuse ja sõja majandusliku tagajärgede pärast. Arutelu selle narratiivi üle on vaibunud prigožini suhtelise vaikimisega pärast wagneri 24. juuni mässu ja tulihingelise ultranatsionalisti girkini vahistamist, kes kutsus regulaarselt kremlit üles osutama vastupanu fraktsioonile, mille eesmärk on sõda külmutada. Võimalik, et Hodakovski taastab selle narratiivi venemaa inforuumi selle fraktsiooni nimel, kes on väidetavalt huvitatud sõja külmutamisest, kuigi tõenäoliselt on Hodakovskil piiratud mõju venemaa juhtkonnale endale. ISW hindab jätkuvalt, et ajutine relvarahu Ukrainas ja sõja venitamine tuleb venemaale ainult kasuks, kuna see võimaldab vene vägedel end taastada ja laseb venemaal vähendada Lääne toetust Ukrainale.
Hodakovski juhib Donetski-Zaporižžja oblasti piirialal kaitsvaid vägesid ja tema kommentaarid sõja külmutamise kohta järgnesid Urožaine vabastamisele 16. augustil Ukraina poolt, mis viitab sellele, et Ukraina hiljutised edusammud võivad oluliselt nõrgendada usaldust venemaa kaitse vastu laiemal rindel Lõuna-Ukrainas. Hodakovski on varem rõhutanud muret venemaa kaitse pärast Donetski-Zaporižžja oblasti piirialal, eriti seoses venemaa kehva vastupatarei võimekuse, suurte venemaa kaotuste, ammendatud vene vägede ja reservide puudumisega. Varem kutsus Hodakovski 13. augustil operatsiooni pausi tegema, et vene väed saaksid uueks operatsiooniks ressursse koguda. Hodakovski eskaleerumine operatiivpausi nõudmiselt vihjamiseni, et venemaa peaks konflikti külmutama, on tõenäoliselt seotud tema vahetu kogemusega Ukraina hiljutiste taktikaliselt oluliste edusammude ja Vene vägede kaitsmise halvenemisega Urožaines.
10. Hiina esitles oma Shahed-136 koopiat – ühe nimetu firma näidatud droon kannab nime Sunflower 200. Oluliseks erinevuseks Iraani droonist on 245 kg asemel algkaal 175 kg, teised parameetrid on peaaegu identsed: lõhkepea mass 40 kg, lennuulatus 1500-2000 km, kiirus 160-220 km/h. Arvatakse, et selle komponendid peatselt venemaale jõuavad…
11. 15. kuni 20. augustini Kubinkas toimuv foorum Army-2023, mis vene kaitseministeeriumi teatel võttis vastu delegatsioone enam kui 60 riigist, lõppes venemaa sõjatööstuskompleksi jaoks hukatusliku tulemusega.
Vaatamata sellele, et putin liitus isiklikult relvade reklaamimisega, lubades venemaa liitlastele „laia valikut kaasaegseid mudeleid”, osutus Rosoboronexpordi sõlmitud välislepingute maht enam kui kolm korda väiksemaks sõjaeelsest tasemest.
Rosteci valdusse kuuluv ja monopoolse relvaeksportijana tegutsev riigikorporatsioon sõlmis foorumil vaid mõned 600 miljoni dollari väärtuses lepingud, ütles ettevõtte peadirektor Aleksandr Mihhejev TASS-ile.
Tema sõnul pidas Rosoboronexport 2023. aastal foorumil esitlusi enam kui 350 venemaa sõjaliste, kahesuguse kasutusega ja tsiviiltoodete näidistest enam kui 30 riigi delegatsioonidele. Kuid kunagisest huvist vene relvade vastu pole jälgegi. 2021. aastal sõlmiti samal foorumil 20 lepingut 2 miljardi euro väärtuses.
venemaa ise sai foorumil suurimaks vene relvade ostjaks. Kaitseministeerium sõlmis lepinguid 400 miljardi rubla (4 miljardit euro) eest. vene föderatsiooni relvajõudude peadirektoraadi relvastuse juhi kindralleitnant anatoli guljajevi sõnul saavad väed üle 2500 uut tüüpi relva, sõjalise ja erivarustuse ning üle 1,8 miljoni ühiku hävitamisrelvi.
venemaa relvade eksport on umbes viis aastat stabiilselt langenud ning aastatel 2018-2022 on selle osakaal maailmaturul langenud 22 protsendilt 16 protsendile, hindavad Stockholmi rahuuuringute instituudi (SIPRI) eksperdid. Juba 2024. aastal võib venemaa kaotada oma staatuse maailma suuruselt teise relvatarnijana, jäädes Prantsusmaa seljataha, ütleb SIPRI vanemteadur Peter Wezeman.
Näiteks lennukite eksporditellimuste osas – 2022. aasta lõpus 84 lennukit – jääb venemaa mitte ainult 16 korda alla USA-le (1371 ühikut), vaid jääb alla ka Prantsusmaale (210), Lõuna-Koreale (136), Itaaliale (115) ja Hiinale.
Tellitud sõjalaevade arvult (5 ühikut) jääb see mitu korda alla Prantsusmaale (21), Hiinale (22), Saksamaale (29) ja Suurbritanniale (26) ning jääb alla ka Itaaliale (9) ja Lõuna-Koreale (6).
Eelseisvate tankide tarnete osas (444 ühikut) on venemaa jõudlus USA omast (634) kolmandiku võrra madalam ja Lõuna-Korea omast (990) kaks korda väiksem.
venemaa on kaotamas oma positsiooni oma võtmeturul Indias. Viimase viie aasta jooksul on sealsed tarned langenud 37%, mille jooksul on Rosoboronexport olnud USA sanktsioonide all.
12. Lühiuudised
venemaa on suurendanud enda kodanike jälgimise eelarvet 1,6 korda. Juba enne uusi venemaa kohalike valimisi üritab kreml vahistada ja murda opositsioonikandidaate.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.









