Sõja ülevaade: 539. päev – Ukraina keeldub maadest loobumisest NATO liikmesuse vastu
Avaldatud: 16 august, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. august 2023:
Kupiansk-Kreminna rindel jätkuvalt pingeline, Bahmuti juures pole vene poolel õnnestunud initsiatiivi tagasi saada, Donetski rindel suhte rahulik, lõunarindel ikka sammhaaval lõunapoole ning pisu selgusetu seis Ukraina sillapeadega üle Dnepri. Kiievi reageering idee peale, et NATO liikmeks andes osa alasid ära venemaale ning rubla päästmine venemaal lihtsalt ei lähe…
Homme pisu pikem lugu moskvas 14.-20. augustini toimuvast julgeolekukonverentsist.
1. Täna öösel droonirünnak Izmaili ja Reni suunal, plahvatused Kramatorskis ning Ukraina piirilähedaste asulate hõredam pommisadu jätkus.
2. Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblastis ikka mõni plahvatus.
3. Kupiansk-Kreminna: pingeline seis jätkub ning vene kompamisi piki rindejoont jagub aga hoopis Ukraina olla pisu edenenud Kreminna juures.
4. Siversk: vastastikused torkimised ilma muutusi rindejoones toomata
5. Bahmut: nagu üleeile, vene pool üritab seni küll kaotustega ja edutult initsiatiivi tagasi saada.
6. Donetsk: Avdiivka, Krasnohorivka ja Marinka…
7. Lõunarinne: kahes lõigus jätkas Ukraina possakaupa edenemist.
8. Herson: pisu on selgusetu täpne seis Ukraina sillapeadega (vähemalt eileõhtune uudis kipub jääma soovunelmate valdkonda).
9. Kiiev keeldus kategooriliselt arutamast ideed võimalikest territoriaalsetest järeleandmistest venemaale vastutasuks NATO liikmelisuse eest.
10. venemaa pank kaalub rubla kokkuvarisemise peatamiseks range valuutakontrolli naasmist.
1. Täna öösel ründas vene pool droonidega Izmaili ja Reni suunal, hetkel teada, et enamus neist olla Odessa kandis alla lastud. Kramatorski kandis kostusid ka plahvatused, hommikuks veel täpsemat infot polnud. Juba teist päeva on olnud Ukraina piiriäärsete asulate pommitamine tavapärasest paar korda väiksem.
2. vene poole kurtmist Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblastist ikka tuli ning olla alla lastud droone Brjanski kandis. Mitu päeva on juba nii moskvas kui Krimmis vaikne…
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianskist kirdes ja idas jätkab vene pool surumist, hetkel Ukraina kaitse peab. Eile enam ei laienenud ka vene sillapea üle Zerebetsi jõe ning hetkel info, et pisu olla hoopis Ukraina Kreminnast edelas asuvas metsaalas edenenud. Pigem arvan, et vene rünnakute surve siiski kasvab. Tihe kaudtuletöötlus vene poolelt Kupianski ümbrusele jätkub.
4. Siversk: mõlemapoolsed torkimised ilma muutusi rindejoones toomata.
5. Bahmut: vene pool proovib jätkuvalt nii Klisiivka kui Andriivka üle kontrolli saada, aga enamuses tänu Ukraina edukale kaudtuletöötlusele need õnneks pole läinud. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.
6. Donetsk: Avdiivka, Krasnohorivka ja Marinka, rindejoones muutusi polnud. vene pool on siin rindel enam hakanud väitma, et lööb Ukraina rünnakuid tagasi, aga sellele Ukraina poolset kinnitust pole leidnud. vene pool vist üritab leida põhjuseid, miks ise ei ründa.
7. Lõunarinne: karmid lahingud jätkuvad ja ikka possakaupa Ukraina edeneb.
Berdjanski suund: Urozhany küla ümber lahingud jätkusid ning tundub, et sammhaaval hakkab Ukraina lähenema järgmistele küladele sealt lõunas.
Tokmaki suund: Robotine külast osa Ukraina kontrolli all ning ümber küla veel possa kaupa eilegi edeneti. Tundub, et Robotinest idas vene kaitseliini lahtiharutamine vaikselt edeneb…
Melitopoli suund: lahinguid ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
8. Herson: eilne uudis, et Ukraina omad on rajanud Kozachi Laheri juures kaks pontoonsilda, pole seni kinnitust leidnud. Hoopis mõni vene blogija hakkas väitma, et siinne sillapea suudeti likvideerida, aga sellelegi pole kinnitust leidnud, sestap arvab, et sillapea seal seni alles. Küll jätkab Ukraina pool jõe ületamise dessantide harjutamise videode ülesriputamist. Antonovski sillapea seni alles ka vene poole sõnul.
9. Kiiev keeldus kategooriliselt arutamast ideed võimalikest territoriaalsetest järeleandmistest venemaale vastutasuks NATO liikmelisuse eest. Sellise ettepaneku tegi varem NATO peasekretäri staabiülem Stian Jenssen.
„Rääkimine Ukraina liitumisest NATOga vastutasuks osast Ukraina aladest loobumise eest on täiesti vastuvõetamatu. Oleme alati lähtunud sellest, et allianss, nagu Ukrainagi, ei kauple territooriumidega,” kirjutas välisministeeriumi pressiesindaja Oleg Nikolenko Facebookis.
Ka Ukraina presidendi kantselei juhi nõunik Mihhail Podoljak väljendas hämmeldust ideest „vahetada territoorium NATO vihmavarju vastu”, pidades seda vastuvõetamatuks ja potentsiaalselt ohtlikuks demokraatlikele väärtustele.
„NATO ametnike teadlik või teadvustamata osalemine Ukraina võimalikust territooriumitest keeldumise narratiivi kujundamisel mängib venemaa kätte. Vastupidi, Euro-Atlandi julgeoleku huvides on arutada võimalusi, kuidas kiirendada Ukraina võitu ja NATO täisliikmeks saamist,” lisas ta.
10. venemaa pank kaalub rubla kokkuvarisemise peatamiseks range valuutakontrolli naasmist.
Keskpanga juhatus arutas teisipäevasel koosolekul välisvaluutatulu kohustusliku müügi kehtestamist eksportivatele ettevõtetele, vahendab Bloomberg nelja olukorda tundvat allikat viidates. Nende sõnul otsust ei tehtud ja sel nädalal peab keskpank uue koosoleku.
Kolm aruteluga otseselt seotud Interfaxi allikat väidavad, et peaaegu kõik valuutatulud, kuni 90%, võivad kuuluda kohustusliku müügireegli alla. Selliseid meetmeid arutati esmaspäeval kohtumisel suurimate eksportijate, valitsuse ja keskpanga juhtkonnaga.
Eksportijatel paluti vabatahtlikult suurendada välisvaluuta müüki ja kui seda ei tule, kehtestavad võimud kohustusliku müügi nädala lõpuks, väidavad Interfaxi allikad. Lisaks kaalutakse valuuta akumuleerumise jälgimist välismaal.
Kohustus müüa valuutat, mida ettevõtjad välismaale kaupade müügi eest saavad, kehtestasid venemaa võimud juba sõja esimestel päevadel. 28. veebruaril allkirjastas putin dekreedi, mis kohustab 80% välisvaluutatulust müüma turul ja krediteerima ainult venemaa kontodele. Hiljem vähendati kohustusliku müügi osakaalu 50%-ni ja tingimusi tõsteti 60 päevalt 120 päevale. Eelmise aasta juunis nõue tühistati. Kuid kiire devalveerimine, mis muutis rubla üheks nõrgimaks valuutaks maailmas, sundis taas keskpanka mõtlema radikaalsetele meetmetele.
Teisipäeval tõstis keskpank baasintressi 8,5 protsendilt 12 protsendile aastas. Rubla aga reageeris kukkumisega: dollari kurss Moskva börsil tõusis 99,19 rublani ja euro 108,54 rublani (enne keskpanga koosolekut olid kursid vastavalt alla 96 ja 104 rubla).
Kapitalikontrolli kehtestamisega kaasnevad ka riskid: tarneahelad, mida venemaa on püüdnud luua sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks, võivad sattuda rünnaku alla, ütleb Bloomberg Economicsi venemaa ökonomist Aleksandr Isakov. Lisaks läheb idee vastuollu juulis allkirjastatud presidendi dekreediga, mis lubas valitsustevaheliste lepingute alusel töötavatel eksportijatel välisvaluutat venemaale üldse mitte krediteerida. Nendeks on eelkõige Gazprom ja Rosneft, mis müüvad Hiinale toorainet.
Lõpuks on veel üks probleem: märkimisväärne osa eksporditulust (keskpanga andmetel umbes 40%) on rublades, ütleb GPB Private Bankingu tegevdirektor Egor Susin. Välisvaluutas on voogude saldo majanduses negatiivne, meenutab ta: sissevool on väiksem kui väljavool.
Keskpanga tegevus on paanilise iseloomuga, ütles varem keskpanga aseesimehe ametit pidanud Sergei Aleksašenko. Veel 8. augustil väitis venemaa pank, et ei näe rubla langusest tulenevaid riske finantsstabiilsusele; nädal hiljem tõstis ta kiiresti kurssi ja kui rubla kurss tõusmast keeldus, teatati, et võib seda uuesti tõsta.
Kuid tõsiasi, et intressimäärade tõstmine, mida administratiivsed meetmed ei toeta, ei avalda tugevat mõju, on kõigile selge, ütleb HSE professor Jevgeni Kogan: „Kui nad otsustavad (kapitali liikumise suhtes) kontrolli kehtestada, aitab see kindlasti kaasa rubla päästmisele ja keskpank ei pea enam intressimäära tõstma. Võimalik, et keskpank kaalub täiendavaid meetmeid, näiteks välisvaluuta venemaalt väljaviimise piiramist,” usub Finami analüütik Aleksandr Potavin.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
