Sõja ülevaade: 530. päev – rindejoones muutus Ukraina kasuks
Avaldatud: 7 august, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. august 2023:
üks rindejoone muutus Ukraina kasuks, kahe Krimmi suunduva maanteesilla tabamine ja Araabia kohtumise kokkuvõte ning peskovi bla-bla-bla (ka vajalik lugemismaterjal vastase mõistmiseks).
1. Hersoni rünnati juhitavate lennukipommidega ning piiriäärsete ja rindelähedaste Ukraina asulate tihe pommitamine.
2. Plahvatused Ukrainaga piirnevates oblastites (Brjansk, Kursk, Belgorod) „tavapärases” mahus jätkusid. Kahjustada said kaks maanteesilda Krimmi põhjapoolsetest ühendustest.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve jätkus kuid pisu vähenes vene sillapea üle Zerebetsi jõe.
4. Siversk: Bilohorivka küla juures pisu vaiksem.
5. Bahmut: eilse kordus, Bahmuti ümber väiksemas mahus lahingud jätkusid, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
6. Donetsk: vene poole surve langes, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: ka eilse kordus, rünnakud siiski mõlemapoolselt jätkusid ilma rindejoones muutusi toomata.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib ning Dnepri idakaldal on Ukraina ala vaikselt laienemas.
9. Reutersi kokkuvõte 42 riigi, sealhulgas USA, Hiina ja India esindajate kohtumisest Saudi Araabias.
10. „Meie presidendivalimised ei ole just demokraatia, vaid pigem kulukas bürokraatia. putin valitakse järgmisel aastal üle 90% häältest tagasi,” ütles peskov (hiljem siiski hakkas öeldud parandama…).
1. Eile öise vene poole rünnaku kokkuvõte Ukraina suuremate linnade suunal: esimeses laines lasti välja 14 tiibraketti Kalibr, millest 12 lasti alla. Samuti lasti välja 3 Kinzhal raketti, ei avalikustata, kas neist mõni ka alla tulistati. Teise laine käigus lasi venemaa välja 27 Shahedi drooni, mis kõik alla tulistati. Lisaks tulistati alla 6 Kalibri tiibraketist 5 ja 20 Kh-101/555-st 13. Kui palju lasti S-300 rakette siiski ei tea. Täna öösel jätkati Hersoni pommitamist ning lisaks tavapärasele pommisajule ikka nädalas kord ka juhitavaid lennukipomme kaaluga u 500kg lõhkeainet teele saadavad. Piiriäärsete ja rindelähedaste Ukraina asulate tihe pommitamine.
2. Eile tõusis oluliselt plahvatuste arv venemaal (Brjansk, Kursk, Belgorod). Ukraina ulatus piirist mitmekümne kilomeetri kaugusele. Mida täpselt tabati, on siiski teadmata, sest vene pool jagab vaid infot eramute tabamisest. Tavaliselt vene pool hukkunud tsiviilelanikest ei teata, sestap arvab, et eks ikka sõjalisi objekte Ukrana tabab. Moskvas oli pisu ärevust Vnukovo lennujaamas kuskil läheduses uidanud drooni pärast ning mõneks tunniks lennuliiklus kinni pandi. Lisaks olla kuskil Brjanski oblasti lõunaosas väidetavalt moskva poole teel olnud droon alla lastud. Päeva suurim uudis jälle Krimmi suunalt, kus Ukraina suutis lasta ära kolmest (ok, 4) maanteeühendusest kaks. Chonkari ja Henitšeski sildadel peaks mingiks ajaks olema maanteeliiklus keeruline. Chonkari suure maanteesilla kõrval on vana väiksem sild ja tundub (foto pisu hägune on), et ka see sai tabamuse. Kuna liiklus sellel suunal teadmata ajaks kinni pandi, siis vast ka seda tabati. Krimmist põhja suunal on jäänud veel üks suur kiirtee üle Armjanski ja see asub Krimmi maismaaühenduse lääneservas. Lisaks üks väiksem tee seal lähedal üle Tšaplynka. Eks sealgi sildasid mõni on, mis „disaini” ootavad. Pole kuulnud, et Chonkari raudteesild oleks korda saadud ning seni jätkub ka Kertsi silla ühe maanteesuuna remont. Izmaili suunal vähenenud mahus siiski laevaliiklus jätkub, ning hoolimata Ukraina teatest, et kuus Musta mere ääres asuvat vene sadamat on nn sõjapiirkonnas, pole vähenenud ka nende suunaline laevaliiklus.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianskist kirdes jätkab vene pool tugevamaid rünnakuid, kuid seni pole suudetud Ukraina kaitseliinidest läbi murda. Novoselivske küla juures istub vene pool kaudtule käes ja eks näis, kauaks kannatust jätkub külas olla. Kipub arvama, et üritavad siiski siit suunalt edeneda, aga hetkel sellele eriti ei panustaks. Karmazynivka sillapea pisu vähenes u 1 km ida poole 2 km laiuselt. Pisu jätkab Ukraina siin torkimist, sest sillapea peaks siiski ära kaotama (kui just pole huvi siin suuremaid kaotusi vastasele põhjustada). Kreminnast edelas pole juba mitu päeva vaatamata pisu vähenenud vene poole survele muutusi rindejoones toimunud. Egas hästi aru saagi, miks vene poole rünnakute intensiivsus madal on. Ukraina kaudtulemõjust see vaid tulla ei saa, sest seda kordades vähem kui vene poole oma. vene poolel kaudtulemoona ja torusid jagub.
4. Siversk: eile rünnakuid ega muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Bahmut: vastastikused pigem kompamised ümber Bahmuti jätkusid ilma rindejoones muutusi toomata. Tundub, et kumbki pool on keskendunud teise sihtmärkide tuvastamisele ja siis neid üritatakse kaudtulega hävitada. Täna lubab seal lausa 37 kraadi kuuma, mis arvatavalt eriti aktiivset tegevust ei soosi…
6. Donetsk: siingi lõigus pisu vene rünnakute aktiivsus langes ja muutusi rindejoones ei tuvastanud. Ei teagi, kas kuumus mõjub…
7. Lõunarinne: rindejoones muutusi ei tuvastanud. Eilse päeva kordus.
Berdjanski suund: kahepoolsed rünnakud väiksemas mahus jätkusid. Rindejoone muutusi eile ei tuvastanud. Mõni possa siiski käest-kätte käis ning pisu aktiivsemalt üritats Ukraina saada sisse Urozaine külla üle ühe väiksema jõe aga ei õnnestunud.
Tokmaki suund: pisu olla hall ala ühes kohas laienenud ja teises hoopis vähenenud, täpsemat infot siiski tuvastada ei suutnud. Ukraina teatas, et ära betoneeritud vene kaitseliini lahtiharutamine on siiski pikem protsess.
Melitopoli suund: rindejoone muutusi ei tuvastanud, kuid pisu oli tunda Ukraina poolset surve tõusu. Ukraina kaudtuli ulatus Tokmakini.
Hetkel ei oska prognoosida Ukraina edasisi samme. Arvamus, et vene poolel pole piisavalt võimekust, et lõunarindel hakata rohkem suruma, peaks ekslik olema, sest väge siiski neil jagub seal piisavalt. Küll jätkuvalt kuuleb kurtmist, et kaudtuletellimuste täitmisega olla nirusti ja see ikka Ukraina eduka logistikaahela töötlus ole. Moona vene poolel jagub, aga see ei kipu piisavalt õigeaegselt kaudtuleüksusteni jõudma. Hetkel on teadmata, kus osa Ukraina võimaliku pealetungi võimekusega üksusi asub, rindejoon pikk.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib ja laienenud Ukraina kontrolli alla olev ala Dnepri idakaldal on nii mõnelegi vene blogijale mureks. Eile töötles Ukraina päris tihedalt mõlema ees olevaid vene possasid ja sinna suunas kulgevaid logistikaahelaid. No kipub siit suunast miskit rohkemat ootama.
9. Paneb siia Araabia kohtumise Reutersi poolse kokkuvõtte (enda kommentaarid olid juba eilses loos): Ukraina kõrge ametnik ütles pühapäeval, et kõnelused Saudi Araabias venemaa-sõja rahumeelse lahendamise suunas olid viljakad, kuid moskva nimetas kohtumist hukule määratud katseks pöörata globaalsed jõud Kiievi selja taha.
Pühapäeval lõppenud Jeddah kõnelustel osales üle 40 riigi, sealhulgas Hiina, India, USA ja Euroopa riigid, kuid mitte venemaa. Ukraina ja tema liitlased nimetasid kõnelusi katseks tagada laialdane rahvusvaheline toetus põhimõtetele, mida Kiiev soovib olla rahu aluseks, sealhulgas kõigi vene vägede väljaviimisele ja kogu Ukraina territooriumi tagastamisele oma kontrolli alla. President Volodymir Zelenskiy on öelnud, et soovib, et nendel põhimõtetel põhinev ülemaailmne tippkohtumine toimuks selle aasta lõpus.
Saudi Araabia meediaministeerium teatas, et osalejad leppisid kokku konsultatsioonide jätkamise tähtsuses, et sillutada teed rahule. Euroopa ametnikud on öelnud, et osalejad kavatsevad luua töörühmi, et tegeleda konkreetsete sõjast tulenevate probleemidega. Kaheksateist kuud pärast seda, kui venemaa tungis Ukrainasse, tundub igasugune otseste rahukõneluste väljavaade Kiievi ja Moskva vahel olevat kaugel, sest rindejoonel käib võitlus.
Rääkides Jeddah kõnelustest, ütles Zelenski personalijuht Andriy Yermak avalduses: „Meil olid väga tulemuslikud konsultatsioonid peamiste põhimõtete üle, millele tuleks ehitada õiglane ja kestev rahu.”
Riigimeedia tsiteeris pühapäeval venemaa asevälisministrit sergei rjabkovit, kes ütles, et kohtumine oli „peegeldus Lääne katsest jätkata mõttetuid, hukule määratud jõupingutusi” mobiliseerida globaalne lõuna Zelenski positsiooni taha.
Kui lääneriigid on Ukrainat laias laastus toetanud, on paljud teised riigid olnud vastumeelsed poolt valima, kuigi soovivad lõpetada maailmamajandust tabanud konflikti. Varasemast Kopenhaageni läbirääkimiste voorust eemale jäänud Hiina osalemine, kes on hoidunud lääneriikide üleskutstest venemaa sissetungi hukka mõista, andis märku võimalikust positsiooni muutusest, kuid mitte suurest muutusest, ütlesid analüütikud.
Lääne diplomaadid on rõhutanud ka Saudi Araabia rolli laiema riikide rühma kutsumisel osalema, kasutades ära oma kasvavaid suhteid Pekingiga ja jätkuvaid sidemeid nii moskva kui Kiieviga. Yermak ütles, et Saudi Araabia kõnelustel kerkisid esile erinevad seisukohad, nimetades neid „äärmiselt ausaks ja avatud vestluseks”. Ta ütles, et kõik kohalviibinud riigid on näidanud üles pühendumust rahvusvahelise õiguse põhimõtetele ning riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse puutumatuse austamist.
10. Ilma endapoolsete kommentaarideta: 2024. aasta presidendivalimised võidab vladimir putin, kogudes enam kui 90% häältest. Seda väitis vene föderatsiooni presidendi pressisekretär dmitri peskov intervjuus ajalehele The New York Times. „Meie presidendivalimised ei ole just demokraatia, vaid pigem kulukas bürokraatia. putin valitakse järgmisel aastal üle 90% häältest tagasi,” ütles peskov.
Ainus kord, kui putini populaarsus venelaste seas järsult langes, oli 2022. aasta septembris osalise mobilisatsiooni väljakuulutamise ajal. „Oleme näinud putini toetuse suurimat langust 30 aasta küsitluste jooksul,” ütles Levada keskuse direktor Denis Volkov väljaandele.
Intervjuud kommenteerides kurtis peskov, et tema sõnu ei antud õigesti edasi. Tema poolt oli küsimus valimiste ja selle kohta, kes valituks osutuvad. Vastus oli järgmine: ühiskonna konsolideerumise tase presidendi ümber on täiesti enneolematu ja isegi praegu võime kindlalt väita, et putini kandidatuuri korral valitakse ta tagasi tohutu eelisega, milles pole kahtlustki, kinnitas kremli pressiesindaja. Ta rõhutas, et valimised on demokraatia: „President ise rääkis sellest oma sõnumis.”
„Kuigi teisest küljest maksavad need palju raha, on juba ette selge, et putin valitakse tagasi suure ülekaaluga,” lõpetas peskov.
dmitri peskov märkis intervjuus New York Timesile ka, et Ukrainaga rahulepingu sõlmimiseks pole praegu alust ning venemaa jätkab „sõjalist erioperatsiooni”. Vastates küsimusele moskva soovi kohta haarata täiendavad Ukraina alad, rõhutas peskov: „Ei. Tahame lihtsalt kontrollida kõiki neid territooriume, mis on nüüd meie põhiseaduses kirjas meie omadena.”
Pärast Ukraina alade annekteerimist tehti vene föderatsiooni põhiseadusesse muudatused, millega võeti venemaa piirkondade nimekirja ka isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariigid ning Hersoni ja Zaporožje oblastid.
venemaal toimuvad presidendivalimised 2024. aasta märtsis. Praegune riigipea vladimir putin pole oma osalemisest veel ametlikult teatanud. Juunis ütles tema peskov, et president teatab õigel ajal oma otsusest valimistel osalemise kohta.
RBC teatel andis presidendi administratsioon korralduse suurendada putini toetust 2024. aasta valimistel võrreldes 2018. aastaga, mil ta sai CEC andmetel üle 76% häältest.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Küsitlus
Loading ...
Küsitlus
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
