Sõja ülevaade: 528. päev – tabamuse sai suur vene tanker
Avaldatud: 5 august, 2023
Vastase kaotused. Allikas: General Staff of the Armed Forces of Ukraine on Facebook Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. august 2023:
eile tabatud vene mereväe laev jõudis puksiiride slepis sadamasse, Kertsi väina lähistel sai tabamuse suur vene tanker ning droone olla Krimmi kohal palju olnud, rindejoones muutusi ei tuvastanud, Kupiansk-Kreminna ja Donetski rindel on aktiivsem vene pool ja mujal Ukraina. venemaa sõjaliste kulutuste kiire kasv ja maha võeti vene õhudessantvägede senine juht.
1. Piiriäärsete ja rindelähedaste asulate tihe pommisadu jätkus, lisaks sai tabamusi Harkivi linn (vene poole väitel) ning õhutõrje töötas Zaporižžjas.
2. Plahvatused Ukrainaga piirnevates oblastites (Brjansk, Kursk, Belgorod) „tavapärases” mahus jätkusid. Mustal merel ja Krimmi poolsaarel läheb järjest „kuumemaks”.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve jätkub, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Siversk: Bilohorivka küla juurespingeline seis jätkub.
5. Bahmut: Bahmuti ümber lahingud jätkusid, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
6. Donetsk: eile tõusis veelgi vene rünnakute arv ja intensiivsus, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: karmid rünnakud mõlemapoolselt, rindejoones muutusi eilsel päeval ei tuvastanud.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib.
9. kremlil sai selleks aastaks planeeritud sõjaliste kulude raha otsa.
10. Maha võeti vene õhudessantvägede senine juht.
11. Uus „sõjamaks” venemaal.
1. Piiriäärsete ja rindelähedaste asulate tihe pommisadu jätkus. Olla kasutatud lisaks kaudtulele ka droone.Tabamusi sai Harkivi linn (vene poole väitel) ning õhutõrje töötas Zaporižžjas. Seal tundub, et kõik droonid pihta said.
2. Eile jõudis Novorossiiskis asuvasse sadamasse pihta saanud vene sõjaväe laev ja seda mitme puksiiri abil. Pisu ikka lootsin, et see põhja läheb, aga ju ei suudetud piisavalt paljusid sektsioone lõhkuda. Muideks, laev toodi Mustale merele vene põhjalaevastikust just enne Ukraina sõja algust. Eile sai meredrooni tabamuse Süüriast venemaa poole teel olev tanker Sig Kertsi väina lähistel ja sedagi hakati puksiiride abil sadama poole vedama. Kõlakas on, et see laev vedavat Süürias asuvale vene sõjaväele staffi. Lisaks kostus eile Kertsi silla juures mitmeid plahvatusi ja liiklus seisma pandi. Njah, vene poole ametlik info on, et miskit pole toimunud, aga kohalikud kuulsid, et plahvatused olla toimunud maapinnal. Lisaks andis vene pool teada, et üle Krimmi poolsaare u 10 kanti alla lastud Ukraina droonide arv olevat. Mitmed vene milblogijad tunnistavad, et Mustal merel on vene sõjalaevastikul järjest keerulisem opereerida.
Kaubalaevade liikumine Izmaili sadama suunal siiski jätkub (online laevade liikumise kaart). Kipub arvama, et kahe vene laeva tabamine Mustal merel põhjustab uusi suuremaid rünnakuid Ukraina tsiviilobjektide pihta. See küll miskit sõjas ei muuda, aga eks iga kannatuse põhjustamine Ukrainlastele ole kremli lisaeesmärk.
vene poole sõnul olla kasvanud vene rahvusest ning välismaalastest seltskond vene piiri lähistel, kes kavatsevat uut rünnakut venemaale…
3. Kupiansk-Kreminna: väga tihe kaudtuletöötlus vene piirist kuni Kupianski linnani ning jätkuvad katsed murda läbi linnast kirdes asuvast Sinkivka küla kaitseliinist. Seni siiski edutult. Novoselivske külas olla paar päeva tagasi suutnud paar tänavahet vene pool oma kontrolli alla saada. Küll suutis Ukraina seal resideeruvast seltskonnas paar tanki ära noppida. vene pool väidab, et lõi eile tagasi kõvema Ukraina rünnaku Karmazynivka küla juures oleva vene sillapea likvideerimiseks, mille nad tagasi lõid. Kas see rünnak toimus, pole siiski teada, sest liialt tihti vene pool enda passiivsust üritab varjata väidetavate Ukraina rünnakutega. Hetkel on kõige pingelisem Kreminnast edelas asuvas metsaalas, kus vene rünnakute intensiivsus kasvab. Rindejoone muutusi küll ei tuvastanud, aga kipub arvama, et mingil hetkel siiski suudetakse läänepoole edeneda. Jätkuvalt mures, et siin suunal ei jätku piisavalt Ukrainal kaudtuletorusid ja võibolla ka moona. Ka droonide videosid siit suunalt on väga vähe. vene poolel kaudtulemoona puudust pole ning üksusi rünnakute jätkumiseks jagub veel kauaks.
4. Siversk: üleeilne vene poole edenemine Bilohorivka küla servani kirde/idasuunal asuva metsaribani on seni pidanud ja pisu tõuseb oht, et sealt kaudu võivad nad ka külla sisse saada. Küla kaotus võib oluliselt nõrgendada Kreminnast edelas asuvate Ukraina üksuste kaudtulega toetamist.
5. Bahmut: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud kuid karmid lahingud Bahmutist nii põhjas kui edelas jätkusid. vene pool seni toob põhiliselt linnast lõunasse reserve juurde. Küll on siin lõigus tuntavalt initsiatiiv Ukraina käes.
6. Donetsk: vene pool tõstis rünnakusuundade arvu kuid oma suurima rünnakute intensiivsuseni veel jõutud pole. Lisaks Avdiivka ja Marinka ründamisele hakati uuesti suruma Pervomaiske ja Krasnohorivka poole. Rindejoones muutusi ei tuvastanud. Pisu ootel, mis Vuhledari juures Ukrainlastel veel kavas on…
7. Lõunarinne: rindejoones suuremaid muutusi ei tuvastanud.
Berdjanski suund: kahepoolsed rünnakud jätkuvad ja olukord on pingeline. Kaudtuleduell jätkub ja võimalused on kummalgi poolel edenemiseks. Rindejoone muutusi eile ei tuvastanud.
Tokmaki suund: Ukraina esindaja teatas, et olla siin suunal esimesest vene kaitseliinist läbi murtud Robotinest idas. Eks ootab järgnevaid uudiseid.
Melitopoli suund: rindejoone muutusi ei tuvastanud.
Ukraina blogijad tunnistavad, et lahingud on karmid ja ükski meeter lihtsalt ei tule. Küll olen siiski optimistlik, sest vene poole tehnika hävimise numbrid annavad siiski lootust jõudude vahekorra muutuseks veel sel sügisel, kui just vene pool ei tee osasid üksusi venemaal tehnikast ja oskajatest kasutajatest päris tühjaks.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib.
9. 2023. aasta keskpaigaks olid venemaa võimud kulutanud kogu aastaks kinnitatud sõjalise eelarve ja on sunnitud kahekordistama summat, mida nad kavatsevad kulutada veel sel aastal armeele. Sellest teatas Reuters, viidates valitsuse suletud materjalidele riigikassa kulude täitmise kohta.
Esimese kuue kuuga moodustasid kaitsekulutused 5,59 triljonit rubla (55,9 miljardit eurot) ehk 37% kogu riigieelarve kulutatud rahast, kirjutab amet. Samal ajal lisati aasta eelarve seadusesse artikli „riigikaitse” alla 4,91 triljonit rubla (49,1 miljardit eurot) – 1,5 korda rohkem kui aasta varem.
Iga-aastaste kaitsekulutuste uus plaan on 9,7 triljonit rubla (97 mijardit eurot). Võrdluseks: föderaaleelarves on elanikkonna sotsiaalkindlustuseks, sealhulgas pensionide ja toetuste maksmiseks ette nähtud 7,343 triljonit rubla (73 miljardit eurot, see tähendab veerandi võrra vähem kui uuendatud kaitsekulutuste kava). Eraldised rahvamajanduse toetamiseks peaksid moodustama 3,5 triljonit rubla (35 miljardit eurot, kolm korda vähem), haridusele – 1,3 triljonit (13 miljardit eurot, 7,5 korda vähem).
Kokku kulus eelarvesse esimesel poolaastal 14,97 triljonit rubla (150 mijardit eurot), mis on 2,44 triljonit rubla rohkem kui aasta varem. Samal ajal kulutati 97% lisakulutustest relvade, sõjaväe ja sellega seotud esemete tootmiseks. Võimud kulutasid ainuüksi sõjaväelaste palkadele jaanuaris-juunis ligi 1 triljon rubla (10 miljardit eurot)– 543 miljardit rohkem kui mullu samal perioodil, selgub Reutersi andmetest.
Selle tulemusena saavutas sõjaliste kulutuste osakaal eelarves maksimumi kogu olemasoleva statistika aja jooksul. Aastatel 2011–2022 kulutas venemaa kaitsele 14% kuni 23% eelarvest.
Rohkem kui aasta tagasi lõpetas venemaa rahandusministeerium föderaaleelarve täitmise igakuises aruandes konkreetsete lõikude kuluandmete avaldamise, põhjendades seda Lääne täiendavate sanktsioonide ohuga. Ja selle aasta juunis sulgesid ametiasutused viimased avalikud andmed eelarvekulutuste kohta ühtsest portaalist „Elektrooniline eelarve”, kuhu liikus asjakohane teave riigikassast. Viimased rahandusministeeriumi avaldatud andmed näitasid, et ainuüksi jaanuaris-veebruaris kulutati kaitsele 2 triljonit rubla. Mai lõpu seisuga registreeris osakonna statistika salakulude hüppe kümnekordselt – kuni 3,9 triljoni rublani (rubla kurss euroga on umbes 1:100-le).
10. Eile jäi kiirustamise tõttu välja üks oluline uudis: venemaa kaitseministeerium (MD) võttis maha vene õhudessantvägede (VDV) ülema kindralpolkovnik mihhail teplinski. Tõenäoliselt 2. augusti kõne tõttu, kus ta avalikustas Ukrainas hukkunud venelastest ohvrid. teplinski väitis VDV päeval (2. august, vene dessantvägede tähistamise püha), et Ukrainas on sõja algusest saadik haavata/surma saanud vähemalt 8500 VDV töötajat. See on haruldane ametlik avalikustamine venemaa ohvrite kohta, mida venemaa ametnikud on suures osas püüdnud sõja edenedes varjata. Varem kasutas teplinski 23. veebruaril venemaa „Isamaa kaitsja” päeva ära, et kritiseerida venemaa kindralstaabi ülemat gerasimovi seoses venemaa kaotuste ulatusega Ukrainas. Kipub arvama, et see otsus ei mõju vene õhudessantnike moraalile sugugi hästi.
11. putin kirjutas reedel alla seadusele „ülekasumimaks”, et täiendada föderaaleelarvet, mis kulutab sõjale iga kolmanda rubla ja aasta keskpaigaks oli ammendanud kõik armeele eraldatud vahendid.
venemaa ettevõtted, mis teenisid aastatel 2021–2022 rohkem kui 1 miljard rubla (10 miljonit eurot), tuleb tasuda 10% summast, mille võrra nende kasum ületas 2018–2019 näitajaid, tuleneb õigusalase teabe portaalis avaldatud seadusest. Vabatahtlikul tasumisel enne jooksva aasta 30. novembrit vähendatakse maksumäära 5%-ni.
Kokku kavatsevad võimud uue maksu abil koguda 300 miljardit rubla (3 miljardit eurot). Sellest vabastatakse nafta- ja gaasiettevõtted, nafta rafineerimisäri, põllumehed, söekaevandajad, veeldatud maagaasi tootjad, aga ka väikeettevõtted, selgub seadusest.
venemaa rahandusministeeriumi hinnangul hakkab maksumaksjaks 2500 venemaa ettevõtet ning suurim summa – igaüks 60 miljardit rubla – tuleb maksta tahkeid mineraale kaevandavatele ettevõtetele ja väetisetootjatele.
Riik ootab metallurgidelt umbes 40 miljardit, jaemüüjatelt 36 miljardit ja pankadelt veidi alla 30 miljardi.
Ettevõtted „pandi mõistma”, et oleks „tore” seda riigiga jagada, ütles venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (RSPP) juht aleksandr šohhin juunis. Võrreldes sõjaeelse tasemega on kaitse-eelarve kulutused peaaegu kolmekordistunud, tulud aga vähenevad. Rahandusministeerium kogus jaanuaris-juulis riigikassasse makse 12,4 triljonit rubla, mis on 12% vähem kui aasta varem. Samal ajal vähenesid nafta- ja gaasitulud peaaegu poole võrra 3,4 triljoni rublani. Selle tulemusena jäi eelarve juuli alguses 2,6 triljoni rubla defitsiiti ja iga viies kulutatud rubla jäi maksutuludest ilma.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Küsitlus
Loading ...
Küsitlus
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
