Sõja ülevaade: 524. päev – jätkub Ukrainlaste küüditamine venemaale
Avaldatud: 1 august, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 31. juuli 2023:
moskva sai jälle pihta, suuremaid muutusi rindejoones polnud, venemaal sõjakomissariaadid ja värbamisbürood hakkasid jälle tihedalt süttima ning jätkub Ukrainlaste küüditamine venemaale.
1. Piiriäärsete ja rindelähedaste asulate pommitamine jätkus, eile öine Krõvõi Rihi pommitamine, täna öösel Harkiv sai jälle mõned tabamused.
2. Plahvatused Ukrainaga piirnevates oblastites (Brjansk, Kursk, Belgorod) „tavapärases” mahus jätkusid, uus droonirünnak moskvas, Simferoopolis plahvatused jne.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve jätkub, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Siversk: kaudtuli.
5. Bahmut: Bahmutist edelas ei ole seni ühtki küla veel tervenisti vabastatud, aga arvab seda siiski sel nädalal juhtuvat.
6. Donetsk: üleeilse kordus, vaid Marinkas ja selle ümbruses intensiivsed vene rünnakud toimusid ilma rindejoones muutusi toomata.
7. Lõunarinne: suuremaid muutusi rindejoones ei tuvastanud.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib.
9. Kaasamõtlemiseks ühe kremli võtmeisiku ja ideoloogi (keda peetakse ka putini võimalikuks järglaseks) nikolai patruševi mõtte uitamisest…
10. Ikka vili.
11. venemaal on hakatud uuesti sõjakomissariaate ja värbamisbüroosid süütama.
12. venemaa jätkab küüditamist.
13. Kiiev ja Washington alustavad konsultatsioone Ukrainale „julgeolekugarantiide” andmiseks juba 6.-13. augustil.
1. Eile öösel tabas vene pool ballistiliste rakettidega Krõvõi Rihi linna, tabamuse sai ka üks 9-kordne kortermaja. Eile õhtuse seisuga oli vähemalt 6 hukkunut ja üle 50 haavatu. Kahjuks on hoones suur varinguoht ja suuri betoonitükke alla sajab, sestap kahjude hindamisega läheb veel aega. Nagu ikka, teatab vene pool vaid sõjalistest sihtmärkide tabamisest. Eks pisu võib-olla meelevaldselt kipub arvama, et kõik Ukraina inimesed on kremli jaoks legitiimne sihtmärk. Lisaks jätkati üleeile alanud uut Harkivi linna pommitamise seeriat. Seekord siis droonidega. Plahvatusi küll kostus, aga varahommikuks tabamustest täpsem info puudus. Küll läks suures osas linnas ära elekter. Piiriäärsete ja rindelähedaste asulate tihe pommitamine jätkus. Igapäevaselt pole kirjutanud Hersoni pommitamisest. See lihtsalt sama tavaline kui kuupäeva vahetus. Seni pole kõik elanikud tahtnud linnast lahkuda…
2. Ukraina Lõuna väejuhatuse pressiesindaja Natalia Humeniuk ütles, et pärast 17. juulil Krimmi sillal toimunud plahvatust ja 29. juulil Chonhari sillale tehtud rünnaku tagajärjel on venemaa sõjaväel suured logistilised probleemid. Eile tulid ka esimesed pildid ja kinnitust sai raudteesilla tabamus ning kumbki raudteesuund pole enam sõidetav. Njah, vene pool seni seda tabamust varjab. Küll on asunud vene pool käepäraste vahenditega rajama tõket Kertsi silla ümber kaitsmaks seda veedroonide eest. Eile kostus plahvatusi Simferoopolis. Eks vene pool õhuhäirega suleb Kertsi silla ja sellega veelgi vähendab masinate liiklemist poolsaare ja mandri vahel. vene pool üritab dessantalustega üle Kertsi väina vedada ka tsiviiltransporti, kuid sellega ei suudeta tagada silla võimekust. Mingi segadus oli ka Kertsi silla kõrval asuvas raudteejaamas, kus olla pommiplahvatuse ähvardus ning jaam olla rahvast tühjaks tehtud. Juba teine öö, kui tabatakse moskvas kõrghooneid droonidega. Vähemalt üks sihtmärk moskva linnas oli pilvelõhkuja IQ-hoone: selles on 7 ministeeriumi, sealhulgas majandus- ja küberministeerium. 20-ndal korrusel on tabamus. vene pool teatas ministeeriumite ametnikele, et nüüd võib ka kodus kaugtööd teha…
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole surve pisu langes, rindejoones muutusi ei tuvastanud. Küll vist kipub juba reegliks saama, et kui vene pool ise tugevamaid rünnakuid ei tee, siis päeva vabanduseks peab ikka ettekandma, et lõid tagasi suurema Ukraina rünnaku (mida siiski ei olnud). Tundub, et Ukraina on toonud osa kaudtuletorusid Bilohorivka küla lähistele tagasi ja asuti päris tihedalt töötlema Kreminnast edelas asuvat metsaala. Hetkel teadmata, miks vene poole surve langeb, võib olla see ajutine…
4. Siversk: kaudtuli ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
5. Bahmut: rindejoones suuri muutusi ei tuvastanud. Küll olla seoses valusa Ukraina kaudtule tõttu vene üksused lahkunud lisaks Andriivka külast ka Klisiivka külast. Kuna Ukriana sõnul seal ei olevat häid kindlustatud kohti (kaitsmaks end kaudtule eest), siis nad pole seni külasid hõivanud. Eile jätkus siingi lõigul sarnaselt lõunarindele vene poole kaudtuleüksuste tabamine. Kurdjumivka küla kaitse vene poolele veel peab vastu.
6. Donetsk: üleeilse kordus: Marinkas ja selle ümber vene poole tugevad rünnakud jätkusid rindejoones muutusi toomata. Ei möödu päevagi, kui vene pool ei kurdaks Donetski ja selle ümbruse tiheda pommitamise pärast „terroristide” poolt.
7. Lõunarinne: muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Berdjanski suund: Ukraina tasapisi jätkab surumist lõuna suunal. Suuri muutusi küll rindejoones ei tuvastanud. Küll väitis vene pool, et tegi siin suure vasturünnaku, aga seni ei suuda Ukraina pool leida kohta, kus see toimus. Mõni vene milblogija ikka arvab, et kohe peaks langema ka Urozhaine küla, sest tiheda Ukraina kaudtule tõttu on sealt enamus vene üksusi juba lahkunud.
Tokmaki suund: siit rindelt suuremaid uudiseid ei leidnud ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Melitopoli suund: eile siin rindejoone muutusi ei tuvastanud.
Ukraina jätkab ülioluliste sihtmärkide tabamist. Eks ikka lipsab läbi ka uudiseid, et kohati on ka Ukraina poolel valusaid kaotusi pisu enam, aga njah, see on aktiivse ründamise puhul ka kaasnev nähe. Küll kuuleb vene poole kurtmist kehva juhtimise, halva varustamise ning puhkuse mittevõimaldamise pärast ikka sadu kordi enam… seni aga jätkuvalt Ukraina suurema pealetungi ootel, sest tunne on, et me siiski pole seda veel näinud, kuigi jah, eeltöö jätkub…
8. Herson: Antonovski sillapea püsib.
9. Välisriikide eriteenistused on asunud Karjala elanikke värbama „natsionalistlikku” pataljoni, et õõnestada olukorda piirkonnas, ütles venemaa julgeolekunõukogu sekretär nikolai patrušev. „Sotsiaalpoliitilise olukorra destabiliseerimiseks Karjala Vabariigis ja välisriikide luureteenistuste poolt rahutuste esilekutsumiseks on hoogustunud tööd separatistlike meeleolude stimuleerimiseks, eriti noorte seas,” ütles ta Petroskois toimunud kohtumisel (tsiteerib Interfax).
patruševi sõnul toimub värbamine sotsiaalvõrgustike kaudu ning Lääs plaanib „rahvuspataljoni” kaasata ka Soome kodanikke. Ta märkis, et seda riiki „on püütud venemaa vastu pöörata pikka aega”, sealhulgas „Karjala küsimuses” ja „väidetavalt eksisteeriva venemaa ohu spekulatsioonide” abil.
Julgeolekunõukogu sekretäri sõnul on Soomes „ägenenud paremäärmuslike organisatsioonide tegevus, mis nõuab Teise maailmasõja tagajärjel kaotatud territooriumide tagastamist”. Jutt käib 10. veebruaril 1947 sõlmitud Nõukogude-Soome rahulepinguga NSV Liidu osaks saanud Lääne-Karjala maadest. Sellega seoses kutsus patrušev „viivitamatult maha suruma läänemeelsete mittetulunduslike valitsusväliste ja usuliste organisatsioonide tegevust, mis õhutavad elanikkonna seas separatistlikke ja äärmuslikke tundeid”.
Julgeolekunõukogu sekretär ütles, et viimase poole aasta jooksul on Karjalas ära hoitud „umbes 10 terrorikuritegu, mille valmistasid ette Lääne ja Ukraina eriteenistused”. patrušev käskis aktiivselt tuvastada sissetungijaid ja tagada „transpordiinfrastruktuuri, energia, bioloogiliselt ja keemiliselt ohtlike rajatiste, hüdroelektrijaamade, haridusasutuste ja muude inimeste massiliste viibimiskohtade turvalisus”. „Praegu hävitab Soome juhtkonna poliitika, mida õhutavad nende Washingtonist pärit kuraatorid, venemaa-Soome heanaaberlikke suhteid, mis tekkisid pärast Natsi-Saksamaa lüüasaamist. <…> Ilmselt pole lähiminevikust õppust võetud,” lõpetas patrušev.
10. Viimase üheksa päeva jooksul on venemaa Nikolajevi ja Odessa sadamates pommitamisega hävitanud 180 000 tonni teravilja, arvutas Ukraina välisministeerium. Kahjustada said 26 sadama infrastruktuuri rajatist ja viis tsiviillaeva, teatas ministeerium.
„Peame peatama venemaa näljamängud ja tagama ülemaailmse toiduga kindlustatuse kohe,” rõhutas välisministeerium. Vahepeal ütles Ukraina välisminister Dmitri Kuleba, et leppis Horvaatia kolleegi Gordon Girlich-Radmaniga kokku, et kasutab teravilja ekspordiks riigi sadamaid Doonaul ja Aadria merel. Sellise transiidi teemat arutasid varem ka Kreeka ja Bulgaaria. Nagu teatatud, võimaldas Musta mere algatus eksportida umbes 33 miljonit tonni toiduaineid. Tehingu peatamine tõi kaasa maailmas teraviljahinna järsu tõusu.
putin seadis lepingu uuendamiseks 6 tingimust, sealhulgas venemaa teravilja ja väetiste „maailmaturgudele” tarnimise sanktsioonidest loobumine, pankade ühendamine SWIFT-iga, põllumajandusmasinate varuosade impordi taastamine ja Togliatti-Odessa ammoniaagitorustiku töö taastamine.
11. Viimase kolme päeva jooksul sai venemaal teatavaks umbes üheksa sõjaväelise registreerimis- ja värbamisbüroode süütamise juhtumit. Sageli korraldasid Molotovi kokteilide abil asutuste vastu suunatud rünnakud pensionärid, keda telefonipetturid veensid.
Kaks eakat meest süütasid Podolskis Lenini puiesteel sõjaväe registreerimise ja värbamise büroo hoones tulekahju, kirjutab väljaanne „Ettevaatust, moskva”. Pensionärid peeti kohapeal kinni.
Samuti üritas 76-aastane mees Arhangelski oblastis Severodvinskis sõjaväeteenistust süüdata, teatab Shot. Ta viskas Molotovi kokteili läbi kontoriakna, kuid pudel põrkas vastu seina, vedelik voolas murule ja süttis põlema. Tulekahju kustutas sõjaväelise registreerimise ja värbamise büroos valvanud politseinik. Mees peeti kinni. Läbiotsimiste käigus leiti tema arvutist kirjavahetus kuraatoriga, kes veenis pensionäri „reetmises osalenuid karistama” ja veenis teda valmistama Molotovi kokteili. Kriminaalasi on algatatud artikli „Vara tahtliku hävitamise või kahjustamise katse” alusel.
Järjekordne katse süüdata sõjaväe registreerimis- ja värbamisbürood toimus 29. juuli õhtul Kaasanis. 62-aastane naine läks Kirovski ja Moskovski rajooni komissariaadi majja, valas müüri bensiiniga üle ja süütas selle põlema. Uurijate sõnul uskus pensionär pettureid: ta võttis laenu mitmest pangast ja kandis neile 2,2 miljonit rubla (22 000 eurot). Hiljem hakkasid ründajad teda ähvardama, öeldes, et ta peab sõjakomissariaadi põlema panema, kui tahab, et „et tütar ellu jääks”. Kriminaalasi on algatatud vara tahtliku hävitamise katse kohta (Kriminaalkoodeksi artikkel 167).
31. juulil üritati Kaasanis taas süüdata sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroo. Seekord oli sihiks Aeroportovskaja tänaval asuv hoone. 23-aastane kohalik elanik viskas pudeliga komissariaadi ust, kuid see ei purunenud. Naine peeti kinni. Motiivid on selgitamisel.
Samal päeval süütas 1969. aastal sündinud mees Peterburis kaht Molotovi kokteili kasutades Tšaikovski tänaval sõjaväelaste registreerimise- ja värbamise büroo ukse ning üritas seejärel oma autoga rammida hoovi viivat väravat. Ta peeti kinni. Fontanka andmetel väidab mees, et umbes kaks nädalat tagasi võttis temaga ühendust mees, kes tutvustas end kui „FSB ohvitser Kolesnikov”. Väidetavalt pidi ta sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroost hankima „Ukrainaga seotud” dokumendid. Selle tulemusena veenis ta kahtlustatavat asutuse ust põlema panema.
31. juulil viskas Kaluga elanik läbi Suvorovi tänaval asuva kohaliku sõjaväelise registreerimis- ja värbamisbüroo akna Molotovi kokteiliga, vahendab Mash. Tulemuseks oli tulekahju. Kinnipidamisel ähvardas naine „kõik õhku lasta granaadiga”, mis tal väidetavalt kotis oli. Seejärel leiti tema juurest ainult Molotovi kokteile. Kahju ei sündinud. Teo põhjuseid uuritakse.
Telefonipetturid mõjutasid üht naist Mozhaiskis asuvat sõjaväeteenistuse bürood põlema panema. Tundmatud isikud helistasid 45-aastasele elanikule, kes tutvustasid end „pangatöötajatena” ja teatasid, et „praegu” Frunze tänaval asuvas sõjaväelise registreerimise ja värbamise kontoris üritab mees tema nimel laenu võtta. Selle vältimiseks tehti naisele ettepanek hoone aknad süütevedelikuga üle valada. Petturid kinnitasid, et see „suitsetab” sissetungija ruumidest välja. Tuletõrjujad kustutasid põlengu. Süütaja suhtes on algatatud kriminaalasi artikli „Huligaansetel motiividel vara tahtlik hävitamine või kahjustamine” alusel. Kuriteopaigalt korjati ära neli pooleliitrist pudelit süttiva vedeliku jäänustega.
Teine juhtum, kus üritati süüdata sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroo, oli Omskis. 21-aastasele pedagoogikakõrgkooli tudengile helistas tundmatu isik ja teatas, et petturid on talle laenu väljastanud. Kättemaksuvõimalusena pakkus ta, et tuleb Puškini tänava „pangamajja” ja paneb selle põlema. Tegelikult asus sellel aadressil sõjaväe registreerimis- ja värbamisamet. Petetud neiu lähenes märgitud hoonele, võttis välja süütevedeliku pudeli, kuid ei jõudnud seda põlema panna – politsei pidas ta kinni. Ta teatas ülekuulamisel, et ta ei kahtlustanud, et sellel aadressil asub sõjaväe registreerimis- ja värbamisamet.
Lisaks peeti Krimmis kinni vene keele ja kirjanduse õpetaja, kes üritas süüdata sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroo, kirjutab Baza. 29. juulil viskas 51-aastane Tatjana B. Feodosia komissariaadi maja Molotovi kokteiliga. Pudel kukkus asfaldile ja läks katki. Tulekahju hoonele kahju ei tekitanud. Naise pidas kinni möödasõitnud turismigrupp, milles oli kaks sõjaväelast. Pealtnägijate sõnul rääkis naine Molotovi kokteili viskamise ajal telefoniga. Kui ta tabati, karjus ta valjult telefoni: „Mind võeti kinni.”
Seejärel viidi õpetaja julgeolekuteenistusse ülekuulamisele. Nagu selgus, sai ta Telegrami kuraatoritelt, kes tutvustasid end „venemaa panga- ja õiguskaitseorganite töötajatena” ülesande sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroo põlema panna. Lisaks võttis naine laenu 3 miljonit rubla (30 000 eurot) ja kandis raha tundmatutele isikutele.
12. kremli poolt ametisse nimetatud laste õiguste volinik maria lvova-belova kinnitas 31. juulil, et venemaa on alates sõja algusest vene föderatsiooni viinud (njah, pigem küüditanud) 4,8 miljonit ukrainlast, sealhulgas üle 700 000 lapse. Lisaks väidab, et valdaval enamusel 700 000 saabunud lapsest venemaale ei olnud vanemlikku ega eestkostja järelevalvet (njah, enne tapeti vanemad ja siis küüditati lapsed). Aruandes kujundatakse need tegevused hoolikalt hea tahte humanitaarseteks žestideks. Rahvusvaheline humanitaarõigus aga määratleb tsiviilisikute sunniviisilise toimetamise okupatsioonivõimu territooriumile kui „küüditamist”. See tegevus jätkuvat seni täie hooga…
13. Ukraina presidendi administratsiooni personaliülem Andriy Yermak teatas 30. juulil, et Kiiev ja Washington alustavad konsultatsioone Ukrainale „julgeolekugarantiide” andmiseks juba 6.-13. augustil. Yermak teatas, et Ukraina julgeolekugarantiid – sealhulgas „konkreetsed ja pikaajalised kohustused, mis tagavad Ukraina võime praegu võita ja tõrjuda venemaa agressiooni tulevikus” — hõlmab ajavahemikku enne Ukraina NATO liikmeks saamist. Yermak kirjeldas julgeolekutagatisi kui „olulist eeltingimust” Ukraina taastamisel ja märkis, et julgeolekugarantiid hõlmavad rahalist toetust Ukrainale ning sanktsioone ja karistusmeetmeid venemaa vastu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
