Sõja ülevaade: 521. päev – ühes lõigus edenesid vene, teises Ukraina väed
Avaldatud: 29 juuli, 2023
Vastase kaotused. Allikas: ttps://twitter.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. juuli 2023:
Kupiansk-Kreminna rindel ühes lõigus vene pool pisu edenes, Bahmuti juures ja lõunarindel aga Ukraina. Vili, vili, vili…
1. Piiriäärsete ja rindelähedaste asulate pommitamine jätkus + Zaporižži ja Dnipro tabaamusi said.
2. Plahvatustest Ukrainaga piirnevates oblastites (Brjansk, Kursk, Belgorod) info puudus, moskvas olla üks droon jälle alla lastud ning plahvatused Rostovi oblastis.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve jätkus ning pisu vene pool Kupianskist kirdes edenes, sillapea laienemine hetkel seisab.
4. Siversk: kaudtuli ja rindejoones muutusi polnud.
5. Bahmut: Bahmutist edelas on vist mõne päeva jooksul võimalik, et kaks küla vabastatakse.
6. Donetsk: vene poole surve jätkub (küll kahanevas mahus), rindejoones muutusi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: karmid lahingud jätkusid ning kolmes kohas Ukraina edenemine jätkus.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib.
9. Peterburis Aafrika kohtumine jätkus.
10. venemaa majandus kaotab 2023. aastal 30% oma eksporditulust, ennustab vene föderatsiooni keskpank.
11. Pisu veel Ukraina viljaveost…
1. Zaporižžis teatati plahvatustest ja Dnipro linna tabas kaks Iskander-raketti. Üks neist tabas suurt kortermaja. Njah, vene pool teatas, et tabas Ukraina julgeolekuasutust. Jätkus tihe piiriäärsete ja rindelähedaste Ukraina asulate pommitamine.
2. Plahvatustest Ukrainaga piirnevates oblastites (Brjansk, Kursk, Belgorod) info puudus. Eks selle infoga on keeruline, sest kui vene pool miskit teada annab, siis mingitki infot tuleb. Vahel ka kohalike info läbi tilgub. Juba igapäevaseks on läinud moskva ümber tiirlevate droonide alla laskmine. Mis täpselt toimub, on siiski teadmata. Kas Ukraina testib vene poole õhutõrje võimekust/paiknemist, kohalikud teevad ulakust või kreml teeb nn valelipu aktsioone? Taganrogi (Rostovi oblast) tabas S-200 rakett. vene poole sõnul võttis Ukraina hiljuti kasutusele need maapealsete sihtmärkide vastu (neid pisu täiustades). Raketi lennukaugus 160-300km, sestap ulatub ka kogu Krimmi poolsaart mõjutama. Lisaks teatati plahvatusest Rostovis, kus vene poole sõnul õhutõrje poolt alla lastud S-200 rusud tabasid miskit. vene pool keelas laevaliikluse Kertsi väinas öisel ajal, kartes nii mere kui õhudroonide rünnakut aluste pihta. Mustal merel üritab vene merevägi keelustada kogu laevaliiklust Ukraina sadamate poole. Kipub arvama, et Ukraina peatselt mõnda seal seilavatest alustest kimbutama hakkab…
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianskist kirdes Lyman Pershyi küla ja Oskoli jõe vahel metsades olla vene poole sõnul mõne kilomeetri suurune edenemine. Võimalik, et sealset metsaala pidi üritab vene pool veelgi edeneda, aga mõne kilomeetri pärast seal üks väiksem jõgi ees on ning idapool asub Synkivka küla ümber tugev Ukraina kaitseliin. Karmazynivka küla juures asuvat sillapead vaatamata vene poole üritustele enam laiendada pole õnnestunud. Pingeline seis siiski jätkub. Rinde lõunalõigus oli eile rahulikum ning muutusi rindejoones ei tuvastanud. Isegi, kui vene pool siit saadab paar brigaadi Bahmuti suunale appi, siis jagub ikka veel suuremaks surveks ressurssi. Kaudtulemoona puudust siin rindel vene poolel pole ning Ukraina pole ka suutnud piisavalt tarneahelat lõhkuda. Eks põhjuseks nii torude kui seireseadmete vähesus 120 kilomeetrisel (linnulennult) rindel.
4. Siversk: vaid kaudtuli ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
5. Bahmut: põhjalõigus muutusi ei tuvastanud, kuigi üritavad mõlemad pooled. Siin lõigus on vene poole vasturünnakud läinud tugevamaks. Bahmutist edelas jätkab Ukraina väikeste sammudega edenemist ning eile tulid kõlakad, et vene pool jättis maha Andriivka ja Klisiivka ning Kurdjumivka osaliselt ning nüüd Andriivka hallis alas. Arvatavalt taanduti raudteetammi taha. Kuna vene pool olla siia „kuhjanud kokku” palju erinevaid üksusi, siis tundub, et juhtimise ja logistika korraldamisega on vene poolel keeruline ning tihe üksuste paiknemine on liialt kerge saak Ukraina kaudtuleüksustele (eks miskit ka lendavatelt objektidelt lisaks tuleb), sestap siingi lõigus on vene poole kaotuste arv kõrge. Njah, egas Ukrainagi ilma kaotusteta ole… jätkuvalt arvamusel, et suuremaks mõjuks peaks Ukraina edenema veel vähemalt 14 km ja selliste sammudega jätkates võib see ka sügiseks (september/oktoober) juhtuda, kui just miskit üllatust ei suuda Ukraina teha ja selleks peaks võimalusi siiski olema.
6. Donetsk: jätkuvalt vene poole surve jätkub, seni rindejoones muutusi toomata. Küll toimub rünnakute vähenemine, eile vist ainult otse Avdiivka ja Marinka peale prooviti. Eks kõlakaid liigub, et siitki mõni üksus olla lõunarindele nihutatud. Tundub, et Donetsk elab jätkuvalt tihedas pommisajus ning eks peab tõdema, et vahel ka Ukraina mõni löök pisu eksi läheb…
7. Lõunarinne: kõigis kolmes lõigus Ukraina surve jätkub ning vene vasturünnakud eilegi vaekaussi kallutada ei suutnud.
Berdjanski suund: Staromayorske külast idas jätkub Ukraina possakaupa edenemine ja pisu loodab, et paari järgmise küla kaitsmine läheb vene poolel keeruliseks, sest jäävad mitmelt küljelt avatuks.
Tokmaki suund: Ukraina kõva surve Robotine küla ümber jätkus ning olla siingi edenetud. Ühes lõigus Robotine külast idas Verbove suunal olla jõudnud kahe vene kaitseliini vahel isegi kuni paar kilomeetrit edasi kagu suunal. Eks ootab täpsemat infot.
Melitopoli suund: eile parandas Ukraina siingi seisu ja suutis edeneda edela poole kuni 2 km ja nüüd peaks olema silmside olulise põhi-lõuna suure maanteega Kamyanske-Melitopol ja loodab siin lõpuks Kamyanskes püsiva kõva vene kaitse langemist. Lisaks paranes Zhereb’yanky küla suunal survestamise ala.
Eks siit rindel kõige enim vene poole kurtmist tuleb, et Ukraina kaudtuld rindele ja kaitse sügavusse tuleb 24/7. Lisaks pisu üllatusega mõni vene milblogija teatab, et seetõttu olla kiirelt kahanemas juhtide arv. Ukraina kindralstaap teatas, et 247. kaardiväe õhurünnaku (VDV) rügement (7. VDV diviis) keeldus minemast lahingusse Staromayorske lähedale venemaa suurte kaotuste ja Ukraina lahinguvälja võitude tõttu. Jätkuvalt on pisu läbimurde lõhna, ei enamat veel, sest mitu tugevat kaitseliini veel ees ja väge vene poolel seni jagub. Siiski arvamusel, et kuskil miskit üllatust Ukraina veel plaanib, sest pole näinud Izjumi kandis edu toonud kergete maastikusõidukite kasutamist…
8. Herson: Antonovski sillapea püsib. Eile tuli kinnitus, et tõesti Konka jõest Ukraina väiksema dessandi üle tegi ning tundub vähemalt hetkel, et seal jalg maas. Koht asub otse Hersoni kesklinna vastas. Küll sealt edenemiseks suurt võimalust pole, sest otse edasi uus väike lisajõgi. Ka pole seal võimalik end kaitsta vene kaudtule eest, sestap peab seal olev üksus olema pidevas liikumises, kui ellu jääda tahab.
9. Tundub, et nii mitmedki Aafrika liidrid pole rahul, et Ukraina viljavedu katkes. putin hakkas muiates keerutama, et ei NATO, lääne riigid ega Ukraina taha moskvaga läbi rääkida (kaasa arvatud rahukõnelused)… see ei tundunud vist isegi teistele saalis olijatele veenev. Küll olla vist vene pool ise hädas, sest viljasaak venemaal tulevat hea, aga polevat eriti müüa kuhugi ning keegi seda normaalse hinna eest sealt osta ei tahtvat. Eks osadel Aafrika liidritel on vaid sõjalise toetuse mure, et võimul püsida.
10. venemaa majandus kaotab 2023. aastal 30% oma eksporditulust, ennustab vene föderatsiooni keskpank. Keskpanga andmetel teenivad eksportijad aastaga 414 miljardit dollarit, võrreldes 2022. aasta rekordilise 591 miljardi dollariga. Eelmisel nädalal pärast baasintressimäära otsust (aasta algusest kolmandas kord) halvenes keskpanga hinnang: veebruaris ootas keskpank eksporditulu 507 miljardit dollarit, aprillis 435 miljardi dollarit ja langetas suvel lati veel 21 miljardi dollari võrra allapoole.
Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel on venemaa naftatulud vähenenud peaaegu poole võrra (11,8 miljardi dollarini kuus). Gazpromi eksporditulu Euroopa turul on langenud 75% ja ulatub tänavu vaid 12,8 miljardi dollarini: gaasi füüsilised mahud on jõudnud tagasi 1970ndate aastate keskpaiga tasemele ja hinnad langevad.
Eelmisel aastal laekus majandusele nafta- ja gaasimüügist rekordilised 349 miljardit dollarit. Kuid praegu on olukord kiiresti muutumas negatiivses suunas, märgib Control Risks Groupi globaalse riskianalüüsi direktor Oksana Antonenko: „On selge, et aasta lõpuks halveneb makromajanduslik olukord venemaal oluliselt ja see on kindel trend.”
Nominaalselt veereb venemaa ekspordi maht tagasi 2019. aasta tasemele, kuid tegelikkuses kukub eksporditulu sissevool palju rohkem kokku. Keskpanga andmetel toimub 39% venemaa ekspordist nüüd „rublades”, mis reeglina tähendab barterkaubandust. Veel 27% makstakse „sõbralikes” valuutades, mida saab kulutada ainult riikides, kust need pärit on. Ainult 34% venemaa ekspordist langeb dollaritele ja eurodele. Ja kui see osakaal jätkub, on kõva valuuta tegelik sissevool venemaale vaid 140 miljardit dollarit – ja need on 2003.–2004. aasta tasemed.
Pankadevahelisel turul (venemaal) on valuutat juba praegu defitsiit: juulis olid turuosalised dollarite meelitamiseks valmis maksma 13% aastas ja eurode eest – 11% intressi, ütleb IC Ivolga Capitali tegevjuht Andrey Khokhrin. Võrdluseks: rublalaenud maksid kuu teisel poolel keskmiselt 7,8%.
Välisvaluutatulu sissevool väheneb ja see avaldab survet rublale. Alates aasta algusest on dollar tõusnud 28%, euro – 35% ja see pole piir – rubla võib praeguste ekspordimahtude juures langeda 100 rublani dollari kohta ja madalamale, Anton Prokudin, peaökonomist usub ettevõttes Ingosstrakh Investments.
Rubla on indikatiivne, ütleb Bluebay Asset Managementi arenevate turgude strateeg Tim Ash: eelmisel aastal hoidsid võimud jõuliselt, et demonstreerida majanduse vastupidavust sanktsioonidele, kuid nüüdseks on eelarve ülejäägid minevik ja ootamatud nafta ning gaasi tulude langused olevik.
11. venemaa kaks peamist partnerit, Hiina ja Türgi, usuvad, et peaks uuendama ÜROga sõlmitud lepingut Ukraina teravilja eksportimiseks. Kuid putin ei vastavat neile. Ta jääb oma joone juurde, nõudes, et rekordilise nisusaagiga venemaa suudab asendada Ukraina tarned. Ja pommitab Ukraina sadamaid, et hindu tõsta.
putin eirab ka Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani palveid arutada teraviljalepingu juurde naasmist, ütlesid diplomaadid The Wall Street Journalile. Nad ütlevad, et kuigi Erdoğan on viimastel nädalatel mitu korda öelnud, et kavatseb seda putiniga arutada, pole nad seni rääkinud. Türgi ametnikud kutsuvad jätkuvalt erinevate kanalite kaudu kremlit läbirääkimistesse astuma.
Ankara vihastas moskvat, kui see andis tagasi Ukrainale Aasovi pataljoni komandörid (kes pidid sõjavangide vahetuse tingimuste kohaselt jääma Türgisse sõja lõpuni) ja nõustusid Rootsi astumisega NATO-sse, teatasid diplomaadid. Need sammud on vaid üks paljudest, mida Erdoğan on pärast mais presidendiks tagasivalimist lääne suunas astunud.
Ukraina suurim klient on tegelikult Hiina, mitte Euroopa. ÜRO andmetel omandas Hiina teraviljatehingu raames 24,2% Musta mere kaudu eksporditavast teraviljast.
Türgi oli Ukraina teravilja importijate seas 3. kohal (9,9%), Egiptus, kus toiduainete inflatsioon tõusis 60%, 4. (4,7%). Arengumaadest on esikümnes ka Bangladesh ja Tuneesia. Lisaks müüb Ukraina teravilja ÜRO toiduprogrammile.
Teine fakt on kogupakkumise mõju hindadele. Varude kättesaadavus kõikjal, kus need ka poleks, hoiab ülemaailmsed hinnad madalal, aidates vaestel riikidel kulutada taskukohast raha toidu ostmiseks.
Nädal tagasi arutas asemajandusminister, Ukraina kaubandusesindaja Taras Kachka Pekingis kaubandus- ja majanduskoostöö küsimusi, sealhulgas ekspordi suurendamist ja Ukraina põllumajandustoodete tarnete mitmekesistamist Hiinasse. Pühapäeval teatas Peking ÜRO Julgeolekunõukogule, et teraviljatehing tuleb taaskäivitada, arvestades selle tähtsust ülemaailmsele toiduga kindlustatusele. Lisaks avaldati Hiina riigimeedias rida artikleid selle pikendamise vajadusest, märgib WSJ.
„Hiina annab avalikult märku, et ta tõesti soovib Musta mere teravilja algatuse jätkumist,” ütleb USA strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse toidu- ja veejulgeoleku ekspert Caitlin Welsh. Ukraina osakaal viljaturul on umbes 10% (2017–2021 keskmine väärtus). Lisaks märgib Welsh, et venemaa ei saa asendada Ukraina maisitarneid Hiinale.
Ukraina osa maailma maisi ekspordist on 15% ja venemaa – ainult umbes 2%. Hiina omandas ÜRO andmetel teraviljatehingu raames 34,2% maisist ning ostab ka suures koguses otra, teatas Ukraina teraviljaliit. Ka Egiptuse president Abdul-Fattah El-Sisi kutsus putinit reedel toimunud tippkohtumisel teraviljatehingut taasalustama, öeldes, et selle tegemine on „kriitilise tähtsusega”.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
