Sõja ülevaade: 520 päev – on läbimurde lõhna
Avaldatud: 28 juuli, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. juuli 2023:
Kupiansk-Kreminna rindel hakkas Ukraina vähendama vene sillapead (üle Zerebetsi jõe), Bahmuti juures possahaaval idapoole edenetakse ning lõunarindel on tõesti läbimurde lõhna. Jälle wagneri juht prigozin „pildil”.
1. Piiriäärsete ja rindelähedaste asulate pommitamine jätkus.
2. Plahvatuste arv Ukrainaga piirnevates oblastites (Brjansk, Kursk, Belgorod) „tavalisel” tasemel ja moskvas olla üks droon jälle alla lastud.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve viies lõigus jätkub, aga hoopis Ukraina suutis vene poole sillapead oluliselt vähendada.
4. Siversk: kaudtuli ja rindejoones muutusi polnud.
5. Bahmut: Bahmutist edelas on pool Klisiivka külas lahingud jätkuvad ning külast lõunas possakaupa edenemine jätkus.
6. Donetsk: vene poole surve jätkub, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: karmid lahingud jätkusid ning kahes kohas edenes Ukraina ning jõuti nn Surovikini kaitseliinini. Staromajorske asula vabastati.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib.
9. Aafrika tippkohtumine Peterburis läbi vene nägemuse.
10. Suht tühi putini viljalubadus.
1. Eile piirdus vene pool vaid piiriäärsete ja rindelähedaste asulate pommitamisega.
2. Plahvatuste arv Ukrainaga piirnevates oblastites (Brjansk, Kursk, Belgorod) on „tavalisel” tasemel. Seni on Belgorodi suunal kaudtuleduell suht võrdne. vene pool ootab ikka veel Ukraina suuremat reidi üle piiri.
3. Kupiansk-Kreminna: viies (ikka samad mis eelmistel päevadel) rindelõigus tugev vene surve jätkus ilma edu toomata. Küll suutis Karmazinivka küla juures olevat vene sillapead üle Zerebetsi jõe Ukraina tuntavalt vähendada. vene poole kontrolli alla pole seal enam ühki küla jäänud ning üleeilne vene poole edenemine sillapea lõunaosas sai ka tagasi löödud. Hetkel siiski veel ettevaatlikult ootel, mis siin lõigus edasi saab. Kindlasti tahab Ukraina tagasi jõuda Zerebetsi jõeni, et võtta ära lihtne võimalus vene poolel siit edeneda. Kui suur soov on aga vene poolel siin edeneda on siiski teadmata. Suuremaks pealetungiks peaks seni vene poolel ressurssi jaguma, aga võib-olla lõunarinde uudised sunnivad siitki suunalt sinna üksusi ümber suunama… kaudutlemoona puudust vene poolel pole ja jagub seda kogu rindele.
4. Siversk: vaid kaudtuli ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
5. Bahmut: põhjalõigus muutusi ei tuvastanud. Lahingud mõlema poolsete rünnakutega siiski jätkuvad. Klisiivka külas lahingud käivad, ründavad seni mõlemad pooled ja nii mõnigi küla tänav (seal majapidamisi vist isegi üle 100) käest-kätte käib. Liiguvad kõlakad, et külas olla vene poole kaotused suured. Küll edeneb Ukraina külast lõunas ja kipub arvama, et Kurdjumivka kaitsmisega läheb sel nädalal vene poolel raskeks. Eks nad raudteetammi taga loodavad kaitset pidama saada. Kuna siin on initsiatiiv Ukraina käes, siis siit vene pool üksusi mujale appi saata ei saa, pigem tekib peatselt vajadus hoopis täiendavaid reserve juurde tuua. Mitmes lõigus tuleb vene poole kurtmist, et juba kuid on enamus vene üksusi eesliinil ilma puhkuseta. Pisu on tunda soldatite ja väiksemate üksuste juhtide rahulolematust kõrgema juhtkonna suhtes. Juba teist päeva üritab vene pool tugevamate rünnakutega rinde lõunalõigus (Kurdjumivkas 6-8 km lõunas) muuta jõudude tasakaalu aga seni see neile edu toonud pole.
6. Donetsk: jätkuvalt vene poole surve jätkub seni rindejoones muutusi toomata.
7. Lõunarinne: ikka osa infot vene poolelt, sest Ukraina kipub kohati liialt üldistavaks jääma.
Berdjanski suund: Staromayorske küla eilse seisuga on Ukraina kontrolli all. Olla veel külast põgenev soomukite kolonn valusalt pihta saanud. Kogu edenemine oli 2,5 km lõuna suunas.
Tokmaki suund: Ukraina kõva surve Robotine külast kirde pool suunaga kagusse jätkus ning jõuti seal nn Surovikini liinini. Seal esmalt sügav tankitõrjekraav ja seejärel „draakonihammaste” liin. Küll kurdab vene pool, et enne seda liini oli juba tugev kaitsevöönd koos paari kilomeetri sügavuste miiniväljadega ja sealt olla Ukraina selles lõigus juba läbi murdnud. vene poole mure tõus, et rinne hakkab kokku kukkuma on tuntav. Isegi mõni vene poole milblogija muutus oluliselt murelikumaks. Juba süüdistatakse (nii mõned vene üksuste juhid kui blogijad) vene kaitseministeeriumi, et siinse üksuste juhi kindral popovi maha võtsid. Ukraina tihe kaudtule töötlus jätkus kuni Tokmakini. Hetkel ettevaatlikult optimistlik Ukraina edenemise suhtes. Rõõmustamiseks siiski seni alust pole, sest uusi kaitseliine ja üksusi veel vene poolel jagub ning seniste arengute juures kipub pigem septembriks suuremaid murranguid ootama.
Kuidas kreml reageerib muutustele Bahmuti juures ja lõunarindel on küll teadmata, aga eks võimalusi palju. Seni küll juba alates eelmisest sügisest oodanud uut mobbi lainet, aga võib-olla on see peatselt õhus. Vangide aktiivne värbamine ja ka uute lepinguliste vabatahtlike lisandumine siiski jätkub, aga mitte nii suures koguses, et rindel surnute/haavatute kaotusi asendada. Kuna Ukraina ulatub oma kaudtulega kaugemale ja omab lahinguväljast paremat ülevaadet, siis hetkel ei näe vene poolel võimalust vähendada enda ülioluliste sihtmärkide (ikka kaudtule üksused, insenertehnika, seireseadmed ja juhtimispunktid) kaotuste jada.
Melitopoli suund: rindejoone muutusi ei tuvastanud ning kontaktidest info puudus.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib. Tuli kõlakas, et sealt olla üle Konka jõe teinud Ukraina miskit dessandi või reidi vene poole kaitse sügavusse kuni 2,5 km Oleskhi küla juures. Konka on Dnepri lisajõgi asub selle idaküljel. Eks ootab siis uudistele kinnitust.
9. Paneb siia vene poole nägemuse Aafrika suunalisest tippkohtumisest Peterburis kaasamõtlemiseks:
Zimbabwe president Emmerson Mnangagwa toetas sõjalist erioperatsiooni Ukrainas ja ütles, et väljendab solidaarsust venemaa tegevusega. putin soovis omakorda edu Mnangagwale ja edu tema parteile 23. augustil Zimbabwes toimuvatel valimistel.
Mosambiigi presidendi Filipe Nyusiga peetud läbirääkimiste osana märgiti 2023. aasta jaanuari-aprilli jooksul kaubavahetuse kasvu 35 protsenti, eriti gaasi tootmise, uuringute, elektri, põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas. Lisaks tänas vene föderatsiooni presidenti oma riigi toetamise eest Mosambiigi valimisel ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks, samuti koostöö eest kaitsesektoris.
Burundi president Evariste Ndayishimiye toetas ametlikult venemaa nägemust ÜRO Julgeolekunõukogu reformist ja Aafrika esindatuse laiendamisest organisatsioonis. Ühtlasi nimetas ta vene föderatsiooni Burundi liitlaseks ning teatas riikidevahelise koostöö tugevdamisest sõjalises sfääris.
putin andis läbirääkimistel Aafrika Liidu esimehe Azali Assoumaniga teada liidu suurtest võimalustest liituda G20 organisatsiooniga.
Assumani omakorda tänas venemaad kontinendi toetamise eest julgeoleku ja energeetika vallas ning ÜRO Julgeolekunõukogu reformimise eest.
Uganda president Yoweri Museveni teatas lepingu sõlmimisest venemaa föderatsiooniga tuumaelektrijaama ehitamiseks ning kutsus ka venemaa ettevõtteid osalema riigi naftavarude uurimisel ning fosfaatide ja ammoniaagi tootmises elektripatareide jaoks.
Läbirääkimiste raames Egiptuse presidendi Abdel Fattah al-Sisiga arutati Ed-Dabaa tuumajaama projekti ja venemaa tööstustsooni projektiga seotud küsimusi Suessi kanali piirkonnas.
Etioopia peaminister Abiy Ahmed ja putin allkirjastasid dokumentide paketi, millest huvitavamad on valitsustevaheline infoturbe leping ja aatomienergia kasutamise alase koostöö teekaart.
Njah, esmalt lubab putin paljut seda, mis pole tema võimuses. Eks ei suuda ta mõjutada, kes võetakse G20 liikmeks, teiseks ei paista neil jooksvalt olevat piisavalt rahalisi vahendeid erinevate projektide rahastamiseks Aafrikas ning uute relvade müümisega ka kitsas käes ning pigem neid sealt tagasi ostetakse. Küll kipub olema ootel Hiina seisukohaga, sest mitmes kohas kisub neil venemaaga huvi Aafrikas ristuma. Ka on suht sisutühi putini lubadus (varasem), et saadab ise Aafrikasse tasuta vilja, sest kogused liialt väikesed rahuldamaks Aafrika riikide vajadusi.
Egas väga imestanud, kui selgus, et kohtumisel osales ka wagneri juht prigozin.
10. Väike kommentaar uudisele, et mitmed endised olulised USA võtmeisikud peavad mitteametlike läbirääkimisi venemaa suunal. Selliselt läbirääkimised käivad enamasti isiklikul initsiatiivil ja ametlik pool hoiab arengutel silma peal. Eks vihjed, nükked ja mudimised ole vist selle suuna iseloomustamiseks sobilikud. Paanikat siiski tundma ei pea, sest selline tegevus käib jooksvalt üle maailma ehk siis tavaline lobitöö.
11. Ikka paneb selle putini viljauudise ka loosse: Peterburi tippkohtumisele tulnud Aafrika poliitikute teraviljavarude küsimus on üks olulisemaid. putini tasuta viljatarnete pakkumine kuuele riigile (mida võib pidada venemaa sõpradeks) on venemaa koguekspordi ja aafriklaste vajadustega võrreldes imepisike. Nad nõuavad lepingu jätkamist Ukrainaga.
Selle probleemi lahendamine tuleks „teha prioriteediks”, ütles kõiki mandri riike ühendava organisatsiooni Aafrika Liidu esimees Azali Assoumani RIA Novostile. Tippkohtumisel osalejad kavatsevad putiniga arutada teraviljatehingu jätkamist, kuna „tagajärjed mõjutavad kogu maailma ja eriti Aafrikat sotsiaal-majanduslikes küsimustes,” ütles Peterburi saabunud Assumani. „Tegelikult olla kõigi prioriteet, et nad seal [Ukrainas] sõja lõpetaksid. Vahepeal seda ei juhtu, ma arvan, et teravilja ja väetiste probleem puudutab kõiki. Räägime sellest Peterburis, arutame seda [viljatehingut] putiniga, et näha, kuidas saaksime seda lepingut taaskäivitada.”
Ukraina teravilja tarned, isegi kui seda otse Aafrikasse ei ekspordita, võimaldavad hoida turuhindu vastuvõetaval tasemel. Lisaks ostab osa Ukrainast pärit teraviljast ÜRO toiduprogramm, mis seejärel jagab selle vaeste riikide elanike vahel laiali. Vahepeal, alates juuli keskpaigast, mil sai selgeks, et venemaa ei uuenda oma osalust teraviljatehingus, on nisu hind tõusnud üle 15%. Eriti tugev hüpe (kasv ulatus 22%) toimus pärast seda, kui Musta mere Odessa ja Nikolajevi sadamaid pidevalt tulistama hakanud vene väed tabasid Doonau jõel asuvat Reni jõesadamat. Doonau tee Rumeeniasse on alternatiivne Ukraina teravilja tarnimise marsruut, mille kaudu Kiiev kavatses eksporti suurendada.
“„Lõbusalt (ja väga sümboolselt), aga vahetult enne venemaa-Aafrika tippkohtumist pommitab venemaa seda sadamat, mis peaks kaasa tooma veelgi suurema toidupuuduse ja toidukriisid nendes (Aafrika) riikides,” ütleb Ameerika Ühendriikide Aafrika Strateegiliste Uuringute Keskuse analüüsidirektor Joseph Sigle.
Samas ütles putin, et venemaa „on suuteline asendama Ukraina teravilja nii kaubanduslikult kui ka tasuta, seda enam, et sel aastal ootame taas rekordsaaki”.
putin teatas tippkohtumisel venemaa valmisolekust tarnida järgmise 3-4 kuu jooksul „tasut”” 25 000-50 000 tonni teravilja kuuele riigile – Burkina Fasole, Zimbabwele, Malile, Somaaliale, Kesk-Aafrika Vabariigile (KAV), Eritreale.
Huvitaval kombel ei hääletanud nad kõik peale Somaalia ÜROs resolutsioonide poolt, mis mõistsid hukka venemaa sissetungi Ukrainasse ja nõudsid vene vägede väljaviimist. Lisaks tagab Mali ja Kesk-Aafrika Vabariigi valitsuste julgeoleku wagner.
putin rõhutas plenaaristungil esinedes ka seda, et venemaa annab olulise panuse ülemaailmsesse toiduga kindlustatusse ning on kindel ja vastutustundlik rahvusvaheline põllumajandustoodete tarnija, kuna tema osakaal maailma nisuturul on 20%, ja Ukraina. on alla 5%.
Tegelikult on Ukraina osakaal umbes 10% (keskmine väärtus aastatel 2017-2021). Lisaks müüb ta muid teravilju: näiteks maailma maisiekspordis on tema osakaal 15%, venemaa aga vaid umbes 2%.
Sotsiaal- ja majandusanalüütiku Sergei Šelini sõnul on venemaa peamised ekspordiartiklid Aafrika riikidesse toiduained (4,3 miljardit dollarit) ja relvad (2,5 miljardit dollarit). Veelgi enam, peaaegu pooled tarnetest, mis 2022. aastal ulatusid 15 miljardi dollarini, saavad vaid kaks riiki – Egiptus (4,2 miljardit dollarit; peamiselt teravili) ja Alžeeria (3 miljardit dollarit; relvad ja teravili).
putini lubatud 25 000-50 000 tonni teravilja igast kuuest riigist on kokku umbes 40-80 miljonit dollarit (kui rääkida nisust, siis Chicago börsi praeguse hinna 7,25 dollari buššeli kohta). Ehk 0,5-1% kogu venemaa ekspordist ülejäänud Aafrikasse (7,8 miljardit dollarit).
Lisaks on see vaid 0,3-0,6% kogu venemaa nisuekspordist 2022-2023 põllumajandusaastal, mis USDA andmetel ulatus 45,5 miljoni tonnini.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
