Sõja ülevaade: 519. päev – Ukrainas võimalik läbimurre, suur raketirünnak
Avaldatud: 27 juuli, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. juuli 2023:
suurem raketirünnaku laine Ukraina linna suunal ja võimalik läbimurde algus lõunarindel ning vene pool nihutab oma laevastikku Odessa-Bosporuse väin laevateele lähemale.
1. Eile õhtul suurem raketirünnak Ukraina linnade suunal.
2. Plahvatuste arv Ukrainaga piirnevates oblastites (Brjansk, Kursk, Belgorod) tegi tugeva kasvu.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve viies lõigus jätkub, vene poole sillapea üle Zerebetsi jõe laienes 12 km laiusele ning vist Ukraina sai kontrolli kahe küla üle tagasi.
4. Siversk: kaudtuli ja rindejoones muutusi polnud.
5. Bahmut: Bahmutist edelas on pool Klisiivka küla Ukraina kontrolli all ning possakaupa edenemine nii Bahmutist põhjas kui edelas jätkub.
6. Donetsk: vene poole surve jätkub, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: karmid lahingud jätkusid ning kahes kohas edenes Ukraina ning räägitakse läbimurde algusest.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib.
9. venemaa riigikohtu otsuse järgi Ukraina sõjas osalemine vabastab karistuse kandmisest.
10. Pisu taustaks vene rinde taga toimuvast…
11. Pisu Põhja-Koreast.
12. venemaa loodab algatada ristikäiku dollari vastu, aga see tundub siiski suht lootusetu võitlus…
13. kremli ambitsioonikad plaanid muuta venemaa osaks uuest „siiditeest” Hiinast Euroopasse on läbi kukkumas.
14. vene laevastik läheneb Odessa-Bosporuse väin laevateele.
1. Eile toimus esmalt paari tiibrakettiga rünnak lõunaajal, mis alla lasti ja õhtul läks Ukraina poole teele suur ports erinevat tüüpi rakette. Ukraina õhutõrje lasi alla 3 tiibraketti Kalibr, 36 tiibraketist Kh-101 33. Pisu muutis vene pool taktikat arvatavalt soovist muuta rakettide teekonda (et neid oleks keerulisem tuvastada/alla lasta) lasi välja Mustalt merelt (kuskil Krimmi ja Ussisaare vahel) 4 raketti Kh-47 Kinzhal. Seni puudub info, et need oleks alla lastud. Lisaks pommitati S-300-ga Ussisaart. Lvivi oblastis, Žitomõri kandis, Hmelnitski ümber toimusid plahvatused. Tundub, et Kiievi suunal olnud raketid lasti alla. Vene pool väidab, et tabati Starokostjantõnivi lennubaasi Hmelnõtski oblastis. Eks päev toob selgust. Eile oluliselt väiksemas mahus jätkas vene pool Ukraina piirilähedaste asulate pommitamist.
2. Plahvatused Ukrainaga piirnevates oblastites (Brjansk, Kursk, Belgorod) läksid kõrgele tasemele tagasi ja tundub, et seekord oli Ukraina poole lööke üle piiri rohkem kui vene kaudtuld vastupidises suunas. Krimmis (Sevastopolis ja Krasnoperekopskis) kuuldi plahvatusi. Miks suleti üks sõidusuund eile päeval Kertsi sillal on teadmata.
3. Kupiansk-Kreminna: viies rindelõigus tugev vene surve jätkub. Kupianskist kirdes ja Novoselivske küla (Svatove-Kupiansk maanteel) ümber lahingud jätkusid ilma rindejoones muutusi toomata. Küll jätkab vene pool enda sillapea laiendamist Karmazõnivka küla lähedal. Eile tuli väga vastuolulist infot. Ukraina teatas, et ühtki küla kaotanud pole. Njah, tundub siiski, et vähemalt kaks neist eile õhtust hallis alas (olla Ukraina vasturünnak õnnestunud) ning Nadija seni vene poole kontrolli all. Tänu Ukraina vasturünnakule lükati paar kilomeetrit vene üksusi sillapea põhjapoolsel lõigul tagasi. Küll suutis vene pool sillapea lõunalõigus edeneda u 2 km nii sügavuti kui lõuna poole. Sealt õnneks tugevaid maanteid lääne poole ei lähe. Pingeline olukord siiski jätkub ja kipub arvama, et siia veel vene pool üksuseid juurde lükkab, kuigi seda suunda eriti perspektiivikaks ei peaks. Torske ja Kreminnast edelas asuvas metsaalas lahingud jätkusid ilma rindejoones muutusi toomata. Sellel rindel on aktiivsem vene pool ja ressurssi rünnakute intensiivistamiseks peaks vene poolel veel jaguma. Ka kaudtulemoona jagub ning siin piirkonnas kipub seni arvama, et kaudtule üksuste vahekord 1:10 vene poole kasuks.
4. Siversk: vaid kaudtuli ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
5. Bahmut: põhjalõigus muutusi ei tuvastanud, vene pool päevas mõned vasturünnakud teeb ja mingid uued possad olla Ukraina saanud. Kogu Klisiivka küla pole veel Ukraina oma kontrolli alla saanud. Küll lisandub siingi uusi hõivatud possasid. Saadakse nii vange, maha jäetud relvi kui laskemoona. Tundub, et nii jätkates võib augusti lõpu poole minna Bahmuti linnas vene poolel keeruliseks.
6. Donetsk: jätkuvalt vene poole surve jätkub seni rindejoones muutusi toomata. Küll langes rünnakute arv oluliselt. Põhjust ei tea. Väge nagu peaks jaguma suuremaks surveks. Võimalik, et on hakatud üksusi saatma lõunarindele… päris tugev on ikka vene poole kurtmine Donetski ja selle ümbruse pommitamise pärast ning ikka süüdistatakse Ukrainat terrorismis, vandalismis, hoolimatuses jne.
7. Lõunarinne: jälle päev, kus info väga vastuoluline. Karmid lahingud jätkusid ning tundub, et miskit läbimurde algust võis eile pisu olla.
Berdjanski suund: Ukraina üksused sisenesid Staromayorske külasse, saadi isegi vange. Külast ida pool olla eile olnud tugevam Ukraina rünnak üle põldude. Isegi vene poole info kõigub, max oli, et 80 ühikut soomust ründas ja väikseim u 20 ühikut. Sama seis ka kaotustega. Küll kinnitas Ukraina, et need numbrid tõesed pole. Seni vene pool enda väidete kinnituseks ühtki pildi ega videokildu näidanud pole. Pisu edenemist Ukraina poolel siiski kirja läks.
Tokmaki suund: siin tegi kõvema rünnaku Robotine külast kirde pool suunaga kagusse Ukraina pool ja tundub, et suudeti kuni 2,5 km sügavusse vene esmasesse tugevamasse kaitseliini mõra lüüa. Eks päev toob vast rohkem selgust.
Melitopoli suund: rindejoone muutusi ei tuvastanud ning kontaktidest info puudus.
Erinevad analüütikud arvavad, et Ukraina suurem vastupealetung eilsega algas. Jääks ise veel pisu tagasihoidlikuks. Eriti pole nõus ka arvamusega, et järgmised vene kaitseliinid on alamehitatud. Küll nõustun sellega, et osa tagapool asuvatest üksustest koosnevad mobiliseeritutest ning uutest vabatahtlikest, kelle väljaõpe, moraal ja varustus jätab pisu soovida. vene pool kurdab, et Ukraina kaudtuli nii rünnakusuundade eelnevaks töötlemiseks kui pidevaks töötluseks on tihe ja valus ning kipuvad näppu vibutama oma sõjalise juhtkonna poole, et Ukraina kaudtule üksusi ei suudeta maha suruda. Seni jätkub vene poole kaudtule üksuste kiire kahanemine. Eks rindele jõuab järjest vanemaid haubitsaid, aga kust neile väljaõppinud kahuriväelasi võetakse ja kui palju on veel nende õpetamiseks instruktoreid on, on hetkel vähemalt endale selguseta. Küll on vene kahuriväelased ära õppinud, et kahurite (ka iseliikuvate surutükkide ja raketisüsteemide) juures ei magata.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib.
9. vene föderatsiooni ülemkohus leidis, et Ukrainaga sõjas osalemine on põhjus kriminaalkaristusest vabastamiseks, kirjutab Kommersant. Sellisele järeldusele jõudis sõjaväelaste asjade kohtunike kolleegium kahe hukkunuga õnnetuse eest vangi mõistetud kapral Vladislav Ustinovi kassatsioonkaebust arutades. Kohus viitas asjaolule, et kuriteo toimepanemisest on möödas üle pooleteise aasta ning praegu „täidab süüdimõistetu SVO („erioperatsiooni”) tsoonis lahinguülesandeid”, mis tähendab, et ta „on lakanud kujutamast ohtu „ühiskonnale”.”
Habarovski garnisonikohus mõistis Ustinovile 2022. aasta mais kaks aastat kolooniat kahe inimese surmaga lõppenud õnnetuse eest. Ta esitas kaebuse, kuid apellatsiooni- ja kassatsiooniastmed jätsid otsuse jõusse. Seejärel kaebas Ustinov riigikohtusse.
Amet asus sõjaväe poolele, viidates kriminaalkoodeksi paragrahvile 80.1, mille kohaselt on esmakordselt väikese või keskmise raskusega kuriteo toime pannud isik karistusest vabastatud, kui ta „olukorra muutumise tõttu” või kui tema toime pandud kuritegu „lakkas olemast sotsiaalselt ohtlik”. Määruses rõhutati ka, et Ustinov tunnistas oma süüd täielikult ja kahetses, aitas aktiivselt kaasa uurimisele ning hüvitas vabatahtlikult hukkunute omastele tekitatud kahju summas 2,5 miljonit rubla (25 000 eurot). Lisaks märkis kohus sõjaväelase „erilisi isiklikke teeneid” teenistuse ajal, mille eest talle omistati astme võrra kõrgem auaste kui see peaks olema ning tõi välja kaprali positiivse iseloomustuse komandöride poolt.
Ustinovi kaitsja Sergei Bizjukini sõnul saavad kohtud nüüdsest aktiivsemalt kasutada kriminaalasjades süüdistatavate osalemist sõjas Ukrainaga kergendava asjaoluna või karistuse läbivaatamise alusena. Advokaat juhtis tähelepanu asjaolule, et ta püüdis oma kaitsealuse kriminaalvastutusele võtmist peatada seoses madalama astme kohtute poolt toime pandud menetlusrikkumistega, kuid lõpuks vabanes Ustinov karistusest just sõjas osalemise tõttu. Riigikohus tegi paar päeva pärast seaduse jõustumist otsuse kergemate kuritegude eest kriminaalvastutusest vabastamise kohta kaitseministeeriumiga sõlmitud lepingu korral, kuid kaprali suhtes seda kohaldada ei saanud, kuna õnnetusjuhtum oli siis, kui ta juba lepingu alusel teenistuses oli.
„Eesliinil on terav isikkoosseisu puudus, seega aitab kontrollitud kohtusüsteem kõigest jõust. See loob pretsedente, millele madalama astme kohtud peaksid seejärel keskenduma,” ütles advokaat Aleksandr Popkov, kes töötas varem sõjaväeprokuratuuris uurijana. Ta usub, et Ustinovi juhtum on „kooskõlas riigi praeguse poliitikaga” vangide värbamise ja uurimise all olevate rindele lahkumisega.
10. Isehakanud Luganski rahvavabariigis (okupeeritud ala, edaspidi LPR) Tšervonopopovka küla lähedalt leiti ajateenija surnukeha, mille kaelas olid silmuse jäljed. Hukkunu oli 35-aastane Irkutski elanik Aleksander, kes viidi sõtta 2022. aasta oktoobris, kirjutab People of Baikal. Ta teenis üksuses Storm 90. tankidiviisis. Tema venna Sergei sõnul lahkus Aleksander koos kolme kolleegiga märtsis sellelt kohalt, kuna neil „hakkas kaevikus jõude istumisest igav”. Sõjaväelased lahkusid okupeeritud Aleksandrovskisse, üürisid seal korteri ja tarvitasid alkoholi, kus nad peeti kinni ja viidi LPR komandatuuri.
Selle aja jooksul helistas ta mitu korda oma vennale, paludes tal end päästa. „Ta anus sõna otseses mõttes: „Liikuge kiiremini, ma ei jää siin ellu”,” ütles Sergei.
Aleksander ütles, et komandandiametis oli ta sunnitud allkirjastama paberid, mis kinnitasid, et ta lasi väidetavalt õhku tsiviilauto ning sellest keeldumise eest vihjati, et ta võib „kadunuks jääda või kogemata surra – minna ümber nurga ja mitte tagasi tulla”. Mobiliseeritu ei kirjutanud millelegi alla ja nad lasid ta lahti, kuid ei andnud talle passi ega sõjaväetunnistust. Kolm päeva hiljem helistas Aleksander Sergeile, ütles, et on jälle komandandi kabinetis ja teda juhitakse teadmata suunas. Pärast seda ühendus katkes.
Kuu hiljem sai mobiliseeritute pere kaitseministeeriumilt teate. Seal oli kirjas, et ta suri märtsi lõpus Tšervonopopovka küla lähedal, kuid „surm ei olnud seotud teenistuskohustuste täitmisega”. Meditsiinilises aruandes on kirjas, et sõjaväelane suri „mehaanilise lämbumise tõttu kaelaorganite silmusega pigistamisest”. Omaksed otsustasid kirstu enne matuseid avada ja nägid Aleksandri kaelas kägistamisele iseloomulikku soont. Lisaks oli mobiliseeritu põsel lõikehaav, kätel olid sinikad ja marrastused. Seda kinnitavad fotod surnukehast, mille väljaanne sai hukkunu perekonnalt. Sergei ütles, et ei usu oma venna enesetappu ja soovib tema surma uurimist.
Tegemist on LPR-is teise Irkutski oblastist mobiliseeritud inimese surmajuhtumiga. Juunis teatati, et Viktor Petrov leiti pooduna sõjaväekomandatuuri kasarmust. Kuidas ta täpselt suri, pole täpselt teada. Lahkunu ema sõnul helistasid nad teineteisele tema surmaeelsel õhtul. Siis jõi Petrov koos kolleegiga. Hiljem sai ta viimase sõnadest teada, et sel õhtul jäi poeg oma ülemuse Aleksandr Sergovitšiga kahekesi. Mobiliseeritu kolleeg läks magama ja 30-40 minuti pärast äratati ta ja öeldi, et Petrov poos end üles.
11. Põhja-Korea (KRDV) jätkab riigikassa täiendamist venemaa kulul, müües neile relvi sõjaks Ukrainaga, kirjutab Bloomberg. USA valitsus märkis, et moskva on enim huvitatud 152-mm suurtükimürskudest. Need sobivad kokku nõukogudeaegsete relvadega, mida rindel aktiivselt kasutatakse. Jamestowni fondi uurimisrühma sõnul kulutab vene armee iga päev tuhandeid selliseid mürske, mis tõi kaasa nende puuduse ning KRDV-l on miljoneid varus. Kaitseminister šoigu käis 25. juulil visiidil Põhja-Koreas. See on venemaa kaitseministri juhitud delegatsiooni esimene visiit KRDV-sse nõukogudejärgsel perioodil.
Bloomberg Newsi arvutuste kohaselt, kui Põhja-Korea müüks mürsud 1000 dollari eest, oleks 250 000 mürsu müük umbes 1% tema SKTst. See on konservatiivne hinnang, kuna suur nõudlus on hinda tõstnud: NATO vägede kasutatavad 155 mm mürsud maksavad umbes 3000 dollarit tükk. 2022. aastal lasi Põhja-Korea välja üle 70 raketi ja võis kulutada sellele rohkem kui 1 miljard dollarit, mis on ligikaudu 4% tema 25 miljardi dollari suurusest majandusest. „Põhja-Korea haarab kinni võimalusest vabaneda vananenud laskemoonavarudest märkimisväärse juurdehindlusega,” ütles relvaekspert Jost Olymans.
Juunis teatas ÜRO, et pärast teravilja tarneid alustas venemaa esimest korda pärast 2020. aastat nafta saatmist Põhja-Koreasse. Riigid taastasid ka raudteeühenduse, mida polnud ligi kolm aastat. See võimaldab Põhja-Koreal sanktsioonidele vastu seista ning oma tuuma- ja muud arsenali üles ehitada. Riigil on juba piisavalt relvi Lõuna-Korea ja Jaapani ründamiseks ning ta jätkab oma sõjalise programmi laiendamist. Põhja-Korea katsetas kevadel uut mandritevahelist ballistilist raketti, mis oli mõeldud USA mandriosa tabamiseks.
„vene sõda Ukrainas sunnib Kim Jong-uni tõenäoliselt olema agressiivsem,” ütles Soulis asuva Ameerika Ühendriikide julgeolekukeskuse vanemteadur Dooyeon Kim. Ta märkis, et venemaa ei ole täitnud oma sanktsioonidest tulenevaid kohustusi vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele, mistõttu piirangud ei tööta korralikult, võimaldades Pyongyangil jätkata tuumarelvade arendamist ja käituda provokatiivselt.
Umbes 15 aastat relvamüügikeelu all olnud Põhja-Korea eitab selliseid tarneid venemaale. Sellegipoolest ütles USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby varem, et moskva sai Pyongyangist „märkimisväärsed” suurtükimürskude partiisid – laskemoon saadeti Lähis-Ida riikidesse tarnimise varjus venemaale. Valges Majas räägiti ka wagneri varustamisest Põhja-Korea relvadega.
Lisaks venemaale aitab Põhja-Koread Hiina. Pyongyang on sanktsioone rikkudes omandanud tänavu veel kuus kaubalaeva. Nelja neist nähti Hiinas, kus nad läksid raua ja söe järele, kirjutas NK News. Bloombergi andmed näitavad, et alates märtsist on Hiinas vähemalt korra sildunud viis ÜRO tuvastatud laeva. Lisaks kasutab Põhja-Korea küberkuritegevust sissetulekuallikana. Nii USA kui ka Lõuna-Korea on süüdistanud Kim Jong-uni režiimi häkkerite paigutamises üle maailma, et rahastada nende relvaprogramme. Nad ütlevad, et sellised „spetsialistid” saavad välismaal teenida kuni 300 000 dollarit aastas, sageli kaugjuhtimise teel võltsitud või varastatud identiteediga vabakutseliste platvormide kaudu. Häkkerid korraldavad ka küberrünnakuid, et varastada krüptoraha. See aitas Põhja-Koreal teenida 2022. aastal umbes 1,7 miljardit dollarit.
Küberkuritegevus, venemaa ja Hiina abi tagavad majanduse toimimiseks piisava stabiilsuse, võimaldades Kimil jätkata väljakutseid rahvusvahelisele üldsusele. „Põhja-Koreal õnnestub alati leida viis ellujäämiseks,” ütleb Viini avatud tuumavõrgu piirkonnajuht Rachel Minyoung Lee, kes töötas CIA ettevõttes analüütikuna. Tema sõnul „ei ole märke, et Kim Jong-un naaseb lähitulevikus tuumarelvastuse piiramise läbirääkimistele.”
Njah, just eile kirjutasin, kuidas kremlile kiideldi, et relvastuse tootmine olla kasvanud venemaal 10-kordseks… lisaks tuli eile infokild, et Myanmarist olla juba vene pool kaudtulemoona toonud…
12. venemaa kavatseb teha koostööd Aafrika riikidega dollari nõrgendamiseks, ütles vene välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova kolmapäeval. Tema sõnul kasutab USA dollarit „oma agressiooni realiseerimise vahendina” ja saavutamaks eelist võitluses. „Usume, et on vaja töötada USA dollari kui praktiliselt monopoolse arveldusvahendi ja reservvaluuta nõrgenemise suunas,” vahendab RIA Novosti zahharova sõnu. Märtsis nimetas venemaa välisministeerium välispoliitika planeerimise osakonna direktori aleksei drobinini nimel dollarit „usalduspaberiks”, mille usaldusväärsust diplomaadi sõnul „õõnestasid” Lääne sanktsioonid venemaa vastu.
„Ameerika valitsus ei maksa kunagi tagasi selle riigi galopeerivat riigivõlga, mis ületas hiljuti 31 triljoni dollari piiri,” ütles drobinin ja lisas, et dollar on kaotamas oma rolli rahvusvaheliste arvelduste, säästmise ja investeeringute vahendina.
Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel langes 2023. aasta esimese kvartali lõpus dollari osakaal maailma valuutareservides 2016. aasta 65%-lt 59%-le. Keskpankade tegelikud investeeringud USA valuutasse kasvasid aga samal perioodil ligi kolmandiku võrra – 5,1 triljonilt dollarilt 6,6 triljonile dollarile.
Sestap arvab, et nii lootusrikkas kremlil siiski olla ei tasu…
13. kremli ambitsioonikad plaanid muuta venemaa osaks uuest „siiditeest” Hiinast Euroopasse kukuvad läbi. Transiitliikluse maht Hiinast Euroopa Liitu mööda Trans-Kaspia rahvusvahelist transporditeed (TITR), mis kulgeb ümber venemaa läbi endise NSV Liidu vabariikide territooriumi, kasvas 2023. aasta esimesel poolel 77% ja ulatus 1,3 miljoni tonnini. Sellised andmed esitati DKN-i sõnul Kasahstani ja Aserbaidžaani raudteeadministratsioonide juhtide kohtumisel Kasahstani kaubasaatjate ja eksportijatega.
Hiinast pärinev kaup läbib Kasahstani, Kaspia merd, Aserbaidžaani ja Gruusiat, kust tarnitakse kaupa meritsi läbi Türgi Euroopa riikidesse. Juuni lõpus allkirjastasid Kasahstani, Gruusia ja Aserbaidžaani riiklikud raudtee-ettevõtjad ühisettevõtte lepingu, et kiirendada trassi arendamist, mis on muutunud Hiina ettevõtetele alternatiiviks transiidile läbi venemaa. Ühtne logistikaettevõte lihtsustab konteinerite transpordiprotsesse ja vähendab Hiina kaupade tarneaega Euroopa turule 10-15 päeva võrra, ütles Kasahstani peaminister Alikhan Smailov pärast visiiti Gruusiasse.
Transiit Hiinast Euroopasse läbi venemaa langes eelmisel aastal 30%, hindas Infoline Analyticsi tegevjuht Mihhail Burmistrov varem. UTLC ERA (vene Raudtee, valgevene ja Kasahstani raudteede ühisettevõte) läbiviidud liiklusmaht hakkas juba sõja esimestel kuudel järsult langema.
Kui jaanuaris oli see 57 827 TEU-d (vastab 20-jalasele konteinerile), siis aprillis vaid 31 987 TEU-d. „Hiina jätkab tarneid venemaa kaudu mööda raudteed valgevenesse, kuid on selge, et Euroopa ei suuda nähtavas tulevikus praktiliselt läbi venemaa kaupa Hiinasse vedada,” märgib Burmistrov.
14. NATO lubas tugevdada Musta mere jälgimist pärast venemaa taganemist teraviljatehingust ja ähvardusi Ukraina sadamatesse suunduvate laevade ründamisega. Seda öeldakse ploki veebisaidil avaldatud pressiteates. Kolmapäeval toimus NATO nõukogu istung, mille kutsus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski palvel kokku NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Selle tulemusena otsustasid bloki riigid, et venemaa ohud tekitavad piirkonnas võimalike valearvestuste ja eskaleerumise riske ning piiravad tõsiselt ka meresõiduvabadust. Varem teatas vene föderatsiooni kaitseministeerium, et nad peavad kõiki Ukraina sadamatesse suunduvaid laevu sõjalisteks sihtmärkideks. Enne seda hoiatas venemaa välisministeerium, et võtab Mustal merel ohutu meresõidu garantiid tagasi ning kreml ähvardas „sõjaliste riskidega”, kui vilja eksporditakse ilma moskva nõusolekuta.
Selle tulemusena otsustas NATO suurendada Musta mere järelevalvet. „NATO ja liitlased tugevdavad Musta mere piirkonnas jälgimist ja luuret, sealhulgas merepatrull-lennukite ja droonide poolt,” seisis alliansi avalduses. „venemaa tegevus kujutab endast olulisi riske ka Musta mere piirkonna stabiilsusele, mis on NATO jaoks strateegilise tähtsusega,” ütles Stoltenberg teates.
Juba olla vene laevastik osade alustega lähenenud Odessa-Bosporuse väina laevateele…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.









