Sõja ülevaade: 518. päev – rindel edenesid nii vene kui Ukraina pool
Avaldatud: 26 juuli, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. juuli 2023:
vene pool edenes Kupiansk-Kreminna rindel 5kmx10km alal ning sai enda kontrolli alla kolm pisemat küla, Bahmutist edelas jätkab tublisti edenemist Ukraina, Donetski rindel muutusi polnud, vene poole kinnitusel pisu kahes kohas lõunarindel Ukraina edenes ning jagu ei saada Antonovski sillapeast. Miskit Krimmis ikka plahvatab ning kipub arvama, et kreml võib valmistuda uueks mobilisatsiooni laineks.
1. Täna öösel vaid pisu Harkivi kant tabamusi sai.
2. Plahvatustest Ukrainaga piirnevates oblastites (Brjansk, Kursk, Belgorod) info puudus.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve viies lõigus jätkub, vene poole sillapea üle Zerebetsi jõe laienes veel 5 km edasi 10 km laiuselt ning Ukraina kaotas kolm küla.
4. Siversk: kaudtuli ja rindejoones muutusi polnud.
5. Bahmut: Bahmutist edelas on pool Klisiivka küla Ukraina kontrolli all ja tundub, et vene pool on jätnud maha Andriivka küla.
6. Donetsk: vene poole surve jätkub, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: karmid lahingud jätkusid ning kolmes kohas (vene poole kinnitusel) edenes Ukraina.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib.
9. uue vene riigiduuma seadusemuudatuse eelnõuga peaks vene ajateenija saama peale ühte kuud teenistust teha avalduse minemaks Ukrainasse sõdima.
10. vene inimeste rahaliste vahendite hulk arveldukontodel (ka valuutas) jätkab langust.
11. vene poole Aafrika suunalised ponnistused siiski ei suju nii hästi kui loodeti, aga eks ikka putini 29. juuli kõne ootel…
12. ÜRO inimõiguste juht nõudis teisipäeval venemaa vastutusele võtmist vähemalt 50 Ukraina sõjavangi hukkumise eest eelmisel aastal Donetski oblasti kinnipidamisasutuses toimunud plahvatuses.
13. Lühiuudised
1. Täna öösel teatati vaid mõnest plahvatusest ühest tööstusrajoonist Harkivi lähistel. Eile jätkas vene pool enamuse Ukraina piirilähedaste asulate pommitamist.
2. Plahvatustest Ukrainaga piirnevates oblastites (Brjansk, Kursk, Belgorod) info puudus. Krimmi poolsaarel kipub igapäevaselt miskit plahvatama. Toimusid plahvatused Jevpatorijas, millele järgnes elektrikatkestus. Mis plahvatas on teadmata. venemaa kaitseministeerium teatas, et üleeile õhtul üritas Ukraina kahe mehitamata meredrooniga rünnata Musta mere edelaosas ülesandeid täitnud vene patrull-laeva „Sergei Kotov”. Väidetavalt mõlemad droonid hävisid. Küll olla see toimunud üle 300 km kaugusel rannikust.
3. Kupiansk-Kreminna: viies rindelõigus tugev vene surve jätkub. Kupianskist kirdes ei suuda vene pool pisu tugevamast Ukraina kaitseliinist läbi tungida. Novoselivske küla (Svatove-Kupiansk maanteel) on seni hallis alas ja lahingud toimuvad põhiliselt selle ümber. Siingi rindejoone muutusi pole juba üle nädala. Küll jätkab vene pool enda sillapea laiendamist Karmazõnivka küla lähedal ning vallutas kolm küla: Nadija (enne sõda – 25 elanikku), Sergiyivka (20) ja Novojehorivka (36). Lisandunud ala suurus 5 km edasi ja 10 km laiuselt. Ala põhjaservas läheb suurem maantee otse lääne poole kuni Oskili jõeni, kus siiski on suur maanteesild ära lastud. Sinnani u 25 km minna. Hetkel kipub arvama, et vene pool hakkab siia murdesse täiendavaid ressursse juurde pumpama ja üritab arvatavasti enne Oskili jõge hakata keerama end nii põhja kui lõuna suunale tekitamaks kummalgi küljel kotti jäämise ohu Ukraina üksustele. Hetkel siiski ei näe vene poole suutlikkust Oskili jõgi ületada. Torske suunal ja Kreminnast edeleas asuvas metsaalas vene rünnakud edu ei toonud. Seni pole Ukraina piisavalt edukalt suutnud vene kaudtuld siin rindel maha suruda. Käivad ka kõlakad, et Zerebetsi kandis olla mõned Ukraina üksused liialt lootnud jõe peale ja polevat piisavalt häid kindlustusi rajanud.
4. Siversk: vaid kaudtuli ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
5. Bahmut: vene pool tunnistas eile, et vähemalt pool Klissiivka küla on Ukraina kontrolli all ning karm lahing küla teise poole pärast jätkub. Andriivka külast olla vene poole sõnul nende üksused lahkunud raudteetammi taha. Ukraina polevat nüüd hallis alas külasse veel sisenenud.
6. Donetsk: jätkuvalt vene poole surve jätkub seni rindejoones muutusi toomata.
7. Lõunarinne: karmid lahingud jätkusid.
Berdjanski suund: eilegi vene poole kaitse külades siin pidas ning seni suudab vene pool teha vasturünnakuid. Siiski teatas vene pool, et jätkuvalt Ukraina pisu edenes. Kus täpsemalt, on endal vähemalt teadmata.
Tokmaki suund: lahingud ümber Robotine küla jätkuvad ja seni küla kaitse peab. Küll suutis Ukraina pool siin veel paar põllulappi külast kirdes ja loodes enda kontrolli alla saada.
Melitopoli suund: rindejoone muutusi ei tuvastanud ning kontaktidest info puudus.
Seni jätkab Ukraina edukalt ülioluliste sihtmärkide hävitamist ja kipub arvama, et hävitatud tehnika suhtearvud võivad olla kuskil 1:10-le vene poole kahjuks.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib. vene poole blogijad üritavad kuidagi sellest delikaatsest teemast ringiga mööda käia. Seni on siin rindel Ukraina kaudtuld pisu rohkem kui vene poole oma. Kipub ikka siitki suunalt suuremat Ukraina survet ootama…
9. Kaitseministeeriumiga saavad ajateenijad lepingu sõlmida kuu aega pärast kutset. Sellise muudatuse kiitis vene riigiduuma kaitsekomisjon heaks teisel lugemisel. Ajateenijad saavad lepingu sõlmida aastaks. Pärast seda saab osakond nad Ukrainasse sõtta saata. Seni kehtivate õigusaktide kohaselt saavad ajateenistusse kutsutud kodanikud lepingu sõlmida alles kolme kuu pärast.
Kaitseministeeriumi ajateenijatega saab lepingu sõlmida nii mobilisatsiooni, sõjaseisukorra kui ka relvakonfliktide korral, terrorismivastaste operatsioonide ajal ja sõjaväe kasutamisel välismaal. venemaal on mobilisatsioon kehtinud eelmise aasta septembrist, võimud pole seda tühistanud.
Riigiduuma võttis 25. juulil vastu korraga mitu seadust, millega karmistati sõjaväeteenistuse tingimusi venemaal. Vanuse-eelnõu laiendamise muudatusettepanekud võtsid saadikud vastu korraga kahel lugemisel: ülemine latt tõsteti 27 aastalt 30 aastale. Samas jäeti samaks ajateenistuse alampiir, mida kavatseti samuti algselt kolme aasta võrra tõsta – 18 aastat.
Samal ajal muutis riigiduuma kevadel vastu võetud elektrooniliste päevakordade seadust. Teisipäeval teise lugemise läbinud eelnõu järgi seatakse ajateenijatel väljasõidupiirang peaaegu kohe pärast kutse saamist. Sarnased muudatused on tehtud ka seadusesse „Välja- ja riiki sisenemise korra kohta”: alates hetkest, mil sõjaväeteenistusse kutse kantakse üle antud kutsete registrisse, on ajateenija välismaale väljasõit keelatud.
Lisaks suurendasid saadikud 10 korda trahve sõjaväelise registreerimise ja värbamise büroosse mitteilmumise eest: maksimumsumma tõusis 3 tuhandelt rublalt 30 tuhandele rublale. Samal ajal kehtestas riigiduuma trahvid juriidilistele isikutele: sõjaväekomissariaate ajateenijate otsimisel abistamata jätmise eest 500 000 rubla (5000 eurot), sõjaväekomissariaadile registreerimiseks kodanike nimekirjade esitamata jätmise eest 400 000 rubla (4000 eurot).
Riigiduuma lükkas aga tagasi eelnõu, mis nägi ette mobilisatsiooni edasilükkamise kolme lapse isadele. Riigiduuma kaitsekomisjoni juht Andrei Kartopolov selgitas: „mobilisatsiooniseadus on kirjutatud „suure sõja” ja „üldmobilisatsiooni” jaoks. Ja nüüd see suur sõda juba lõhnab. Ja me kõik jätkame otsimist, keda saaksime sealt ära viia, keda saaksime kaitsta… Jah, hiljem pole enam kedagi, keda kaitsta!”. Pisu vist ahastust sealt läbi kumab, meenub, et isegi NSVL-i ajal said kahe lapse isad ajateenistusest vabastuse…
Kõik eelnev paneb arvama, et see võib olla ettevalmistus uueks mobilisatsioonilaineks.
10. Eraisikute rahaliste vahendite väärtus venemaa pankades langes juunis uuele madalale tasemele – 8,9%, selgub keskpanga panganduse reguleerimise ja analüütika osakonna direktori Aleksandr Danilovi ettekandest. Hoiustes on valuuta osakaal veidi suurem: kuuga kasvas see isegi dollari, euro ja jüaani kursse järgides – kuni 10% mai 9,8%lt (see on siiski absoluutne miinimum).
Valuutafondid kahanevad, „sealhulgas seoses raha jätkuva konverteerimisega rubladesse, ülekannetega välismaale, aga ka sularaha väljavõtmisega pühade ajal,” selgitab keskpank. Tavaline dollar ja euro on venelaste jaoks muutunud „mürgiseks”, samas kui jüaan on endiselt ebatavaline, moodustades keskpanga andmetel 13% pankade välisvaluutast. Sularahaga pole lihtne. „Hiina jüaane saab sularahas… Neid ei ole ega tule,” ütles keskpanga esimehe esimene asetäitja Dmitri Tulin. Kardetakse rubla devalveerimise jätkumist…
11. Pompoosne venemaa-Aafrika tippkohtumine, mille eesmärk on esitleda venemaa uusi diplomaatilisi sidemeid ja mis on kremli sõnul „olulisem kui kunagi varem”, toimub enamiku Aafrika riigipeade boikoteerimise ajal. 38 Aafrika riiki 54-st ei saatnud oma juhte 27.-28. juulil putini osavõtul toimuvale tippkohtumisele.
Riigipeade tasemel on esindatud vaid 17 riiki, ütles teisipäeval presidendi abi juri ušakov (tsitasid TASS ja RBC). Veel 10 Aafrika riiki saatsid Peterburi üritusele peaministrid. Peaaegu pooled tippkohtumisel osalejatest saatsid delegatsioonid alla taseme: 17 neist juhivad asepeaministrid ja ministrid ning viis on lihtsalt suursaadikud. Viis Aafrika riiki on täielikult keeldunud tippkohtumisel osalemast.
„Kõigi Aafrika riikide juhtidele saadeti kutsed,” ütles venemaa välisministeeriumi suursaadik oleg ozerov RIA Novostile. Tema sõnul suhtutakse moskvas mõistvalt nendesse, kes otsustasid mitte minna.
„Me ei hakka kaebama, sest esiteks võivad neil olla mingid muud etteplaneeritud üritused, kus osalevad riigipead. Ja teiseks, kes suutis, see suutis,” selgitas diplomaat.
ušakovi sõnul kavatseb putin isiklikult kohtuda iga Aafrika riigi juhiga. Ta peab läbirääkimisi Egiptuse, Mosambiigi, Burundi, Zimbabwe, Uganda, Eritrea, Kesk-Aafrika Vabariigi, Liibüa, Kameruni, Senegali, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Burkina Faso, Guinea-Bissau, Mali ja Kongo presidendiga. 28. juulil peab putin suure kõne, milles räägib „uue maailmakorra” kujunemisest, mis põhineb kõigi riikide „multipolaarsusel ja võrdsusel”, ütles ušakov.
putin avaldas tippkohtumise eelõhtul artikli, milles meenutas Aafrika riikidele Nõukogude Liidu majanduslikku ja tehnilist abi, rääkis vene-Aafrika sõpruse „tugevatest ja sügavatest juurtest” ning lubas „uues maailmakorras väärilist kohta”. Samuti pakkus ta Aafrika riikidele esindatust „maailma saatust määravates struktuurides”, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogus ja G20s.
Kuid putini ettepanekud ei huvitanud Aafrika liidreid, kelle arv tippkohtumisel on võrreldes 2019. aasta sama sündmusega vähenenud. Siis ei keeldunud ükski riik kutsest ning 45 riiki saatis kohale presidentide ja peaministrite juhitud delegatsiooni (sel aastal 27).
Aafrika ametnike pettumus pole üllatav: neli aastat tagasi lubas putin neile tippkohtumisel kaubakäibe kahekordset kasvu (40 miljardi dollarini). Kuid tegelikult kaubamahud ei kasvanud, vaid kahanesid 18 miljardi dollarini. Samal ajal moodustab venemaa vaid 1% Aafrikasse tulevatest välisinvesteeringutest – isegi Mauritiuse saar investeerib rohkem, kirjutab Fortune.
Madal on ka venemaa ja putini toetus Aafrikas isiklikult, osutab Aafrika Strateegiliste Uuringute Keskuse teadusuuringute ja strateegilise kommunikatsiooni programmi juht Joseph Sigle. „Hiljutised küsitlused näitavad, et venemaa saab harva positiivse hinnangu rohkem kui kolmandikult aafriklastest. venemaa on „populaarne” peamiselt eliidi seas, kes saavad kasu venemaa kohalolekust. Põhiline osa Aafrika kodanikest on putini ja venemaa suhtes skeptilised,” märgib Siegle.
12. ÜRO inimõiguste juht nõudis teisipäeval venemaa vastutuse levõtmist vähemalt 50 Ukraina sõjavangi hukkumise eest eelmisel aastal Donetski oblasti kinnipidamisasutuses toimunud plahvatuses, lükates tagasi moskva väite, et nad hukkusid Ukraina raketi läbi.
Ida-Donetski oblastis Olenivkas asuvas venemaa kontrolli all olevas kinnipidamisasutuses kinnipeetavad vangid hukkusid 28.-29. juulil 2022 toimunud plahvatuse tagajärjel. Kontrollimata venemaa meedia videomaterjalid näitasid vangla põlenud jäänuseid ja söestunud surnukehi. venemaa pole ka ÜRO uurijaid seni sündmuspaigale lubanud…
13. Lühiuudised
13.1. putin juhtis eile tähelepanu hinnakasvu kiirenemisele venemaal. Ta kutsus valitsust üles säilitama venemaa majanduse hinnastabiilsust, kuigi inflatsioon on tema sõnul seni mõõdukas. „Oleme hästi teadlikud ja näeme peamisi riske sotsiaal-majanduslikule arengule. <…> Üks neist riskidest on kasvav inflatsioon. Jah, hetkel on see mõõdukas, kuid juba on märke kiirenevast inflatsioonist, sealhulgas sellest, et venemaa tootjate pakkumine jääb nõudlusest maha,” ütles president majandusteemalisel nõupidamisel.
Ta ütles, et valitsus peaks tasakaalustama pakkumise ja nõudluse ning hoidma hinnad riigis stabiilsena. „Siin on juhtroll antud valitsusele. See peaks aitama kaasa kaupade ja teenuste tootmise maksimaalsele laienemisele, kõrvaldades nn kitsaskohad logistikas, energeetikas, reaalsektoris jne,” lisas putin. Njah, miskit jälle tuttavat…
13.2. Talv tuleb raskem kui eelmine, ütles energeetikauuringute keskuse direktor Oleksandr Hartšenko. „Soovitaksin kõigil ukrainlastel valmistuda selleks, et järgmine talv tuleb raske. Samasugune või isegi raskem kui eelmine. Me ei saa eeldada, mis saab.” Tema sõnul on Ukrainas palju hävinud tehnikat, mida ei suudeta ühe aastaga taastada. Samuti soovitas ta ukrainlastel generaatorite jaoks bensiini varuda.
13.3. USA kinnitas Ukrainale uue abipaketi väärtusega kuni 400 miljonit dollarit. See pärineb otse kaitseministeeriumi varudest.
13.4. šoigu saabus Põhja-Koreasse „sõbralikule” visiidile.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.