Sõja ülevaade: 512. päev – Odessat tabas rünnak kolmas öö järjest
Avaldatud: 20 juuli, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. juuli 2023:
Odessat tabas juba kolmas öö järjest suurem drooni- ja raketirünnak, pingeline olukord Kupiansk-Kreminna rindel jätkub, lõunarindel edeneb Ukraina ja ports sõjaga seotud uudiseid (vabandused pika loo eest…).
1. Odessa oli kolmas öö järjest droonide ja rakettide peamiseks rünnakusuunaks, lisaks sai tabamusi Mõkolajev.
2. Plahvatuste arv venemaal pisu tõusis.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve kolmes lõigus jätkub, vene poole sillapea üle Zerebetsi jõe alles ning vene pool teeb katseid seda laiendada.
4. Siversk: Bilohorivka küla suunal tugev surve jätkub.
5. Bahmut: Bahmutist põhja ja loode pool oli eile aktiivsem Ukraina ja edenes veelgi Klisiivka lähistel.
6. Donetsk: vene poole rünnakute arv pisu languses.
7. Lõunarinne: karmid lahingud kahes lõigus jätkusid ja eilegi Ukraina edenes ja valusad tabamused kuni Krimmi lõunatipuni jätkusid.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib.
9. Esmalt ründas vene pool Ukraina viljaveo taristut ja siis lubas kõik edaspidi viljavedavad laevad põhja lasta…
10. Sõjakohtu koormuse tõus venemaal.
11. vene nafta voolab juriidiliselt läbi AÜE.
12. „head uudised” Ladadega.
13. wagnerlased uusi sihte otsimas ja nii venemaal kui valgevenes peatselt kuritegevuse statistikat tõstmas…
14. Poolas paljastatud „vene spioonivõrgustiku” osalised kavatsesid Ukrainas relvade ja humanitaarabiga ronge õhku lasta.
15. Iirimaa kavatseb välja selgitada, kuidas sattusid nende toodang Iraani Shahedi droonidesse.
16. Soome ja venemaa vähendavad enda diplomaatilisi korpusi ning suhted jahenevad…
17. Lühiuudised
1. Odessa oli kolmas öö järjest droonide ja rakettide peamiseks rünnakusuunaks (loe täpsemalt p.10), lisaks sai tabamusi Mõkolejev. Jätkus piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine ning ulatuti kuni Sumõni.
2. Plahvatuste arv venemaal pisu tõusis ja kurtmist jagus… ikka süüdistatakse vaid eramute ja kortermajade ründamises…
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianskist kirdes Masjutivkast lõunas jätkus vene poole tugev surve, kuid seni Ukraina kaitse peab. Päris tihe on siin lõigus vene kaudtuletöötlus nii piki rindejoont kui Kupianski linna suunal. Huvitaval kombel pole vene pool siin veel kuskilt kõrvalsuunalt proovinud. Novoselivske küla ümber eile pisu lahingute intensiivsus langes ja siingi rindejoones muutusi ei tuvastanud. Novoselivske ja Kreminna vahel Karmazinivka küla juures üritab vene pool oma sillapead üle Zerebetsi jõe laiendada, aga edu see neile ei toonud, sest sillapeast 1 km põhja pool on üle jõe küll sild, kuid selle kaitse peab vastu. Isegi silla ületamisel on vene poolel edasi keeruline, sest asfalti jagub sealt vist veel ainult mõnele kilomeetrile kuni ühe külani ja edasi vaid kruusa- ja põlluteed enamasti suunaga lõunasse ning suuremat soomuse edenemist ei soosi. Kreminnast läänes ja edelas rindejoone muutusi ei tuvastanud ja olla Ukraina pisu tõstnud vasturünnakute arvu. Seni arvamusel, et siin veel tugevat vene survet jagub.
4. Siversk: Bilohorivka küla rünnakud jätkusid ilma rindejoones muutusi toomata.
5. Bahmut: eile tõstis Ukraina oma rünnakute aktiivsust Bahmutist põhjas ja olla pisu edenenud, kus täpsemalt on seni teadmata, sest Ukraina hoiab jätkuvalt infot paaripäevase viivitusega kinni. Küll langes siin suunal vene poole rünnakute arv, põhjus teadmata. Bahmutist lõunas jätkas Ukraina Andriivka suunal kuni 1 km sammuga edenemist ja seni pole siin lõigus vene vasturünnakud õnnestunud. Pisu kasvab mõnede vene milblogijate ärevus, et siin suunal edenemisega võib peatselt Bahmuti kaitse kokku kukkuda. Üks suurem laskemoona ladu Soledaris eile ära lasti. Hetkel veel kiireid ja suuri muutusi siin rindel ei näe (see ka mõistlik) ja alalhoidlikult edenemine ning kaudtulega vastase täpne töötlus toob hiljemalt sügiseks tulemuse…
6. Donetsk: siingi rindelõigus vene poole rünnakute arv vähenes, prooviti nii Vesele, Pervomaiske kui Marinka juures, aga rindejoones muutusi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: Ukraina tugev surve kahes rindelõigus jätkub koos väikeste edusammudega ja vene pool tõstis eile vasturünnakute intensiivsust.
Berdjanski suund: Staromaiors’ke ja Urozhaine’i külades lahingud jätkusid. Seni pole vene poolt küladest välja saadud. Nii Ukraina kui paar vene blogijat teatas, et kuskil põldudel siiski Ukraina kuni 1 km edenes, aga kus täpsemalt on seni teadmata.
Tokmaki suund: lahingud ümber Robotine küla jätkuvad ja seni küla kaitse peab, küll olla siingi külast kirdes vähemalt ühe põllulapi Ukraina enda kontrolli alla saanud.
Melitopoli suund: eile oli siin rahulikum ja rindejoone muutusi ei tuvastanud.
Eile kasvas vene poole kurtmine, et nii tulejuhtimise kui kaudtulemoonaga on lõunarindel pisu kehvasti. Eks enamus vene kaudtuleüksusi just selles rindelõigus pihta saavad ja tõsise töötluse alla on kogu vene logistikaahel. Eilegi jätkusid tabamused kuni Musta mereni ja eile varahommikul tabatud üks suurem vene sõjaväebaas pisu enne Kertsi silda sai tabamuse ning plahvatanud laskemoonaladu tegi müra terve päeva ning olla kaotusi ka isikkooseisus. Eks vene pool üritas esmalt üldse infot varjata ja seni kinnitavad seda vaid kohalikud elanikud ning mitmed vene milblogijad. vene kaitseministeerium selle eest ka neilt kriitikat sai. Kipub arvama, et kaugel pole hetk, kui kreml üritab vene milblogijaid hakata vaigistama… Lisaks kurtsid vene poole blogijad, et pisu hakkavat reservidega lõunarindel kitsaks minema.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib.
9. Eile öösel venemaa löök Lõuna-Ukrainale, mis sai Odessa võimude sõnul tugevaimaks pärast sõja algust, hävitas suured teraviljaterminalid Musta mere rannikul. Rünnak, milles osalesid raketid Onyx, X-59, X-22 ja kümned Iraani Shahed-136 droonid, tegi töövõimetuks olulise osa Tšornomorski sadama eksporditaristust, teatas Ukraina põllumajanduspoliitika ministeerium. Sadamas hävis ka 60 tuhat tonni Ukraina teravilja, mis plaaniti veel töötamise ajal saata Musta mere „koridori”. Rünnak, mida venemaa kaitseministeerium nimetas „vastulöögiks” Krimmi silla õõnestamise eest, mõjutas ka Odessa terminale ja sadamataristut. Ukraina agraarpoliitika ministeeriumi hinnangul on nende kiire taastamine võimatu: töö võtab aega vähemalt aasta.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles Odessa piirkonna löökide ajal „sihilikult teraviljatehingu infrastruktuurile”, lisades, et andis sõjaväele korralduse tugevdada sadama infrastruktuuri kaitset ning välisministeeriumil tihendada kontakte koostööpartneritega, et leida võimalusi teravilja ekspordi jätkamiseks.
venemaa peab kõiki Ukraina sadamatesse suunduvaid laevu sõjalisteks sihtmärkideks ning riigid, kelle lipu all nad sõidavad, on Kiievi poolel sõjas osalejad, teatas venemaa kaitseministeerium eile. Otsus jõustub 20. juulil kell 00.00 moskva aja järgi ja tehti „seoses Musta mere algatuse lõpetamise ja merelise humanitaarkoridori piiramisega”, seisis ministeeriumi avalduses.
„Kõiki Musta mere vetes olevaid laevu, mis suunduvad Ukraina sadamatesse, käsitletakse potentsiaalsete sõjaliste kaubavedajatena. <…> Selliste laevade lipuriike loetakse Ukraina konfliktis Kiievi režiimi poolel seotuks,” hoiatab kaitseministeerium.
venemaa teatas 17. juulil, et astub välja „viljatehingust”, mille raames eksporditi maailmaturgudele 33 miljonit tonni toiduaineid. venemaa välisministeerium hoiatas, et võtab Mustal merel ohutu meresõidu garantiid tagasi ning kreml ähvardas presidendi pressisekretäri peskovi nimel „sõjaliste riskidega”, kui vilja eksporditakse ilma moskva nõusolekuta.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis vastuseks välisministeeriumile korralduse kutsuda ÜROd ja Türgit jätkama „viljakoridori” tööd ilma moskva osaluseta. Küll aga pole veel lahendatud teraviljavedajate turvagarantiide küsimus. venemaaga sõlmitud tehingu üks käendajatest Türgi ei soovi oma laevastikku ühendada vilja eksportivate laevade eskordiga ning peab sellist sammu riskantseks, ütles olukorraga kursis olev allikas Bloombergile. USA keeldus samuti Ukraina sadamatest väljuvate laevade sõjalisest eskordist.
Eile jõudis putin netikoosolekul teatada, et kui kui SWIFT-i piirangud võetaks vene pankadelt (vähemalt osadelt suurematelt) maha ja üks torujuhe avatakse, siis võiks mõelda edasisele viljaveole Ukrainast.
Njah, kui oleks mõni julge laevnik, siis näeks, kas putini ähvardused ka tõesed on ja kas kreml riskib suurema konflikti laienemisega… nii reageerimine kui reageerimata jätmine on kremlile siiski kahjulikud, esimesel juhul rahvusvaheline hukkamõist ja teisel juhul „tühi ähvardus”.
10. Alates 2023. aasta algusest on venemaa sõjaväekohtud arutanud rekordarvu kriminaalasju, mis on seotud sõjaväeteenistusest loata loobumisega. Mediazona uuritud garnisoni ja ringkonna sõjaväekohtute veebilehtede andmetel registreeriti selle aasta esimesel poolaastal 2076 kohtuasja, mis on kaks korda rohkem kui kogu eelmisel 2022. aastal ja kolm korda rohkem kui sõjaeelsel ajal. 2021. aasta. Märgitakse, et põhiosa süüdistatavatest mobiliseeriti.
Vaatamata sellele, et alates 2023. aasta märtsist sai märgata üksuse mahajätmise juhtumite arvu kasvu, hakkasid kohtud neid arutama ka pärast mitu kuud kestnud mobilisatsiooni algust. Juuniks oli kriminaalkoodeksi artikli 337 alusel 100 karistust nädalas. Teiste ajateenistusvastaste kuritegudega seotud juhtumite arv jäi samal ajal samale tasemele. Sellised kuriteod hõlmavad näiteks deserteerumist, määrustikuvälised suhted (dedovšina) ja korralduste eiramist.
Avaldatud kohtuotsuste tekstide analüüs võimaldab järeldada, et just mobiliseeritud kodanikest sai teenistusest põgenemise eest süüdimõistetute põhikategooria. Ajakirjanikud märgivad, et kuigi suurem osa süüdimõistetutest saab endiselt tingimisi karistust (59% lepingulistest sõduritest ja 56% mobiliseeritutest), saavad mobiliseeritavad sagedamini reaalseid karistusi kui lepingulised sõdurid. See toob kaasa asjaolu, et mobiliseerituid saadetakse pärast karistuse kandmist väiksema tõenäosusega rindele tagasi, kuna nad on juba korra ajateenistusest lahkunud.
11. Enne sõda töödeldi läbi Šveitsi oluline osa venemaa nafta ja naftatoodete ekspordioperatsioonidest, kuid lääneriikide kehtestatud sanktsioonid muutsid mitte ainult venemaa nafta tarneteid. Dubaist või õigemini vabamajandustsoonist Dubai Multi-Commodity Center (DMCC) on saanud selles uus kaubanduskeskus. 2023. aasta jaanuari-aprilli venemaa tollideklaratsioonidel loetletud 104 venemaa nafta ostjast on vähemalt 25 registreeritud DMCC-s, kirjutab Financial Times.
Dubai ettevõtted tarnisid sel perioodil vähemalt 39 miljonit tonni enam kui 17 miljardi dollari väärtuses, mis moodustab umbes kolmandiku venemaalt eksporditavast naftast ja naftatoodetest, selgub ajalehe analüüsitud tollidokumentidest. Vaid väike osa toodetest jõudis Araabia Ühendemiraatidesse (AÜE), samas kui 90% läks ostjatele eelkõige Aasias (venemaa peamised kliendid olid India ja Hiina), samuti Aafrikasse ja Ladina-Ameerikasse.
2023. aasta esimese nelja kuu 20 suurima toornafta kaupleja seast on kaheksa registreeritud AÜE-s ning naftatoodete sektoris on selliste ettevõtete osakaal veelgi suurem – 10 20-st. Lukoili Litascol oli varem vaid esindus Dubais. Kuid pärast venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamist viis ettevõte osa oma kaubandustegevusest Genfist üle emiraati. Endise Litasco kaupleja sõnul rentis ta DMCC pilvelõhkujas terve korruse.
Tollidokumentide järgi oli jaanuaris-aprillis suurim kaupleja Litasco, kes käitles ligi 16 miljonit tonni venemaalt pärit naftat ja naftasaadusi enam kui 7 miljardi dollari väärtuses.
12. Märkimisväärne osa edasimüüjate juurde jõudvatest Lada autodest on „alakomplekteeritud”. Seda ütles vestluses Autonewsiga venemaa automüüjate assotsiatsiooni (ROAD) juht Aleksei Podštšekoldin. Tema sõnul mõjutab see 60-70 protsenti selle mudeli autodest. Peamised probleemid on GLONASSi nuppude ja armatuurlaua raamide puudumine. „Usun, et AvtoVAZ-i tuleks alati moraalselt toetada. See on meie lipulaev, kuid sellega on palju probleeme ja sellest tasub ausalt rääkida”.
Pressiteenistuse AvtoVAZ esindajad keeldusid Podštšekoldini arvamust kommenteerimast. Nad kinnitasid, et uut Lada Vesta NG-d on Lada esindustes saadaval piisavas koguses. Üksikute komponentide tarnimisega seotud raskused kõrvaldatakse kiiresti ja olukord ei mõjuta valmissõidukite saatmist.
Uuendatud Lada Vesta NG seeriatootmine algas 2023. aasta märtsis Toljatis. Uue põlvkonna autode maksumus algab 1,2 miljonist rublast (12 000 eurost).
13. Eraväekompanii „wagner” juhatus lubas Ukraina sõtta värvatud vangid koju tagasi, kirjutas „Olulised lood”. Väljaanne uuris wagneriga seotud privaatvestluste sõnumeid. Selgus, et praegu viibivad wagneri süüdimõistetud Anapa hotellides ja ootavad armuandmist. Enamik neist vabastatakse lepingu lõppemise päeval, kuid mõnel lubatakse lahkuda varem.
„Abikaasa helistas ja ütles, et nädala pärast saadetakse nad kõik koju, armuandmine on tulnud. Isegi need, kelle leping lõpeb augustis, lähevad ikka varem koju. See puudutab neid, kes on IR-st,” kirjutab ühe palgasõduri naine.
Väljaande andmetel elavad endised vangid Vityazevo külas – hotellides Relax, Cactus ja Calypso. Päev siin maksab olenevalt täituvusest 2300–7200 rubla (23-72 eurot). Ühes vestlusringis teatasid nad, et praegu on hotellides umbes 400 wagnerit, nad ei tohi hotelli territooriumilt lahkuda. Mõned endised vangid elavad metsikut elu: joovad ohjeldamatult alkoholi. Nelja palgasõduri lähedased kinnitasid ajakirjanikele, et kõik vangid lastakse pärast armuandmist oma hotellidest koju. Üks vestluskaaslane ütles, et soovi korral on neil võimalik Valgevenesse või Aafrikasse sõitmiseks lepingut pikendada, kuid esmalt on vaja minna 14-45 päevaks puhkusele.
Varem kirjutas ASTRA, et wagneri palgasõdurid hõivasid enamiku Krasnodari hotellidest. Telegrami kanali andmeil veedavad nad seal oma puhkuse. Enamik tube on broneeritud kuni augustini. Samas kurdavad kohalikud elanikud nende joobe ja huligaansuse üle. Üks palgasõduritest üritas isegi hotellitöötajat kägistada.
venemaal sõjast naasnud wagnerlased on toime pandud juba mitu mõrva. Juuni alguses peeti Tšuvaššias kinni 23-aastane Nikita Ljubimov, kes alkoholijoobes surnuks peksis külakaaslase. Enne seda pussitas endine wagneri palgasõdur Georgi Siukaev Lõuna-Osseetias surnuks 38-aastase invaliidi Soslan Valijevi. Märtsi lõpus peeti Kirovi oblastis kinni naabri mõrva eest vanglast vabanenud wagnerilane Ivan Rossomahin.
wagneri asutaja prigožin ütles, et kokku õnnestus neil värvata 50 000 vangi, kellest umbes 20 protsenti hukkus sõjas Ukrainaga. Umbes nädal enne mässu rääkis ta, et rindelt on venemaale tagasi pöördunud 32 000 süüdimõistetut. Prigožin väitis, et pärast sõda vabanenute seas registreeriti 83 kuritegu.
Lisaks teatas eile wagnerlastega rääkinud (valgevenes) prigožin, et Ukrainasse nad niipea tagasi ei lähe, sest seal läheb halvasti ehk siis, kui viimane häda käes…kuulates prigožini eilset kõnet, siis tundub, et kohe hakkab tõusma ka Valgevenes kuritegevus… jätaks siiski teksti ise siin edasi andmata…
14. Poolas paljastatud „vene spioonivõrgustiku” osalised kavatsesid Ukrainas relvade ja humanitaarabiga ronge õhku lasta, kirjutab Gazeta Polska viidates julgeolekuteenistuste allikatele. Kokku pidasid julgeolekujõud 2023. aasta märtsist juulini kinni 15 inimest, keda kahtlustatakse venemaa kasuks spioneerimises. Võrgustikku kuulusid vene föderatsiooni kodanikud, valgevenelased ja ukrainlased. Uurimise andmetel juhtis võrgustikku moskvas viibinud GRU (sõjaväeluure) ohvitser. Ta andis „agentidele” ülesanded, mille eest nad said preemia krüptovaluutas, ja vahetas selle seejärel rahaks.
Algselt olid ülesanded seotud propagandaga: „spioonid” said ülesandeks kirjutada seintele loosungeid, mis kritiseerisid Poola valitsust või õhutasid Ukraina- ja NATO-vastaseid meeleolusid. Iga sellise aktsiooni eest said nad mitukümmend dollarit. Seejärel läksid ülesanded raskemaks. GRU soovis teada Ukrainasse suunatud relvade ja humanitaarabiga rongide kuupäevi ja marsruute. Selleks eraldas luure „agentidele” raha kaamerate ja GPS-navigaatorite ostmiseks. Osa seadmetest paigaldati Podkarpackie vojevoodkonda ja samas piirkonnas Rzeszow-Jasionka lennujaama. Võrgustiku liikmetele maksti fotode eest mitusada dollarit.
GRU-s lubati veelgi rohkem tasusid rünnakute eest just nendele rongidele relvade ja humanitaarabiga – ja juhtimissüsteemide rikkumiseks ei plaanitud mitte ainult sabotaaži, vaid ka otseseid plahvatusi, kirjutab ajaleht. Uurimise järgi juhendati võrgustiku liikmeid, kuidas selliseid rünnakuid läbi viia. moskva lootis, et see loob kaose ja ohu õhkkonna ning aitab süvendada Ukraina-vastaseid meeleolusid, väidavad allikad.
Korpuse materjalid sisaldavad 66 köidet. Nad ütlevad, et spioonivõrk loodi selle aasta alguses. Esimesed arreteerimised toimusid märtsis. Uurimise all oli 9 inimest, sealhulgas kolm Poolas õppivat Valgevene üliõpilast. Nüüd on 15 võrgustiku liiget vahi all. Nende hulgas on 20-aastane venemaa hokimängija Maxim Sergejev, kes mängib Zaglembes alates 2021. aasta oktoobrist. Ta kolis sellesse klubisse Dünamost (Balashikha). Uurijad usuvad, et hokimängija andis GRU-le fotod kriitilisest infrastruktuurist mitmes provintsis.
Juuli alguses pidasid julgeolekujõud kinni seni viimase vene spioonivõrgustiku liikme. Tegemist on Ukraina kodanikuga, kes elab Poolas alates 2019. aastast. Tema ja teised kahtlusalused end süüdi ei tunnista.
15. Iirimaa kavatseb välja selgitada, kuidas sattus nende toodang Iraani Shahedi droonidesse, millega venemaa ründab Ukrainat. Võimud on juba algatanud omapoolse uurimise, ütles peaminister Leo Varadkar Kiievis pressikonverentsil, vahendab Interfax-Ukraine. Karburaator, millel on kiri „Tillotson. Made in Ireland” leiti 18. juulil Nikolajevi kohal allatulistatud droonist. Detailiga foto avaldas Ukraina presidendi kantselei juht Andri Yermak. „Oleme sellest droonist teadlikud ja uurime vastavalt. Me ei usu, et ükski Iiri ettevõte võiks sanktsioone rikkuda,” ütles Varadkar. Ta pakkus välja, et karburaator saadi piirangutest mööda minnes mõne „kolmanda osapoole” abiga. Varadkar lisas, et Iirimaa võtab seda „väga tõsiselt”.
Riik järgib sõjalise neutraalsuse põhimõtet, mis kuulutati välja Teise maailmasõja ajal. Samas märkis peaminister, et poliitiliselt toetab Iirimaa igati Ukrainat iseseisvusvõitluses ja territooriumide tagastamises. Varadkar saabus visiidile Ukrainasse 19. juulil. Ta külastas Butšat ja kohtus president Volodymyr Zelenskyga. Viimane ütles, et kokku andis Iirimaa Ukrainale mittesurmavat abi 170 miljoni euro väärtuses ning „liitus aktiivselt demineerimisprotsessiga”, mis on täna üks prioriteete. Varadkar omakorda kinnitas, et Iirimaa aitab Ukrainat nii palju kui vaja nii rahalises, praktilises ja diplomaatilises mõttes kui ka rahuvalemi elluviimisel.
Varem toetas Iirimaa venemaa Ukraina-vastase agressiooni kuritegude uurimiseks eritribunali loomist. venemaa välisministeerium sulges novembris 51 Iirimaa juhtkonna esindaja, sealhulgas Varadkari, sisenemise seoses riigi ühinemisega EL-i sanktsioonidega.
16. Soome teatas kavatsusest sulgeda 1. oktoobrist venemaa konsulaat Turus. Välisministeeriumi teatel sündis otsus vastusena moskva sarnasele tegevusele. 6. juulil sulges venemaa Soome konsulaadi Peterburis. Samal ajal saadeti välja üheksa selle riigi moskva saatkonna töötajat. venemaa välisministeerium süüdistas Helsingit „vene-vastases” poliitikas ja „Kiievit lääne relvadega toetamises”.
Soome saatis juunis riigist välja üheksa vene diplomaati, kuna võimude arvates rikkusid nad diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni. Seejärel väljendas venemaa välisministeerium Soome suursaadikule Antti Helanterjale „tugevat protesti”. Samuti teatas ministeerium, et vabariigi NATO-ga liitumise arutatud parameetrid „loovad ohtu” riigi julgeolekule ning „Kiievi režiimi julgustamine sõtta tähendab selgelt vaenulikku tegevust” venemaa poolt.
Diplomaatilised suhted riikide vahel halvenesid pärast seda, kui kohtutäiturid arestisid aprillis Helsingis venemaa teadus- ja kultuurikeskuse hoone ja krundi. Soome võimud arreteerisid ka seitse korterit, milles elasid vene diplomaadid. Enne seda külmutas Soome keskuse kontod Nordea pangas, millele venemaa vastas Soome diplomaatiliste esinduste kontode külmutamisega. Välisministeerium võttis 1. juulil tagasi nõusoleku Soome Peterburi peakonsulaadi tööks Petroskois ja Murmanskis ning sulges ka venemaa saatkonna kontori Lappeenrantas. Helsingi asus vastuseks üle vaatama venemaa Ahvenamaal asuva konsulaadi õiguslikku staatust, mis on mõeldud saarestiku demilitariseeritud staatuse jälgimiseks. 10. juulil hakkasid Soomes kehtima sissesõidupiirangud venemaa ärimeestele, kinnisvaraomanikele ja üliõpilastele. Alates 2022. aasta septembri lõpust on riik suletud turistiviisaga venelastele.
17. Lühiuudised
Poola, Bulgaaria, Ungari, Slovakkia ja Rumeenia allkirjastasid ekspordikeelu pikendamise jätkamise 15. septembrini ning kutsusid ka EL-i üles töötama välja mehhanismid põllumajandusturgude kaitseks (ikka et odavat Ukraina vilja neis riikides ei müüdaks).
Zelenski teatas, et Odessas hävitatud vili oli mõeldud Hiinale.
ROK võttis Suurbritannialt õiguse korraldada 2024. aasta olümpiamängudeks breigi (breiki), rula, sportronimise ja BMX-i vabastiili kvalifikatsiooniturniire venemaa ja valgevene sportlastele esitatavate „diskrimineerivate” nõuete tõttu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
