Sõja ülevaade: 505. päev – Ukraina laskude arv tõusuteel
Avaldatud: 13 juuli, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. juuli 2023:
tundub, et Ukraina kaudtulelaskude arv on kogu rindel pisu tõusuteel, Kiievit ei jäeta juba kolmas öö rahule, suuremaid muutusi rindejoones ei tuvastanud, pisu NATO tippkohtumisest läbi kremli ja Ukraina silmade ning venemaal päris hästi ei lähe…
1. Pisu vähenes Ukraina piiriäärsete külade pommitamine. Kiievile tehti juba kolmas järjestikune öine droonirünnak ja miskit olla lennanud Mõkolajevi kandis.
2. Plahvatuste arv kolmes Ukraina piiriäärses vene oblastis pisu tõusis.
3. Kupiansk-Kreminna: pingeline olukord nii Novoselivske kui Torske juures jätkub.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: vene poole tugevamad vasturünnakud jätkuvad, Klisiivka/Kurdjumivka kandis jätkab Ukraina väikeste sammudega edenemist.
6. Donetsk: vene pool tõstis siin lõigus rünnakute arvu, aga muutusi see rindejoones ei toonud.
7. Lõunarinne: kahes rindelõigus lahingud jätkusid, aja puudusel kahjuks ei suutnud tuvastada, kus mõne uue possa Ukraina enda kontrolli alla sai.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib ja ala laienevat, teiste sillapeade kohta info puudub.
9. NATO tippkohtumine läbi kremli vaate.
10. venemaa ja putini maine maailmas langeb.
11. venemaa tootmisettevõtetes on puudu u 660 000 spetsialisti.
12. kreml üritab leida võimalusi järgmiste aastate eelarve aukude lappimiseks.
13. Lõpuks kõige olulisem: Ukraina vaade NATO tippkohtumise tulemusele läbi Andri Jermaki sõnade (Ukraina presidendi kantselei juht).
1. Pisu hõrenes Ukraina piiriäärsete külade pommitamine. Tundub, et Ukraina suutis tabada sealseid vene kaudtuleüksusi mõnes lõigus ja sestap pommitamist vähem oligi. Kolmandat ööd järjest on Kiievi suunal ports Iraani droone teele saadetud ja täna varahommikuks oli info, et peaaegu kõik alla lasti. Hakkab tunduma, et peatselt võib Kiievi suunal suurem raketirünnak tulla. Olla ka mõned raketid Sevastoopoli kandist kuhugi Odessa poole teele saadetud ning miskit olla alla lastud Mõkolajevi kandis.
2. vene poole ikka kurdab edasi, et neid pommitatakse..
3. Kupiansk-Kreminna: Novoselivske ja Torske lähistel pingeline olukord jätkub, eile siiski rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Siversk: eile rünnakuid ja rindejoone muutusi ei tuvastanud.
5. Bahmut: vene pool tõstab oma vasturünnakute tugevust nii Bahmutist kirde-, loode- kui edelesuunal. Eile suutsid Ukrainlased Kurdjumivka kandis lausa 2 T-90 tanki ära lasta, sestap arvab, et siia on vene pool pisu paremaid üksusi appi toonud. Eile Bahmuti ümber suuremaid rindejoone muutusi siiski ei tuvastanud. Hetkel vene kaudtuld jagus palju kogu rindelõigule.
6. Donetsk: vene pool tõstis rünnakusuundade arvu ning prooviti nii otse Avdiivka poole, Vodyanest põhja poole, otse Pervomaiske, Nevelske ja Pobieda poole ning lahingud jätkusid Marinkas. Tundub, et on antud tugevam käsk kuskilt läbimurre saada.
7. Lõunarinne: lahingud jätkusid kahes rindelõigus (Berdjansk ja Tokmak). Mitmes kohas jätkab ka vene pool oma vasturünnakutega ja vaatamata nende kiitlemisele oma edusammude kohta neid siiski tuvastada ei suuda. Ukraina kinnitab, et jätkas eilegi mõlemas suunas väikeste sammudega edenemist, aga kaartidel ega blogidest aja puuduse tõttu rohkem infot ei leidnud. Ukraina kaudtuli ulatus kuni Mariupolini. Päris valusad tabamused vene poole tagalas jätkuvad ja olla tabatud paarisaja mehega majutuskohta, Hukkunute arv hetkel teadmata. Küll võeti maha senine lõunarinde ülem ja miskit ebaselgust on jätkuvalt kogu Ukraina suuna kõrgemate vene poole sõjaliste juhtidega. Hetkel spekulatsioone ja kõlakaid ei jagaks.
Lisaks liigub kõlakaid, et kremlis susisevat ja wagneri suunal kuidagi väga vastuolulist infot tuleb. Võib olla saab paari päevaga pilt pisu selgemaks.
8. Herson: ei saa vene pool jagu Antonovski sillapeast ja kurdab, et olla seal veelgi Ukraina ala laiendanud ja võitlejaid olla lisaks tulnud. Seni on Ukraina suutnud hoida enamus vene kaudtuleüksusi sillapeast piisavalt kaugel, et seda poleks lihtne tabada. Kaugemalt proovib vene pool enamasti rakettidega, aga need seni pole eriti oma täpsusega hiilanud ja vene poole tõrelemine selle ebatäpsuse üle jätkub. Lisaks tuli vene poolelt info, et mõned possad seal kandis veel maha jäeti. Hetkel puudub info, mis toimub Krinki sillapea juures, seni pole ka vene pool teatanud, et selle likvideeris. Küll tuli vene poolelt info, et pisu Hersonist lõunas olla veel üks sillapea lisandunud. Njah, just riputasid Ukraina omad üles video, kuidas nad harjutavad pontoonsildadega öösel jõe ületust…
9. kremli reageeringud NATO tippkohtumise järgselt. Üritan jätta enda kommentaarid andmata, aga neid vist pole vajagi:
kremli pressiesindaja dmitri peskovi ütlused kolmapäeval toimunud briifingul. Tema sõnul on NATO Vilniuse tippkohtumisel arutlusel olev G7 riikide otsus suurendada sõjalist toetust Kiievile „äärmiselt vale ja potentsiaalselt väga ohtlik”. „Andes Ukrainale julgeolekugarantiid, eiravad need riigid rahvusvahelist julgeoleku jagamatuse põhimõtet. See tähendab, et Ukrainale julgeolekugarantiide andmisega ohustavad nad venemaa föderatsiooni julgeolekut,” ütles peskov. Ta lisas, et keskpikas, pikas ja isegi lühiajalises perspektiivis on sellel „väga-väga negatiivsed tagajärjed” (tsitaadid Interfaxilt).
Kuigi NATO tippkohtumisel ei saanud Ukraina president Volodõmõr Zelenski soovitud kutset NATO-sse ega ka selget ajakava võimalikuks alliansiga liitumiseks, lubasid bloki võtmeriigid Kiievile uusi sõjalise abi pakette ja teatasid tarnetest aastateks.
Siia otsa sobib ka Ungari juhi Orbani videoavaldusest kokkuvõte ja seegi kommentaarideta: Orban kutsus üles pidama rahukõnelusi, lõpetama Ukrainale relvade tarnimine ja Ukraina sõdurite väljaõpe ning selle asemel on vaja parandada NATO liikmesriikide kaitsevõimet.
Üldiselt oli kremlist kuidagi ülileige arvamuste avaldamine ja eks tänane päev vast toob rohkem selgust…
10. Kaasamõtlemiseks: venemaa maine maailmas langeb: rohkem kui kaheksa inimest kümnest maailmas suhtuvad venemaasse ja selle liidrisse negatiivselt – sellist negatiivset taset pole Pew Research Centeri korraldatud rahvusvahelistes küsitlustes varem nähtud. 24 riigis, kus uuring läbi viidi, on 82% täiskasvanutest (mediaan) venemaa suhtes negatiivne; vaid 15% pooldab seda.
Samas ei usu 87%, et putin suudab rahvusvahelistes suhetes õigesti käituda.
Vaenulikkus on muutunud peaaegu täielikuks (85% või rohkem) Poolas, Rootsis, Hispaanias, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Austraalias, Hollandis, Saksamaal, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja USA-s. Kõrgeid, kui mitte nii kõrgeid näitajaid märgitakse ka arengumaades: Mehhikos, Argentinas ja Brasiilias ei usalda putinit 54-68%, Nigeerias, Keenias ja Lõuna-Aafrikas – 46-57%; kõikjal on see näitaja tõusnud 10% või enamgi alates 2019. aastast, mil Pew viimati nendes riikides uuringu läbi viis (isiklike intervjuude paus oli tingitud koroonaviiruse pandeemiast).
Erandiks on Indoneesia ja India, millest sai pärast sõja algust venemaa nafta peamine ostja. Nendes riikides on putini usaldajate arv viimase nelja aastaga kasvanud 36%-lt 43%-le ja 42%-lt 59%-le (kuigi umbusaldajate arv kasvas ka Indias 13%-lt 30%-le).
Hiinas, mille liider Xi Jinping toetab Putinit, leppides kokku „piirideta partnerluses” vahetult enne sõja algust, küsitlust ei korraldatud.
Suhtumine Ukraina presidenti Vladimir Zelenskisse on segane, kuigi üldiselt on see palju parem kui putinisse. 39% ei usu Zelenski võimesse rahvusvahelistes suhetes õigesti käituda, samas kui 51% usaldab (putin 11% vastu). Samal ajal ei jää Zelenski isegi Indias putinile usalduse poolest palju alla: 50% versus 59%.
Kõige vähem usaldatakse Ukraina liidrit Ungaris (11%), kõige enam Rootsis (86%).
Talle antud hinnangud langevad üldiselt kokku lääne juhtide hinnangutega. USA presidendi Joe Bideni välispoliitikat usaldab 54% vastajatest, Prantsusmaa president Emmanuel Macroni – 50%, Saksamaa kantsler Olaf Scholzi – 49%.
Uuring viidi läbi 20. veebruarist 22. maini 2023, selles osales 30 861 vastajat 24 riigist.
Pew Research ei küsitlenud endiste liiduvabariikide elanikke, kuid isegi seal, nagu näitas hiljutine Gallupi uuring, on suhtumine venemaasse ja putinisse pärast sissetungi Ukrainasse oluliselt halvenenud.
11. Sõda Ukrainaga, 300 tuhande inimese rindele saatmine ja selle taustal veel umbes miljoni venelase väljaränne jättis venemaa tööstuse ilma töölisteta.
Tootmisettevõtetes, mis peaksid võimude plaanide kohaselt asendama importi lääneriikidest, napib umbes 660 000 spetsialisti, ütles vene föderatsiooni tööstus- ja kaubandusministri esimene asetäitja Vassili Osmakov. „Töötlevas tööstuses on puudu 660 tuhat inimest, just seda näeb tööministeerium. Selge on see, et tegemist on nii väljarände kui ka mobilisatsiooniga ja kaadrivooluga kaitseettevõtetesse. Praegu käib võitlus lihtsalt personali pärast, seda on näha isegi makronumbrites,” ütles Osmakov Jekaterinburgis Innoprom rahvusvahelisel tööstusnäitusel (tsiteerib TASS).
Tema sõnul on personaliressurss venemaal ammendatud „nii kohalikult kui strateegiliselt”. Enne seda märkis Osmakov, et tööjõu puudus on venemaa tööstuse peamine väljakutse pärast Ukraina sõja sanktsioonide kehtestamist. Ta kinnitas, et venemaa tööstusel on investeerimisressurss ja tehnoloogilised kompetentsid, „aga personali potentsiaal: inimesed kui projektide vedajad, inimesed kui juhid ja inimesed kui töötajad – see on tegelikult võti.”
12. venemaa võimud valmistuvad „mobiliseerima” föderaaleelarvet, mis peab lähiaastatel kulutama armeele ja julgeolekujõududele rekordsummasid ajal, mil nafta- ja gaasitulud kiiresti langevad ning varud tasapisi kahanevad. Käesoleva aasta eelarves tõsiseid riske ei ole – raha leitakse kõigi planeeritud ülesannete täitmiseks, kuid järgmise kolme aasta eelarve nõuab lisavahendeid, ütles rahandusminister anton siluanov kolmapäeval.
Tema sõnul on see teema praegu valitsuses arutusel. „Jah, raha läheb vaja,” ütles minister. „Töötame koos kolleegidega välja ressursside mobiliseerimise ülesandeid.” (tsitaadid Interfaxilt).
Esimese poolaasta tulemuste kohaselt vähenesid föderaaleelarve nafta- ja gaasitulud 47%, 3,4 triljoni rublani (34 miljardi euroni), maksutulud aga 12%, 12,4 triljoni rublani 124 miljardi euroni). Kulutused kasvasid samal ajal 20% ja ulatusid ligi 15 triljoni rublani (150 miljardi euroni) tänu assigneeringutele salajaste esemete jaoks (venemaa eelarves on see kulurida nii riigikaitse kui julgeolekuga seotud), mis kasvasid hüppeliselt 10 korda. Eelarvesse on seetõttu tekkinud 2,6 triljoni rubla (26 miljardi euro) suurune auk, mis aasta lõpuks võib vene föderatsiooni riigikassa kuluplaani järgi kasvada 3,8 triljonini (38 miljardi euroni).
Tegelikkuses võib eelarve puudujääk ületada 5 triljonit rubla (50 miljardit eurot), prognoosisid Deutsche Banki analüütikud varem. Nende sõnul kaotab venemaa majandus Euroopa embargo, nafta allahindluste ja Euroopa gaasitarnete kärbete tõttu 500 miljonit dollarit päevas. Kui Ukraina sõja kulud jäävad samaks ning venemaa nafta- ja gaasitööstuse vastased sanktsioonid jätkuvad, ei pruugi eelarves enne 2024. aasta presidendivalimisi olla vahendeid traditsiooniliseks elanikkonnale raha jagamiseks, hoiatas DB.
Ei aita ka sellest aastast kohustuslikuks tehtud suurfimade nn sõjamaks, kütusefirmadele kompensatsioonide maksmise lõpetamine (huvitav, mis hind seejärel venemaa tanklates tuleb?) ja pensionäride arvu vähendamine. Juba räägitakse maksutõusudest ning „ebaoluliste” kulude kaotamisest. Pisu loodab küll alles järgmisest aastast venemaal rahva rahulolematuse kasvu, mis võib päädida pisu suurema protestilainega…
13. Ukraina vaade NATO tippkohtumise ja G7 riikide läbirääkimiste tulemustele läbi Andri Jermaki sõnade (Ukraina presidendi kantselei juht):
„Tänane deklaratsioon on ühistoode, mis arvestab nii Ukraina vajadusi kui ka liitlaste võimeid. See poleks olnud võimalik ilma liitlaste meeskondade tohutu töö ja põhjaliku väljaõppeta.
Deklaratsioon ise on raamülddokument. Järgmine samm on kahepoolsete julgeolekulepingute süsteemi sõlmimine Ukraina ja üksikute garantiiriikide vahel, mida ühendab mitmepoolse koostöö raamistik.
Deklaratsiooni võtmeteesiks on kinnitus tõsiasjale, et Ukraina julgeolek on Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku komponent. Seda teesi toetab mainimine Ukraina tulevase NATO liikmelisuse kohta.
Millised on turvagarantiid?
Need sisaldavad järgmisi komponente
Meetmed, mis aitavad Ukrainal end kaitsta ja uut agressiooni ennetada, eelkõige relvade tarnimine, kaitsetööstuse arengu toetamine, väljaõpe, koostöö luure ja küberjulgeoleku vallas. Lisaks aitavad käendajariigid tõsta Ukraina majanduse ja energiatööstuse stabiilsust ning pakuvad tehnilist ja rahalist abi.
Meetmed uue agressiooni korral, mis hõlmavad viivitamatuid konsultatsioone, et tagada Ukrainale võimalikult lühikese aja jooksul kõik kaitseks vajalik. Kõik need põhimõtted sätestati Rasmussen-Yermaki grupi Kiievi julgeolekukokkuleppe kontseptsioonis.
Toetus venemaa föderatsiooni vastutusele võtmisel agressiooni ning majanduslikku ja juriidilist laadi sammude eest, mille eesmärk on venemaa karistamine ja sõjakulude suurendamine. Nende hulgas: sanktsioonide surve edasine tugevdamine, varade külmutamine, mehhanismide loomine reparatsioonide sissenõudmiseks ning Ukraina ja ukrainlaste vastu suunatud kuritegudes süüdi olevate isikute vastutusele võtmiseks vastavalt rahvusvahelise õiguse normidele. See tähendab, et G7 liikmesriigid toetavad igati presidendi kantselei algatusi sanktsioonipoliitika ja õigusemõistmise vallas.
See dokument on avatud ja võimaldab teistel G7-sse mittekuuluvatel riikidel ühineda julgeolekugarantiidega.
On oluline, et 2024. aasta NATO tippkohtumiseks Washingtonis võidaksime sõja ja allkirjastaksime oma riigi julgeolekugarantiid. Nad tegutsevad NATO-ga liitumise hetkeni.
Jätkame tööd.”
Ja eks meiegi pea pingutama, aidata saab Ukrainat mitmeti, lisaks võib panustada osaledes nii vabatahtlikus riigikaitselises tegevuses Kaitseliidus või minna appi PPA-le või Päästeametile. Ka vabatahtlikuna hooldekodusse appi minek on tugev panus!
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
