Sõja ülevaade: 498. päev – Lviv sai tabamusi
Avaldatud: 6 juuli, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 06. juuli 2023:
täna vaid lühikokkuvõte. Ukraina üllatas lisaks edenemisele Bahmuti ümber ja lõunarindel ka Donetski lõigul, Lviv sai tabamusi, kasvas oluliselt vene poole tagalaala töötlus, täpsustust Ukraina poolelt seoses Zaporižži tuumajaamaga ja Ungari jätkab kremlimeelset poliitikat.
1. Täna öösel ründas Mustalt merelt tiibraketidega Kalibr ja Lvivi linnas ja selle lähistel (Lääne-Ukraina) kostus mitmeid plahvatusi. Tihe Ukraina piiriäärsete külade pommitamine jätkub.
2. Plahvatuste arv kolmes Ukraina piiriäärses vene oblastis ei kahane.
3. Kupiansk-Kreminna: suht vaikne kompimine ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Siversk: kombiti nii Bilohorivka kui Spirne juures rindejoones muutusi ei tuvastanud.
5. Bahmut: vene pool olla enamuse üksustega Klisiivka külast lahkunud ning Ukraina edenes nii loode, lääne kui edela suunal. Pisu kasvas vene poole mure, et enamus olulisi kõrgendikke on juba Ukraina käes ümber Bahmuti ja kurdavad, et linna kaudtuletöötlus läheb veel valusamaks. Mingid kõlakad liiguvad, et pisu olla vene poolel kaudtulemoonaga kitsam kui tavaliselt. Vangi langevate vene soldatite arv kisub tõusule.
6. Donetsk: vene pool jätkab seni edutult Avdiivka ja Marinka ründamist. Ukraina üllatas Opytne juures ja sai enda kontrolli alla vähemalt kolm 1kmx1km põllulappi ning silla üle Opytnest põhja kulgeval maanteel ning asula ees olevas metsaalas saadi kand maha. Kas tegu vaid ühekordse õnnestunud rünnakuga või on oodata jätku, on pähkel ka vene poolele. Lisaks on kasvanud vene poole tagalaala töötlus kaudtulega ja vene pool jätkab sihtmärkide tabamises kohta valetamist. Makiivkas (Doneskist mõnikümmend kilomeetrit kaugemal asuvas) pooleli olevas hoonetekompleksis oli päris suur vene laskemoonaladu, mis ära lasti ja vene pool väidab, et tabati haigalt, njah, isegi enne plahvatust oli droonivideolt näha, et tegu poolelioleva kompleksiga ja no plahvatus oli ikka võimas.
7. Lõunarinne: kahes rindelõigus lahingud jätkusid ning Ukraina jätkas edenemist väikeste sammudega (seekord vähemalt ühes kohas u 2 km) ning kõlakas, et Prjutne asula vabastati. Väga tihedaks on läinud Ukraina kaudtuletöötlus kuni Musta mereni ja vene pool kardab koheselt algavat suuremat Ukraina pealetungi. Ise veel ei kibeleks.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib juba üle nädala.
9. Ungari välisminister Peter Sijarto teatas, et Ungari jätkab EL-i rahastamise blokeerimist seni, kuni OTP panga ja selle omanike vastased sanktsioonid tühistatakse. „Meie seisukoht on selge: kuni OTP sellest nimekirjast („häbinimekirjast” – toim.) välja jäetakse, blokeerib Ungari igasuguse ELi rahalise abi andmise relvatarnete osas,” ütles Szijjarto pressikonverentsil. Eelkõige märkis poliitik, et Ungari ei kaalu täiendavaid rahastamisettepanekuid enne, kui tema tingimused on täidetud. 4. mail 2023 kanti Ungari OTP pank sõja rahvusvaheliste sponsorite nimekirja. OTP panga juhtkond tunnustab tegelikult sõltumatust nn „LNR” (Luganski oblasti okupeeritud osa) ja „DNR” (Donetski oblasti okupeeritud osa) ning pank ise jätkab tööd okupeeritud aladel.
10. Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) teatas, et Zaporižži tuumajaamas (ZNPP) ei olnud mingeid märke mineerimisest, kuid on olemas üks „aga”. 5. juulil ilmus agentuuri veebilehel järjekordne peadirektori avaldus seoses olukorraga Ukrainas (nimelt seoses ZNPP-ga). Selles öeldakse, et Rafael Mariano Grossi „ei ole seni täheldanud mingeid nähtavaid miinide ega lõhkeainete jälgi”. Ja just neid sõnu hakkasid kasutama venemaa massimeedia ja propagandistid. „IAEA teatas, et ZNPP-s ei olnud mingeid märke mineerimisest” – just sellist pealkirja näeme Internetis, mis pärines väljaande BILD venemaa filiaalilt. Aga vaatame asutuse kodulehelt täisversiooni: ja avalduses viidatakse lõhkeaine puudumisele ZNPP ligipääsetavates piirkondades, eelkõige jahutustiigis ja reaktorite üldalal. Lisaks märgitakse, et IAEA esindajatel „ei ole juurdepääs reaktoriplokkide nr 3 ja 4 katustele, samuti juurdepääs turbiinihallide osadele ja jaama jahutussüsteemi teatud osadele” — need on just need kohad, millele Ukraina luure tähelepanu juhtis ja president Zelenskyi teada andis. Njah, sõja senist käiku vaadates ei imesta idanaabri võimalike (meie mõistes imelike) tegevuste üle seoses eelnimetatud tuumajaamaga isegi kui need toovad kaasa palju ohvreid. Nende mõistes on kümnete tuhandete soldatite hukk riigile vajalik ja surma saanud Ukrainlane on „hea Ukrainlane” ning sestap siiski tuumajaama ümber toimuvat peab jälgima.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.









