Sõja ülevaade: 478. päev – tiibraketid ja droonid lendasid Ukraina linnade poole
Avaldatud: 16 juuni, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16 juuni 2023:
1. Eilse ööpäeva jooksul nii tiibraketid kui Iraani droonid Ukraina linnade poole teele läksid.
2. Eile venemaal plahvatustest info puudus.
3. Kupiansk-Kreminna rindel possalahingud.
4. Siversk: ikka sama, vene poole rünnakud Bilohorivka ja Vesele küla suunal.
5. Bahmut: nii põhja kui lõuna pool mõnesaja meetriste sammudega Ukraina edeneb ja olla tulemas häid uudiseid.
6. Donetsk: vene poole rünnakud Avdiivka ja Marinka juures jätkusid ilma rindejoones muutusi toomata.
7. Lõunarinne: rünnakud jätkuvad ja suuri muutusi rindejoones ei tuvastanud (aga miskit ikka).
8. Hersonis kaudtuleduell, üks kõlakas ja algasid haiguspuhangud.
9. venemaa ametnike mure, kuidas parandada järjest kasvavat eelarve puudujääki.
10. Peterburi rahvusvaheline majandusfoorum on langenud enamuse maailma põlu alla.
11. kreml paneb nn sõjamaksu vene suurettevõtetele kohustuslikuks
12. Lühiuudised
1. vene väed korraldasid 15. juuni varahommikul järjekordse drooni- ja rakettlöökide seeria üle Ukraina. Ukraina kindralstaap teatas, et 15. juunil kella 00.20-04.30 kohaliku aja järgi lendasid neli Kh-101/555 tiibraketti ja 20 Iraani drooni. Ukraina sõjaväeallikad teatasid, et Ukraina õhutõrje tulistas alla ühe tiibrakettidest ja kõik 20 Iraani drooni. Ülejäänud kolm tiibraketti tabasid Dnipropetrovski oblasti tööstusrajatisi. Piiriäärsed Ukraina külad igapäevases pommisajus.
2. Eile tabamustest venemaal info puudus. Küll nihutas vene pool Brjanski oblastisse rannikukaitsesüsteemi „Bal” Kh-35, mis võib olla mõeldud täiendavaks Ukraina pommitamiseks. Laskekaugus tegelikult laevade tõrjeks ettenähtud rakettidel on kuni 120 km ja lõhkelaeng u 145 kg ning kuna rakett on oma ehituselt suht lihtne, siis on see oluliselt odavam samasugustest lääne analoogidest. Küll näitab selle paigutamine sisemaale mitte veesihtmärkide tabamiseks, et pisu vist kaudtuleüksustega hakkab kitsaks minema.
3. Kupiansk-Kreminna: viimaste päevade kordus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Siversk: siingi eelneva kordus, vene pool jätkab Bilohorivka ja Vesele küla ründamist. Rindejoones muutusi polnud.
5. Bahmut: pigem kummaltki poolelt rünnakute intensiivistumine ümber Bahmuti. Jätkuvalt arusaamatu, kuidas vene elukutselistel edenemine kohe sugugi ei õnnestu. Küll suudab Ukraina kummaski suunas) põhja ja lõun apool) mõnesaja meetriste sammudega jätkata, hõivates järjest uusi vene kaevikuid. Kohati pisu rabedad veel Ukraina sõdurite liikumised vene possade hõivamisel on. Treenitust on, füüsis hea, moraal ja aktiivsus hea, aga kuidagi juhtimise/koordineerimisega jao tasemel jäädakse pisu jänni ning karta on, et oma tulega nii mõnigi peaks rünnakute käigus pihta saama. Kuna vene üksused vist possadel suht ära mandunud, siis õnneks sealt suurt vastupanu ei tule ja jätkuvalt tundub, et eesmistel possadel on vene soldateid kuidagi vähevõitu. Eile õhtul hakkasid liikuma kõlakad, et siit peaks kohe tulema paremaid uudiseid, oodatavat juhtkonna luba info jagamiseks. Mingi kõlakas ka liikus, et siin ollagi värskeks ründejõuks 3 uut brigaadi. Kaudtulemoona puudust vene poolel seni pole ja jagub seda jubaa mitmes päev väga tihedalt ja kaugus rindejoonest kuni 15 km ehk siis on siingi see kasvanud ja 25 km kaugusel asuv Kramatorski linn ka tabamusi sai.
6. Donetsk: ikka Avdiivka ja Marinka poole rünnatakse, aga eile muutusi rindejoones ei tuvastanud. Küll olla Ukraina omad Vuhledari juures isegi kuni 1 km vene poolt lõuna poole lükanud. Kaudtuld vene poolelt jagus kogu rindele tavapärasest rohkem ja seda tihedat tuld jagus kuni 15 km kaugusele rindjoonest. Hetkel ei oska arvata, millest nii suur kaudtulelöökide tõus. Võimalik, et miskit vene poolel plaanis on.
7. Lõunarinne: Velika Novosilka rindelõigul karmid lahingud terve päeva jätkusid. Rindejoones suuremaid muutusi siin ei tuvastanud. Käib erinevates foorumites suur arutelu, kelle luure/seire või teise poole mõjutamise elektroonilised seadmed paremini töös on. Vaatamata väidetele, et vene poolel õnnestuvat see paremini, siiski just nende tehnikale rohkem pihta saadakse. Jätkuvalt tundub, et enamus vene kaudtuld läheb nn profülaktiliseks töötluseks ja pole täpselt tuvastatud sihtmärgi pihta lastud. Küll jagub juba vist nädal seda kaudtuld kuni 15 km kaugusele rindejoonest väga tihedalt. Ukraina jätkab täppislaskudega kuni Musta mereni välja. Eile kiitles vene pool, et kõik Krimmini jõudnud Ukraina droonid kas alla lasi või suudeti elektrooniliste vahenditega alla tuua. Orihivist lõunas Robotine küla suunas vist isegi mõnisada meetrit Ukraina pool jälle edasi sai, kipuvad põllulapi kaupa edenema. Jätkuvalt teadmata Ukraina pealöögi suund ning põhijõud veel ootel.
8. Herson: kaudtuleduell ja vene poolelt kõlakas, et Ukraina olla teinud mingi pisu suurema dessandi (ei usu, et üle 100 võitleja) Nova Kakhovka juures ning omavat nüüd seal sillapead. Eks päev toob selgust. Survet siit poolt oleks väga vaja… Küll on hakanud siin levima esimesed haiguspuhangud seoses puhta joogivee puudusega…
9. venemaa finants- ja majandusvõimud on mõistnud, et eelarvepiirangute ja riigikassa raha pärast tiheneva konkurentsi tõttu on vaja kulutusi kärpida. Kasvavad sõjalised kulutused „erioperatsiooni” taustal Ukrainas ja laienevad lääne sanktsioonid, mis vähendavad venemaa sissetulekuid energiatarnetest, sunnivad kremlit otsima lahendusi, kuidas ohjeldada kasvavat eelarve puudujääki, mis 2023. aasta esimese viie kuu jooksul ulatus 3,41 triljoni rublani (41 miljardi euroni) ehk 117% aastaplaanist.
Neljapäeval traditsioonilisele Peterburi foorumi makroistungile kogunenud rahandusministeeriumi, majandusarengu ministeeriumi, keskpanga ja kremli majandusbloki juhid rääkisid eelarve sekvestreerimisest ja arutasid võimalusi, kuidas kõige paremini kulusid kärpida. Teema tõstatas majandusminister maxim reshetnikov. Tema sõnul suureneb karmi eelarvepiirangu tingimustes konkurents riiklike ressursside pärast ning riigil on vaja oma prioriteedid paika panna.
venemaa Panga juht Elvira Nabiullina hoiatas, et lähiaastatel peavad võimud valima kulutuste kärpimise või maksude tõstmise vahel: „Tuleb otsustada kas ühe või teise üle, teisiti ei juhtu.” Tema sõnul on „kulutuste prioritiseerimiseks vaja kõvasti tööd teha, me ei jõua kõike ja kõiki rahastada”. Nabiullina hoiatas valitsust kõigi kulutuste esialgne kärbete eest: „Tulemust me kuskil ei saavuta ja raha kulub ära. Kuigi see variant on kõige valutum – tundub, et keegi ei solvunud, on see majanduslikust seisukohast kõige hullem”.
10. Peterburis on Ukraina vastupealetungi taustal avatud rahvusvaheline majandusfoorum, millest ennustatakse kujunemist ajaloo kõige mitteesinduslikumaks. putini isiklik venemaa rikkuse, edu ja edevuse mess „vene Davos”, nagu kreml seda foorumit korraldas viimase kahe aastakümne jooksul, on sõja teisel aastal lääneriikide täieliku boikoti all.
„2023. aasta korraldajate põhiprobleem on osalejate kokkukraapimine. Eurooplasi ja ameeriklasi pole, Aasia on ka väike. Suurem osa neist on SRÜ, Aafrika, Kuuba ja Araabia Ühendemiraadid. Isegi Kassõm-Jomart Tokajev [Kasahstani president] keeldus viimasel hetkel tulemast,” ütles üks anonüümsust palunud foorumi korraldajatest The Moscow Timesile. „Paljud meie traditsioonilised partnerid kukkusid lihtsalt ära,” ütles Moscow Timesile venemaa ühe suurima riigiettevõtte anonüümsust palunud tötaja, kes on aastaid rahvusvahelistes projektides osalenud.
kreml on foorumi staatusele alati palju tähelepanu pööranud. Aastate jooksul on selle külalisteks olnud Saksamaa kantsler, Itaalia, Jaapani, India peaministrid ning Hiina Rahvavabariigi president. Seal arutati venemaa majanduse moderniseerimist, sõlmiti lepingud Prantsuse ettevõtete osalemise kohta Nord ja South Streami gaasitorude ehitusel ning sõlmiti isegi leping helikopterikandja Mistral ehitamiseks.
Nüüd on foorumi teemaks: „Suveräänne areng on õiglase maailma alus, ühendame jõud tulevaste põlvede nimel.” (enda arvamus: kremli mõiste suveräänsusest on oluliselt erinev meie arvamusest selle kohta).
Ja peamisteks tähtedeks kuulutas kreml Ungari välisministri (ainsa ametniku EL-i riikidest), Alžeeria presidendi, Kuuba peaministri, Armeenia presidendi, Lõuna-Osseetia juhi. Korraldajad püüdsid viimseni meelitada kõrgeid lääne külalisi, kirjutas The Financial Times. Kuid lõpuks viis see skandaalini – kõik nad, näiteks Google’i endine juht Eric Schmidt ja mõned teised tuntud inimesed, keeldusid avalikult kutset vastu võtmast ja avaldasid oma toetust Ukrainale. Lisaks jäid Peterburi majandusfoorumi korraldajad vahele lääneriikide osalejate nimekirja võltsimisega. Lisaks keeldusid korraldajad viimasel hetkel lubamast üritusele sõltumatut Lääne meediat.
Riigidelegatsioonide liikmed saavad sissepääsu tasuta, kuid ärimehed peaksid kulutama palju raha. venemaa ettevõtetele maksab osalemine umbes 14 000 dollarit, välismaistele ettevõtetele – 27 000 dollarit. „See on kohutav, sest osalemise eest auto hinna maksmine käib üle jõu.” Arvestades 2023. aasta olukorda, oleks tõhusam teha sissepääs tasuta ja andke kõigile ka tasuta pilet laevareisile, ütles üks korralduskomitee töötaja ajalehele The Moscow Times.
11. Idee kehtestada suurettevõtete tulumaks „ülemääraselt kasumilt” kuulub riigile, mitte ettevõtetele, ütles eile venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (RSPP) juht Aleksandr Šohhin. Ta lükkas ümber asepeaminister andrei belousovi sõnad, kes väitis eelmisel õhtul vastupidist. Belousov ütles, et ettevõtted tegid ise ettepaneku kehtestada nn sõjamaks. „Räägin teile suure saladuse: selle 300 miljardi rubla (3,6 miljardit euro) suuruse maksu idee kuulub ettevõtlusele, mitte riigile <…> Nad on targad ja teadlikud. Nad mõistavad, et aastatel 2021 ja 2022 oli neil tohutu ootamatu kasum. Nad ütlevad: „Poisid, kui meil on vaja makse tõsta, pange parem sisse ja maksame”,” ütles riigiametnik.
Šohhini sõnul arenesid sündmused teisiti ja läbirääkimised ülemäärase tulu maksu üle on „keerulisem lugu”. Ettevõtetele „vihjati”, et „pole paha” jagada ülekasumit riigiga „maksusüsteemi muutmata”, ütles RSPP juht. Nii toimis see eelmise aasta lõpus, kui sellega üritati päästa miinuses venemaa riigieelarvet. Nüüd siis tahetakse see muuta kohustuslikuks
„Siis hakkasime ennetavalt genereerima erakorralise tulumaksu (ülemäärase tulumaksu) tehnoloogiat, kuid me ei saanud hakkama ilma rahandusministeeriumi suure abita,” ütles Šohhin. vene rahandusministeerium koostas vastava seaduseelnõu, see esitati riigiduumale 13. juunil. Varem teatas Bloomberg olukorraga kursis olevatele allikatele viidates, et vähemalt osa lisarahast kavatseb valitsus suunata Ukraina sõjaga seotud kuludesse. Samal ajal vabastati „sõjamaksust” nafta- ja gaasi-, söeettevõtted ja teised. Võimud loodavad suurettevõtetelt saada 300 miljardit rubla ehk siis samapalju kui eelmisel aastal.
12. Lühiuudised
Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni (425 poolt, 38 vastu ja 42 erapooletut), milles kutsutakse NATO liitlasi üles kutsuma Ukrainat alliansiga ühinema.
Ukraina piloodid juba treenivad F-16-ga ning järjest mõjusamat relvastust tasapisi Ukriana suunal tuleb. Kaks seni neutraalsemat riiki nagu Jaapan ja Sveits on hakanud rohkem sõjatehnikaga panustama Ukraina suunal.
kreml valmistavat ette lääne ettevõtete varade natsionaliseerimist venemaal.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Küsitlus
Loading ...
Küsitlus
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
