Sõja ülevaade: 476. päev – karmid lahingud jätkuvad
Avaldatud: 14 juuni, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14 juuni 2023:
lõunarindel pisu rindejoone kõikumist, aga pigem enam Ukraina kasuks ja Bahmuti ümber jätkub mõnesaja meetriste sammudega edenemine ning putin on hakanud vene meediamaastikul enam domineerima…
1. Eilse ööpäeva jooksul nii tiibraketid kui Iraani droonid Ukraina linnade poole teele läksid.
2. Kurski ja Belgorodi oblastis mõned plahvatused
3. Kupiansk-Kreminna rindel possalahingud Kreminnast lõunas asuvas metsaalas.
4. Siversk: ikka sama, vene poole rünnakud Bilohorivka ja Vesele küla suunal.
5. Bahmut: nii põhja kui lõunapool mõnesaja meetriste sammudega Ukraina edeneb.
6. Donetsk: vene poole rünnakud Avdiivka ja Marinka juures jätkusid ilma rindejoones muutusi toomata ning vene pool toob siia lisavägesid Hersoni suunalt.
7. Lõunarinne: karmid lahingud jätkuvad, pisu rindejoone kõikumist ja lõuna suunas mõnes lõigus siiski rinne liigub.
8. Hersonis kaudtuleduell
9. Mõned putini ütlemised eilsest päevast.
1. vene pool korraldas 13. juunil raketi- ja droonirünnakuid üle Ukraina. Ukraina kindralstaap teatas, et vene väed saatsid välja 16 Kh-101/555 tiibraketti ja neli drooni Shahed 131/136, mis sihivad Harkivi oblasti infrastruktuurirajatisi ja Krõvyi Rihis asuvaid elamuid. Ukraina kindralstaap teatas, et Ukraina väed hävitasid 11 Kh101/555 raketti ja ühe drooni Shahed. Oli kahjuks ka tabamusi nii Harkivis kui Krõvyi Rihis. Küll teatab vene pool isegi alla lastud rakettide kohta, et need sihtmärke tabasid ja kõik vaid „sõjalised” objektid.
2. Mõned plahvatused Kurski ja Belgorodi oblastis. Kurskis üks kohalik miilitsajaoskond pihta sai. venemaal mitmetes suurtes ettevõtetes põlengud jätkuvad ja ikka teadmata, kas tegu hooletuse või Ukrainameelsete kodanike teoga. Hetkel tundub, et kreml on otsustanud pisu „peitust” mängida Belgorodi oblasti ebaõnnestunud kaitsmisega ja kinnitas, et sinna Ukraina rindelt vägesid ei tuua. Küll hakati ajateenijaid seal kandis piirile lähemale nihutama.
3. Kupiansk-Kreminna: viimaste päevade kordus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Siversk: siingi kordus, vene pool jätkab Bilohorivka ja Vesele küla ründamist. Rindejoones muutusi polnud.
5. Bahmut: ikka mõlemapoolsed rünnakud ümber Bahmuti ja edeneb kummaski lõigus vaid Ukraina. Seni pole aidanud ka vene spetsnazi tegevus. Eks possakaupa Ukraina jalastunud üksused edenevad. Kohati kipub tunne olema, et mitmes lõigus on vene soldateid isegi suuremates kaevikuliinides pisu hõredalt. Kas kartuses kanda läbi kaudtule suuremaid kaotusi ongi eesliinil üksused väiksemad ning juba jao suurune Ukraina üksus suudab edeneda. Kohati tundub, et ka vene poole valvsus on langenud. Mitmes kohas jõuavad Ukraina sõdurid kuidagi lihtsalt vene kaevatud possadeni, enne kui tulekontaktiks läheb. Võib olla segu rindeväsimusest ja langevast moraalist. Kuna edenemised jäävad päevas 200-500 m kanti ja veel olulist muutust rindel ei põhjusta, siis jääb edasiste arengute ootele… Luganski kant on igapäevase Ukraina mõju all ning plahvatuste seeriad ei taha seal lõppeda.
6. Donetsk: eelmiste päevade kordus, suurem surve Marinka juures jätkub (ikka üle 10 rünnaku päevas) ning proovitakse nii siit kui sealt Avdiivka poole. Rindejoones muutusi ei tuvastanud. Küll olla hakatud siia tooma Hersoni suunalt täiendavaid üksusi (nii elutselisi kui tsetseene).
7. Lõunarinne: Velika Novosilka rindelõigul tegi vene pool jälle tugevama ürituse, saamaks tagasi Makarivka küla. Paar põllulappi isegi enda kontrolli alla tagasi saadi (u 1 km põhja suunas rinne tagasi nihkus), aga külani ei jõutud. 12 km laiusel põldude alal (ikka nende kitsaste metsaribadega ääristatud) rinne eile edasi-tagasi kõikus. Kui vene pool suutis pisu end makarivka küla poole seal saada, siis ida pool edenes kuni 500 m Ukraina. Tundub, et eilsed optimistlikumad kaardid olidki liialt optimistlikud. Võimalused siin suunal siiski mõlemapoolselt seni olemas, oleneb kel paremad reservid ning kui edukalt logistika ahelat suudetakse töödelda. Eile küll uusi vabastatud külasid ei lisandunud, aga võitlus mitme eest eile käis. Lahingud jätkuvad ja mingi hilisõhtune kõlakas liikus, et võib Ukraina poolelt uut infot tulla.
Eile teatasid vene milblogijad, et Huljaipole sektoris hakkas Ukraina nende possasid oma üksustega kompama ja kardavad siit suunalt uut suuremat rünnakut, sest vene poole sõnul olla siin tihenenud Ukraina kaudtuli.
Orihivist lõunas Robotine küla poole viiva tee idaküljel suutis Ukraina 500 m 1 km laiuselt edeneda (põld). Kui varasematel päevadel siin edenemist ei saadud, siis eilne isegi pisu üllatus. Jätkuvalt vene pool kurdab, et Ukraina on hakanud pidevalt väikeste üksustega üritama ja eks pideva valvsuse hoidmine on kaitsjal keeruline ning suured kaitserajatised aitavad küll soomuse vastu, aga kiirelt ja oskuslikult liikuva väiksema jalaväe üksusega võib mägesid liigutada. Kuna enamus vene possasid on miiniväljadega julgestatud, siis igale poole soomusega ei ronigi.
Lobkove küla juures (lõunarinde läänepoolne osa) eile Ukraina edenemist ei tuvastanud. Lisaks Donetski rindele toob vene pool siiagi (lõunarindele) mitmelt suunalt reserve lähemale.
8. Herson: kaudtuleduell.
9. Mõned putini ütlemised eilsest päevast.
„Ukraina relvajõudude kaotused vastupealetungil ulatuvad 160 tankini, meie kaotasime 54 tanki” ütles putin eile. Njah, eks see info jõuab kordi moonduda enne kremlini jõudmist… aga juba isegi 54 tanki kaotamine vist kipub olema rekord nii väikese ajaga.
putin väitis, et vene väed ei täheldanud 5. juunil Kahhovka hüdroelektrijaama tammi juures suuri plahvatusi. Lisaks putin väitis, et Ukraina väed lõid tammi varem korduvate HIMARS-löökidega ning on võimalik, et hävingu põhjustas mõni „ebaoluline” Ukraina löök, mida vene väed ei märganud. Njah, ilmselgelt füüsikud ja insenerid selle versiooni taga pole.
putini kohtumine sõjaväekorrespondentidega külvas kahtlusi riigipea arvamuste järjepidavuses. Pärast 16 kuud kestnud sõjategevust teatas ta, et Ukraina olemasolu tuleb austada. „Kui keegi Ukrainas tahab tunda end ukrainlasena ja elada iseseisvas riigis, siis jumala eest. Tehke, mis tahate, aga ärge tekitage venemaale ohte,” ütles riigipea kohtumisel sõjakorrespondentidega. Ukraina ei tohiks eksisteerida vene föderatsiooni kulul ja venemaa ajaloolistel aladel, kui normaalseid suhteid ei ehitata, lisas president. Riigipea ütles ka, et venemaa plaanide hulka ei kuulu Kiievi hõivamine.
Z-blogijad reageerisid putini sõnadele hämmeldunult. Isehakanud DPR endine kaitseminister Igor Girkin kirjutas: „Austades sõltumatut Ukrainat, miks kurat nad erioperatsiooni alustasid? Milline mõttetus?”
Propagandakanalis „Rusich” kirjutasid nad, et mõtlevad Ukraina totaalse hävitamise vajadusele: „Millisest austusest me räägime?” Teine Z-kanal, AP wagner, kirjutas presidendi tsitaadi kõrvale: „Siin süüdistatakse mind sageli bipolaarses häires …”
putin süüdistas Ukraina armeed ka teist korda nädala jooksul elumajade pommitamises. Tema sõnul jätkab venemaa Ukrainas asuvate sihtmärkide valikulist löömist, mitte aga elamupiirkondade „löömist”, nagu seda väidetavalt teevad Ukraina relvajõud. Samal ajal tabas vene rakett ööl vastu 13. juunit Krõvõi Rihis kortermaja, hukkus vähemalt 11 tsiviilisikut ja sai vigastada 34 inimest.
Mobilisatsiooni raames sõtta kutsutud venelased saadeti määramata ajaks Ukrainasse, ütles putin kohtumisel sõjaväeülematega. Nii vastas ta küsimusele, kui kaua peaks reservväelane rindele jääma. „Seadus ei sätesta mobiliseeritute rotatsiooniks konkreetseid tingimusi,” rõhutas putin, lisades, et siin tuleb lähtuda „personali olemasolust, olukorra kujunemisest kokkupuutejoonel” ja olukorrast sõjas tervikuna. Samas märkis ta, et „kunagi tuleb inimesed koju tagasi lasta” – selline teema olevat kaitseministeeriumis arutusel, „see on seda väärt”. Riigipea meenutas ka, et lubas varem Ukrainaga sõdivatel sõjaväelastel iga poole aasta tagant puhkust võtta.
Samas rõhutas putin, et praegu pole uut mobilisatsiooni lainet vaja, küll aga võib seda vaja minna, kui venemaa otsustab Kiievi enda kätte haarata. „Kas me peaksime Kiievisse minema? Kui jah, siis on vaja mobilisatsiooni, kui ei, siis ei,” ütles ta.
wagneri juht prigožin rõhutas intervjuus Belgorodi oblasti territoriaalkaitse liikmetele, et „mobiliseerituid hakati võtma armeesse nagu tsaari ajal 25 aastaks”.
Varem kinnitas ülemkohtu pleenum, et venemaal jätkub mobilisatsioon vaatamata putini avaldusele selle lõppemise kohta ning Ukrainasse sõtta saadetud reservväelased ja lepingulised sõdurid on seal määramata aja – kuni presidendi demobilisatsioonimääruseni.
Küll kasvavad omaste protestid erinevates venemaa nurkades, et mehed (mobbitud) 9 kuud rindel ja pole seni puhkusele saanud.
Njah, kuidagi järjest vastuolulisemaks lähevad putini sõnumid. Eks siia sai vaid väike valik viimaste päevade putini ütlustest. Kas elab kreml roosade prillidega või ei jõua õige info sinna või hakkab ka mõistus vimkat viskama. Kindlasti on parajalt peamurdmist sealsetel ametnikel ja sõjaväejuhtidel.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
