Sõja ülevaade: 470. päev – tammi purustamise tagajärjed katastroofilised
Avaldatud: 8 juuni, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 08. juuni 2023:
sai kuidagi pikk see tänane lugu…
1. Vaid rindejoone lähedased linnad ja Harkivi kant ning piiriäärsed Ukraina külad eile tabamusi said ning Belgorodi oblastis jätkuvad plahvatused.
2. „Maailmapäästja” putin jäi jälle hiljaks.
3. Kupiansk-Kreminna rindel pigem luurekad ilma rindejoones muutusi toomata.
4. Siversk: jätkusid rünnakud Bilohorivka küla suunas.
5. Bahmut: Ukraina edenes Bahmutist põhja pool ja edeleküljel jätkub pigem rindejoone kõikumine.
6. Donetsk.
7. Lõunarinne/Herson: tundub, et pinge rindel järjest kasvab.
8. Ukraina vastupealetungist läbi venemaa ja lääne silmade…
9. venemaa hakkab osadel inimestel piiril välispasse konfiskeerima.
10. Sanktsioonid, majanduslangus ja maksuameti kasvav surve tõukavad venemaa äri tagasi 1990. aastate tavade juurde.
11. Nova Kakhovkas asuva tammi purustamise tagajärjed on katastroofilised nii keskkonnaliselt kui majanduslikult.
12. Mõrtsukad jõuavad jätkuvalt edukalt vene erasõjaväe üksustesse.
13. venemaal läheb järjest kehvemini Kesk-Aasias ja eks näis, kunas Hiinaga sel teemal piigid ristatakse.
14. Pisu vürtsi juurde Kesk-Aasia teemal…
1. Eile vene poolel rakette ega droone Ukraina suuremate linnade pommitamiseks ei jagunud. Vaid Harkiv elab S-300 rünnakute all. Mujal pommitati vaid kaudtuleulatuses olevaid rindelähedasi linnasid/külasid ja piiriäärseid Ukraina külasid. Mõne suunas läks ka Iraani droone. Jätkuvalt kemplevad vene ja Ukraina pool, kes tabas ammoniaagitrassi Masjutivka lähistel, aga eks see pigem vene poole töö ole. Belgorodi oblastis pisu tõuseb Ukraina kaudtule- ja droonitöötlus. Shebekino linn on üks sihtmärkidest ja juba mitmes päev olulised tööstushooned seal pihta saavad. Pigem tundub, et kuskil seal kandis jätkuvalt Ukrainameelsed vene vabatahtlikud ringi majandavad ning eilegi tuli uusi videosid, et osa neist seni Novaja Tavolžanka külas.
2. Pärast enam kui 36 tundi pärast tammi kokkuvarisemist andis putin venemaa kiirabiteenistuse juhile korralduse aidata Hersoni oblasti okupeeritud piirkondade üleujutatud aladel inimesi… seni pole vene sõjavägi lubanud tsiviilelanikel üleujutatud aladelt evakueerida. Täpsem lugu tammi purunemise tagajärgedest 11. punktis.
3. Kupiansk-Kreminna: pigem luurekad. Rindejoone muutusi ei tuvastanud. Kaudtulemoona vene poolel jagub.
4. Siversk: Bilohorivka küla suunal edutud vene poole rünnakud jätkusid.
5. Bahmut: Bahmutist põhja pool õnnestus Ukraina omadel väidetavalt pisu oma edu kasvatada Orihovo-Vasylivka ja Berhivka külade lähedal. Pigem üritab jalavägi metsastel/võsastel aladel uusi possasid hõivata. Eks sealt eesmistelt possadelt eilegi vene soldateid vangi võeti. Bahmutist edela suunal rindejoone muutust tuvastada ei suutnud, aga siingi pingelised lahingud jätkuvad ja vene poolgi on aktiivne.
6. Donetsk: üleeilsele edenemisele Opytne juures eile jätku ei tulnud, pisu mõni vene milblogija kurtis, et Ukraina omad olla ka siin survet avaldanud. Pervomaiske juures ja Marinkas ning selle ümber lahingud jätkusid ilma rindejoones muutusi toomata. Vuhledari lähistel olla Ukraina luure aktiivne kompamaks vene possasid. Kaudtulemoona seni vene poolel jagub.
7. Lõunarinne/Herson: info lõunarindelt läbi vene poole: „Ukraina relvajõudude tankirühm asus pealetungile Zaporožje rinde Orekhovski jaos – Malaja Tokmachka ja Novodanilovka vahel. Praegu on käimas kõrge intensiivsusega lahing. Vaenlane tulistab meie positsioone pidevalt suurtükiväest ja tankidest, püüdes neid maatasa teha”. Lisaks tuleb ärevaid sõnumeid sealsetest vene üksustest, et käib aktiivne lahingutegevus ning vastas on palju soomust ja ollakse pideva kaudtule all. Tegevus ka Velyka Novosilka juures jätkub. Kas rindejoones on muutusi on hetkel selguseta, sest ka Ukraina blogijad hoiavad pisu eetrivaikust. Eile jäi vene pool jälle vahele võltsuudiste tootmisega Leopardi tanki tabamisest (fototöötlus). Lisaks kurtis vene pool, et kuni Tokmaki linnani oli Ukriana kaudtuli eriti tihe ja pidev. Hetkel veel ei torma arvamust avaldama, kas suurem pealetung on alanud. Lisaks väitis juba üleeile vene pool, et gerassimov olla isiklikult siin rindelõigul kohal üksuseid juhtimas.
8. venemaa sõjaväe hinnangul on Ukraina vasturünnakus osalemiseks välja õpetanud 20 uut armee ja rahvuskaardi brigaadi, mis suurendab relvajõudude koguarvu 700 000 miljoni inimeseni. Sellest kirjutab Bloomberg, viidates ühele venemaa kaitseministeeriumile lähedalseisvale isikule.
Veel aprilli alguses teatas Ukraina, et on vastupealetungiks ette valmistanud 40 000 ründeüksuse võitlejat, mis koosnesid 8 diviisist. Sellest ajast peale on riigi juhid, eriti Volodymyr Zelensky, märkinud, et riik vajab rohkem lääne relvi. Kuid 3. juunil The Wall Street Journalile antud intervjuus ütles president rünnaku kohta: „Ma ei tea, kui kaua see aega võtab ja mis hinda me maksame. Ausalt öeldes on sündmuste arendamiseks mitu võimalust, täiesti erinevad. Aga me oleme valmis.” Ukraina oli selleks „väga hästi valmistunud”, ütles USA staabiülemate ühendkomitee esimees Mark Milley kaks päeva hiljem CNN-ile.
moskva usub, et Ukrainal on edu saavutamiseks aega oktoobrini ning peamine löök langeb Zaporožje piirkonnale riigi kaguosas, püüdes liikuda lõunasse ja jõuda lõpuks Krimmi, ütleb Bloombergi allikas. Lisaks ütles ta vahetult enne Kahhovskaja hüdroelektrijaama plahvatust, et moskva loodab, et Dnepri kaudu korraldatakse põhioperatsiooni toetuseks väiksemaid lööke.
NATO kõrge ametnik kinnitas agentuurile venemaa hinnanguid Dnepri suuna kasutamise kohta teise rindena. Tõsi, praegu on üleujutus ekspertide hinnangul lähiajal jõeületuse võimatuks teinud. Rindejoone vähendamine on venemaale kasulik, sest hõlbustab jõudude koondamist läbimurde ärahoidmiseks, ütles USA välispoliitika uuringute instituudi vanemteadur, militaarekspert Rob Lee. „Kui tõenäosus Ukraina operatsiooniks Hersoni lähedal on nüüd väiksem, saavad venelased rohkem jõude itta üle viia,” tsiteeris teda Financial Times.
Jätkuvalt loodab venemaa, et suudab Ukraina läbimurde korral edukalt kasutada oma lennuväge. Seni pole nad suutnud tänu Ukraina edukale õhutõrjele domineerida, aga suure vastupealetungi käigus ei pruugi Ukraina suuta katta kogu ala õhutõrjega ning seni pole ka lennukeid piisavalt. Küll teadaolevalt on seni paljud kaitses olevad vene üksused kehva väljaõppe ning moraaliga ja ega selle koordineerimisega ka seni kõik hästi pole. Ikka tuleb kõlakaid, et jälle mõnikümmend soldatit kuhugi „ära kadus” ja ju nad rindelt ära põgenesid.
9. vene Föderatsiooninõukogu kiitis kolmapäeval, 7. juunil toimunud istungil heaks seaduse „Väljasõidu ja riiki sisenemise korra kohta” muudatused, millega laiendatakse piirivalvurite volitusi töös kodanike passidega. Dokumendi kohaselt, mille valitsus koostas ja riigiduuma kõigis lugemistes ühe päevaga vastu võttis, saavad FSB piirivalveametnikud konfiskeerida passe neilt venelastelt, kes ei tohi välismaale reisida. See nõue kehtib neile, kelle reisimisõigust piiratakse, kuna neid kahtlustatakse, süüdistatakse, on süüdi mõistetud kuriteos või hoiduvad kõrvale menetlusest. Selle alla lähevad ka ajateenistuses olijad, aga ka sellest kõrvalehoidjad ning mobiliseeritud. Muudatused jõustuvad 180 päeva pärast nende ametlikku avaldamist.
10. Sanktsioonid, majanduslangus ja maksuameti kasvav surve tõukavad venemaa äri tagasi 1990. aastate tavade juurde. Vältimaks maksude maksmist eelarvesse keskkonnas, kus kasum langeb ja väljavaated on ebamäärased, on venemaa ettevõtjad asunud massiliselt registreerima varifirmasid, teatas vene Föderatsiooni keskpank kolmapäeval.
venemaal tuvastatakse iga päev umbes 500 tehnikaettevõtet ja üksikettevõtjat, ütles venemaa Panga finantsjärelevalve ja valuutakontrolli osakonna direktor Ilja Jasinski intervjuus RBC-le. Tema sõnul on äsja registreeritud juriidiliste isikute arv „järsult kasvanud” – neid on päevas tuhatkond. „Samal ajal mõistame, et suurema osa sellest kasvust annavad tehnilised ettevõtted, mis on loodud spetsiaalselt kahtlaste tehingute läbiviimise süsteemi integreerimiseks,” ütles Yasinsky.
Variettevõtete taha peitumine on juba tabanud eelarvet, mis on silmitsi tulu- ja üksikisiku tulumaksu laekumise järsu langusega. Üksikisiku tulumaksu laekumine – regionaaleelarvete peamine rahaallikas, mis annab subjektidele iga kolmanda rubla oma sissetulekust – langes esimeses kvartalis 20%. Vaatamata Rosstati andmetele keskmise palga tõusu kohta 71,3 tuhande rublani (855 eurot) aastas 7%, jäi föderaalsel maksuteenistusel 2022. aasta esimese kvartaliga võrreldes puudu peaaegu 250 miljardit rubla (3 miljardit eurot).
Valitsus tegi vastuseks maksuametile ülesandeks jälgida ja kontrollida ettevõtteid „varitöötamise” suhtes – kui töötajatele makstakse palka sularahas ümbrikus, maksmata üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalmakseid.
RBC sõnul on ettevõtetes monitooring planeeritud suurandmete abil. Samal ajal võivad ametiasutused teatud tööstusharude jaoks seada eesmärgid (KPI) varihõive vähendamiseks. Föderaalne maksuamet saatis mai alguses peaprokuratuurile kirja, milles tegi ettepaneku kiirendada kriminaalasjade algatamist maksudest kõrvalehoidjate suhtes.
Rosstati andmetel ulatus ettevõtete koguvõlg 2023. aasta 1. jaanuari seisuga maksude, lõivude, kindlustusmaksete ja trahvide näol 2,53 triljoni rublani (30 miljardit eurot). Aastaga kasvasid ettevõtete võlad 541 miljardi rubla (6,5 miljardi euro) ehk 27% võrra ja kasvasid keskmiselt 45 miljardi rubla (540 miljoni euro) võrra kuus.
11. Kahhovskaja hüdroelektrijaamas toimunud plahvatusest põhjustatud üleujutusel on rasked tagajärjed Dnepri-äärsete asulate elanikele, põllumajandusmaale, taimestikule ja loomastikule. Piirkonda ohustavad maa kuivamine, ökosüsteemi muutused, territooriumide reostus hüdroelektrijaamade mootoriõli ja vee poolt uhutud, aga ka veehoidla põhjast üles kerkinud saasteainete tõttu. Lisaks võib Kahhovka veehoidlast välja voolav vesi viia mujale jalaväemiine, mille vene väed okupeeritud kaldale „toppisid”.
Tekitatud kahju esialgne hindamine võtab aega nädalaid ja kuid, kuid keskkonnakatastroofi tagajärjed võivad ulatuda paljude aastateni, väidavad eksperdid. „Tegelikkus näib olevat hullem kui see, mida ma simuleerisin,” ütles Henrik Olander-Hjalmarsson Rootsi ettevõttest Damningsverket oma avalduses. 2022. aasta oktoobris, kui Ukraina võimud juba lahendasid probleeme vene vägede poolt okupeeritud Kahhovskaja hüdroelektrijaamas ja rääkisid selle õõnestamise tõenäosusest, näitas Damningsverketi analüüs, et vool sööstab veehoidlast välja kiiremini kui vesi langeb Niagara Fallsis ja ujutab üle rannikuäärsed asulad. „Veetase reservuaaris osutus mudelist oluliselt kõrgemaks,” ütleb Olander-Hjalmarsson.
Koos vooluga voolas Dneprisse 150 tonni hüdroelektrijaama mootoriõli, lekkevõimalus on veel üle 300 tonni, teatas Ukraina presidendi kantselei. Pealegi on oht levitada kiirgust, mis võis pärast Tšernobõli tuumaelektrijaama avariid reservuaari põhja setetesse koguneda, hoiatab Ukraina juhtiva keskkonnaalase MTÜ Ekodija (Ökoaktsioon) juhatuse liige Anna Ackerman. Kuid isegi ilma selleta kannab üleujutus suurel alal palju saasteaineid tööstusettevõtetest, prügimägedest ja muust, ütles ta The Washington Postile.
„Seal on palju prahti ja mustust, sealhulgas kõikidest tehastest ja töökodadest, kus kasutatakse kemikaale ja mitmesuguseid mürgiseid aineid,” lisab Bathi ülikooli arhitektuuri- ja ehitusspetsialist Mohammad Heidarzadeh. „Selline tammi rike võib vabastada ja levitada kõiki võimalikke ohtlikke materjale. Veevool kannab kõik minema.” Heydarzadeh lisab, et siiani pole olnud võimalik hinnata nende keskkonnakatastroofide kõiki tagajärgi.
Kõige problemaatilisem tagajärg on veehoidla paljas põhi koos setetega (veega kaasa toodud ained ja prügi), kuna need sisaldavad inimtekkelise reostuse elemente, kirjutab ökoloog, tööekspertide koordinaator Ukraina sõja keskkonnatagajärgede uurimise rühmast Jevhen Simonov . „Sisu on märkimisväärne: suurem osa Ukraina tööstusest asub Dnepri kaldal ülesvoolu,” ja nende setete saaste kandub ümbritsevatele aladele. Ukraina keskkonnakaitse ja loodusvarade minister Ruslan Strelets ütles: „venemaa on pannud toime suurima ökotsiidi teo täiemahulise invasiooni perioodil. Kahhovskaja hüdroelektrijaama tammi õõnestamisel on keskkonnale katastroofilised tagajärjed.”
Streltsi sõnul on 80 Hersoni linna üleujutusohus: „Alam-Dnepri rahvuspark võib jäädavalt kaduda. Ja see on enam kui 80 000 hektarit kaitsealust maad, kus leidub haruldasi liike. Kujutage korraks ette metropoli, mis on vee alla jäänud”.
Paljud loomad surevad kiiresti edasi liikuva vee tõttu, lisab Simonov. Ta hoiatab, et ökosüsteemi muutuste tõttu võib hukkuda veelgi rohkem loomi ja taimi: Dnepri tammide olemasolu 70 aasta jooksul on selle lammi- ja lammialadel tekkinud teised, põuakindlamad kooslused, mis pole tavapäraste üleujutustega kohanenud. Ajutiselt okupeeritud (ja nüüdseks üleujutatud) Uus-Kahhovka territooriumil asuvas Kazkova Dibrova loomaaias oli 260 looma, kes kõik surid, “pääseda said ainult luiged ja pardid,” teatas loomaaia administratsioon.
Mõju majandusele:
Veehoidla vett kasutati ümberkaudsete piirkondade elanike ja organisatsioonide varustamiseks, samuti põllumaa (umbes 250 000 hektarit) niisutamiseks. Seetõttu võib katastroof anda kohalikule agrotööstuskompleksile tugeva hoobi. Vett saab pumbata maa-alustest allikatest, kuid sellise mahu juures võib see kiiresti otsa saada, ütleb Briti konflikti- ja keskkonnavaatluskeskuse uurimis- ja poliitikadirektor Doug Ware.
Kahhovka veehoidlast vett kaotanud linnad ja külad „lülituvad üle kohalikele kaevudele ja kaevudele (ja nende vee kvaliteet on omaette teema),” ütles MTÜ Ecosens juht Tatjana Žavzharova: „Tuhanded külaelanikud Hersoni ja Zaporožje piirkonnad kastavad niisutussüsteemides, kaevudes ja põllumajanduses ilma niisutamiseta meie kliimatingimustes võimatu.”
12. Krasnojarski territooriumil põgenes Tasejevski rajooninõukogu endine asetäitja Aleksandr Hakonov erasõjaväe koosseisus sõtta pärast seda, kui kohus mõistis ta naise mõrva eest üheksaks aastaks ja kaheksaks kuuks range režiimiga kolooniasse. Sellest kirjutab informeeritud allikale viidates portaal NGS24. Uurijate sõnul tappis Hakonov oma naise 28. märtsil 2022 alkoholi tarvitades. „Mees, kes oli talle adresseeritud ütlustest raevunud, haaras noa ja pussitas oma naist rindkere piirkonda. Ta suri saadud vigastustesse kohe,” teatas prokuratuur.
Nagu kohtuotsuse tekstis täpsustatud, pakkus Hakonov enne seda oma naisele seksi, kuid „naine keeldus ja hakkas teda kui meest alandama, mille pärast nad tülli läksid”. Pärast mõrva otsustas 51-aastane endine asetäitja oma 35-aastase naise surnukehast lahti saada ja viis selle metsa. Sinna jättis ta selle okste ja lumega üle puistatud prügila lähedusse. 29. märtsil teatas ta oma naise kadumisest politseile. Tema sõnul lahkus naine väidetavalt kodust ega tulnud tagasi. Naise surnukeha leiti 1. aprillil ning hiljem tunnistas endine asetäitja mõrva üles.
„Kaebustes kohtuotsuse peale põhjendas mees mõrva „psühholoogiateadusega”: süüdi oli afekt, mille põhjustas tema naise tõsine solvang. Olles tugevalt solvunud, ei suutnud ta oma käitumist kontrollida. Ta palus kohtul karistust kergendada ja heategevusliku tegevuse eeliseid arvesse võtta,” märkis prokuratuur. Allika sõnul otsustas Khakonov pärast kohtuotsuse väljakuulutamist vanglas viibides liituda vene erasõjaväega. Millisega, aga väljaande vestluskaaslane ei täpsustanud. Ekssaadik on juba rindele läinud ja karistusest pääsenud, lisas ta.
Varem käitus samamoodi Sverdlovski oblastist pärit saadik Ilja Tšiž, kes mõisteti kaheks aastaks kolooniasse. Saanud tähtaja kahe noore inimese kurikaga peksmise eest, astus ta wagneri palgasõduriks ja läks Ukrainasse sõtta. Alates 2022. aasta augustist on wagner värvanud vange kolooniatest, kuid selle aasta veebruaris teatas palgasõdurite rühma juht jevgeni prigožin, et värbamine on peatatud. Hiljem ütles ta, et enam kui 5000 vangi vabastati tänu nende teenimisele wagneris. Kõik nad said presidendilt armu. Njah, juba osad neist amnesteeritutest on jõudnud nii varastada, vägistada kui tappa ja vist lähevad uuele „Ukraina ringile”. Küll on tõenäosus väike, et sealt teistkordselt elusalt pääsevad.
13. kremli katsed haarata kinni Kesk-Aasia mõjutsoonist põrkuvad jätkuvalt Nõukogude-järgsete vabariikide juhtkonna vastupanu. Pärast Kasahstani, kes naeruvääristas ettepanekut liituda venemaa ja valgevene liitriigiga, keeldus Tadžikistan moskvaga koostööformaadi laiendamisest.
Dušanbe ei kaalu võimaliku Euraasia Majandusliiduga (EAEU) liitumise küsimust. Sellest teatas kolmapäeval, 7. juunil Tadžikistani välisministeeriumi ametlik esindaja Shokhin Samadi, kommenteerides päev varem Tadžikistani külastanud venemaa välisministri sergei lavrovi avaldusi. Nimetades Kesk-Aasiat uueks rindeks kremli ja „kollektiivse lääne” vastasseisus, avaldas lavrov lootust, et Tadžikistan saab EAEU liikmeks – bloki, kuhu lisaks venemaale kuulub neli endise NSV Liidu riiki (valgevene, Armeenia, Kasahstan ja Kõrgõzstan).
Lääs üritab koostööprogramme pakkudes „reformida piirkonna poliitilist ja majanduslikku maastikku enda jaoks”, kuid moskva loodab, et Tadžikistani võimud „määravad peagi ise ära Euraasia Majandusliiduga liitumise eelised”, ütles lavrov.
See „küsimus ei ole päevakorras,” vastas Samadi venemaa ministrile. Ta lisas, et Tadžikistani kuulumist EAEU-sse ei arutatud ei lavrovi kohtumisel vabariigi presidendi Emomali Rahmoniga ega läbirääkimistel riigi välisministri Sirojiddin Mukhriddiniga.
„Dušanbes toimunud kohtumistel pandi rõhku eranditult kaubanduse, majandus-, kultuuri- ja humanitaarkoostöö intensiivistamise, regionaalse julgeoleku, aga ka kahe riigi suhtlusele rahvusvaheliste organisatsioonide raames,” rõhutas Shamadi, tsiteeris TASS.
Tadžikistani suhtes on agitatsiooni majandusliiduga liitumiseks korraldatud alates 2015. aastast. Kuid asjata: Dušanbe suurendab kaubavahetust Hiinaga, mis tõrjub venemaa järk-järgult välja piirkonnast, kus ta varem valitses „suure vennana”. Kuigi venemaa on endiselt Tadžikistani suurim kaubanduspartner, on selle osakaal langemas, samas kui tehingud Hiinaga kasvavad: praegu on see 25% versus 18%.
Samal ajal moodustab Kõrgõzstan Hiinaga väliskaubandusest juba ligi 40% ja venemaaga vaid 25%. Usbekistanis on see 22% 18% vastu. Kasahstanis on vene Föderatsiooni ja Hiina numbrid ligikaudu võrdsed – umbes 18%, kuid võimude eesmärk on laiendada sidemeid Pekingiga. „Hiina suund on meie prioriteet,” ütles Bloombergile antud intervjuus Kasahstani peaministri asetäitja Serik Zhumangarin, kes on ka kaubandus- ja integratsiooniminister. President Kassym-Jomart Tokajev seadis maikuu kohtumisel Hiina presidendi Xi Jinpingiga eesmärgiks kasvatada kahe riigi vahelist käivet 2030. aastaks 24 miljardilt dollarilt 40 miljardile.
Njah, käriseb see venemaa ümbrus ja kasvab enamuse venemaa piirialadel Hiina domineerimine. Hetkel tundub, et venemaa jääb järjest enam lääne ja Hiina „pihtide” vahele. Kas kremli analüütikud juba suudavad häirekella lüüa, et suurim oht pole mitte lääs, vaid Hiina jääb siiski endal vähemalt seni teadmata.
14. Kasahstani uus rahvusvaheline börs ITS ei tööta venemaa maaklerite ja väärtpaberitega. Seda ütles Interfaxile börsi juhatuse esimees Chingiz Kanapyanov. „ITS ei teeninda venemaa maaklereid, kes teenindavad jaeinvestoreid ega ka venemaa väärtpabereid,” ütles ta. Nagu selgitas Astana Rahvusvahelise Finantskeskuse (AIFC) baasil avatud saidi juht, ei kuulu venemaalt pärit maaklerite ja väärtpaberite teenindamine börsi ärimudelisse.
Varem teatas Frank Media, et Peterburi börs ja teised venemaa Föderatsiooni finantsturu osalised arutasid uue börsi loomist Kasahstanis. vene maaklerid lootsid, et platvorm annab neile võimaluse kaubelda välisaktsiatega piiranguteta ja aitab ettevõtetel väliskapitali kaasata. Väljaande allikad ütlesid, et SPB Exchange ja Freedom Holding pakkusid end projekti aktsionärideks. Seda ideed toetas väidetavalt vene Föderatsiooni keskpank.
„SPB Exchange’il on kauplemistehnoloogiad, Freedom Holdingul on ühendused Kasahstanis ja kliendibaas,” ütles üks Frank Media vestluspartneritest.
Veebruaris teatas Peterburi börs Forbesile, et nad on andnud ITS-ile oma tehnoloogia ja ärimudeli välismaiste väärtpaberitega kauplemiseks. Seejärel loodeti venemaa saidil ühenduda likviidsusfondiga, mis ilmub Kasahstani börsile. ITS kinnitas, et nad kasutasid SPB Exchange’i tehnoloogiaid.
Astana rahvusvaheline finantskeskus (AIFC) on Kasahstanis asuv erijurisdiktsioon, kus tegutsevad Inglise tavaõigus ja väliskohtunikest koosnev kohus. Selline lähenemine tagab investoritele sõltumatu kohtu. AIFC elanikele, millesse pärast sõja puhkemist Ukrainas kuulus kümneid venemaa ettevõtteid, pakutakse maksusoodustusi, lihtsustatud valuuta-, viisa- ja töörežiimi.
AIFC-s avatud ITS-börsi kliendid on Kasahstani suurimad professionaalsed osalejad väärtpaberiturul. Nad võivad olla registreeritud finantskeskuses või akrediteeritud. ITS loodab, et kuue kuu jooksul pärast kauplemise algust liitub saidiga umbes 15 sellist osalejat. Investorid saavad börsil kaubelda 1500 aktsia ja depootunnistusega, mis on noteeritud USA börsidel NYSE ja NASDAQ. Nende hulgas on Microsofti, NVIDIA, Shelli, Baidu, Inteli ja teiste ettevõtete väärtpabereid.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
