Sõja ülevaade: 469. päev – tammi õhkulaskmise tagajärjel päris suur üleujutus
Avaldatud: 7 juuni, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. juuni 2023:
1. Vaid rindejoone lähedased linnad ning piiriäärsed Ukraina külad eile tabamusi said ning Nova Kakhovka tammi õhku laskmise tagajärjel päris suur üleujutus ning ulatuslik (pigem vist massiivne) keskkonnareostus.
2. Belgorodi oblasti tihedam töötlemine Ukraina poolt jätkub ja hetkel pisu selgusetu tegelik olukordBelgorodi oblastis.
3. Kupiansk-Kreminna rindel pigem luurekad ilma rindejoones muutusi toomata.
4. Siversk: jätkusid rünnakud Bilohorivka ja Spirne küla suunas.
5. Bahmut: Ukraina edenes Bahmutist põhjapool vähemalt 1 km ja kasvab wagneri juhi prigozini räuskamine.
6. Donetsk: tundub, et vene poole rünnakutahe Marinka juures on langemas aga Opytne juures vist vene pool u 500 m ühes lõigus põhjapoole üle põldude edenes.
7. Lõunarinne/Herson: kaudtuleduell ja Ukraina jätkab suuremate logistikaahelate töötlemist kuni Musta mereni. Hetkeseis rindel seal väga vastuoluliste uudiste ja blogijate sõnumitega. Küll on vene ametlike teadete voog sarnane teismelistele suunatud action filmide sugemetega arvudest rääkimata. Kas tegu suurema vastupealetungiga, jääb seni vastuseta.
8. Lääne sõjalise toetuse kasv tehnika andmisel.
9. venemaal tõusis veebis sõjapropaganda rahaline maht u 7 korda.
1. Eile vene poolel rakette ega droone Ukraina suuremate linnade pommitamiseks ei jagunud. Vaid Harkiv elab S-300 rünnakute all. Mujal pommitati vaid kaudtuleulatuses olevaid rindelähedasi linnasid/külasid ja piiriäärseid Ukraina külasid. Nagu ikka, siis iga Ukraina hoone on sõjaline sihtmärk. Kasvab Nova Kakhovka tammi vene poolse õhkimise tagajärjel üleujutus Dnepri mõlemal kaldal. Ukraina on evakueerinud juba 17 000 inimest ja üle 80 asula on vee all ning seni üleujutuse kasv jätkub. Ukraina andmetel on üleujutuse tõttu sattunud vette sadu tuhandeid tonne õlisid, kütust ja muud keemiat. Ukraina omad tõid eile välja kogu selle vene üksuse nimekirja, kes peaksid osalised olema tammi õhkimises. Küll tundub, et vene poolel ikka koordineerimisega muresid ning olla mitmeidki nende üksusi jäänud üleujutuse küüsi rääkimata vees vedelevast sõjatehnikast. Küll ei jäetud pommitamast Hersoni linna selle evakueerimise ajal. Hetkel vene pool kiitleb, et Krimmi veereservuaarid vett täis ja seda jätkuvat 2 aastaks. Kohalikele peaks vett jaguma ka ilma Krimmi veekanalita, aga põllumeestel kastmiseks vett ei piisa. Enerhodaris asuva tuumajaama jahutuseks oleva vee hulk olevat hetkel piisav, aga vähemalt ise pole kindel, et see pikamas ajas piisavaks jääb. Lisaks pole kindel, et vene pool sellega Ukraina suurema rünnaku siit suunalt elimineeris. Kui vesi alla langeb, siis pigem võimalused kasvavad.
2. Belgorodi oblastis Ukraina poole toimetamiste infoga hetkel pisu segased lood. Kummagi poole info väga vastuoluline. Võimalik, et Novaja Tavolžanka külas seni vene väge siiski pole (vähemalt pole ühtki video- ega pildimaterjali seni näinud). Jätkuvalt tuleb infot, et vene soldateid nii siin kui seal surma saab. Küll tundub, et Belgorodi kubernerile on kreml päitsed pähe pannud ja see teatas, et kõik on oblastis kontrolli alla ning ühtki vastapoole „diversanti” oblastis pole ja kõik ok. Njah, isegi Belgorodis hakkas kinnisvara hind langema. Lisaks olla hakanud kohalikud spekulandid kokku ostma võileiva hinna eest puruks lastud eramuid lootuses, et need kahjud hüvitab riik. Kipub arvama, et reidid mitmes piirkonnas venemaal jätkuvad. Küll jätkusid plahvatused kuni Belgorodi linnani välja.
3. Kupiansk-Kreminna: pigem luurekad. Rindejoone muutusi ei tuvastanud. Kaudtulemoona vene poolel jagub.
4. Siversk: Bilohorivka küla suunal edutud vene poole rünnakud jätkusid.
5. Bahmut: Bahmutist põhjapool õnnestus Ukraina omadel vallutada suur osa Berkhivka külast, samuti venelased Orikhovo-Vasylivka küla servast täielikult välja tõrjuda ja mööda Slovjansk-Bahmut maanteed edasi liikuda, rünnates samal ajal ka Zaliznyans’ket. Edenemine mõnes lõigus kuni 1 km. Bahmuti linna töötlemine kaudtulega jätkub ning vene pool linnast edasi tungida hetkel ei proovi. Bahmuti edelaküljel jätkuvad vastastikused rünnakud ning olla kohti, kus eesmised possad käest kätte käivad. Siia tõi vene pool appi „spetznazi” üksused olukorra parandamiseks. Siin rindeosas suuremaid rindejoone muutusi ei tuvastanud. Küll jätkub vene soldatite vangi langemine ja seda ikka mitmekaupa. Juba igapäevaseks on saanud wagneri juhi prigozini „märatsemine”. Küll kasvab ähvarduste laine vene kaitseministeeriumi suunal. Esmalt lubas „mitte sõna kuulata” ja minna Belgorodi oblastit kaitsma. Kipub tugevnema tema surve teemal kogu amree tema juhtimise alla ja vist lõpuks peaks kremli peremeheks saama.
6. Donetsk: Eile suutis vene pool u 2 km laiuselt kuni 500 m üle põldude edeneda Opytne juures. Mingit läbimurret siiski pole, sest arvatavalt suurema soomuse survega üks eespossadel asuv kuni jao suurune üksus ellujäämiseks need maha jättis. Suurt edenemist siiski siit suunalt vene poolelt ei oota, sest nii miine nende teel kui täpset kaudtuld Ukraina poolt jagub. Tundub, et juba nädal rünnakuid Marinka ühel küljel läbi viinud tsetseenide rünnakutuhin seoses kaotustega hakkab läbi saama ja surve siin suunal pisu langes. Pisu olla tõusnud Ukraina aktiivsus Vuhledari lähistel, vähemalt mõned vene milblogijad sellest kirjutasid ja pidasid tegevusi luurekateks tegemaks kindlaks vene kaitse nõrkusi.
7. Lõunarinne/Herson: lahingud Velyka Novosilka lõigus jätkusid. Kuna info liialt segane, siis täpsemalt miskit arvata seni ei oska. Kipuvad vist mõned possad käima käest kätte. Vähemalt suuri rindejoone muutusi ei tuvastanud. Kaudtulepilt Ukraina poolelt on läinud väga tihedaks kuni Musta mereni välja ja osa neist päris valusad. Ühes vene üksuse majutuspaigas sai korraga raketitabamuse tõttu surma kuni 100 soldatit. Tule all on palju sealset logistikaahelat ning jätkub vene kaudtuleüksuste arvu kahanemine. Kuratlikult lihtne on arvata, et siin hakkabki suurem pealetung, aga kuidagi üllatuse hetke piisavalt pole. Eks endal teadmata nii Ukraina kui vene üksuste täpsem paiknemine. Küll on Ukrainal parem satipilt ja luureandmete kompott tuvastamaks vene poole kaitse nõrkusi. Mõnusa muigega saab lugeda ja ka vaadata vene poole teateid alates soigu suust kuni vene milblogijateni välja, kuidas sadu tanke nad just hävitasid ning tuhandeid Ukraina sõdureid tapsid. Olla lausa ports Leopardi tanke ära lastud. Njah, vähemalt ühes nende endi videos lasid nad ära John Deere põllumajandusmasina Leopardi pähe jne.
8. tundub, et miskit suurem relvaabi laviin võib Ukraina suunal liikuma hakata. „Mõned riigid on juba kinnitanud oma valmisolekut anda Ukrainale F-16, oodata on märkimisväärset hulka lennukeid,” ütles Zelenskyi ühel pressikonverentsil. Nimekiri, mida võib tulema hakata, muutub järjest aukartust äratavamaks ning tundub, et kuidas Ukraina neid relvi enda kaitsmiseks kasutab pole enam täiendavate piirangutega.
9. vene presidendi administratsiooniga seotud Interneti-arengu instituut (IRI) jagab tänavu 20 miljardi rubla (240 miljonit eurot) ulatuses toetusi, et luua isamaalist sisu, selgitasid Meduza ja Important Stories ühise uurimise käigus.
Võrreldes 2022. aastaga kasvab sõjalise propaganda rahastamine veebis ligi 7 korda: toona andis IRI välja umbes 3 miljardi rubla väärtuses toetusi ja toetas 776 projekti, sealhulgas sadakond sõjateemalist projekti.
Ettevõtja German Klimenko asutatud ja praegu AP endise töötaja Aleksei Goreslavski juhitud instituut on tänavu rahastanud juba 163 projekti kogusummas 10 miljardit rubla.
Nende hulgas „Ramzan. Akhmat on venemaa jõud”, „vene kood. Suveräänne tulevik” ja „vene pärand. Kojutulek” on dokumentaalfilm Donbassi arhitektuurimälestiste saatusest. Lisaks anti toetusi filmile sõjaväge abistavatest ärimeestest, Made for the Front, Women Z (sõjaväelaste naistest) ja projektile Lahkunud, kuidas läheb?
Toetuste jagamisega, nagu uurijad välja selgitasid, tegeleb IRI nõukogu, kuhu kuuluvad presidendi administratsiooni juhataja asetäitja Sergei Kirijenko, presidendi avalike projektide osakonna juhataja Sergei Novikov, riigiduuma kultuurikomisjoni juht Jelena. Yampolskaya ja RT peatoimetaja Margarita Simonyan.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.









