Sõja ülevaade: 468. päev – Ukraina surve tõuseb
Avaldatud: 6 juuni, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 06. juuni 2023:
mitmetes rindelõikudes Ukraina surve tõuseb ja suudab ka edeneda ning vene pool lasi õhku Nova Kakhovka tammi.
1. Uus raketirünnak suuremate Ukraina linnade suunal ja piiriäärsete Ukraina külade tavapärane tihe pommisadu ning vene pool lasi õhku Nova Kakhovka tammi.
2. Belgorodi oblasti tihedam töötlemine Ukraina poolt jätkub ja Ukrainameelsed vene vabatahtlikud jätkavad operatsioone Belgorodi oblastis.
3. Kupiansk-Kreminna rindel lahingud kolmes rindelõigus jätkuvad.
4. Siversk: jätkusid rünnakud Bilohorivka ja Spirne küla suunas.
5. Bahmut: Ukraina hakkas kummalgi pool Bahmuti edenema.
6. Donetsk: pingelisem Marinka juures ja tundub, et pisu Vuhledarist läänepool miskit rohkem Ukraina toimetas.
7. Lõunarinne/Herson: kaudtuleduell ja Ukraina jätkab suuremate logistikaahelate töötlemist kuni Musta mereni ja kaks küla Ukraina tagasi sai. Kas tegu suurema vastupealetungiga, jääb hetkel vastuseta, aga esimesest vene kaitseliinist läbi murti.
8. Lääne sõjalise toetuse kasv tehnika andmisel
9. Gazpromi mured…
1. Ukraina õhutõrje tulistas täna öösel 35-st Venemaa raketist Kh-101/Kh-555 alla kõik 35. Alla lasti enamus neist Kiievi kandis, mõned ka Mõkolajevis, Dnipros jne. Harkivi linna ja ümbrus sai siiski tabamusi ja siin rünnati S-300 rakettidega. Kuskil oli ka droone alla lastud. Piiriäärsete Ukraina külade tavapärane tihe pommisadu. Ukraina sõjaväe teatel lasid Vene väed täna hommikul õhku Nova Kahhovka tammi Lõuna-Ukrainas (Dnepri jõel), samal ajal kui Venemaa ametnikud eitasid plahvatust. Hiljem siiski vähemalt üks okupeeritud ala ametnik rünnakut kinnitas. Ukraina alustas Dnepri läänekaldalt inimeste evakueerimist. Kipub arvama, et tammi õhkimine (võimalik et kardeti siitkaudu Ukraina pealetungi) on pigem suurema kahjuliku mõjuga vene poolele. Sarnaselt peab oma kaldakindlustused maha jätma ka vene pool, lisaks peaks vähenema oluliselt veevarustus Dnepr-Krimmi poolsaare kanalis ning ohtu sattus Enerhodaris asuva vene poole käes oleva tuumajaama jahutusveehulk. Kipub arvama, et veevool võib veelgi suurendada ava tammis. Kogu mõju kahjuks hinnata ei oska. Njah, eks see kremli kamp üks terroristide punt ole…
2. Belgorodi oblastis jätkuval Ukrainameelsed vene vabatahtlikud „majandavad”. Eile teatas Blegorodi oblasti kuberner, et seni puudub vene poolel kontroll Novaja Tavolzhanka asula üle. Lisaks laekub järjest infot, et kasvab hävitatud vene sõjatehnika arv. Olla ka üks polkovniku (kolonel) auastmes vene juht surma saanud. Eks pisu imestama paneb, et kuidagi see vene poole tohuvabohu seal seni kestab. Uudised teevad oma töö ja väidetavalt kasvab vene inimeste lahkumine sealt piirkonnast. Lisaks kurdab sealne kuberner, et hävinud on sadades ühikutest elumaju. Njah, olla päris kõva kaudtuletöötlust vene pool ise teinud. Nii droonid kui raketid jätkuvalt Belgorodi suunal lendavad, aga kui palju neist suudab vene pool tegelikult alla lasta, ja mida tabatakse on siiski selgusetu. Brjanski oblastis ka päris rahulik pole ning mõningaid sõjalisi sihtmärke tabatakse ka seal.
3. Kupiansk-Kreminna: kõigis kolmes rindelõigus (põhjas, keskel ja lõunas) vene poole surve pisu vähenes. Rindejoone muutusi ei tuvastanud. Kaudtulemoona vene poolel jagub.
4. Siversk: Bilohorivka küla suunal edutud vene poole rünnakud jätkusid.
5. Bahmut: eile tõusis oluliselt Ukraina surve kummalgi pool Bahmuti linna. Põhjapool suudeti edeneda kahes lõigus, mõnisada meetrit piki Slovjansk-Bahmut maanteed kui Berkhivka küla suunal vist isegi u 1 km. Siin olla vene üksused jätnud päris kiirelt possad maha ja hetkel selguseta (erinev info), kas vene pool jättis ka Berkhivka küla maha. Küll on see suund ohtlikum, sest kasvab võimalus, et kogu vene loodeserv peab hakkama mõtlema taandumise peale, sest kasvab oht, et Ukraina võib täna-homme jõuda sealt Slovjansk-Bahmut maanteeni. Bahmuti lõunaküljel hakkas Ukraina pool suruma kolmes suunas, nii Bahmuti lõunaserval asuva metsase ala suunal, põhjast Klisiivka poole ja Klistsiivka külast lõunas otse ida poole. Edeneti mitmes kohas Ukraina andmetel kuni 700 m. Siingi on ohtu sattunud üks eenduv vene kontrolli all olev rindelõik ja kipub arvama, et täna-homme peavad nad 2 km vähemalt taanduma, et mitte kotti jääda. Bahmuti ümberpiiramise ohtu seni pole. Küll jätkab wagneri juht prigozin „märatsemist”, et nii lihtsalt antakse 7 kuu raskete rünnakute saadud edu käest.
6. Donetsk: Marinka juures pisu pingelisem ja olla Ukraina hakanud rohkem luurekaid Vodyane suunal tegema. Rindejoone muutusi ei tuvastanud. Vaid kõlakad, et Marinka juures võib-olla vene pool ühed eesmised possad kaotas. Donetski rindelõik kipub olema miinidega Ukraina poolelt hästi kaetud, sest siin on vene soomuse kaotused seeläbi kõige suuremad.
7. Lõunarinne/Herson: Ukraina väed jätkasid maapealseid rünnakuid Donetski lääneosas ja Zaporižžja oblastite idaosas ning edenesid tõenäoliselt Velyka Novosilkast edelas ja Storoževest 1,5 km kaugusel loodes kuni 6 km. Lisaks väitsid mõned blogijad, et Ukraina omad ületasid Šaitanka jõe ja korraldasid Novodonetske lähedal (13 km Velyka Novosilkast kagus) rünnakuid kogu päeva jooksul. Hetkel vaid kõlakad, et Ukraina väed tõrjusid vene väed Novodonetskest välja ja säilitasid kontrolli asula üle vaatamata vene poole katsetele see tagasi saada. Olla esmakordselt kasutuses ka Leopard tankid ning ründavas üksused olla korraga vähemalt üks kompanii (10-12 tanki) lisaks soomukitele. Hetkel ei oska arvata, kas tegu on suurema Ukraina vastupealetungi eelmänguga või on tegu pettemanöövriga. Kindel vaid see, et nõrkusi vene poole kaitses aktiivselt otsitakse ja üllatusena see pikalt rajatud „tugev” kaitseliin siiski kõikjal nii hästi ei tööta. Kas põhjuseks seal paiknevate soldatite lohakus/passiivsus, side puudumine või pole rajatised ühtne süsteem koos koordineritud tegevustega või kõigi nende seguga hetkel endal teadmata. Lisaks on siin suunal väga aktiivne Ukraina kaudtuletöö kuni Musta mereni välja, nii kahurid kui raketid ja sekka droonid kogu vene logistikavõrgustikku, seireseadmeid ja kaudtuleüksusi töötlevad. Kuna Krimmiski ärev, siis tundub, et vene Musta mere laevastik hakkab oma staffi ja aluseid liigutama Novorossiiski (venemaa) sadamasse. Lisaks olla seni Krimmi poolsaare tarnetega raskusi, sest pole Krimmi silla raudtee osa tööle saadud ja maanteeosa läbilaskevõime tänu väga tihedale kontrollsõelale on väga väike. Pidevalt plahvatavad erinevad raudtee lõigud Melitopoli kandis ja piisab ühest rikutud rööpast, kui kogu raudteeveerem seisab päeva või mitu.
8. Kasvab lääne relvaabi Ukraina suunal ja jutt läheb järjest mõjusama tehnika poole. Austraalia, Ameerika Ühendriigid ja Ukraina arutavad võimalust saata Ukrainasse 41 Austraalia õhujõudude pensionile jäänud lennukit F/A-18, selle asemel et saata need vanarauaks, nagu varem oli plaanitud, vahendab Australian Financial Review. Saksamaa teatas, et avab võimalusi mõjusama sõjatehnika lubamiseks Ukrainale, erinevad riigid panevad jätkuvalt seljad kokku, et saata nii rakette, õhutõrjetehnikat, seireseadmeid, tanke, soomukeid… ka ütlesid USA esindajad, et venemaa ähvardustega ei kiputa arvestama.
9. kremli katse külmutada Euroopat, et veenda läänt Ukraina suhtes järeleandmisi tegema, on Gazpromile kalliks maksma läinud. 2022. aasta lõpus oli end „rahvuslikuks aardeks” positsioneeriv ettevõte sunnitud kulutama ligi poole raamatupidamises olevatest sularahareservidest, et kompenseerida Euroopa klientidele tarnete katkemisest tekkinud kahju ja maksta eelarvesse kõrgendatud makse.
2022. aasta lõpuks oli Gazpromil 2022. aasta lõpuks sularaha ja raha ekvivalendid IFRS-i järgi 1,1 triljonit rubla (13,2 miljardit eurot). Kuigi Gazpromi tulud kasvasid kõrgete gaasihindade tõttu isegi 14 protsenti, 11,7 triljoni rublani (140 miljardit eurot), langesid kõik muud finantsnäitajad kahekohalise kiirusega. Aktsionäridele kuuluv puhaskasum vähenes 41%; ärikasum 20% võrra.
Aasta teisel poolel, mil peaaegu kõik Euroopa riigid olid järjest vene gaasist lahti ühendatud, sai Gazprom aruande kohaselt 1,2 triljoni rubla puhaskahjumit. Selle põhjuseks on maksude tõus, toob Finami analüütik Sergei Kaufman välja: seistes silmitsi toorainerendi nappuse ja vajadusega rahastada sõda Ukrainaga, andsid võimud Gazpromile korralduse tasuda 1,25 triljonit rubla täiendavat NPDI-d (maavarade kaevandamise maks). Kuid ettevõttel ei olnud raha eelarve päästmise rahastamiseks.
Saanud aasta jooksul äritegevusest rahavoogu 2,193 triljonit rubla, kulutas Gazprom selle peaaegu kõik kapitaliinvesteeringuteks (2,192 triljonit rubla). Selle tulemusena ettevõtte vaba rahavoog – see tähendab kontode laekumiste ja väljavoolude vahe – de facto nullis ning lühiajaliste hoiuste vähenemist arvesse võttes muutus see täiesti negatiivseks – miinus 172 miljardit rubla.
Gazpromi olukorra parandamiseks pole väljavaateid. „Lähiaastatel võib ettevõtet ähvardada tõsine oht oma finantsstabiilsusele”” hoiatab Alfa Banki vanemanalüütik Nikita Blokhin. Aasta teisel poolel kolmekordistus Gazpromi netovõlg, mis ei ole kaetud kontodel olevate vahenditega ja lähenes 4 triljoni rubla piirile. Ja see on „kriitiline” tase, usub Blokhin.
Kaotanud Euroopa turu, kuhu enne sõda läks 80% gaasiekspordist, jäi Gazprom ilma alternatiivideta: Hiina ostab gaasijuhtme Power of Siberia käitamisplaani kohaselt tänavu 22 miljardit kuupmeetrit – 7 korda vähem kui EL-i imporditi enne sõda. Katse leppida kokku toru Power of Siberia-2 ehitamises ja tarnete suurendamises 6 korda lõppes fiaskoga: Hiina president Xi Jinping keeldus Moskva-visiidi ajal uut gaasilepingut allkirjastamast ja kuu aega hiljem andis loa ehitada uus gaasitoru Türkmenistanist Venemaa torujuhtme asemel.
putin loodab Türgile, kuhu tema idee kohaselt luuakse uus „gaasikeskus”. Kuid keegi ei taha sellesse investeerida: Türgi võimud teatasid märtsis, et neil pole ambitsioonika projekti jaoks raha ja juunis ühines nendega Ungari, potentsiaalne sõlmpunkti gaasi saaja.
„Meil ei ole eesmärki investeerida ühegi Türgi energiainfrastruktuuri aktsiatesse,” ütles Ungari välisminister Peter Szijjártó esmaspäeval.
2022. aasta lõpus kaotas Gazprom poole oma gaasiekspordist: müük SRÜ-välistesse riikidesse – 100 miljardit kuupmeetrit – oli madalaim pärast NSV Liidu viimaseid aastaid. Tänavu väheneb riigiduuma energeetikakomisjoni prognoosi kohaselt gaasi eksport taas poole võrra ja ulatub vaid 50 miljardi kuupmeetrini. Samal ajal väheneb eksport Euroopasse ja Türki 28 miljardi kuupmeetrini, võrreldes 2022. aastaga kolm korda. Ja selle kogumaht võib olla madalaim alates 1970ndate aastate keskpaigast.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
