Sõja ülevaade: 457. päev – õhuhäired Ukraina linnades
Avaldatud: 26 mai, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. mai 2023:
1. Igaöised õhuhäired enamuses Ukraina linnades jätkusid ka täna öösel.
2. Plahvatused ja põlengud venemaal
3. Kupiansk-Kreminna rindel jätkub pigem lokaalne lahingutegevus nii Kupianskist kirdes, piki Svatove-Kupiansk maanteed kui Kreminnast lõunas asuvas metsaalas.
4. Siversk: Bilohorivka küla edutu ründamine ja väike rindejoone muutus Spirne küla juures
5. Bahmut: wagner olla alustanud Donetski üksustele Bahmuti üleandmist ning jätkuvad vastastikused rünnakud Bahmuti ümber. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.
6. Donetsk: vene poole rünnakud jätkusid tavapärastes suundades ilma rindejoones muutusi toomata.
7. Lõunarinne/Herson: kaudtuleduell.
8. Üleeile Ukraina ründas vene luurelaeva Mustal merel ja seda siiski vigastas.
9. Kõik venemaal mobiliseeritud soldatid on mobbi alla kuni sõja lõpuni…
10. Leping vene tuumarelvade paigutamisest valgevenesse sai allkirjad.
11. Toimus järjekordne vangide vahetus
1. Eile öösel lasti Ukraina poole väitel alla kõik 36 Iraani drooni. Täna öösel töötasid õhuhäired kuni Ukraina läänepiirini välja. Varahommikuks tabamustest info puudus. Kuna lennuliiklus Iraan-moskva jätkub, siis arvatavalt neid droone järjest lisaks tuleb. Tundub vähemalt, et mingiks ajaks igaöised õhurünnakud jätkuvad. Piiriäärsed Ukraina külad elavad oma igapäevases pommisajus.
2. Belgorodis töötas õhutõrje ning nii Brjanski kui Blegorodi oblastis teatati mitmetest plahvatustest. Nagu ikka, siis vene poole andmetel ikka „eramud ja elektriliinid” pihta saavad. Üleeile oli olnud mingi tulekahju moskvas vene kaitseministeeriumi hoones. Tossu oli tublisti. Seni pole vene meedia ise seda asjaolu kajastanud. Ka varjatakse tänaöist raketirünnakut Rostovi oblastis asuva sõjaväelennuvälja pihta Morozovskis (290 km rindejoonest). Hetkel näha ühelt videolt raketi alla laskmist.
Ilm Ukrainas: algas pisu pikem vihmanädal ja sekka tulemas ka äikest, sestap võib olla see vähendas rünnakute arvu rindel. Sadu jätkub kuni järgmise nädala lõpuni ja mõjub nii õhuväele, õhuvaatlusele kui võib hakata mõjutama pinnase kandvust.
3. Kupiansk-Kreminna: juba tavaline rinderutiin, pisu lahingutegevust Kupianskist kirdes Masjutivka küla juures ja Kreminnast lõunas asuvas metsaalas. Rindejoones muutusi ei tuvastanud. Jätkuvalt siin rindel suurema vene surve ootel. Hetkel kõlakas, et läbi Starobilski kandis (Luganski oblast) liiguvad suuremad vene sõjatehnika kolonnid raudteel põhjasuunal. Võimalik, et hakatigi kiirendatud korras idarindelt vene piiri kaitseks Belgorodi, Kurski, ja Brjanski oblastisse väge viima, mille võrra siis peaks seda hõredamaks rindel jääma.
4. Siversk: Bilohorivka küla ründamine küla kaguservast jätkub, aga eilegi lõppesid need edutult. Tundub, et vene poole u 5 päeva tagasi saadud uued eesmised possad Spirne küla juures vist juba kaotati. Homseks rohkem selgust majas.
5. Bahmut: ümberpiiramise kummaski harus pisu rünnakute arv ja intensiivsus mõlemapoolselt langes ning rindejoones muutusi ei tuvastanud. Hetkel vaid kõlakad, et Ukraina olla mõnes kohas veel pisu edenenud. Eile väitis wagneri juht prigozin (Bahmutis olles), et algas Bahmuti üleandmine vene vägedele (Donetski üksustele). Lubas ka hädalistele jätta nii moona kui tehnikat ning kaks soldatit ka. Kaudtuleduell siiski vähenemise märke ei näita.
6. Donetsk: Avdiivka pommitamine ja rünnakutesurve jätkub nii põhja- kui lõunasuunalt. Rindejoones muutusi ei tuvastanud, vaid üks kõlakas, et Opytne juures võis vene pool ühed eesmised possad kaotada. Pervomaiske juures vene tehnika hävinemine jätkub. Marinkas olla vene pool ühe tänavahe võrra läänepoole edenenud. Kaudtulemoona vene poolel jagub kogu rinde töötluseks. Saadi pihta ka ühele veehoidla tammile ja mingit üleujutust mitmetes Ukraina külades oodata tänaseks on (Marinkast põhjas).
7. Lõunarinne/Herson: kaudtuleduell. Kui vene pool nn profülaktiliselt töötleb enamusi linnu ja külasid rindejoone läheduses, siis Ukraina jätkab täppistulega. Eile kostus mitmeid plahvatusi nii Berdjanski kui Melitopolis. Ikka ei taha vene uudised sellist infot kajastada, kuigi vene milblogijad sellest kirjutavad. Ahjaa, wagneri juhi prigoziniga pooleteise tunnise intervjuu teinud vene ajakirjanik lasti töölt lahti. Krimmi poolsaare kohal lendas eile tavapärasest rohkem Ukraina droone ning vähemalt nelja sõjalise objekti kohal vene poole blogijate kinnitusel kõik need alla lasti. Tegelik tulemus siiski seni teadmata.
8. Üleeile Ukraina ründas vene luurelaeva Mustal merel ja seda siiski vigastas. Tabas kaugelt juhitav veesõiduk vene luurelaeva tagumist osa ja järgi jäi pardasse päris suur (mitmeid meetreid) auk. Küll jäi laev siiski (kahjuks) veepinnale ja arvatavalt sadama poole teel on. Ka seda uudist, et laev tabamuse sai vene meedia seni maha vaikib.
9. vene ülemkohtu pleenum võttis mai keskel vastu otsuse, mis kinnitas, et venemaal jätkub mobilisatsioon vaatamata putini avaldusele selle lõppemise kohta ning Ukrainasse sõtta saadetud mobiliseeritud ja lepingulised sõdurid on seal lõputult – kuni presidendi demobilisatsioonimääruseni.
„Sõjaväelaste staatuses mobiliseeritud teenivad seni, kuni ilmneb üks demobiliseerimise põhjustest või kuni mobilisatsiooni lõppemiseni,” ütles moskva sõjaväeadvokaatide ühenduse esimees vladimir trignin ajalehele The Moscow Times. Ajateenistuses olevate sõjaväelaste mobilisatsiooniks vallandamise kord määratakse kindlaks presidendi dekreediga selle väljakuulutamisel, meenutab trignin. Määruses öeldakse, et mobiliseeritud inimesi saab teenistusest vallandada ainult kolmel põhjusel:
– Vanusepiirangu saavutamine (reameestel on see kuni 50 aastat ja nooremohvitseridel – 60 aastat);
– tervislikel põhjustel kõlbmatuks tunnistamine;
– Seoses mobiliseeritute vabaduse võtmise kohtuotsuse jõustumisega.
venemaa kõrged ametnikud pole mobilisatsiooni ajastust varem otseselt kommenteerinud. Aasta pärast sõja algust – 2023. aasta veebruaris – lubas putin määrata mobiliseeritutele iga poole aasta järel 14-päevase puhkuse. „Erioperatsioon on seotud kolossaalsete töökoormustega,” selgitas president. Piirkondlik meedia kirjutas, et alati ei saa mobiliseerituid õigel ajal puhkust ja mõned ei saa seda üldse. „Meile lubati puhkust aprilli lõpus, nüüd lükati see juuni lõppu. Ja see pole ka kindel,” ütles üks Nižni Tagili elanik.
„Kui sõda käib, siis ei saa te kohe puhkust. Kui on pause, lahinguvalmiduse taastamist, siis sel juhul antakse puhkust. Tanki meeskond – kolm inimest. Saatke kõik puhkusele ja tank pole lahinguvalmis,” kommenteeris riigiduuma asetäitja andrei gurulev olukorda mobiliseeritute puhkusega. Ta märkis ka, et kõigil mobiliseeritutel on tähtajatud lepingud ja nad tegutsevad „võiduni”. Eile ütles wagneri juht prigožin intervjuus Belgorodi oblasti terrorikaitse liikmetele, et „mobiliseerituid hakati armeesse võtma nagu tsaari ajal 25. aastaks”.
10. Nii valgevene kui vene kaitseministrid allkirjastasid venemaa tuumarelvade paigutamise kohta valgevenesse. Sellele eriti tähelepanu ei pööraks, sest sõjaliselt see relvi või sealt tuleneva ohu kasvu ei too. Ka jääksid tuumarelvad valgevenes täielikult venemaa kontrolli alla ehk siis vaid nende opereerida. Küll lasti sellega allavett senine Iirimaa ja Soome ettepanekul alguse saanud 1968. aastal tuumarelva leviku tõkestamise leping. Peamised allakirjutanud olid tuumarelvi omavad riigid. Juba 1990ndatel aastatel ühinesid lepinguga peaaegu kõik maailma riigid. „Iga lepingu liikmesriik, millel on tuumaenergia, kohustub mitte edastama „tuumarelvi või muid tuumalõhkeseadeldisi” ja „mitte abistama, julgustama ega ärgitama mingil viisil tuumarelvavaba riiki tootma või muul viisil omandama tuumarelvi või muid tuumalõhkeseadeldisi”. Selle lepinguga ühines ka venemaa… Hetkel teada vaid see, et putin olla lubanud viia tuumarelvad valgevenesse 1. juuliks sel aastal.
11. 106 võitlejat jõudis vangistusest tagasi vangide vahetuse käigus. Enamust neist peeti kas teadmata kadunuks või langenuks. Eks see pisu üllatav ole, et selline vangide vahetus juba sõja käigus toimub.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
