Sõja ülevaade: 1645. päev – Ukraina aktiivsus on olukorda parandanud
Avaldatud: 26 august, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. august 2026:
mitmes lõigus on tõusnud Ukraina aktiivsus olukorda parandanud vaatamata tihedale vene poole konveierile.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Sihtmärke jagus.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kohati paranemise märke.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: kohati paranemismärke.
10. Herson: muutusteta.
11. putin allkirjastas CIA juhi visiidi päeval kolm salajast seadlust.
12. venemaa justiitsministeerium käivitas ümberasunutest – režiimi vaenlastest – registri.
13. venemaa riigiduumas nõuti siseministeeriumilt „Ämblikmehe” variseansside uurimist.
14. venemaa Starlinki analoogil ei lähe sugugi hästi.
15. Lühiuudised
vene poole kevad-suvine pealetung jätkus täie hooga ning kulude tõus ei kipu tooma vastavat edu. Jätkuvalt on näha, et igapäevast pikka suurema intensiivsusega päevade jada ei suudeta hoida. Alates kevadest kuni juuli viimase kolmandikuni peaaegu polnudki surve langusega päevi, aga nüüd neid üha sagedamini tuleb. Eile siiski oli edasi saadetavate soldatite arvu poolest rohke päev, nagu näitavad vene poole kaotuste numbrid.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 203 lahingukokkupõrget. Tihedam oli vaid Kostjantõnivka ja Pokrovski kandis, mujal pigem tuntav surve langus. Ilm kindlasti vene poolele mureks pole, suve sooja jagub ja vihmagi harva ja nirult. Njah, droonidele ja seirele sobib…
Pisu tundub, et mõnes kohas on vene pool üritamas suurendada infiltreeruvaid gruppe ning 4-6 soldatit võib olla mõjusam kui 2. Lootus mõnedel kaugemale jõuda tõuseb ning suurem on ka suutlikus puhastada alasid.
Hetkel tundub, et Ukraina on suutmas jälle parandada lõiguti oma vasturünnakute ja reidide õhust toetamist (vastase droonide hävitamine ning sihtmärkide leidmine lisaks väga tihe tegevuse koordineerimine staap-võitleja-toetavad üksused) ning kaugemale ulatuvalt pingsamalt kõige liikuva tuvastamine, sest egas ka vene kaudtuleüksused maga ning seire töötab vene poolelgi kõikjal.
Eile viis vaenlane läbi 81 õhurünnakut, mille käigus heideti alla 270 juhitavat pommi. Lisaks kasutasid sissetungijad 10 498 kamikaze-drooni ja viisid läbi 3122 kaudtulelasku.
vene poole tehnika kaotuste numbrid ikka kõrgustes ning kõike keskmaal ja sügavustes edukalt tabatakse ning üha enam kasvab lootus, et Ukraina võib-olla suutmas parandada oma seisu mõjutamaks esmalt rinnet üha enam paigal tammumas ning olla mõjusam kui paljud Lääne kehtestatud sanktsioonid. Tänulik siiski ka seniste kehtestatud sanktsioonide eest…
Uus võimalik venemaa mobilisatsioon ning suur arv võimalusi sõja eskaleerimiseks pole siiski kremlil otsa saanud ja üha tugevam siseriiklik surve oma kodanike vaoshoidmiseks ning varade ümberjagamiseks vastavalt kremli nägemusele, ei anna veel lootust, et kreml peaks sõja vähemalt külmutama… aga sinna poole ollakse vähemalt teel…
1. 26. augusti hommikul ründasid venelased Tšernihivi, mille tagajärjel puhkes eramajas tulekahju, milles hukkusid 49-aastane naine ja 4-aastane tüdruk.
2. Ukraina väed jätkasid venemaa suurima veebikaubamaja Wildberriesi ründamist pärast seda, kui mitu päeva oli sihikule võetud selle konkurenti Ozoni, teatasid seirekanalid 26. augustil, mil Tambovi oblastis ja venemaa okupeeritud aladel toimusid plahvatused.
Ukraina väed ründasid Tambovi oblastis Kotovskis asuvat Wildberriesi logistikakeskust, mille tagajärjel puhkes seal tulekahju, teatas seirekanal Exilenova Plus. Tambovi oblasti kuberner jevgeni pervõšov teatas hiljem, et Wildberriesi rajatis sai tabamuse piirkonna vastu korraldatud ulatusliku droonirünnaku käigus. Tema sõnul levis tulekahju enam kui 100 000 ruutmeetri suurusele alale.
Lisaks Tambovi oblasti ründamisele tabasid Ukraina väed 26. augustil sihtmärke ka venemaa okupeeritud Luhanski oblastis, kus toimus suur plahvatus, millele järgnes tulekahju, teatas Exilenova Plus.
26. augusti öösel ründasid droonid venemaal Nižni Novgorodi oblastis Kstovos asuvat LUKOIL-Nizhegorodnefteorgsintezi naftatöötlemistehast. Kohalike elanike sõnul oli linnas kuulda plahvatusi, millele järgnes ulatuslik tulekahju. Jälgimiskanalite andmetel oli rünnaku sihtmärgiks tõenäoliselt LUKOIL-Nizhegorodnefteorgsintez, mis on üks venemaa suurimaid naftatöötlemistehaseid. Selle aastane tootmisvõimsus on umbes 17 miljonit tonni naftat. See rafineerimistehas toodab mootoribensiini, diislikütust ja lennukikütust, määrdeaineid ja muid naftasaadusi.
Rünnati ka kohalikku Wildberries logistikakeskust.
Samal ajal lülitati Krimmis Bahtšõssarai rajoonis ja Simferoopoli linnas 25. augusti hilisõhtul umbes tunni jooksul korduvalt elektrit sisse ja välja. Seda juhtus Ukraina rünnakute ajal, teatas Ukraina-meelne Telegrami kanal Crimean Wind.
3. Kursk: rindejoones muutusteta.
4. Harkiv: tugev ja pidev vene poole surve pole muutusi rindejoones toonud aga varasemad edenemised otse Harkivi suunal on vene pool vist suutnud säilitada kui sillapead Vovtšanski jõe lõunakaldal on vist suht elutud.
5. Kupjansk-Kreminna: vähemalt üks infokild ringles, et Ukraina omad on suutnud Kupjanski linnast põhja pool asuva Dvoritšna asulast edelas ja läänes mõned metsatükid soldatitest puhastada ning üritavad sealt suunalt takistada vene üksuste liikumist edasi kasvatamaks mitte ainult sillapead vaid ka lõikamaks ära Ukraina logistikaahelaid. Asula ise asub Oskili jõe läänekaldal ja pakub pisu paremat varjumisevõimalust koondamaks üksusi nende edasi saatmiseks.
Kupjanski linnast uued uudised puuduvad ehk siis arvatavalt seal vene soldateid jagub ehk siis suudetakse kontrollida mitmeid kvartaleid ning läbi metsade ja võsa saata sinna vähemalt samas mahus mehi kui neid jooksvalt kaotatakse.
Lõmani suund on väga ok ja selle suuna parem seis on abiks Slovjanski-Kramatorski kaitsele.
6. Siversk: pisu jätkuva üllatusega on vene konveier kuidagi muutunud veelgi edutumaks ja Ukraina oma vastureididega suudab puhastada uusi tekkivaid vene possasid.
7. Bahmut: rindejoones küll muutusi ei tuvastanud aga olukorra paranemise märke seni pole. Võimalik, et mingid reservid on siia suunale Ukraina lisanud, et enam pole vene pool suutnud Kostjantõnivkas ega selle ümber edeneda. Kindlasti tähendab see aga Ukraina omadele kasvavat kulu nii eludes kui tehnikas.
8. Donetsk: eilsele loole midagi lisada pole, võiks kordusmärgi panna aga pingsalt siiski tiheda vene poole konveieri tööd jälgima peab ja no sajab vene poolel poolt kaela kõike ja palju…
9. Lõunarinne: tundub, et seis on Ukraina jaoks paranemas. Esmalt on üha laienemas hall ala sektori idalõigus. Huliaipole kandis küll jõuab vene pool kahti isegi Ukraina possade vahele aga ei suuda alaliselt kanda maha saada, Orihivi linna juures on Ukraina omad suutnud saada enda kontrolli alla linnast kagu suunale jäävad alad (seal, kus vene pool linnani jõudis) ning kuidagi aur on vene poolel maas sektori läänelõigus.
10. Herson: muutusteta. Küll olen hakanud rohkem kiikama sinna lõiku, et kuidagi nende paadirallidega on väga pikalt paus tehtud…
11. Moscow Times: putin allkirjastas kolm salastatud seadlust ajal, mil Moskvas viibis ootamatult ja ette teatamata USA Luure Keskagentuuri (CIA) juht John Ratcliffe, selgub õigusinfo portaalist.
Portaali andmetel allkirjastas putin 25. augustil kolm avalikku ja avaldatud seadlust – numbritega 608, 609 ja 610. Kaks neist puudutavad venemaa suursaadiku vahetamist Iraagis ning kolmas muudab puuetega inimeste ja veteranide küsimustega tegelevate komisjonide koosseisu.
Samal ajal kannab putini eelmisel päeval, 24. augustil allkirjastatud viimane avalikustamata seadlus numbrit 604. See lubab riigil võtta ajutise halduse alla praktiliselt mis tahes vara või ettevõtte, kui nende omanikud ei ole taganud piisavat kaitset droonirünnakute eest. Seega allkirjastas putin veel kolm seadlust, mida portaalis ei avaldatud ja mis on salastatud: numbritega 605, 606 ja 607.
Moskva-visiidi ajal – esimest korda pärast Ukraina-vastase invasiooni algust – kohtus CIA juht putiniga. Selle kohtumise tõttu tühistas president ühe ürituse, mille ettevalmistamiseks oli sadu inimesi juba valmis seatud, teatas kremli pressipulli korrespondent aleksandr junašev.
Millest täpselt läbirääkimistel räägiti, pole teada. Wall Street Journal kirjutab, et Ratcliffe võis edastada putinile hoiatuse seoses USA luureandmetega, mille kohaselt valmistab kreml ette uut mobilisatsioonilainet ja võimalikku provokatsiooni NATO suunal.
The iPaper seostab Ratcliffe’i visiiti võimaliku vangide vahetusega. Veebruaris vabastati CIA osalusel venemaa vanglast 63-aastane kooliõpetaja Marc Fogel, kes oli narkootikumide salakaubaveos süüdi mõistetud. Varem vabastati samalaadsete jõupingutuste käigus ka spionaažis süüdi mõistetud ajakirjanik Evan Gershkovich ja merejalaväelane Paul Whelan.
Samal ajal viibis Moskvas ka Vatikani rahvusvaheliste suhete sekretär Paul Richard Gallagher. Ta pidas läbirääkimisi venemaa välisministri sergei lavroviga ning teatas valmisolekust kasutada kõiki vahendeid, et aidata kaasa Ukraina konflikti lahendamisele.
„Oleme valmis pakkuma oma häid teeneid mis tahes võimalikul viisil, lootuses, et nii väga soovitud rahu on võimalik saavutada võimalikult kiiresti,” ütles Gallagher. Ta lisas, et kohtumisel lavroviga leiti ühiseid lähtekohti.
12. Moscow Times: venemaa justiitsministeeriumi veebilehele ilmus isikute nimekiri, kelle suhtes kohaldatakse ajutisi piiravaid meetmeid.
Sinna hakatakse kandma välismaal viibivaid venemaa kodanikke, kes on poliitiliste paragrahvide alusel tagaselja süüdi mõistetud. Praegu töötab nimekiri testrežiimis ning ainus sissekanne selles on väljamõeldud inimene Pjotr Petrovitš Petrov, sündinud 2001. aastal, kes on võetud vastutusele välisagente käsitleva seaduse alusel. Testnäidise põhjal on näha, millist isikuinfot kavatsevad võimud avalikult avaldada: täisnimi, sünniaeg ja -koht, maksukohustuslasena registreerimise number (INN), individuaalse isikliku konto kindlustusnumber (SNILS) ning spetsiaalse rublakonto number, millele kantakse kõik venemaalt saadavad tulud.
Augusti alguses allkirjastas putin seaduse, millega kehtestatakse riigist lahkunud ja poliitiliste süüdistuste alusel tagaselja süüdi mõistetud venelastele ulatuslikud piirangud. Nimekirja ei kanta üksnes kriminaalkoodeksi alusel süüdi mõistetuid, vaid ka inimesi, kes on võetud vastutusele haldusõigusrikkumiste eest – näiteks välisagentide seaduse rikkumise, ebasoovitavates organisatsioonides osalemise, armee diskrediteerimise, sanktsioonidele või separatismile üleskutsumise eest.
Inimesi saavad registrisse kanda peaprokurör ja tema asetäitjad ning andmed edastatakse siseministeeriumile, föderaalsele julgeolekuteenistusele (FSB), föderaalsele maksuteenistusele, Rosreestrile, keskpangale ja teistele ametkondadele.
Nimekirja kantud inimestelt võetakse täielikult ära ligipääs kaugpangandusteenustele, blokeeritakse kinnisvaratehingud ning külmutatakse kontod ja vara. Elektroonilised riiklikud teenused muutuvad neile kättesaamatuks. Konsulaatidel keelatakse sellistele inimestele uute välispasside ja muude dokumentide väljastamine. Samuti kehtestatakse keeld ettevõtluse registreerimisele, laenude saamisele, riigieelarvest makstavate toetuste saamisele ning mis tahes toimingute tegemisele inimese nimel volikirja alusel.
Advokaadibüroo Pen & Paper partner Vadim Kljuvgant märkis neid meetmeid RBK-le kommenteerides, et dokument on vastuolus põhiseadusliku põhimõttega, mille kohaselt on inimesed seaduse ja kohtu ees võrdsed. venemaa kodanikele välismaal konsulaarteenuste osutamisest keeldumist nimetas ta ebaseaduslikuks.
Organisatsiooni „Pervõi Otdel” eksperdid võrdlesid piirangute ulatust kodakondsuse tegeliku äravõtmisega: riik säilitab inimese üle võimu, kuid keeldub talle tema õigusi tagamast.
13. Moscow Times: venemaa riigiduuma kultuurikomisjoni aseesimees jelena drapeko kutsus siseministeeriumi üles kontrollima venemaa kinodes välismaiste filmide ebaseaduslikku näitamist. Selle põhjuseks oli Hollywoodi superkangelaste kassahiti „Ämblikmees: Uus päev” varilevi, mis kogus venemaal juba esimese nädalavahetusega 900 miljonit rubla (9 miljonit eurot).
„Ma arvan, et siseministeerium peaks sellesse olukorda sekkuma, sest tegemist on ebaseadusliku ettevõtlusega. See on kriminaalkorras karistatav tegu. Siseministeerium peaks seda olukorda uurima,” ütles drapeko raadiojaama NSN eetris. Tema sõnul peaksid ka kultuuriministeerium ja selle allasutused edastama selliste linastuste kohta teavet jõustruktuuridele.
„Ämblikmees: Uus päev” jõudis venemaal varilevisse 20. augustil, mitte 6. augustil, sest kinode omanike ühendus ja levitaja „Atmosfera Kino” soovitasid kinokettidel esilinastuse edasi lükata, et film ei konkureeriks venemaa kodumaise muinasjutufilmiga „Viimane vägilane. Kolobok”.
Ameerika koomiksifilmi edu tagas kogu venemaa kinolevile kõrge tulemuse. Möödunud nädalavahetuse kinode kogukäive oli 1,17 miljardit rubla – see on tänavuse suve parim tulemus. Samal ajal sai „Kolobok” Kinopoiskis tuhandeid negatiivseid hinnanguid ning osa kinosid keeldus seda isegi kavva võtmast. Kolme levinädala jooksul suutis film koguda 758 miljonit rubla.
Pärast Ukraina sõja algust lahkusid Hollywoodi stuudiod – Disney, Warner Bros., Universal, Sony ja Paramount – venemaalt ning lõpetasid seal täielikult oma filmide ametliku levitamise. Kinod hakkasid aga nende filme ebaseaduslikult näitama nn eelseansi teeninduse raames.
Selline skeem tähendab, et vaatajatele müüakse pilet lühifilmile või dokumentaalfilmile, millel on ametlik leviluba, kuid enne seansi algust näidatakse tegelikult Hollywoodi uusi filme.
Valdkonna väljaande Cinemaplex hinnangul ulatus varilevi kinokassa venemaal 2025. aastal 2,8 miljardi rublani (28 miljoni euroni), võrreldes 4,3 miljardi rublaga aasta varem. Alates 2022. aasta märtsist kuni 2026. aasta maini ületasid venemaa ametlikus statistikas kajastatud piraatlinastuste tulud 7,7 miljardit rubla, kirjutas ajaleht „Izvestija“.
venemaa kinokassa ajaloo kõige edukamaks lühifilmiks sai Marta Kotova film „Kolm head tegu”. Selle kogutulu ulatus peaaegu 2 miljardi rublani. Tegelikult peideti selle lühifilmi nime taha filme „Avatar: Vee teekond”, „Barbie” ja „Oppenheimer”.
14. Moscow Times: venemaa katse luua Elon Muski Starlinki suveräänne analoog, et pakkuda maapealset 5G-satelliitinternetti ja luua sõjaväele kosmoseside süsteem, seisab silmitsi üha suuremate probleemidega.
Vähemalt kaks satelliiti, mis saadeti orbiidile 20. juulil 2026 toimunud teise satelliidipaketi stardi raames, lähevad suure tõenäosusega kaotsi, märgib kosmoseuuringute ekspert Anatoli Zak. Nagu kirjutab Russian Space Web, ei sooritanud need aparaadid ühtegi orbiidi tõstmise manöövrit, langesid alla 300 kilomeetri kõrgusele ning tõenäoliselt sisenevad atmosfääri tihedamatesse kihtidesse, kus lagunevad ja põlevad ära.
Veel kolm satelliiti üritasid edutult oma orbiiti tõsta ning langevad samuti praegu, paiknedes 310–330 kilomeetri kõrgusel. Üheksa satelliiti jätkavad manöövreid, kuid nende kõrgus on endiselt umbes 200 kilomeetrit madalam kui venemaa Starlinki esimese paketistardi satelliitidel samas lennuetapis.
Esimese paketi puhul saatis projektiga tegelev ettevõte Büroo 1440 märtsi lõpus orbiidile 17 satelliiti. Üks neist ei jõudnudki ettenähtud orbiidile ja kukkusid juuni alguses alla. 14 satelliiti hakkasid moodustama ahelat veidi enam kui 500 kilomeetri kõrgusel. Samas ei jõudnud ükski satelliit eeldatud 800 kilomeetri kõrgusele, märgib Zak. Just seda orbiiti nimetas Büroo 1440 sihtorbiidiks.
Satelliitide rühmituses „Rassvet-3”, mille eesmärgiks on deklareeritud lairibaandmeside edastamine ükskõik millisesse maailma punkti, esineb orbiidi tõstmisel tõrkeid, märgib astronoom Jonathan McDowell. 500 kilomeetri kõrgune orbiit, millele õnnestus siiski viia märkimisväärne osa satelliitidest, sobib samuti, kuid sellisel juhul on Maa gravitatsioonijõud tugevam. See nõuab kõrguse säilitamiseks rohkem kütust ja lühendab seega satelliitide tööiga, märgib Zak.
2025. aasta juunis rääkis Roskosmose juht dmitri bakanov, et esimeses etapis hakkab „Rassveti” satelliidivõrgustik koosnema 350 satelliidist, mis võimaldab tagada üleilmse leviala ööpäevaringselt. Hiljem on kavas suurendada satelliitide arvu 900-ni. bakanovi sõnul on 430 miljardi rubla suuruse maksumusega „Rassvet” venemaa vastus Ameerika Starlinkile.
„Rassveti” kommertskasutuse algus oli kavandatud 2027. aastaks. Süsteemi hakatakse muu hulgas kasutama lahingudroonide juhtimiseks, rääkis juunis putin. „See ei jää Starlinkile millegi poolest alla, võib-olla isegi ületab seda mõnes aspektis,” ütles president.
Njah, allakukkumistega teeb Starlinkile kindlasti silmad ette.
15. Lühiuudised
venemaa võimud kavatsevad pikendada diislikütuse ekspordi täielikku keeldu vähemalt selle aasta septembri lõpuni, ütlesid kolm tööstusallikat Reutersile. Ühe neist sõnul arutatakse ka keelu pikendamist 2026. aasta lõpuni. venemaal on ka mootoribensiini ekspordikeeld kuni 31. jaanuarini 2027 ja reaktiivkütuse ekspordikeeld kuni 2026. aasta novembri lõpuni.
Slovakkia õiguskaitseorganid teatasid süütamiskatse nurjamisest riigi idaosas asuvas droonide tootmistehases. Üks kolmest kahtlustatavast kurjategijast peeti Saksamaal kinni.
USA välisminister Marco Rubio ütles mitmele väliskolleegile, et Ühendriigid ei plaani lähitulevikus Iraani vastu uusi rünnakuid korraldada, vaid kavatsevad keskenduda muudele survevahenditele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
