Sõja ülevaade: 1625. päev - lõunarinde idaosa teeb üha enam muret

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 06. august 2026:

lõunarinde idaosa teeb üha enam muret ja kerge pole peaaegu kusagil.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Järjekordne nafta rafineerimistehas pihta sai.

3. Kursk: surve tõusu on üha enam tunda.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: vene poole surve tõus põhjalõigus ja Kupianski kandis

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: Ukraina üritab olukorda parandada.

9. Lõunarinne: vene poole pikemad edusammud kipuvad jätkuma..

10. Herson: muutusteta.

11. Naftatöötlemistehaste löögid läksid venemaa eelarvele maksma 1,2 triljonit rubla 4 kuu jooksul.

12. Pärast Balzi Rossi restorani plahvatust peeti Moskvas kaitseministeeriumi kindralile salajased matused.

13. Wildberries-i päästmiseks võib kuluda üle triljoni rubla ja kas sellestki piisab?

14. Rootsi kohus kinnitas, et Kiievil on õigus arestida varastatud vilja vedav venemaa varilaevastiku laev.

15. Politico andmetel on USA ja Ukraina luureandmete vahetamise koostöö taastunud varasemale kõrgele tasemele.

16. Lühiuudised

Ukraina 412. Nemesise brigaad teatas, et tabas või hävitas juulis ligi 500 sõidukit ning umbes 400 mootorratast ja sõjaväelist bagit. Rinde lähedal ründavad venemaa transpordivahendeid FPV-droonid, samal ajal kui keskmaa ründedroonid Hornet ja Morrigan löövad venemaa logistilisi varustusteid 50 kuni enam kui 200 kilomeetri kaugusel rindejoonest. Üksuse teatel häirivad need rünnakud laskemoona, kütuse, droonide, muu varustuse ja täienduste toimetamist okupeeritud Krimmi suunas.

Bloombergi teatel pidasid endised Euroopa ja venemaa ametnikud möödunud kuul Viinis mitteametlikke kõnelusi võimalike rahutingimuste üle Ukrainas. Kohtumisel osalesid teiste seas endine Ühendkuningriigi riikliku julgeoleku nõunik Tim Barrow, Saksamaa endine riigisekretär Markus Ederer ning Prantsuse diplomaat Pierre Vimont. Kohtumise korraldas Šveitsis tegutsev Humanitaardialoogi Keskus (Centre for Humanitarian Dialogue). Saksamaa teatas, et kõnelusi ei peetud Berliini nimel ega Saksamaa valitsuse volitusel.

Möödunud ööpäeva jooksul registreeriti rindel kokku 261 lahingukokkupõrget. Kipub arvama, et liialt paljudes vene poole tiheda konveieri hoidmise suutlikkus on hakanud tekitama rohkem auke Ukraina kaitses ja panema Ukraina reserve kinni ja see võib hakata mõjutama Ukraina võimet saata uusi reserve lõikudesse olukorda parandama. Keskmisest pingelisem kui 2,5 kuud tagasi on peaaegu kõigis rindelõikudes (väljaarvatud lõunarinde lääne osa ja Hersoni kant). Kuna Sumõ suunal on näha vene poole insenerüksuste püüdlusi rajada rohkem jõeületusi ning siinse lõigu keskmisest tihedamat liugpommide ja mitikraketiheitjate tööd, siis kipub arvama, et surve veelgi siin piirkonnas tõuseb. Vovtšanski kant on ikka tiheda tegevusega ning miskit eilsest loos kirjutatule lisada pole. Küll tõusis mitmekordselt uuesti Kupianski kandis vene poole surve ning kõik senised pingelised lõigud ikka sama tiheda konveieri töö…

Eile korraldas vaenlane kaks raketirünnakut, kasutades kokku 30 raketti. Lisaks tehti 78 õhurünnakut, mille käigus heideti alla 299 juhitavat lennupommi (KAB). Samuti kasutas vastane 10 672 ründedrooni ning sooritas 3314 tulelööki Ukraina asulate ja kaitseväe positsioonide pihta, sealhulgas 66 mitmikraketiheitjatega. Jätkuvalt on vene poole kaudtulevahendite ja muu tagalatoetuselementide kaotustega muresid palju.

1. Ööl vastu 6. augustit korraldasid venemaa okupatsiooniväed neli juhitavate lennupommidega (KAB) rünnakut Sõmõ linnale. Vähemalt kaks inimest sai vigastada ning kahjustusi on ulatuslikult. Sellest teatas Sõmõ oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Oleh Hrõhorov. Hrõhorov ütles: „Vaenlane andis neli lööki juhitavate lennupommidega linna tsiviiltaristu pihta. Löökide epitsentrite läheduses said kahjustada korterelamud, mitteeluhooned ja taristuobjektid. Purunesid sajad aknad.”

6. augusti hommikul ründasid vene väed Harkivi oblastis Balaklijat, tappes kolm inimest. Esimene rünnaktabas eramut, tappes naise. Teine vaenlase rünnak tabas teist eramut seal lähedal. See rünnak nõudis veel kahe inimese – mehe ja naise – elu.

6. augusti hommikul sai Hersoni oblastis Komõšanõs kuus inimest vigastada, kui venemaa FPV droon ründas välitöötajaid vedanud bussi. Teadete kohaselt viidi haiglasse 53-aastane naine, 69-aastane mees, 60-aastane mees, 61-aastane mees, 63-aastane naine ja 63-aastane naine.

Viimase 24 tunni jooksul on vaenlase rünnakute tagajärjel tabanud viit Hersoni kogukonna asulat. Herson, Antonivka, Zelenivka, Sadovoe ja Komõšanõ olid venemaa suurtükitule ja droonirünnakute sihtmärgiks. Eelkõige said kahjustada eramud ja mitmekorruselised majad, väikebuss, veoauto, tsiviilsõidukid ja abihoone. Hersoni kogukonnas toimunud venemaa rünnakute tagajärjel sai vigastada 18 inimest.

2. 430 Ukraina drooni õhtul teele läks.

Ukraina droonid ründasid ööl vastu 6. augustit venemaal Jaroslavli oblastis asuvat naftatöötlemistehast, selgub pealtnägijate sotsiaalmeedias avaldatud fotodest ja videotest.

Väidetavaks sihtmärgiks oli Slavneft-Janosi naftatöötlemistehas Jaroslavlis, mis asub enam kui 700 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist. Tegemist on Kesk-venemaa suurima ning kogu venemaa viie suurima naftatöötlemistehase hulka kuuluva ettevõttega, mille aastane toornafta töötlemisvõimsus on ligikaudu 15 miljonit tonni.

Kohalikud elanikud on samuti teatanud, et pärast rünnakuid puhkes linnas mitmes elumajas tulekahju.

Krimmi kandi plahvatuste seeria läks üle poolsaare ehk siis jagus paljut kõikjale.

3. Kursk: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: vene poole piiriülesed pingutused on läinud jõulisemaks ning jõudmine Ukrainasse sisse juba mitmeid päevi pisu pingelisemas lõigus ning eilseks saadi kand maha Ustinivka külast lõunas (7-8 km piirist) ning hetkeseis kipub näitama, et ka küla ise võib praegu olla vene poole kontrolli all. Kas tegu on lihtsalt nõrkuse leidmisega Ukraina kaitses või on koordineeritud toetus Vovtšanski ja Kupjanski lõikude toetusega, eip oska veel arvata, aga kaart sellise stsenaariumi ise kandikul pakub…

6. Siversk: muutusteta kuigi survet jagub jala ja kergliikuritel.

7. Bahmut: uut infot polnud.

8. Donetsk: tundub, et Ukraina üritab oma vasturünnakute taastada kontrolli Bilitske linna üle vähendamaks Pokrovskist ja Rodõnskest suunast infiltreeruda püüdvate vene väikeste üksuste võimekusi.

9. Lõunarinne: kahjuks Huliaipole kandis vene poole tiheda konveieri tõttu edusammud jätkusid ning võimalik, et mitmeid külasid kaotuste nimekirja lisandub. Härib vene poole jõudmine isegi kuni 10km kaugusele, enne kui neid suudetakse nullida ja vahepealsel maal kiputakse pikemalt kand maha saama. On näha videodest, et jätkuvalt on parem koordinerimine vene poolel (esmalt töötlus õhu kaudu ja siis soldatid peale ning vajadusel piisav arv kordusi).

10. Herson: muutusteta.

11. Moscow Times: venemaa valitsus on juba neljandat kuud järjest maksnud venemaa naftafirmadele sadade miljardite rublade ulatuses toetusi, samal ajal kui nende naftatöötlemistehased satuvad üksteise järel droonirünnakute alla, süttivad põlema ja peatavad töö.

Juulis kandis föderaaleelarve rahandusministeeriumi kolmapäeval avaldatud andmete kohaselt naftafirmadele 192,8 miljardit rubla (2,12 miljardit eurot) toetusi hinnastabiliseerimismehhanismi (dempfer) ja pöördaktsiisi kaudu. Juunis ulatusid toetused 312,5 miljardi, mais 357,3 miljardi ja aprillis 359,3 miljardi rublani.

Kokku said naftafirmad aprillist juulini riigieelarvest 1,221 triljonit rubla (13,4 miljardit eurot), mis on võrreldav Moskva oblasti aastase eelarvega (1,38 triljonit rubla).

Raiffeisenbanki analüütikute hinnangul on suured toetused muu hulgas seotud probleemidega nafta töötlemisel. Juulis tabasid droonirünnakud vähemalt 18 suurt naftatöötlemistehast, millest vähemalt kaheksa olid sunnitud tootmise peatama. Nende hulgas olid riigi suurima võimsusega Omski naftatöötlemistehas ning venemaa viie suurima hulka kuuluvad Rjazani naftatöötlemistehas ja Nižegorodnefteorgsintez.

Juuli lõpu seisuga seisis rünnatud tehastest vähemalt seitse endiselt tegevuseta, nende hulgas ka Kinef Leningradi oblastis, mis on tootmisvõimsuselt riigi suuruselt teine naftatöötlemistehas. Veel 11 tehast olid tööd taasalustanud vaid osalise koormusega – 30–70% ulatuses. Selle tulemusena langes venemaa naftatöötlemise maht 3,6 miljoni barrelini päevas, mis on madalaim tase alates 2002. aastast.

Raiffeisenbank märgib, et kui naftatöötlemistehastel poleks olnud probleeme ja riik poleks pidanud naftafirmadele toetusi maksma, oleksid eelarve nafta- ja gaasitulud olnud suuremad. Juunis laekus riigikassasse nafta maavarade kaevandamismaksuna (NDPI) 584,6 miljardit rubla, kuid iga kolmas rubla sellest suunati toetustena tagasi naftafirmadele.

Majandusteadlane Kirill Rodionov tuletab meelde, et hinnastabiliseerimismehhanismi alusel makstavaid toetusi saavad nüüd ka bensiini importijad. See tähendab, et riigieelarvest toetatakse ka välismaalt ostetava kütuse hankimist, mida imporditakse juba Valgevenest, Indiast ja Marokost.

Kõik see süvendab eelarveprobleeme, mida koormavad tugev rubla, ettevõtete kasumite vähenemine ja suured riigikulutused, märgib CMASF-i (Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosimise Keskus) juhtiv ekspert Emil Ablajev. Aasta esimese kuue kuuga kujunes venemaa riigieelarve puudujäägiks 5,7 triljonit rubla (62,7 miljardit eurot), mis on 1,5 korda suurem kui kogu aastaks kavandatud puudujääk. Ablajevi prognoosi kohaselt võib eelarveaugu suurus detsembri lõpuks kasvada 7 triljoni rublani.

12. 5. augustil maeti Moskvas kindralleitnant igor jerusalimov. Tema surma põhjus ei ole teada. Telegrami kanal VtšK-OGPU oletab, et ta võis hukkuda 1. augustil Moskva restoranis Balzi Rossi toimunud plahvatuses.

Teate kindralleitnandi ärasaatmistseremoonia kohta leidis Ukraina OSINT-blogija Necro Mancer Moskva Solntsevo rajooni vestluskanalist. Hüvastijätutseremoonia toimus aadressil, mis kattub andmebaasilekete järgi 53-aastase sõjaväelase elukohaga. Teates märgiti, et jerusalimovi matused toimuvad 5. augusti hommikul. Kindralleitnandi surmakuupäeva ei avaldatud ning ka väljaande Mediazona ajakirjanikel ei õnnestunud seda kindlaks teha.

Telegrami kanali VtšK-OGPU andmetel toimusid 5. augustil Moskva Trojekurovi kalmistul range salastatuse tingimustes „üsna noore” kindralmajori matused. Kanalis ei nimetatud sõjaväelase nime. VtšK-OGPU väitel saatis matuserongkäiku auvahtkond venemaa õhu- ja kosmosevägede (VKS) lipuga, samas kui haua juurde oli paigutatud maavägede lipp. Kanali autorid oletavad, et tegemist oli 1. augustil restoranis Balzi Rossi toimunud plahvatuses hukkunud venemaa õhu- ja kosmosevägede ülemjuhataja aleksandr tšaiko sõbra matustega.

Plahvatus Moskva kesklinna restoranis

Ametlikel andmetel hukkus 1. augustil Kudrinskaja väljakul asuvas restoranis Balzi Rossi toimunud plahvatuses kolm inimest ning veel 21 inimest sai erineva raskusastmega vigastada.

Ajaleht Kommersant kirjutas allikatele viidates, et erapeol plahvatas karp, mille tõi restorani noor naine, teadmata selle tegelikku sisu.

Et võimaliku atentaadi sihtmärgiks oli aleksandr tšaiko, kirjutasid muu hulgas Z-blogija Kirill Fjodorov, sõjablogi „Zapiski veterana” („Veterani märkmed”) ning Ukraina seirekanal Supernova+. vene kanalite andmetel tšaiko ise plahvatuses vigastada ei saanud.

tšaiko nimetati venemaa õhu- ja kosmosevägede ülemjuhatajaks alles 2026. aasta mais. Ukraina-vastase täiemahulise sõja alguses juhtis ta Ida sõjaväeringkonna vägesid. Ukraina võimud süüdistavad Tšaikot seotuses Vene sõjaväe poolt Butšas toime pandud sõjakuritegudega.

Väljaanne Agentstvo teatas 5. augustil, et plahvatuses hukkus aleksandr tšaiko väimees daniil peredri. Teave tema surma kohta ilmus venemaa füüsilisest isikust ettevõtjate ühtsesse registrisse ning lisaks tunnistati 1. augustil kehtetuks üks tema isikut tõendav dokument.

daniil peredri hukkumisest kirjutas juba 2. augustil ka Ukrainast pärit venemeelne blogija Anatoli Šarij, rõhutades siiski: „See info pärineb üksnes minu allikatelt, see on minu isiklik teave, ma ei väida midagi kindlalt.”

Samas postituses, samuti reservatsioonidega kirjutas Šarij, et restoraniplahvatuses sai vigastada ka aleksandr tšaiko tütar Maria. Sama väitis väljaanne Vjorstka, viidates restorani juhtkonnale lähedalseisvale allikale.

venemaa julgeolekujõududega seotud Telegrami kanal 112 avaldas plahvatuses vigastatute nimekirjad, milles esineb ka 25-aastane Maria P. Samas puuduvad seni usaldusväärsemad tõendid selle kohta, et ta tõepoolest vigastada sai.

13. Ukraina rünnakute kampaania Wildberriesi ladude vastu, mille käigus hävis vähemalt 14 ettevõtte logistikakeskust, on löönud kõikuma venemaa suurima e-kaubandusplatvormi ärimudeli. Ettevõte müüs aastas kaupu mahus, mis ulatus ligikaudu 3 protsendini venemaa SKP-st.

Et vältida Wildberriesi finantskrahhi ja võimalikku pankrotti, tuleb ettevõtet suure tõenäosusega päästma riik, ütlesid väljaandele Bell kaks e-kaubandusturu allikat. Ühe hinnangul võivad Wildberriesi otsesed kahjud, mis tekkisid pärast umbes 20% laovõimsuse kaotamist mõne nädala jooksul, ületada 100 miljardit rubla ning halvimal juhul ulatuda 200 miljardi rublani (2,2 miljardi euroni).

Belli allikate hinnangul võib Wildberriesi rahavajadus kokku ulatuda koguni 1,3 triljoni rublani (14,3 miljardi euroni). Vähemalt sellises mahus tuleb ettevõttel tõenäoliselt suurendada oma võlakoormust, et „ennast uuesti üles ehitada“, selgitas üks allikatest.

Pärast seda, kui paljud müüjad kaotasid üleöö oma äri ja sadade miljardite rublade väärtuses kaubavarud, on Wildberriesi käive Te Belli andmetel juba vähenenud veerandi võrra. Lisaks otsestele kahjudele on see löönud kõikuma ka tatjana kimi äriimpeeriumi peamise finantsmehhanismi.

Wildberriesi ärimudel põhineb sellel, et ostja maksab kauba eest kohe, kuid müüjale kantakse raha üle alles mitme nädala pärast. Kuni selle ajani jäävad ostjatelt saadud summad ettevõtte käibekapitali, millest rahastatakse igapäevaseid kulusid ja klientidele pakutavaid allahindlusi.

Belli allika sõnul toimib selline skeem ainult seni, kuni käive kasvab: „Käive oli 100 miljardit, kulutasid 50 miljardit allahindlustele, kuid käive kasvas 200 miljardini.” Kui aga käive hakkab vähenema, hakkab kogu süsteem kokku varisema. Varasemalt kogunenud kulusid ei kata enam uue raha sissevool ning ettevõte hakkab kahjumit koguma. Kui müüjatele hakatakse raha maksma mitte kolme nädala, vaid kolme kuu pärast, tekivad käibekapitali probleemid juba neilgi.

Praegu Wildberriesi käive langeb ning see on alles pikaajalise negatiivse trendi algus, väidab teine Belli allikas. Tema hinnangul jääb ettevõte pärast niivõrd rasket lööki kahjumisse veel aastateks.

Kuidas Wildberries täpselt päästetakse, pole veel selge. Bloombergi andmetel valmistab venemaa valitsus praegu ette toetuspaketti, mis puudutab eelkõige müüjaid. Neile võidakse anda maksupuhkust ja riiklikult subsideeritud laene, samas kui Wildberriesile võidakse lubada kasutada põlenud logistikakeskuste asemel venemaa Posti laoruume.

The Belli allikad ei välista ka seda, et Wildberries saab sooduslaene. „Aga kust selleks raha võtta? Kas panna rahatrükimasin tööle?” küsib üks neist.

Njah, kipub arvama, et ostja kartus kaotada edaspidigi Wildberriesi kaudu tellitud kaupa, hakkab töötama üha kasvavalt ettevõtte käibe langusele ning seda maandada tundub hetkel suht võimatu olevat, sest vene kultuuriruumis oled sa juba kaotanud ning suure ebakindluse tingimustes (Ukraina sõja tõttu majanduses toimuv) on keeruline ostja usaldust taastada.

14. Kyiv Independent: Rootsi ülemkohus jättis 5. augustil jõusse otsuse, mis lubab konfiskeerida venemaa varilaevastikku kuuluva kaubalaeva ja anda see üle Ukrainale.

Rootsi võimud pidasid Läänemerel kinni kaubalaeva Caffa, mis vedas väidetavalt Ukraina venemaa okupeeritud aladelt röövitud vilja. Juunis otsustas Rootsi kohus, et laeva arestimine oli seaduslik ning selle võib üle anda Ukrainale.

5. augustil kinnitas Rootsi ülemkohus selle otsuse, mida Ukraina peaminister Andri Sõbiha nimetas „murranguliseks”. Tegemist on esimese korraga, kui välisriigi kohus on otsustanud anda Ukrainale üle venemaa laeva, mis on seotud varastatud Ukraina vilja veoga.

„See murranguline otsus loob olulise pretsedendi ning näitab, et õiguskaitseorganite ja prokuratuuri otsustav tegevus koos sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteemiga võib muuta vastutuse põhimõtte konkreetseteks tulemusteks,” kirjutas Sõbiha sotsiaalmeedias.

Laev Caffa peeti Rootsi politsei ja piirivalve poolt kinni juba märtsis. Kuigi alus sõitis Guinea lipu all, pidas piirivalve seda sisuliselt liputa laevaks. Samuti tuvastati, et laev ei vastanud ohutus- ega merekõlblikkuse nõuetele.

Kinnipidamise ajal oli Caffa juba kantud Ukraina sanktsioonide nimekirja.

Ukraina sanktsioonipoliitika juht Vladõslav Vlasjuk väitis, et laev oli varemgi seotud vilja väljaviimisega okupeeritud Ukraina aladelt. Muu hulgas vedas see 2025. aasta juulis vilja Krimmis asuvast Sevastoopoli sadamast.

Ukraina palvel algatas Rootsi laeva suhtes uurimise ja andis korralduse see arestida.

Kiievi andmetel konfiskeerib venemaa süstemaatiliselt okupeeritud Ukraina piirkondadest vilja ning ekspordib selle okupatsioonivõimudega seotud võrgustike kaudu. Ukraina sõnul rikub selline tegevus mitte ainult rahvusvahelist õigust, vaid ka nende riikide siseriiklikke seadusi, kuhu selline last jõuab.

Sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks, okupeeritud alade varustamiseks ja varastatud kauba transportimise jätkamiseks kasutab venemaa nn varilaevastikku – vanu, sageli kindlustamata tankereid ja kaubalaevu, mis sõidavad kolmandate riikide lipu all. Selline laevastik võimaldab Moskval jätkata sõja rahastamist hoolimata lääneriikide sanktsioonidest ja kaubanduspiirangutest.

Viimastel kuudel on Ukraina ja tema rahvusvahelised partnerid tugevdanud survet venemaa varilaevastikule. Euroopa Liidu 21. sanktsioonipakett sisaldab sätet, mis lubab liikmesriikidel müüa sellistelt laevadelt konfiskeeritud toornaftat, vilja ja muud kaupa.

Samuti on Euroopa Liidu ühine rakkerühm Vahemerel kinni pidanud mitu varilaevastikku kuuluvat tankerit. Prantsusmaa, Belgia, Ühendkuningriik ja mitmed teised riigid on samuti kontrollinud oma territoriaalvetesse sisenenud laevu, mida kahtlustatakse kuulumises venemaa varilaevastikku.

15. Politico andmetel on USA ja Ukraina luureandmete vahetamise koostöö taastunud varasemale kõrgele tasemele.

Väljaanne viitab ekspertidele, kes on Ukraina olukorda pikka aega jälginud. Nende sõnul on tegemist kauaoodatud positiivse arenguga Ukraina sõjaliste jõupingutuste jaoks kriitiliselt tähtsal ajal.

Virginia osariigi demokraadist senaator Mark Warner, kes kuulub parlamendi ülemkoja Senati luurekomisjoni ja on olnud pikka aega USA Ukraina-abipakettide toetaja, ütles Politicole, et ta näeb märke luureandmete vahetamise paranemisest. Tema hinnangul on see aidanud Kiievil saavutada eelise juba neljandat aastat kestvas sõjas, mida Moskva peab Ukraina vastu.

„Ma ei taha üksikasjadesse laskuda, kuid olukord on paranenud,” ütles Warner. Ta lisas, et Ukraina droonide ja kaugmaarakettide kasutamine on võimaldanud anda lööke sügavale venemaa territooriumile ning tugevdada Ukraina positsioone.

Senaatorid John Cornyn (vabariiklane Texasest), kes kuulub samuti Senati luurekomisjoni, ja Roger Wicker (vabariiklane Mississippist), kes juhib Senati relvajõudude komisjoni, nõustusid hinnanguga, et USA ja Ukraina vaheline luurekoostöö on sellel strateegiliselt olulisel hetkel märgatavalt tihenenud.

„Näib küll, et see on nii,” ütles Cornyn. „Kõigile meeldivad võitjad ning tundub, et Ukraina on suutnud sündmuste käigu enda kasuks pöörata.”

Virginia demokraadist senaator Tim Kaine, kes kuulub samuti Senati relvajõudude komisjoni ütles Politicole, et on samuti märganud USA ja Ukraina koostöö elavnemist.

„Käisin Ukrainas 2025. aasta aprillis ja uuesti 2026. aasta juulis. Märkan, et suhtluses on tunda palju suuremat enesekindlust,“ sõnas Kaine.

USA koostöö on olnud Ukraina jaoks positiivse pöörde võtmetegur, märkis mõttekoja Sõjauuringute Instituut (Institute for the Study of War, ISW) innovatsiooni ja avatud allikate analüüsi direktor George Barros. Tema sõnul kiitis USA president Donald Trump eelmisel aastal heaks luureandmete jagamise, mis võimaldas Ukrainal rünnata venemaa energiataristut. Barrose hinnangul oli see oluline osa õige survehoova loomisest, et sundida Moskvat läbirääkimiste laua taha.

Barrose sõnul olid need rünnakud äärmiselt mõjusad ning muutusid USA luureandmete toel märksa tõhusamaks. Tema hinnangul kuulus see laiemasse ja paremini koordineeritud strateegiasse, mille eesmärk oli tekitada vastasele reaalseid kaotusi.

Barros lisas, et USA varajase hoiatamise süsteemid on juba sõja esimestest päevadest alates hoiatanud Ukrainat lähenevate venemaa raketirünnakute eest.

Valge Maja ei avaldanud üksikasju selle kohta, kas luurekoostöö Ukrainaga on tegelikult laienenud, rõhutades vaid, et president Trump keskendub sõja lõpetamisele kaasaaitamisele.

CIA ja Riikliku Luure Direktori Büroo (ODNI) ei vastanud Politico kommentaaripalvele.

Endine USA suursaadik Ukrainas John Herbst, kes töötas sellel ametikohal aastatel 2003–2006 ja suhtleb siiani Ukraina ametnikega, märkis, et ka Washington võidab Kiievi luureandmetest.

„Ühes asjas pole mingit kahtlust – Ukrainal on venemaa kohta äärmiselt väärtuslikku luureinfot,” ütles ta.

Taust

Politico andmetel pakkus venemaa Ameerika Ühendriikidele kokkulepet, mille kohaselt lõpetab kreml luureandmete edastamise Iraanile, kui Washington lõpetab luureinfo jagamise Ukrainaga.

Juba aprillis teatati, et Ameerika Ühendriigid leevendasid osa piiranguid luureandmete jagamisel Ukrainaga pärast seda, kui venemaa oli tugevdanud pealetungi riigi ida- ja lõunaosas.

16. Lühiuudised

Moldova politsei teatel leiti Cahuli rajooni Văleni küla lähedalt vene ründedrooni Geran-2 kilde. Pärast konstruktsiooni, materjalide ja märgistuste esialgset uurimist tuvastasid spetsialistid vraki Geran-2-na. Vrakk on dokumenteeritud ja läbib täiendava kohtumeditsiini ekspertiisi.

Valerii Markus, keda väidetavalt kaalutakse Ukraina relvajõudude ülemveebliks saamiseks, on lahinguveteran ja 47. mehhaniseeritud brigaadi endine ülemveebel. Ta oli tihedalt seotud värbamise, üksuse kultuuri, väljaõppestandardite ja allohvitseridele suurema võimu andmise püüdlustega. Markus lahkus brigaadi vanemveebli ametikohalt 2023. aastal pärast avalikku juhtimis- ja reformivaidlusele viitamist ning on sellest ajast alates jäänud nõukogude stiilis sõjaväe juhtimise häälekaks kriitikuks.

11. armeekorpuse staabiülem Serhi Sobko saab Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Mõhhailo Drapatõi asetäitjaks. Sellest teatasid Ukrainska Pravdale (UP) kaks Ukraina kaitsejõudude allikat. UP andmetel on Sobko praegu lähetatud 11. armeekorpuse staabiülema ametikohalt Ukraina relvajõudude peastaapi. Ta ootab ametlikku nimetamist ning oma volituste määratlemist ülemjuhataja asetäitjana. Tuletatakse meelde, et 17. juulil rääkis Sobko murettekitavatest suundumustest Ukraina relvajõudude juhtimises. Tema sõnul on sõjaväe personalipoliitikas isiklik lojaalsus muutunud tähtsamaks kui pädevus ning algatusvõimelised komandörid peavad üha sagedamini mõtlema mitte lahinguülesande täitmisele, vaid sellele, kuidas vältida karistamist.

USA-Ukraina droonid Hornet paistavad silma laia tehisintellekti integreerimise ja operatiivse ulatuse poolest. Nende täpne ulatus on avalikustamata, kuid dokumenteeritud rünnakud näitavad, et Hornetid tabavad venemaa logistikakonvoisid enam kui 100 km rinde tagalas.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.