Sõja ülevaade: 1609. päev - droonide mõju lahinguväljal kasvab

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 21. juuli 2026:

sõjadroonide areng kappab üha kiiremini ja nende mõju lahinguväljal tõuseb üha kõrgemale. Rindel pigem enam-vähem.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. 350 elukast teada anti.

3. Kursk: surve Sumõ suunal tõuseb.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: väga-väga tugev surve.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: Ukraina omadel läheb enam-vähem.

10. Herson: muutusteta.

11. Aasovi mere blokaad on venemaa nisuekspordi langetanud kümne aasta madalaimale tasemele.

12. venemaa rahandusministeerium on turukrahhi tõttu määramata ajaks peatanud valitsusvõlakirjade oksjonid.

13. Diislikütuse puuduse tõttu on venemaa põllumeestel soovitatud üle minna kütteõlile.

14. putin andis teise Isamaa Teeneteordeni Ozero kooperatiivi isiklikule kassapidajale.

15. Zelenski võib Sõrski asemele määrata Ukraina relvajõudude ühendvägede ülema Drapatõi.

16. EL võib bloki siseste erimeelsuste tõttu loobuda 21 sanktsioonipaketist.

17. Partei „Ühtne venemaa” üks juhtfiguure võrdles kütusekriisiga rahulolematuid venelasi solvunud teismelistega.

18. venemaa riigiduuma karmistab emigrantide vastast seadust: sõjavastastelt venelastelt, kes on lahkunud, keelatakse juurdepääs kinnisvarale, pankadele ja konsulaarteenustele.

19. Lühiuudised

Fjodorov teatas, et 95% vastasele tekitatud kahjudest tuleb droonide abil.

Ukraina valitsuskabinet nimetas ametlikult Jevhen Hmara kaitseministri kohusetäitjaks.

Ukraina kaugmaarünnaku drooni Ljutõi näidati esmakordselt Farnborough’ rahvusvahelisel lennundusnäitusel, kandes tiibadele kinnitatud rakette. Väljapanekul olevate rakettide deklareeritud lennuulatus on kuni 200 km ja kiirus umbes 500 km/h. Tootja sõnul on Ljutõi lennuulatus kuni 1400 km ja see suudab kanda kuni 75 kg kaaluvat lõhkepead, mis võimaldab sellel olla korduvkasutatav süvarünnakuplatvorm.

Ukraina õhujõudude pressiesindaja Jurii Ihnati sõnul võtab venemaa üha enam kasutusele reaktiivmootoriga droone, mille omadused lähenevad tiibrakettidele. Nende kiirus võib ulatuda 600 km/h, samas kui Ukraina tõrjedroonid saavutavad kiiruse umbes 300 km/h, mistõttu on mobiilsed tuletõrjeüksused ja raskekuulipildujad suuresti ebaefektiivsed. Ihnati sõnul vajavad need sihtmärgid õhutõrje- või õhust lastavaid rakette, kuigi Ukraina tootjad täiustavad tõrjedroone.

venemaa kaitseministeerium värbas oma mehitamata süsteemide vägedesse aasta esimesel poolel veidi üle 8000 droonioperaatori, hoolimata aastasest eesmärgist 78 800. Analüütikute arvutuste kohaselt oleks värbamiste arv selleks ajaks pidanud ulatuma umbes 34 400-ni, mis jätaks ministeeriumi kavandatud tempost umbes veerandi ette. Arvud teatas venemaa kaitseministri asetäitja aleksei krivorutško. Njah, see näitab, miks ei kasva tapjadroonide rünnakud rindel (ka seiredroonide teele saatmine).

Kokku registreeriti viimase ööpäeva jooksul 217 lahingukokkupõrget, mis koos keskmisest kõrgema isikkoosseisu kaotustega annab ikka tuge arvamusele, et vene poole kevad-suvine pealetung jätkub ja suudetakse oluliselt rohkem soldateid rinde lähedal tegevustes hoida või infiltreeruma saata. Njah, lugeda mõnede soldatite varjatult või ka avatult edasi jõudmise katseid hallis alas lugeda rünnakuteks, on pigem ekslikud ning nende näitekas drooniga tabamine loetakse juba kontaktiks, on ka õigustatud, sestap peab numbreid vaatama alati kontekstis ja arvestama lahingupildi muutusega. Ka kipub arvamaa, et järjest tõuseb lihtsalt tagalas toimetavate soldatite tabamine, mis võib-olla näitab pigem edasi saadetavate soldatite arvu kahanemist…

Kõikse tihedam surumine ikka Slovjanski-Kramatorski suunas, mujal enam-vähem sarnane surve tase.

Eile sooritas vaenlane kaks raketirünnakut kahe raketiga ja 78 õhurünnakut, mille käigus heideti alla 254 juhitavat pommi. Lisaks kasutasid sissetungijad 10 408 kamikaze-drooni ja sooritasid 3346 kaudtulelasku, sealhulgas 38 mitmikraketiheitjaga. vene poole kaudtulevahendeid tabati vist rekordilähedaselt ning üha rohkem ja rohkem toimetab vene poole tagalas vedusid tsiviiltranspordivahendid, sest eip nii kiirelt sõjalisi veokeid sendada suudeta ning eks üritatakse ka käepäraste vahenditega pisuga tarnemuresid lahendada.

1. venemaa relvajõud ründasid Odessat esmaspäeva, 20. juuli pärastlõunal. Sellest teatasid Telegramis linna ja piirkondlike sõjaväevalitsuste juhid Serhi Lõsak ja Oleh Kiper. Lõsaki sõnul registreeriti tabamused taristurajatistele, milles hukkus kolm inimest. Kiperi sõnul sai tsiviilettevõtte rünnakus haavata veel kuus inimest. Kaks vigastatut viidi haiglasse. Arstid hindavad ühe seisundit raskeks ja teise keskmiseks. Kiperi lisas, et mürsutule tagajärjel süttis seadmed ja kahjustati gaasitorustikku.

20. juulil sai Hersoni haiglale vene vägede pommitamise tagajärjel haavata seitse inimest, teatas piirkondlik prokuratuur. Pimmitamises said vigastada arst, õed, tehniline personal ja kaks külastajat. Plahvatuse ajal viibisid nad haiglahoones.

20. juuli hommikul viisid venemaa relvajõud läbi õhurünnaku ka Dnipropetrovski oblastis Pavlohradis. Dnipropetrovski õhutõrjeüksuse juhi Oleksandr Ganža sõnul hukkus kaks inimest ja 15 sai haavata. Ta lisas, et vigastatute seas oli ka üheaastane tüdruk. Linnas said kahjustada kortermajad ja autod.

Dnipropetrovski piirkondliku nõukogu esimehe Mõkola Lukašuki sõnul on see esimene kord, kui venemaa relvajõud kasutavad Pavlohradis rünnakus KAB-sid. „Kuni tänaseni kujutasid juhitavad õhupommid endast ohtu Sinelnõki rajooni rindel asuvatele asulatele. Pavlohrad elas rakettide ja šaheedide ohus, kuid ei teadnud KAB-ist. Nüüd täiustab vaenlane neid pomme ja kasutab neid kaugemate sihtmärkide ründamiseks. Kahjuks on see Pavlohradi jaoks uus reaalsus,” hoiatas ta.

20. juuli õhtul ründas vene armee Sumõ linnas mitmekorruselist hoonet ja kaubanduskeskust, vigastades kahte täiskasvanut ja nelja last. Oleg Grigorov, Sumõ erioperatsioonide väejuhatuse juht: „Sumõ linnas mitmekorruselise hoone lähedal toimunud venemaa droonirünnaku tagajärjel said vigastada kaks täiskasvanut ja neli last. 8-aastane poiss ja 16-aastane tüdruk saavad haiglas ravi. Nende vigastused ei ole tõsised.” Pärast seda jätkas vene armee rünnakut, korraldades samas linnaosas veel kaks rünnakut. Üks neist rünnakutest põhjustas kaubanduskeskuse territooriumil ulatusliku tulekahju.

vene okupandid tegid Harkivi oblastis Kupjanski rajoonis asuva Ševtšenkovo küla pihta läbi kobarpommide tüüpi rakettidega rünnaku. Ševtšenkovo SVA ülema Sergei Starikovi sõnum: venemaa rünnakus hukkus väidetavalt üks inimene ja kaheksa sai haavata. Starikovi sõnul lasi vene armee kell 19.00 kobarpomme tihedalt asustatud kahekorruseliste kortermajadega naabruskonna pihta. Kahjustada sai üle kümne maja.

2. Mehitamata süsteemide vägede ülem Robert ‘Magyar’ Brovdi ütles, et 20. juuli öösel ründasid Ukraina väed seitset venemaa varilaevastiku laeva, seitset energiarajatist okupeeritud Krimmis ja teisi sõjalisi sihtmärke.

Samuti rünnati eile öösel Aasovi mere idakaldal asuvat Jeiski õhuväebaasi, mis väidetavalt halvas vähemalt kolm radarisüsteemi ja Tor-M2 õhutõrjesüsteemi.

venemaal Lipetskis puhkes 21. juuli öösel tulekahju elektri- ja soojuselektrijaama lähedal pärast raketihoiatuse andmist. Lipetski elanikud teatasid 21. juuli öösel plahvatustest ja tulekahjudest. Piirkonnas oli õhtust saati antud raketihoiatus. Tulekahju puhkes kohaliku elektri- ja soojuselektrijaama ning NMLK tehase lähedal. Tulekahju täpne asukoht on siiani teadmata.

Lisaks puhkes leningradi oblastis Vsevoložskis suur tulekahju, mis tõenäoliselt rünnakuga ei ole seotud. venemaa eriolukordade ministeeriumi andmetel süttis Ladoga tööstuspargis lao- ja tootmishoone, kus toodetakse polümeermaterjale.

Plahvatustest teatati täna öösel okupeeritud Krimmis Simferoopolis. Puhkes tulekahju, mida on kaugele näha. Lisaks kostus plahvatusi õhurünnakujärgselt Sevastopoli ja Belbeki sõjaväelennuvälja kandis.

Jaltas tabati jälle üht suuremat alajaama ja piirkonnas polevat alates kella 4-st hommikul elektrit.

3. Kursk: tundub, et vene pool tahab uuesti saada lähemale Sumõ linnale ja on asunud aktiivsemalt sinna suunas suruma. Arvatavalt on selleks kaks põhjust, esmalt soov jõuda odavate vahendite laskmise ulatusse mõjutamaks kogu Sumõ linnas toimuvat ja üha enam siduda Ukraina ressursse, et neid ei saaks kasutada kriitilisemates piirkondades. Kuna samaaegselt algas ka uus desinformatsioonikampaania Sumõ suunal, siis ei saa välistada ka linna vallutamise plaane…

4. Harkiv: tugev ja pidev vene poole surve pole juba pikalt ühtki edenemist toonud. Jätkuvalt arvamusel, et kaladel on jõgedes palju sööki.

5. Kupjansk-Kreminna: ühtki rindejoone muutust ei tuvastanud ning miskit eile kirjutatule lisada pole.

6. Siversk: väga tugev surve jätkus.

Blogikanalist: Samuti on väga usutav, et venemaa luure- või infiltratsioonimeeskonnad on juba jõudnud Kramatorskisse, et rajada vaatluspunkte või suhelda sümpaatsete kohalike kontaktidega. Kui nii, siis on tegemist peaaegu kindlasti väljaõppinud personaliga, kes püüab varjuda, selle asemel et läbi viia ilmseid propagandatrikke, näiteks lipu heiskamist.

Paar päeva tagasi kirjutas hea kamraad, et on Kramatorskis ja tavapärane elu linnas jätkuvat…

7. Bahmut: no ei ole enam tuvastanud, et vene pool oleks suutnud linnas ja selle külgedel edenedaa.

8. Donetsk: ikka vastu müüri.

9. Lõunarinne: kuna Ukraina hoiab siin eetrivaikust, siis mitmed muutused tulevad pika ajaviitega.

Blogikanalist: venemaa pommitamine Ukraina positsioonidele Lääne-Donetskis viitab Ukraina edasistele edusammudele Voskresenka, Piddubne ja Mõrne ümbruses. Oleme seda piirkonda alates 13. juunist pidanud võitletavaks, seega on tegemist pigem olemasoleva olukorra arenguga kui äkilise läbimurdega.

Ukraina rünnakrügemendid on jätkanud venemaa infiltreerujate eemaldamist meie siniste kontrolli all olevate alade asulatest, kus varem olid olnud venemaa lipud. Nende operatsioonide käigus võtsid Ukraina väed Ternuvate/Kosivtseve piirkonnas (Huliapolest põhja pool) suhteliselt lühikese aja jooksul väidetavalt vangi 64 vene vangi.

Mujal rindejoone muutusi ei tuvastanud.

10. Herson: muutusteta.

11. Ukraina rünnakud Aasovi merel, mis peatasid tegevuse Aasovi ja Tamani sadamates, on halvanud venemaa teraviljaekspordi. Juulis ekspordivad venemaa eksportijad 1,5 miljonit tonni nisu – kolmandiku võrra vähem kui aasta varem samal kuul (2,1 miljonit tonni) ja poole vähem kui viimase viie aasta keskmine (3,1 miljonit tonni), selgub SovEconi prognoosidest.

Ekspordimahud on SovEconi hinnangul madalaimad alates 2017. aastast, naastes sisuliselt kümne aasta tagusele tasemele. „Languse peamine põhjus on Kertši väina läbiva navigatsiooni piirangud,” selgitab SovEconi tegevjuht Andrei Sizov.

11. juulil, pärast droonirünnakuid enam kui 100 laeva vastu Aasovi merel, teatasid venemaa võimud laevandusettevõtetele, et nad ei võta enam vastu Kertši väina läbimise taotlusi. Seetõttu on SovEconi hinnangul ohus kuni 25% venemaa teravilja ja päevalilleõli koguekspordist – see on kogus, mis veetakse Kertši väina taga asuvate madalate sadamate kaudu. Need sadamad hõlbustavad kaubavahetust Lähis-Ida riikide ja Türgiga, venemaa suurima teraviljakliendiga, kes ostab ligi viiendiku ekspordist. Nõrk nõudlus Egiptuse ja Türgi importijate poolt avaldab nisuekspordile täiendavat survet, märgib Sizov.

Kertši väina probleemide tõttu on teraviljaeksport Doni jõe kaudu täielikult peatatud, teatasid tööstusallikad Rostovi väljaandele Gorod N: Eelmisel põllumajandushooajal saadeti seda teed pidi välismaale 14,7 miljonit tonni teravilja ja selle töödeldud tooteid – 27% venemaa kogu teraviljaekspordist.

„Praegu on kõik Doni-äärsete sadamate elevaatorid täis,” kurdab Ural-Doni valdusfirma president Aleksandr Jarošenko. Teraviljaost on sisuliselt peatunud, uusi saadetisi ei võeta vastu ja juba kokkulepitud eksporditehingud ebaõnnestuvad, kuna kaupa ei saa eksportida.

„Aktiivne kaubandus peaks praegu hoogustuma. Põllumehed peaksid saama poole või kogu oma nisusaagi eest tasu ja panema selle ringlusse. Aga pole kedagi, kellele seda müüa!” kurdab Jarošenko.

Teoreetiliselt saaks teravilja suunata Musta mere sadamatesse (Novorossiisk, Tuapse), kuid Jarošenko sõnul on see ebareaalne. „Krasnodari territooriumi meresadamad ei ole füüsiliselt võimelised käsitlema kõiki Lõuna-venemaa hooaja jooksul eksporditavaid koguseid. Ja tehniliselt ei saa me seda ka eksportida – raudteeinfrastruktuur ei ole selliste mahtude jaoks mõeldud.”

Rostovi teraviljakaupmees selgitas Gorod N-ile, et kitsad juurdepääsuteed Novorossiiski ja Tuapse sadamatesse ei mahuta füüsiliselt vagunite laviini: see ei tekitaks mitte ainult ummikuid, vaid liikluse seiskumist kuudeks. Lisaks ei ole Musta mere sadamad kavandatud kõrgelt töödeldud kergesti riknevate toodete, samuti kaunviljade ja kõva nisu ekspordi käsitlemiseks.

„Aasovi-Doni basseini sulgemine ei too kaasa ümberjaotust, vaid pigem nišisegmentide halvatust ja kõrge marginaaliga toodete riknemist, töötlemisvõimsuse ja kogu Volga-Aasovi-Doni basseini sadama infrastruktuuri sulgemist, ülevarustamist ning strateegiliselt oluliste venemaa piirkondade majanduslikku kokkuvarisemist,” leiab kaupleja.

12. venemaa rahandusministeerium peatab määramata ajaks föderaalsete laenuvõlakirjade oksjonid, mida kasutati eelarvepuudujäägi rahastamiseks. Ministeerium teatas esmaspäeval, et traditsiooniliselt kolmapäeviti toimuvad valitsuse võlakirjade emiteerimised lõpetatakse turuolukorra stabiliseerimiseks.

OFZ hinnad on juuni keskpaigast alates järsult langenud: RGBI indeks on langenud 119 punktilt umbes 110 punktile, mis on aasta madalaim tase, samas kui pikaajaliste võlakirjade (tähtajaga üle 10 aasta) tootlus on tõusnud üle 16,5% aastas.

Samal ajal on viimased neli oksjonit lõppenud katastroofiliste tulemustega: 24. juunil tühistas rahandusministeerium emiteerimise; 1. juulil üritas ta võlakirju müüa, kuid suutis müüa vaid 10% väljakuulutatud mahust (10,3 miljardit rubla 110 miljardist); 8. juulil tühistas see oksjoni; ja 15. juulil tühistati see vastuvõetava hinnaga pakkumiste puudumise tõttu.

Rahandusministeerium plaanis kolmandas kvartalis eelarve jaoks võlaturult kaasata 1,5 triljonit rubla, mille puudujääk ulatus juuni lõpuks 5,7 triljoni rublani (62,7 miljardi euroni). Vector Capitali analüütikute sõnul on aga seni õnnestunud netohindades laenata vaid 8,8 miljardit rubla. Rahandusministeerium ei ole veel teatanud, millal oksjonid jätkuvad: „Jätkamise kohta tehakse täiendav teadaanne.”

venemaa valitsuse võlakirjade kokkuvarisemise peamiseks põhjuseks on inflatsiooni kasv ja ootused, et keskpank peatab oma baasintressimäära langetamise, märgib investeerimisfirma Rikom-Trust ettevõtete finantsdirektor Nikolai Leonenkov. Lisaks kardab turg suurenevat föderaalse eelarve puudujääki, mis tähendab täiendavat OFZ pakkumist turule, selgitab RSHB Asset Managementi krediidianalüüsi ja makroökonoomika juht Pavel Paevski.

Bloombergi andmetel plaanib rahandusministeerium sel aastal sõjaliste kulutuste katteks kaasata 2–3 triljonit rubla täiendavat võlga, mis ületab plaani 4–5 triljoni rubla võrra. Agentuuri allikate sõnul püüab valitsus ülejäänud summa kokku koguda tsiviilkulutuste kärpimisega.

Rahandusministeerium ei taha laenata raha praeguste turuintressimääradega, kuna see on kallis, selgitab Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse (CEPA) vanemteadur Alexander Kolyandr: „Tootlus on hüppeliselt tõusnud – see on põhimõtteliselt intressimäär, millega pangad on nõus riigile laenama – ja kümneaastase võla puhul on see hüppeliselt tõusnud 16%-ni. See on palju. See on kõrge tootlus, see on kõrge intressimäär. Ja rahandusministeerium ei ole ilmselgelt innukas selle intressimääraga laenama.”

13. Tõsise kütusekriisi ja diislikütuse puuduse tõttu on venemaa põllumajandusministeerium soovitanud põllumeestel kaaluda kütteõli, mida tavaliselt kasutatakse aurukateldes ja tööstusahjudes ning kõrge väävlisisaldusega diislikütuse (Euro 2 ja Euro 3 standardid) kasutamist. Seda märkis põllumajandusministeeriumi direktor andrei artikulovi 17. juuli kirjas, mida Kommersant läbi vaatas. Ministeerium küsis piirkondlikelt põllumajandusametitelt teavet talude valmisoleku kohta seda kütust osta, märkides, et energeetikaministeerium oli kinnitanud oma tootmisvõimekust. Piirkonnad pidid vastama 20. juuliks.

Kommersanti allikad tööstuses usuvad, et kütteõli ja madala kvaliteediga diislikütus sobivad ainult vanematele nõukogudeaegsetele seadmetele, samas kui tänapäevased imporditud traktorid ja kombainid on kütuse kvaliteedi suhtes nõudlikumad. Nagu selgitas Lazarevskoje tõufarmi tegevjuht Kristina Romanovskaja, on kütteõli kasutamine tänapäevastes seadmetes rangelt keelatud, kuna see võib põhjustada tõsiseid rikkeid ja remont on oluliselt kallim kui võimalik kokkuhoid. Tema sõnul vähendab väävlisisalduse suurendamine 0,2%-lt 1%-le mootori eluiga poole võrra. Vanemate seadmete puhul, mida põllumajandusettevõtted ise parandavad, võib see variant aga olla vastuvõetav.

Kpleri sõnul langes juunis Ukraina droonirünnakute tõttu rafineerimistehastele venemaa nafta rafineerimisvõimsus 4,1 miljoni barrelini päevas – see on viimaste aastate madalaim tase. Alates 8. juulist on valitsus piiranud diislikütuse eksporti, et küllastada siseturgu. Põllumajandusminister oksana lut tunnistas aga 17. juulil, et põllumajandustootjate kütusevarustuses on endiselt konarusi. Krasnodari krai kuberner veniamin kondratjev palus valitsusel kvoote suurendada, Rostovi oblasti kuberner juri sljusar teatas täiendavate saadetiste algusest ja Stavropoli võimud on leidnud operaatori väikefarmide varustamiseks.

14. putin autasustas Bank Rossija aktsionäri juri kovaltšukki ordeniga Teenete eest isamaale III klass. Vastav määrus avaldati õigusaktide portaalis, teatab RBK. Presidendi sõber sai autasu olulise panuse eest ühiskondlikult oluliste projektide elluviimisel, tulemusliku töö eest kultuuri- ja ajalooväärtuste säilitamisel ning aktiivse heategevusliku töö eest. See on kovaltšuki teine orden „Teenete eest isamaale”. putin autasustas teda ordeni IV klassiga 2021. aastal.

kovaltšukki peetakse venemaa presidendi lähikonda kuuluvaks. 1990. aastatel oli kovaltšuk kooperatiivi Ozero liige, mille üks asutajatest oli putin. kovaltšuk asutas Riikliku Meediagrupi (NMG), mis ühendab venemaa meediaväljaandeid, sealhulgas Viiendat Kanalit, REN TV-d ja Izvestijat. NMG juhatuse esimees on putini sõber alina kabaeva.

kovaltšuk on ka Bank Rossija suurim aktsionär ja on alates 2004. aastast olnud juhatuse esimees. Üks panga suurimaid varasid on Gazpromi kindlustusselts SOGAZ. 2021. aasta lõpus omandas ärimees VK-s kontrollosaluse. juri kovaltšuk on Forbesi venemaa miljardäride nimekirjas 66. kohal. Tema netoväärtus on hinnanguliselt 2 miljardit dollarit.

kovaltšukil ei ole juhtkonna ega valitsuse ametikohta, kuid ta avaldab olulist mõju venemaa poliitilisele olukorrale. Pärast USA sanktsioonide kehtestamist 2014. aastal nimetas USA rahandusministeerium Bank Rossijat venemaa juhtkonna isiklikuks pangaks ja juri kovaltšukk putini kassapidajaks. kovaltšukil on putiniga tõepoolest väga lähedased suhted. Näiteks juri kovaltšuki poeg boriss kovaltšuk määrati 2024. aastal raamatupidamiskoja juhiks.

15. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kaalub Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski vallandamist seoses massiprotestidega, mille algatas kaitseminister Mõhhailo Fjodorovi vallandamine, teatab Bloomberg, viidates kahele olukorraga tuttavale allikale. Ühe allika sõnul nimetab Ukraina president Sõrski asemele tõenäoliselt Ukraina relvajõudude ühendvägede ülema kindralmajor Mõhhailo Drapatõi ning otsus võidakse langetada mõne päeva jooksul.

Teine allikas selgitas, et lõplikku otsust selles küsimuses pole veel tehtud ja potentsiaalsete kandidaatide nimekirjas on 11 inimest. Zelenski nõunik Dmõtro Lõtvõn keeldus kommentaaridest. Zelenski kinnitas sotsiaalmeedias, et kohtus Drapatõiga esmaspäeval, 20. juulil, kuid ei maininud ülemjuhataja asendamise plaane.

Sõrski võimaliku vallandamise arutamine toimub Zelenski presidendiaja suurima sõjalise juhtimiskriisi ajal. Pärast vaid kuus kuud kaitseministrina töötanud, kuid äärmiselt populaarseks saanud Fjodorovi vallandamist läksid tuhanded inimesed Kiievis, Lvivis, Odessas ja teistes Ukraina linnades tänavatele protestima.

Fjodorov ise teatas briifingul, et ta oli nõudnud Sõrski tagasiastumist, keda ta süüdistas sõjaliste reformide blokeerimises, ning et just ülemjuhataja oli presidendile esitanud ultimaatumi, milles nõudis tema vallandamist. Zelenski oli varem tunnistanud, et ministri ja ülemjuhataja suhted olid tõsiselt halvenenud ning nad olid lõpetanud otsese suhtluse.

Financial Times teatas varem, et Ukraina president oli valmis Sõrski vallandama, kui ta leiab sõjaväelise juhi, kes on võimeline tagama sujuva võimuvahetuse, säilitades samal ajal stabiilse kaitse 1200 kilomeetri pikkusel rindel.

16. Bloombergi teatel kaalub Euroopa Liit vähemalt kolme stsenaariumi, et lahendada venemaa-vastaste sanktsioonide 21. vooru läbirääkimiste ummikseisu. Pakett blokeeriti eelmisel nädalal pärast seda, kui Kreeka kordas oma vastuseisu ettepanekule piirata Euroopa ettevõtete venemaa veeldatud maagaasi tarnimist kolmandatesse riikidesse.

Agentuuri allikate sõnul hõlmavad arutlusel olevad võimalused 24-kuulist üleminekuperioodi enne piirangute kehtestamist, meetme täielikku tühistamist või kogu paketi tagasivõtmist. Samuti arutatakse kompromissi, mis võimaldaks olemasolevate lepingute täitmist. Allikad lisasid, et venemaa nafta hinnalae külmutamist võidakse pikendada isegi siis, kui teiste ettepanekute osas kokkuleppele ei jõuta.

Eelmisel nädalal leppisid EL-i riigid kokku, et säilitavad venemaa nafta hinnalae ajutiselt 44,10 dollari juures barreli kohta kuni 23. juulini. Algselt pidi see tõusma kooskõlas ülemaailmsete hindadega, mis oleks nõrgestanud üht peamist Moskva naftatulude survestamise instrumenti. Nädala pikkune pikendamine pidi andma osapooltele lisaaega paketi kokkuleppimiseks, mis hõlmaks hinnalage pikemaajalist külmutamist.

Nagu Bloomberg märgib, on läbirääkimised Moskva-vastaste sanktsioonide üle pingelised, kuna EL-i riigid püüavad kaitsta oma huve. Plaanid keelata endistele venemaa sõjaväelastele EL-i sisenemine on lahjendatud ja edasi lükatud, samas kui teatud tüüpi kalade impordi piiramise ettepanekud on tagasi lükatud. Allikate sõnul kohtuvad EL-i suursaadikud sel nädalal, et paketi arutamist jätkata.

Eelmisel aastal otsustas EL muuta venemaa nafta hinnalae ujuvaks, vaadates seda üle iga kuue kuu tagant ja määrates selle 15% madalamaks kui venemaa Uurali toornafta keskmine turuhind. See pidi säilitama mehhanismi tõhususe pärast seda, kui 60 dollari suurune barrelihinna piirang osutus kremli naftatulude vähendamiseks ebapiisavaks. Sõda Iraaniga, mis on põhjustanud ülemaailmsete naftahindade järsu tõusu, võib aga viia Euroopa hinnalage tõusuni, mis võib potentsiaalselt suurendada venemaa naftatulud.

17. Ühtse venemaa fraktsiooni aseesimees andrei isajev võrdles saates „Partkom” teemal „Bensiin valimiskampaaniaks” kütusekriisiga rahulolematuid venelasi solvunud teismelistega. „Tahaksin pöörduda täiskasvanud meeste poole, et nad ei käituks nagu teismelised. Toru lõhkeb ja uputab kõik üle: „Aga ma pean täna diskole minema! Tehke mida iganes, et ma diskole läheksin”,” ütles isajev, viidates venemaa kodanike rahulolematusele. Parlamendiliige lisas, et Ukraina ründab naftatöötlemistehaseid, et külvata rahutusi ja tagada duuma moodustamine ilma stabiilse enamuseta valimistel, ning kutsus kõiki üles meeles pidama: „Olukord ei tekkinud mitte sellepärast, et meie riigis midagi valesti tehti, vaid sellepärast, et vaenlane lõi.”

Ta kinnitas ka, et kütuseprobleem lahendatakse peagi. „Rafineerimistehased naasevad; eksport on juba keelatud,” ütles isajev. Lisaks kritiseeris partei aseesimees kommunistliku partei ettepanekut naftatootmisettevõtted natsionaliseerida. „80 protsenti on juba riigile kuuluvad. Mis, natsionaliseerida Lukoil?” selgitas ta. Saate lõpus avaldas isajev lootust, et kütusekriisiga rahulolematud kodanikud ei satu valimistel manipuleerimise sihtmärkideks ega käitu nagu solvunud teismelised.

18. venemaa riigiduuma otsustas karmistada eelnõud, mis käsitleb piiranguid venemaalt lahkunud venelastele, kes on tagaselja süüdi mõistetud välisagendi seaduse rikkumises, armee diskrediteerimises, soovimatutes organisatsioonides osalemises ning sanktsioonide ja separatismi üleskutsetes. Nagu „Можем объяснить” („Oskame selgitada”) märkis, olid saadikud teiseks lugemiseks teinud ettepaneku kinnisvaratehingute täielikuks blokeerimiseks, internetipanganduse keelustamiseks ja võimaluseks külmutatud kontodelt raha sisse nõuda.

Eelnõu esimene versioon nägi ette varade külmutamist ja karistusest kõrvale hoidvate kodanike juurdepääsu keelamist konsulaarteenustele – näiteks passi uuendamisele ja tunnistuste saamisele välismaal. Lisaks plaaniti keelata sellistel isikutel laenude ja kaugpangateenuste saamine, tehingute tegemine volituse alusel, sõidukite ja kinnisvara registreerimine ning registreerumine füüsilisest isikust ettevõtjana või füüsilisest isikust ettevõtjana. Samuti kavatseti neilt juhiload ära võtta.

Muudatused keelavad pankadel selgesõnaliselt pakkuda juurdepääsu interneti teenustele inimestele, kes peidavad end välismaal venemaa võimude tagakiusamise eest. See hõlmab veebisaitidel ja rakendustes isiklikele kontodele sisselogimise ning igasuguste veebiülekannete ja tehingute keelustamist.

Rosreestr on omakorda kohustatud tagastama kinnisvaratehingu dokumendid ilma läbivaatamiseta, kui omanik on kantud maksudest kõrvalehoidjate nimekirja.

Seaduseelnõu lubab ka ümberasustatud isikute külmutatud vahendeid kasutada maksete tegemiseks nende sugulastele venemaal, kui nad jäävad sissetulekuta. Vastavad otsused teeb presidendi erikomisjon. Lisaks saab külmutatud vahenditest või erikontolt sisse nõuda kohtukulusid ja kahjutasu.

Nende isikute nimekirja pidamise õigus, kellele need piirangud kehtivad, antakse peaprokuratuurilt üle justiitsministeeriumile. Ministeerium ajakohastab seda ka.

venemaa riigiduuma valmistub seaduseelnõu kiirendatud korras vastu võtma. Teine lugemine on kavandatud 22. juulile. Seejärel on saadikutel jäänud vaid üks täisistungjärk – 23. juulil –, kuna viimane istungjärk, mis lõpetab kogu VIII koosseisu töö, on kavandatud 27. juulile ja eeldatavasti on see formaalsus presidendi osalusel. Kui seadus vastu võetakse, jõustub see kohe pärast avaldamist.

„See seadus ei ole suunatud nimeliselt nimetatavate isikute, vaid 140 miljoni inimese vastu. Nii et inimesed lihtsalt kardavad vastuväiteid esitada,” kommenteeris dokumenti „Первый отдел” („Esimene Osakond” on venemaa inimõiguste projekt).

Varem võttis riigiduuma vastu muudatusettepanekud, mis võimaldavad kodanikke vastutusele võtta välismaal toime pandud vene Föderatsiooni huvide vastaste kuritegude eest. Need sätted näevad ette ka võimaluse ümberasustatud isikute vara arestida trahvide tagamiseks.

19. Lühiuudised

Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktor Kash Patel peaks oktoobri keskel venemaale sõitma, teatasid USA ametnik ja üks asjaga tuttav isik Politicole 20. juulil avaldatud artiklis. Patel reisib Moskvasse ja Peterburi reisil, mida tõenäoliselt korraldab venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) 14.-15. oktoobril, ütles USA ametnik. Teine asjaga tuttav isik kinnitas Politicole, et Patel plaanib sügisel Moskvat ja Peterburi külastada. Jääb selgusetuks, mis on Pateli kavandatud venemaa visiidi eesmärk.

USA president allkirjastas täidesaatvad korraldused, millega kehtestati paljudele Kanada kaupadele uued 50% tollitariifid, ning Trump süüdistas Ottawat Ameerika alkohoolsete jookide, autode ja piimatoodete diskrimineerimises.

USA Keskväejuhatus CENTCOM teatas uuest rünnakute lainest Iraani vastu. Sihtmärkide hulgas olid õhutõrjesüsteemid ning rakettide ja droonide stardiplatvormid. Teheran oli varem rünnakuid teinud riikide vastu, kus asuvad Ameerika sõjaväebaasid.

2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste finaal Hispaania ja Argentina vahel jäi meelde mitte ainult dramaatilise lõpu, vaid ka skandaali poolest, mis puhkes kõigi aegade esimesel jalgpalli maailmameistrivõistluste poolajaetendusel. Samal ajal kui laval esinesid rahvusvahelised staarid Madonna, Shakira, Justin Bieber ja BTS, avati MetLife’i staadioni murul suuremõõtmeline kunstiline lõuend, mis pidi sümboliseerima maailma kultuuride ja rahvaste ühtsust. Tähelepanelikud vaatajad märkasid aga kiiresti detaili, mis vallandas sotsiaalmeedias kriitikalaine. Lõuendil olid kirjad kümnetes keeltes, sealhulgas venekeelsed sõnad „käsikäes”, „armastus”, „rahu” ja „avasta”. Lisaks oli lähedal väljas skemaatiline pilt T-särgist, millel oli suur kiri „venemaa”.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.