Sõja ülevaade: 1602. päev - tabatud vene kaubalaevade arv muudkui kasvab

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 14. juuli 2026:

suurem surve langus ja venemaal on bensiiniga üha kriitilisem ning tabatud vene kaubalaevade arv on juba üle 100.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Lisa järjest tuleb.

3. Kursk: jälle ühe piiriküla vene pool oma kontrolli alla sai.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: veel on Ukraina possasid Kostjantõnivka linnas.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: kõlakas mõne küla vabastamisest.

10. Herson: muutusteta.

11. putin lubas Ukraina rünnakutele naftatöötlemistehasele mitu korda võimsamat vastust.

12. venemaal on bensiinipuuduse tõttu häiritud haiglatele, tuletõrjele ja kommunaalteenustele kütuse ostmine.

13. vene opositsioonipoliitik Boriss Nadeždinile esitati süüdistus Navalnõi pildi avaldamise pärast.

14. Lühiuudised

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 244 lahingukokkupõrget. Koos isikkoosseisu kaotustega siiski arvaks, et väga tuntav surve langus. Eks ootab järgmisi päevi nägemaks, kas muutus hetkeline.

Vovtšanski kandis on uuesti surve veelgi tõusnud, aga seni pole see olnud piisav, et suuta lõunapoole edeneda toetamaks Kupjanski suunda lõigates sellega läbi Ukriana logistikaahelaid ning ohustamaks Harkivi linna. Ka veel ei näe piisavalt väge selle teostamiseks ilma suuremaid ressursse siia suunale juurde toomata. Kõige suurem langus oli Lõmani suunal, eip teagi miks, äkki läks sealse Zerebetsi jõe ületamisega keerulisemaks. Siverski-Bahmuti suunalt nii Slovjanski kui Kramatorski poole siiski väga tugev surve jätkus. Kostjantõnivka, Pokrovski ja Huljaipole kant siiski päris tihe kontaktide arv, aga kipub arvama, et siingi pigem edasi saadetavad koosseisud vähenesid.

Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, kasutas ühte raketti, viis läbi 77 õhurünnakut, heites alla 249 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 8673 kamikaze-drooni ja viis läbi 2903 kaudtulelasku, sealhulgas 41 mitmikraketiheitjaga.

Suures pildis muutusi siiski pole ja Ukraina suurim mure rindel on isikkoosseisu vähesus ja vene poolel suutlikus hoida rinde lähedal (kuni 150 km rindest) logistikamarsruute toimimas.

Süvalöökidega on Ukrainal väga hästi, mõju kasvab kiiremini kui vist isegi optimistlikumad arvajad prognoosisid ning pigem näeb tõusu kasvu kuigi piisaks isegi sama taseme hoidmisest.

Millega putin suudaks üllatada, ikka rohkem kõike Ukraina linnade keskuste allaviskamisega ning kas Ukraina tuumajaamu ka rünnatakse… võib-olla.

1. Kiievis öine õhurünnak õnneks hukkunuid ei toonud.

Odessa oblastis kahjustas vaenlase rünnak tsiviil- ja tööstustaristut, kuid inimohvreid ei olnud.

2. Väga tihe pilv elukaid (410) nii venemaa kui okupeeritud alade poole eile õhtul suuundus.

venemaal Baškortostani piirkonnas teatati plahvatustest ja tulekahjust pärast droonirünnakut Gazprom Neftekhim Salavat rafineerimistehasele, mis asub 1400 km kaugusel Ukraina piirist. Gazprom Neftekhim Salavat on üks venemaa suurimaid naftatöötlemistehaseid, mis töötleb aastas umbes 10 miljonit tonni naftat.

Plahvatustest teatati ka Gelendžikis, venemaal Krasnodari oblastis asuvas linnas. Neile plahvatustele järgnes ulatuslik tulekahju lennujaama lähedal.

Okupeeritud Sevastoopolis tabas Balaklava soojuselektrijaama (TPP) tõenäoliselt õhurünnak. Okupatsioonivõimud teatasid rünnakust energiainfrastruktuurile, mis jättis osa linnast elektrita. Kohalik kuberner kutsus elanikke üles ka oma telefonide akusid säästma ja neid kasutama ainult hädaolukorras suhtlemiseks ning lülitama võimaluse korral välja elektriseadmed, et vältida võrgu ülekoormamist. Soojuselektrijaamast mööduvad bussid suunati ajutiselt ümbersuunamisele.

Okupeeritud Donetskis tabati suuremat laskemoonaladu.

InformNapalmi ja venemaa sõjaväekanali andmetel ründas Ukraina droon UAZ Patriot-i (maastur) okupeeritud Dmõtrivka lähedal, umbes 89 km kaugusel rindest, haavates raskelt venemaa 36. motolaskurrügemendi äsja ametisse nimetatud ülemat ja veel kolme sõjaväelast.

Ukraina mehitamata süsteemide droonid jätkasid oma kampaaniat venemaa laevanduse vastu Krimmis ja Aasovi meres, rünnates veelgi rohkem tankereid, parvlaevu ja abilaevu. See viib ühe nädala jooksul kinnitatud tabamuste koguarvuni 105. Enamik lahkumisvõimelisi laevu on nüüd kas liikunud Kertši sillast lõunasse või taandunud Rostovi, kuigi umbes 40 on jäänud. Kuna rünnakud jätkuvad, on täna õhtul tõenäoliselt rohkem teateid. Lisaks alustati laevade ründamist Mariupoli sadamas.

Muideks, Ukraina üritab rünnata vene kaubalaevu selliselt, et need ei upuks, tekitamaks vähem keskkonnasaastet ehk siis müts maha suhtumise eest!

3. Kursk: vene pool on jõudnud 2 km kaugusel vene piirist asuva Pokrovka külani (Sumõst idas) ja Ukraina omad üritavad droonidega küla puhastada…

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: veel on Ukraina omadel positsioone Kostjantõnivkas ja selle külgedel.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: hetkel kõlakad, et Ukraina omad võisid veel mõned külad vabastada sektori idalõigus.

10. Herson: muutusteta. Kuna Ukraina mehitamata maapeal liikuv masin sai pikalt Kinburni säärel ringi kolada, siis arvatavalt on seal soldateid üha hõredamalt.

11. Vastuseks droonirünnakutele ründab venemaa Ukrainat kasvava jõuga, ütles putin. „Kus iganes nad üritavad venemaa territooriumile rünnata, vastame meie samaga, ainult mitu korda võimsamalt. Vaenlane tunneb seda. Ma loodan, et nad juba tunnevad,” ütles putin. Njah, selline mõtteviis iseloomustab tavaliselt sarimõrtsukat või terroristi…

Ta tunnistas, et Ukraina rünnakud naftatöötlemistehastele on põhjustanud venemaal kütusepuudust. „Jah, nad tekitavad meile praegu niiöelda teatud probleeme naftatoodetega,” ütles putin, kuid kinnitas, et olukord paraneb järk-järgult, kuna riigi energiaselgroog on väga võimas ja usaldusväärne. President teatas ka, et venemaa töötab Krimmi kütusevarustussüsteemi kallal, millele tema sõnul on väga raske ligi pääseda. putin ei esitanud üksikasju ega täpsustanud, millal see käivitatakse.

Kütusepuudus venemaal algas hiliskevadel Ukraina sagenenud rünnakute tõttu naftatöötlemistehastele ja naftataristu rajatistele. Suve keskpaigaks oli olukord järsult halvenenud: 6. juulil sulges rünnak Omski naftatöötlemistehase – riigi võimsaima (22 miljonit tonni aastas) ja viimase kümnest suurimast rafineerimistehasest, mis jäi droonide käeulatusest välja.

Mais ja juunis said pihta Leningradi oblastis asuv Kirišinefteorgsintezi rafineerimistehas (21 miljonit tonni), Rjazan (17 miljonit tonni), Jaroslavl (15 miljonit tonni), Volgograd (15 miljonit tonni), Moskva (12 miljonit tonni), Tuapse (12 miljonit tonni), Nižni Novgorod (16 miljonit tonni), Tatarstanis asuv Tanec (12,5 miljonit tonni) ja Permnefteorgsintez (12,6 miljonit tonni).

Need rafineerimistehased olid sunnitud tegevuse peatama või rafineerimismahtusid vähendama. Juulis rünnati mõnda neist uuesti ja kogu venemaad haaras kütusekriis. Enam kui 40 piirkonnas kehtestati ametlikud piirangud bensiini müügile eraklientidele, teised teatasid tarnehäiretest ja suletud või tühjadest bensiinijaamadest. Ka kütusehinnad tõusid hüppeliselt.

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski teatas, et 2026. aasta esimese kuue kuu jooksul ründasid Ukraina väed 697 sihtmärki sügaval venemaa territooriumil. Ta hindas, et nende rünnakute otsene ja kaudne majanduslik kahju ületas 6,1 miljardit dollarit.

12. venemaa kütusekriis on hakanud mõjutama bensiini ja diislikütuse riiklikke hankeid. Izvestija andmetel kolmekordistus mais ja juunis tühistatud, nurjunud või edasi lükatud hangete arv meditsiiniasutustele, kommunaalteenustele ja hädaabiteenustele võrreldes eelmise aastaga. Ajalehe andmetel on tarnijad leidnud, et fikseeritud hinnaga riigihankelepingute alusel töötamine on kahjumlik. Hankeprotsessi ajal kütuse turuhind tõuseb, mistõttu eelistavad ettevõtted bensiini müüa jaemüügikettide kaudu või äriklientidele, selle asemel et osaleda riigihangetes.

Näiteks ei suutnud Samara piirkondlik meditsiinikeskus Dünastia osta 8500 liitrit AI-92 bensiini 580 000 rubla eest – ühtegi pakkumist ei saadud. Samal põhjusel katkes 28 000 liitri AI-95 bensiini ost Leningradi oblastis asuvale rehabilitatsioonikeskusele Darina. Tambovi administratsiooni autodepoo, mis oli üritanud osta 2 miljoni rubla väärtuses bensiini ja diislikütust, jäi samuti tarnijata. Samal ajal kuulutati Vladimiri oblastis Gorelectroseti 2,2 miljoni rubla suurune pakkumine kehtetuks.

Stavropolis pidi tuletõrje- ja päästeteenistus mitu korda kütusehanget uuesti välja kuulutama, misjärel leping sõlmiti ühe tarnijaga. Krasnodari krais asuv Tuapse sotsiaalteenuste keskus ostis lõpuks kütuse sarnase skeemi abil.

Praegu varustatakse haiglaid, tuletõrjeosakondi, ühistransporti ja kommunaalteenuseid pakkuvaid ettevõtteid kütusega reservidest ja prioriteetsete tarnete kaudu. Eksperdid hoiatavad aga, et kui defitsiit püsib, suurenevad hankele tehtavad eelarvekulutused ja korduvpakkumine muutub sagedasemaks. Freedom Globali analüütiku Vladimir Tšernovi sõnul on kliendid sunnitud turutingimuste kohaselt lepingute alghinda tõstma.

Ta usub, et kõige haavatavamad on äärealad, kuna hankekatkestused võivad kaasa tuua regulaarseid tarnehäireid. Selle tulemusel peavad omavalitsused edasi lükkama hooldustöid, vähendama mittevajalikke reise ja suurendama ühistranspordi intervalle, usub Tšernov.

Sarnast arvamust jagab Finam FG analüütik Sergei Kaufman. Ta märgib ka kütusehindade järsku tõusu. Rosstati andmetel on bensiini hinnad aasta algusest tõusnud 13,9% ja diislikütuse hinnad 14,7%. Mõnes piirkonnas on hinnad veelgi märkimisväärselt tõusnud, kusjuures AI-92 bensiini liiter maksab nüüd üle 80 rubla. Kaufman usub, et nendes tingimustes on tarnijatele endiselt tulusam müüa kütust tööstusklientidele ja sõltumatutele bensiinijaamadele, mitte osaleda riigihangetes.

Energy Intelligence’i hinnangul on pool venemaa naftatöötlemisvõimsusest Ukraina rünnakute tõttu praegu seisma jäänud ning rafineerimistehaste kasutusaste langes juuli esimesel nädalal 3,53 miljoni tonnini päevas. Reutersi andmetel langes bensiini tootmine kuu teisel nädalal 35%, 75 000–80 000 tonnini päevas, võrreldes tüüpilise suvise siseriikliku tarbimistasemega 115 000–120 000 tonni.

13. venemaa poliitik Boriss Nadeždin vabastati Moskva äärelinnas Dolgoprudnõis asuvast politseijaoskonnast pärast seda, kui ta 13. juulil väidetava ekstremistlike sümbolite demonstreerimise eest kinni peeti, teatas venemaa sõltumatu meediaväljaanne Mediazona. Nadeždin vabastati tingimusel, et ta ilmub kohtusse, kus tema haldusasja arutamine peaks toimuma 17. juulil, teatas Mediazona.

Süüdistus tuleneb tema sotsiaalmeedia kontole postitatud lingist videole, kus on kujutatud kadunud venemaa opositsiooniliidrit Aleksei Navalnõid. Nadeždin peeti kinni varem, 13. juulil, venemaa haldusõiguserikkumiste seadustiku artikli 20.3 alusel, mis käsitleb ekstremistlike sümbolite demonstreerimist.

Poliitik kandideeris 2024. aasta venemaa presidendivalimistele ainsa avalikult sõjavastase kandidaadina, kuid keskvalimiskomisjon keelas tal hääletada, viidates liigsele arvule väidetavalt kehtetutele allkirjadele, mis olid esitatud tema kandidatuuri toetuseks.

Ta plaanis kandideerida sõltumatu kandidaadina venemaa riigiduuma valimistel, mis toimuvad 2026. aasta septembris, ja esitas enne allkirjade kogumise alustamist keskvalimiskomisjonile vajalikud dokumendid juunis.

venemaa võimud nimetasid Nadeždini 10. juulil välisagendiks, mis takistab tal valimistel kandideerimast. Haldussüüdistus, millega talle nüüd esitatakse, toob kaasa ka üheaastase valimistel osalemise keelu, kui ta süüdi mõistetakse, mis takistab tal veelgi enam avalikule ametikohale kandideerimast.

Njah, igasugune vähegi kremli vastane alge tuleb eos likvideerida ning kuna on näha, et vinti peale keeratakse, siis tundub, et kasvav hirmu õhkkond venemaal ei ennusta sealse ühiskonna arengule eip miskit head ning saab vaid kaasa tunda seal riigis elavatele inimestele…

14. Lühiuudised

CNN teatas Valge Maja ametnikule viidates, et president Trump toetab senaator Lindsey Grahami seaduseelnõu, mis kehtestab venemaale karmimad sanktsioonid. Seadusandlus kehtestaks 500% tariifid riikidele, kes jätkavad venemaa nafta, gaasi ja muude energiatoodete ostmist, suurendades survet Moskva energiaekspordile.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.