Sõja ülevaade: 1595. päev – vaid Ukraina edenemisi tuvastas
Avaldatud: 7 juuli, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. juuli 2026:
Trumpi ütluste kajastamisel mõtet ei näinud… vaid Ukraina edenemisi tuvastas.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Moskva linnapea sõnul üle 430 drooni seal kandis…
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vist muutusteta.
6. Siversk: ühe küla Ukraina omad tagasi võtsid.
7. Bahmut: muutusteta, aga jätkuvalt õhkõrna paranemise ilminguga.
8. Donetsk: ühe asula üle Ukraina omad kontrolli said.
9. Lõunarinne: hall ala vene poole kahjuks kipub kasvama.
10. Herson: muutusteta.
11. Ühe Euroopa riigi luure hoiatas venemaal puhkeva „plahvatusohtliku” panganduskriisi eest.
12. venemaa riigitelevisioon ignoreeris oma iganädalastes uudistes bensiinipuudust.
13. Lühiuudised
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 255 lahingukonflikti. Lõmani suunal jälle vene pool tempot tõstis ning koos Siverski suunaga Slovjanski poole 48 kontakti, mis on kahe peale vist uus rekord. Ka tõusis kontaktide arv Kostjantõnivka suunal, Pokrovski ja Huljaipole kandis ikka sama tihe tase kui varasemalt. Kipub imestama, et eilegi vaid Ukraina edenemistest infot tuli, kuigi survet nagu jagus. Võimalik, et rünnakule suunduva isikkoosseisu „kulumine” on muutunud efektiivsemaks. Eks neid infokilde, et juba üksuste kogunemisel üldse halli alasse minekuks on muutunud üha ohtlikumaks ja no ei õnnestu suuremte gruppide moodustamine ikka väikeste gruppidega jätktakse. Erandi moodustavad linna piirkonnad, kus suured hooned pakuvad rohkem varjumisvõimalusi ja kaitset ning sealt kipuvad ka suuremad seltskonnad rünnakuid alustama.
Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, kasutas 71 raketti, viis läbi 95 õhurünnakut, heites alla 267 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9556 kamikaze-drooni ja sooritas 3110 kaudtulelasku, sealhulgas 26 mitmikraketisüsteemiga. Lisaks kaudtule vahendite ja muule tagalatoetusele tabatakse üha enam ka kõike muud olulist…
1. Ukraina õhuvägi teatas eile, et Ukraina õhutõrjeväed ei suutnud eelmisel öösel peatada ühtegi 29 venemaa ballistilisest raketist Patriot-süsteemide rakettide nappuse tõttu. Päev varem kutsus Ukraina president Volodõmõr Zelenski rahvusvahelisi partnereid üles kiiresti õhutõrjerakette tarnima.
6. juuli öösel toimunud ulatusliku venemaa sõjaväe rünnaku hukkunute arv on tõusnud 19-ni.
vene okupandid korraldasid Sumõ oblastis õhurünnakuid, tappes kaks tsiviilisikut.
2. Krimmi seireorganisatsiooni Crime Wind teatel jätkasid satelliidipiltidele viidates Aasovi meres bensiini vedanud tankerid öö läbi põlemist. Lisaks on tulekahjumärkide arv suurenenud, mis viitab tulekahju intensiivsuse kasvule. Laevad triivivad Kertšist põhja pool, väina sissepääsu lähedal. Tankereid rünnati 6. juuli öösel. Hiljem näitas mehitamata süsteemide jõud (USAF) videos kahe Taganrogist Krimmi bensiini vedanud tankeri hävimist. putin oli varem öelnud, et kütust toimetatakse poolsaarele maa ja mere kaudu. Meretee ei õnnestunud kuidagi kohe ja maismaatee on juba pikka aega blokeeritud.
Esmaspäeval, 6. juulil ründasid Ukraina droonid venemaa suurimat naftatöötlemistehast Omskis, mis asub Ukraina piirist 2500 km kaugusel. Põlevast rafineerimistehasest tehtud kaadrid avaldasid monitooringukanalid Exilenova+ ja Supernova+. Moscow Times märgib, et see on Ukraina relvajõudude sügavaim rünnak venemaa rafineerimistehastele pärast sõja algust ning et see on viimane suurem naftatöötlemistehas, mida droonirünnakud pole veel kahjustanud. OSINT kanalid väidavad, et Ukraina droonid tabasid Omski rafineerimistehases asuvat ELOU-AVT-11 toornafta destilleerimisüksust. Selle tootmisvõimsus on 8,4 miljonit tonni aastas, mis moodustab ligikaudu 40% rafineerimistehase koguvõimsusest.
OSINT-i analüütikud leidsid, et eelmisel ööl ründasid Ukraina väed ka Jaroslavlis asuvat Slavnefti YANOSe naftatöötlemistehast. Telegrami kanali ASTRA fotol on näha õhurünnakuhoiatuse väljakuulutamise järel rafineerimistehase kohale tõusvat suitsu. Rafineerimistehas töötleb keskmiselt 15 miljonit tonni naftat aastas ja on üks viiest suurimast venemaa rafineerimistehasest. Seda on varem rünnatud.
Rünnakud tabasid ka Leningradi oblastis asuvaid Ust-Luga ja Võssotski sadamaid. Annekteeritud Krimmis põhjustas droonirünnak energiataristule ulatusliku elektrikatkestuse.
Eile hilisõhtul lendas venemaa ja okupeeritud alade poole u 350 drooni + miskit muud.
Moskva linnapea sergei sobjanin teatas täna hommikul, et öösel ründas Moskva oblastit ja Moskvat 430 drooni. Otsetsitaat: „Õhtust kuni kella 6-ni hommikul lendas Moskva oblasti suunas üle 430 drooni. Enamik neist hävitati õhutõrjejõudude poolt kaugetel lähenemistel.”
7. juuli öösel saatsid Ukraina relvajõud Belgorodi vastu kaks ulatuslikku raketirünnakut, teatas Belgorodi oblasti tegevkuberner aleksandr šuvajev. „Energiainfrastruktuur sai taas kahjustada, põhjustades elektri- ja veekatkestusi Belgorodi teatud piirkondades ja mitmes omavalitsuses,” kirjutas šuvajev Telegramis. Tema sõnul hukkus Belgorodi rajooni Belovskoje külas üks inimene ja kolm said vigastada. Lisaks toimusid plahvatused sealses lennujaamas ja selle territooriumil.
Kohalik väljaanne Pepel teatas, et esimene rünnak oli suunatud mitmele elektrialajaamale. Pärast nende tabamist kadus osa linnast elekter ja tekkis veekatkestus. Teine rünnak kahjustas peagaasitorustike lineaarset tootmisosakonda (LPUGP), mis varustab gaasiga Belgorodi ja oblasti üheksa rajooni linnu, alevikke ja tööstusettevõtteid. Pepeli sõnul plahvatas osakonna territooriumil mitu suurt plahvatust. Samal ajal hakkasid elanikud teatama gaasikatkestustest oma korterites.
Belgorodi on viimasel ajal regulaarselt tabanud Ukraina raketirünnakud. 3. juulil said pihta Južnaja elektrialajaam ja Energo soojuselektrijaam (TPJ). Mõlemas kohas puhkesid tulekahjud ning mitmes omavalitsuses kadus elekter ja vesi. 4. juulil linna pommitamise käigus said Pepeli sõnul pihta kõik linna peamised alajaamad: Belgorodi soojuselektrijaam (TPJ), Lutši soojuselektrijaam (TPJ) ja Avtoremzavod (TPJ). Selle tagajärjel oli linn peaaegu täielikult elektrita. Piirkondlik hädaolukordade peakorter teatas, et Belgorodi ootavad ees ulatuslikud elektrikatkestused võrgu taasühendamise tõttu varutoiteahelatega.
Omakorda nõudsid linnaelanikud piirkondliku kuberneri lehel massiliselt elektri ja vee taastamist. „Häbi teile, linnavalitsus! Oleme olnud 25 tundi elektrita ja toit on selles kuumuses riknenud,” kirjutas üks elanik. „Kas te olete täiesti hulluks läinud või mis? Teine päev ilma elektrita? Kus on teie generaatorid, need varutoiteallikad, mille jaoks teile eraldati sadu miljoneid? Nad on selle kõigile laiali jaganud ja inimesed omapead jätnud?” küsis teine.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski ja Lõmani kandist uusi uudiseid polnud. Lõmani linnas Ukraina isegi transpordivahenditega ringi toimetab.
6. Siversk: üks küla vabastati.
Eile tuli info, et üleeilseks olla Ukraina üksused tagasi võtnud Piskunivka küla, mille mõned päevad tagasi vene pool vallutas.
7. Bahmut: Kostjantõnivkas on läinud tasavägisemaks, seni tuvastab uusi eesmisi Ukraina possasid isegi linna lõunakülje läheduses ja eks vene omasid tuleb ka lisaks linna põhjapoolsemas osas ehk siis segadust jagub ja linn seni vene poolel vallutamata. Kuna tundub, et Ukraina lennundus on oma väikeste koguste pommide/rakettidega ka linna mõjutamas, siis vist Ukraina juhtkonnal plaani veel linn maha jätta pole…
8. Donetsk: Ukraina omad said tagasi kontrolli Bilitske asula üle (Pokrovskist põhjas).
9. Lõunarinne: eile tuli info, et Ukraina omad heiskasid drooniga lipu Novohrõhorivka külas sektori idalõigus ja tundub, et seal enam venelasi pole. Huvitaval kombel ei õnnestu vene poolel enam isegi Huliaipole lähistel edeneda ning võimalik, et Ukraina suudab siin halli ala järjest laiendada.
10. Herson: muutusteta.
11. Ühe Euroopa riigi luure hoiatab, et venemaal on oht sattuda „plahvatusohtlikku” panganduskriisi, kuna pangandussüsteem kannab sõja rahastamise koormat.
Võimud sunnivad krediidiasutusi andma soodusprogrammide raames subsideeritud laene kaitseettevõtetele, piirkondlike omavalitsuste projektidele ja hüpoteeklaenude omanikele, suurendades pankade bilansis olevate laenude mahtu, mida kunagi tagasi ei maksta, tsiteerib Reuters luureraportit.
„See loob illusiooni majanduslikust dünaamilisusest, mis tegelikkuses varjab plahvatusohtlikku olukorda. Selle võib käivitada majanduslik šokk – näiteks ambitsioonikas pankade vastu suunatud sanktsioonide pakett,” seisab raportis.
Praegu peetakse umbes 10% pankade bilansis olevatest ettevõtete laenudest kahtlaseks – see on oluliselt rohkem kui 2024. aasta eesmärk – ja mõnede krediidiasutuste puhul on see osakaal jõudnud 15%-ni. Eelmisel aastal kuulutas pankroti välja üle 500 000 venelase – kolmandiku võrra rohkem kui eelmisel aastal – ja 13 miljonil venemaa kodanikul on kolm või enam laenu tagasi maksmata, väidavad raporti autorid. Nad usuvad, et pangad varjavad oma probleemide tegelikku ulatust restruktureerimise ja valitsuse abiga.
venemaa Föderatsiooni Keskpanga andmetel oli 1. aprilli seisuga vaid 3,9% pankade väljastatud laenudest viivislaenud ehk ligikaudu 3,5 triljonit rubla. Probleemlaenude osakaal on aga kolm korda suurem, ulatudes 11,6%ni, ja rahalises vääringus ulatuvad need 11,2 triljoni rublani – kahe aastaeelarve ekvivalendini. See summa hõlmab laene, mille puhul pangad olid sunnitud tingimusi leevendama, kuna laenuvõtjad ei suutnud oma maksetega toime tulla. Rubla kurss: 1 rubla on 0,011 eurot.
Võla teenindamise raskused on võimalikud 36 triljoni rubla mahus laenude puhul – see moodustab keskpanga hinnangul kolmveerandi suurimate ettevõtete koguvõlast. Keskpanga kirjutas, et suurimate kriitilises seisus ettevõtete hulka kuuluvad söe- ja ehitustööstuse, kaubanduse ja masinaehituse ettevõtted.
venemaa valitsus usub, et panganduskriisi oht venemaal on reaalne, kuna laenuvõlgnevused suurenevad, majanduskasv aeglustub ja lääneriikide sanktsioonid karmistuvad, ütles venemaa valitsusametnik ajalehele The Washington Post (WaPo). Aastatel 2022–2024 kaitsetehastele tootmise laiendamiseks väljastatud hiiglaslik laenufond võib pangandussüsteemile muutuda „tiksuvaks ajapommiks. WaPo hinnangul, mis viitab keskpanga statistikale, võivad need laenud ulatuda 202 milardi dollarini.
12. Kütusekriis, mis on haaranud peaaegu iga piirkonda, ei jõudnud venemaa föderaalsete telekanalite viimaste uudiste põhilugude hulka, märkis telekanal „Можем объяснить” (Võime selgitada). Näiteks bensiini- ja diislikütuse nappus, mis on mõjutanud praktiliselt kõiki venemaa Föderatsiooni ja Ukraina okupeeritud alasid, põhjustades bensiinijaamades tohutuid järjekordi, ignoreeriti täielikult telepropagandist olga skabeeva juhitud viimases uudisteprogrammis „60 minutit”. Samal ajal keskendus saade õhurünnakutele Ukraina vastu, Slovjanski lahingule Donetski oblastis, aga ka Iraanile, NATO-le ja Euroopa lüüasaamisele.
Sarnast kajastust pakuti ka saates „Вести неделиЁ (Nädala uudised): saatejuht dmitri kisseljov jättis kütusekriisi mainimata ja keskendus Kostjantõnivka vallutamisele ja Ukraina ärimehe Vadim Jermolajevi atentaadikatsele Monacos. Kütusenappus, mis mõjutas ka Moskva elanikke, ei kajastatud ka „Pervõi kanali” (Esimese kanali) saates „Воскресное время””(Pühapäevane aeg). Eelmisel nädalal kutsus venemaa energeetikaministeerium venelasi üles lõpetama teenuste kasutamise, mis pakuvad teavet bensiinijaamades bensiini kättesaadavuse kohta, väites, et pakutav teave on ebausaldusväärne ja et veebiplatvormid ise kujutavad endast ohtu isikuandmete turvalisusele.
Samal ajal soovitavad kremli-meelsed meediaväljaanded kodanikel mitte arutada bensiinikriisi põhjuseid, mis on viinud autode mootoririkkedeni, mida nüüd täidetakse madala kvaliteediga kütusega. Selle asemel usub valitsusmeelne meedia, et venelased peaksid olukorraga kohanema. putini lemmiklehena tuntud „Комсомольская правда” (Komsomolskaja Pravda) soovitab mitte tekitada nõudluse hüppelist kasvu, ostes bensiini edasimüüjatelt, varudes kütust koju ja teatada võimudele kahtlasest massiostust.
„Московский комсомолец” (Moskovski Komsomolets) kutsub autoomanikke üles valmistuma bensiinihindade edasiseks tõusuks, samuti selleks, et järjekorrad bensiinijaamades pingelise olukorra ajal muutuvad tavaliseks nähtuseks. Sarnase üleskutse esitas varem ka venemaa riigiduuma majanduspoliitika komitee aseesimees stanislav naumov.
„Sellist piiramatut kütusevaru eraautodele, mis eksisteeris siis, kui riiki toodi esimene välismaine auto, tõenäoliselt enam ei eksisteeri,” teatas ta. Saadiku sõnul asju nagu varem enam ei eksisteeri ja ühiskond peab sellises olukorras kuidagi reageerima ning mõistma, et mõnikord on vaja oma tarbimist ise reguleerida.
13. Lühiuudised
Firebolt Engineering teatas, et nende Griffeni reaktiivdroon tulistas esimest korda alla vene Shahed/Geran-2 kamikaze drooni. Briti-Ukraina ettevõte nimetas seda Ukraina esimeseks kinnitatud Shahedi hävitamiseks reaktiivmootoriga tõrjedrooni poolt. Griffen suudab lennata kiirusega üle 350 km/h, tegutseda üle 7500 meetri kõrgusel ja läbida kuni 120 km.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
