Sõja ülevaade: 1584. päev - vene poole pealetung tõi Ukraina edenemise

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 26. juuni 2026:

vene poole kevad-suvine pealetung tõi 3 km Ukraina omade edenemise ning Ukraina on kaugmaa sihtmärkide tabamisel palju võimekam kui vene pool.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Moskva, Krimm, Tuula jne.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: vene poole sillapea võis laieneda.

5. Kupjansk-Kreminna: võib-olla on Kupjanski kandis pisu parem seis kui arvasin.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: 3km Ukraina omade edenemine.

10. Herson: muutusteta, ka Kinburni säärel.

11. venemaa nafta hind langes pärast Iraani leppet 50 dollarini.

12. Zelenski kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni, et sundida venemaad sõda lõpetama.

13. „Armee pöörab oma relvad kremli vastu.” SVO veteran ennustas putini vastu sõjaväelist mässu.

14. venelastelt võidakse alates sellest sügisest rahvusvahelise internetiühenduse eest eraldi tasu võtta.

15. venemaa riiklik sõnumirakendus Max on hakanud blokeerima bensiini otsimist käsitlevaid vestlusi.

16. Itaalia ja Prantsusmaa on avaldanud vastuseisu venemaa sõjaväelaste Euroopa Liitu sisenemise keelustamisele.

17. lukašenko palus venemaa suursaadikul Valgevenet sõtta mitte tõmmata.

18. Lühiuudised

Väljavõte Ukraina sõjablogist: Ukraina kesk- ja kaugmaa löökide kampaania kogub jätkuvalt hoogu, põhjustades uusi häireid okupeeritud Hersoni ja Krimmi aladel. Kasvav radarite ja õhutõrjesüsteemide puudus muudab logistika infrastruktuuri üha haavatavamaks, põhjustades kaskaadseid rikkeid elektrivarustuses, kütusejaotuses, tarbekaupades ja isegi sularaha kättesaadavuses. See hakkas sel nädalal okupeeritud oblastites märkimisväärsete probleemidega tõsiselt mõjuma ning ei näita mingeid märke aeglustumisest.

Taani valitsus muudab reegleid selle kohta, kes saavad riigis ajutise kaitse. Immigratsiooni- ja integratsiooniministeeriumi teatel ei saa 23–60-aastased Ukraina mehed, kes ei ole sõjaväeteenistusest vabastatud, enam Taanis elamisluba. Ministeerium tuletas meelde, et pärast venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal võttis Taani parlamendi enamus vastu Ukraina eriseaduse. See seadus annab ajutise elamisloa Taanis isikutele, kes on sunnitud Ukrainast lahkuma. Valitsus karmistab nüüd neid reegleid, et takistada ukrainlastel neid Ukraina relvajõududesse ajamisest kõrvalehoidumiseks kasutamast.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 257 lahingukokkupõrget ja ikka koos isikkoosseisu kaotustega loeb seda jätkuvalt vene poole kevad-suviseks pealetungiks ainult edasi tung sammhaaval vaid mõnes lõigus toimub ning kohati ka tagasi neil astuda tuleb. Suurim rünnakutearvu tõus Slovjanski suunal ja uuesti tihenes konveier Kostjantõnivkas, mujal sarnane varasema perioodiga. Taktikas muutusi ei tuvastanud.

Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, kasutas kolme raketti, viis läbi 101 õhurünnakut, heites alla 310 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9388 kamikaze-drooni ja viis läbi 2896 kaudtulelasku, sealhulgas 71 mitmikraketisüsteemiga. Eip näita kahjuks liugpommide arv vähenemise märke, mõnesid neist suudetakse teel pisu kõrvale kallutada. Tapjadroonide kasutamise hüppelist kasvu pole enam pikalt toimunud ja kas põhjuseks on tarne probleemid, droonioperaatorite vähesus või keerukus rinde lähistel ellu jääda või on tegu kõigi kolme koosmõjuga. Kaudtulega on enam-vähem norm, suudetakse hoida samal tasemel ja isegi pisu alla selle kui mõned kuud tagasi ning nii kaudtulevahendite kui muu tagalatoetuselemendi kaotustega on vene poolel nirusti.

Kuum peaks juba hakkama rohkem mõjutama lahinguväljal toimuvat

1. Ukraina õhuvägi: Kella 9.00 seisuga on õhutõrje riigi põhjas, lõunas, keskosas ja idaosas alla tulistanud või summutanud 177 sihtmärki – kolm Iskander-M ballistilist raketti ja 174 vaenlase Shahed, Gerbera, Italmas ja muud drooni. Registreeriti neli ballistilist raketti ja 11 ründedrooni, mis tabasid 12 asukohta, samuti allatulistatud rakettide prahti, mis langesid kuues kohas.

25. juuni õhtul raputasid Kiievit plahvatused. Õhuvägi teatas raketirünnakust. Langevate rusude tõttu sai vigastada kaks inimest.

26. juunil ründasid vene okupandid Odessa oblastis asuva Vilkovo valla energia- ja tsiviiltaristut. Vaenlase rünnakus sai üks inimene vigastada. Energiataristu kahjustuste tõttu jäid aga Vilkovo linn ja mõned Vilkovo valla asulad elektrita.

Okupandid tegid Poltaava oblastis tööstusrajatistele raketi- ja droonirünnakuid, mis põhjustasid osalise elektrikatkestuse.

vene droonid tabasid Sumõ linnas üheksakorruselise hoone ja parkla katust; üks auto põles maha ja umbes 10 sai kahjustada, kuid inimohvreid ei olnud.

2. venemaa Nižni Novgorodi NORSI rafineerimistehas, mis on riigi suuruselt neljas ja teine bensiinitootja, peatas pärast Ukraina droonirünnakut tegevuse, teatas Reuters. AVT-5 esmane töötlemisüksus sai kahjustada.

CyberBoroshno analüüs: Ukraina ründas 25. juunil Ufas Bashneft-UNPZ-i ja Bashneft-Ufaneftekhimi. Tulekahjud kinnitati Bashneft-UNPZ ELOU-AVT-6 ja Bashneft-Ufaneftekhimi AVT-4 üksuses, mille koguvõimsus on 10,5 miljonit tonni naftat aastas.

venemaa allikate ja Dronebomberi kanali hinnangute kohaselt teatati umbes 300 droonist, sealhulgas ligikaudu 140 põhjasuunas ja 160 lõunasuunas liikumisest.

26. juuni öösel ründasid droonid mitmeid venemaa piirkondi. Droone tulistati alla Moskvas ja selle ümbruses. Samuti sattus tugeva rünnaku alla Tula oblastis asuv Azoti keemiatehas. Plahvatusi oli kuulda ka okupeeritud Krimmis.

Lisaks kehtestati Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Šeremetjevo lennujaamades piirangud – lende korraldati erikorra alusel.

Samal ajal teatasid jälgimiskanalid ulatuslikust rünnakust Azoti keemiatehasele Novomoskovskis, Tula oblastis. Linnas oli mitu tundi kuulda plahvatusi ja droonide ülelende. Kohalikud elanikud teatasid samal ajal õhus olevast imelikust ammoniaagilõhnast ja elektrikatkestustest. Azot on üks venemaa suurimaid keemiaettevõtteid. Selle peamised tooted on mineraalväetised, ammoniaak, lämmastikhape, metanool ja muud kemikaalid. Azoti kasutatakse ka sõjatehaste toorainena lõhkeainete ja laskemoona tootmiseks.

Lisaks on teateid rünnakutest okupeeritud Krimmis. Kertši parvlaevasadama lähedal oli kuulda plahvatusi. Seejärel tuvastati õhus põlemislõhn.

3. Kursk: muutusi rindejoones ei tuvastanud.

4. Harkiv: hetkel vaid kõlakas, et võib-olla suutis vene pool pisu laiendada oma sillapead Vovtšanski linna juures Vovtša jõe lõunakaldal… vast homme targem.

5. Kupjansk-Kreminna: võib-olla on Kupjanski suunal miskit paremini kui arvasin.

Kupjanski kandist on uudistega nirusti, eip kipu palju infot tulema aga vene pool pommitas linna Oskili idakaldale jäävat kortermajade rajooni, sestap seal siiski veel Ukraina possasid on ja võib-olla pole olukord nii tume, kui näikse…

Lõmani kandis uusi uudiseid polnud ehk siis jätkuvalt arvamusel, et Lõman „vene vaba”.

6. Siversk: tihe surumine Slovjanski poole jätkus aga muutusi rindejoones siiski ei tuvastanud.

7. Bahmut: hetkel olukorra paranemise märke pole ja tundub, et vene pool sai uuesti konveieri tihedamalt tööle.

8. Donetsk: ikka veel rindejoones muutusteta ja see hästi.

9. Lõunarinne: Ukraina tegi tugeva saammu edasi.

Kui sektori idalõigus ja Huljaipole kandis hoiab Ukraina tugevat eetrivaikust ning vene pooleltki miskit peale luiskelugude ei tule, siis läänelõigus tegid Ukraina omad tugeva avalduse, kui edenesid vähemalt 3 km ja on kanna maha saanud Plavni asulas ning suruvad vene poolt lõuna poole. Võimalik, et siinse suuna tihe keskmaa töötlus on hakanud mõju avaldama.

10. Herson: muutusteta. Kinburni säärelt vene üksused lahkunud pole ja üleeile ringlenud video seal lehvinud Ukraina lipust oli sinna drooniga viidud.

11. USA ja Iraani leping, mis avas Hormuzi väina ja lasi maailmaturule kümneid Lähis-Ida barreleid vedavad tankerid, on venemaa naftahinnad järsult langenud.

Dated Brenti hindade – võrdlusaluse, millega on seotud 80% maailma toornaftast – põhjal on Uurali hind langenud 50 dollarini barreli kohta, kirjutab Gazprombank Private’i tegevdirektor Jegor Susin. Neljapäeval langes Dated Brenti hind 72 dollarini ja Uurali allahindlus on praegu umbes 22 dollarit barreli kohta, selgitab ta.

Alates aprillikuu tipust, mil venemaa peamist naftasorti müüdi lääne sadamates ekspordiks hinnaga 116 dollarit barreli kohta, on Uurali hinnad langenud enam kui poole võrra. Selle tulemusel on nafta hind taas langenud alla eelarvestatud taseme, mis põhines hinnaeesmärgil 59 dollarit barreli kohta.

Susini arvutuste kohaselt on juuni keskmine Uurali hind, mida kasutatakse eelarve nafta- ja gaasiaktsiiside arvutamiseks, umbes 63 dollarit barreli kohta. See on 27% madalam kui mais (86,52 dollarit barreli kohta) ja 33% madalam kui aprilli keskmine hind (94,87 dollarit), mis oli rekordiliselt kõrge alates 2014. aastast.

Nafta hinnad on Iraanis naasnud sõjaeelsele tasemele: Brent langes neljapäeval 72 dollarini. See tähendab, et peaksime ootama venemaa eelarveprobleemide süvenemist augustis ja septembris, hoiatab Alor Brokeri analüütik Andrei Zatsepin.

Mais, pärast naftahindade hüppelist tõusu, suurenesid riigikassa nafta- ja gaasitulud jaanuari-veebruariga võrreldes 70% ja aastaga võrreldes 38%. Sellest hoolimata ulatus esimese viie kuu puudujääk rekordilise 6 triljoni rublani, mis on 1,6 korda suurem kui kogu aasta plaan.

Puudujäägi katmiseks peavad võimud „suurendama rahapakkumist ja pärast septembris toimuvaid duumavalimisi ei saa välistada ebapopulaarsete otsuste, näiteks „ülemäärase kasumi” maksustamist,“ usub Zatsepin.

Vector Capitali analüütikute kirjutades on kriitilise tähtsusega eelarveparameeter – nafta hind rublades – naasnud sõjaeelsele tasemele. Nad rõhutavad, et olukorda leevendab mõnevõrra rekordiline toornafta eksport. Rafineerimistehaste löökide tõttu on naftaettevõtetel jäänud suurel hulgal töötlemata barrelid ja nad ekspordivad toornaftat sadamate võimsuse piiril: Reutersi andmetel ulatus Läänemere laevandusplaan juuniks 2,8 miljoni barrelini päevas – 1 miljon rohkem kui algselt prognoositud.

Küsimus jääb aga selles, kui palju sellest naftast tegelikult müüakse, mitte ei rafineerita ja seejärel venemaale bensiiniks imporditakse, kirjutab Vector Capital.

venemaa rahandusministeerium prognoosis 2026. aasta eelarveseaduses algselt 8,8 triljonit rubla nafta- ja gaasitulu. Viimase viie kuu jooksul on see aga aastaga võrreldes 30% vähenenud. Riigikontrollikoja hinnangul võib eelarve aasta jooksul kaotada ligikaudu 1 triljon rubla tooraine renditulu. Prognoosi kohaselt ulatuvad nafta- ja gaasitulud 7,8 triljoni rublani.

12. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kiitis heaks Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) 40-päevase operatsiooni venemaa vastu, mille eesmärk on survestada Moskvat sõja lõpetamiseks. Ta teatas sellest oma Telegrami kanalil pärast SBU ülema kindralmajor Jevhen Hmara raportit. Zelenski märkis, et raportis arutati pikaajaliste sanktsioonide plaani, keskmise ulatusega sanktsioone ja Alfa erioperatsioonide keskuse töö tulemusi rindel.

President rõhutas, et SBU on juba mitu kuud näidanud oma positsioonide kaitsmisel suurepärast sooritust tänu erinevat tüüpi droonide kasutamisele ning et Alfa erioperatsioonide keskus on hukkunud venemaa sõjaväelaste ja varustuse arvu poolest esikohal. Riigipea ei avaldanud eelseisva operatsiooni üksikasju.

Päev varem, 24. juunil, teatas Zelenski, et Ukraina relvajõudude operatsioon Krimmis oli selgelt läbi mõeldud ning et G7 tippkohtumisel partnerite poolt lubatud abi saamine võimaldaks Ukrainal kiiresti luua tingimused, mille kohaselt venemaa on sunnitud valima rahu. Ta ei täpsustanud, millist abi ta silmas pidas, kuid märkis, et Kiiev ootab väga jaatavat vastust ja teab selgelt, millest me räägime.

Hiljuti on Ukraina relvajõud märkimisväärselt intensiivistanud rünnakuid Krimmi energiainfrastruktuuri vastu. Rünnakute tagajärjel peatati poolsaarel täielikult kütusemüük, parvlaevaühendus suleti ja raskeveokite liiklus Krimmi sillal keelati. Elektrikatkestused mõjutasid poolsaare loode-, kesk- ja lõunaranniku energiapiirkondi. Alushtas, Armjanskis, Krasnoperekopskis ja Džankois kehtestati elektrikatkestused ning Sevastopolis kadus elekter täielikult 24. juunil. Samal ajal teatasid Ukraina erioperatsioonide väed Põhja-Krimmi kanali raudteesilla täielikust hävitamisest Razdolne küla lähedal – see oli rajatis, mida kasutati vene vägede varustamiseks lõunasektoris.

Ukraina kaitseminister Mõhhailo Fjodorov rääkis varem Krimmi isoleerimise kampaaniast. „Krimmi isoleerivad droonid. Ja tundub, et Krimmist saab peagi saar,” märkis ta. Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide vägede ülemjuhataja Robert Brovdi (kutsung „Magyar”) hoiatas, et Krimmi ootab peagi ees transpordiisolatsioon, turismihooaja katkemine ja ressursipuudus. Krimmi tatarlaste rahva Medžlise juht Refat Tšubarov kutsus venelasi üles poolsaarelt lahkuma, kuni Kertši sild veel püsti seisab.

Njah, õige pisu arvab, et sellel 40 päeva lool on propaganda maik juures, aga võib-olla eksin… aga suundumus sellele vaatamata pole paha… vahel trummi põristamine ka mitte…

13. venemaa sõjaväelased pööravad relvad kremli vastu, kui president vladimir putin keeldub sõdurite probleemidega tegelemast, teatas end Ukraina sõja veteranina tutvustanud aleksandr lunin Instagrami videosõnumis. Telegrami kanal „Mobilisatsioon.Novosti” teatab, et tegemist on endise vabatahtlike formatsioonide võitlejaga, samas kui Dožd lisab, et ta on pärit Voroneži oblastist. lunini väitel piinavad ja vägivallatsevad kümneid, sadu ja tuhandeid venemaa relvajõudude sõdureid nende ülemad, kuna nad keelduvad täitmast rumalaid, enesetapumõtetega käske ja andmast üle palka.

„Ja lõpuks nullitakse nad, kuulutatakse kadunuks,” ütles „SVO veteran”, kes on varem oma sotsiaalmeedia kontodele postitanud võimude suhtes kriitilisi videoid. lunin väidab ka, et kohtus kaitseministeeriumi ja julgeolekujõudude esindajatega ning palus neil edastada putinile palve otsekohtumiseks föderaalkanalil, kus ta räägib kogu tõe selle kohta, mis praegu riigis toimub. „Tagajärjed on väga tõsised. Kui ma peagi kremlisse ei tule ja teie kõrval otse-eetris ei esine, pöörab armee oma relvad kremli vastu. Ma edastan vaid sõnumit,” ütles lunin.

Video avaldati 25. juuni keskpäeval ja on juba kogunud üle 2 miljoni vaatamise, üle 110 000 meeldimise ja üle 7000 kommentaari.

Eelmises postituses hoiatas lunin, et kui tal ei lubata otse-eetris riigis toimuvast rääkida, algab riigis „hakklihamasin”, mis viib armee mässuni. „Kui minuga või mu lähedaste või perega midagi juhtub, on see signaal tegutsemiseks. See ei ole bluff,” kuulutas sõdur. Ta väitis ka, et on saanud ähvardusi.

Njah, huvitav, et teda nn maha joostud juba pole. Suur vaatamiste ja meeldimiste arv on isegi pisu üllatus ja tahes tahtmata tekib tunne, et kas miskit püssirohutünni moodi olukord ei paista…

14. venemaa internetipakkujad hakkavad alates sellest sügisest kehtestama diferentseeritud tariife – nii kodumaiseid kui ka rahvusvahelisi tariife, teatab RBC valdkonna esindajatele viidates.

Transtelecomi telekommunikatsiooni äriarenduse juhi Ilja Gudenko sõnul on rahvusvahelise internetiühenduse eraldi tariifid tingitud moratooriumist kanalite laiendamisele välismaailmaga liikluse vahetamiseks.

Aprillis sõlmisid 20 suurimat pakkujat digitaalse arengu, kommunikatsiooni ja massimeedia ministeeriumiga lepingu, mille kohaselt ei laiendata venemaa internetti globaalse internetiga ühendavat infrastruktuuri. Gudenko sõnul peavad internetioperaatorid nüüd oma kanalite laiendamiseks saama ametivõimudelt loa. Selle otsuse tegemise korda ja kriteeriume pole aga veel kindlaks määratud.

Sügiseks, kui liiklus traditsiooniliselt kasvab, võivad venemaa operaatorid avastada, et nende kanalid on täiesti täis, usub Gudenko. Seejärel püüavad nad ribalaiust vabastada tulusamate klientide liikluse jaoks, vabastades võimaluse korral kanaleid. Gudenko arvates peavad operaatorid, kellel on palju jaekliente, oma toote tõenäoliselt kaheks jagama: näiteks pakett ainult kodumaise internetiga ja pakett rahvusvahelise internetiga. Esimest müüakse veidi madalama hinnaga või sama hinnaga, millega praegu pakutakse internetiühendust, samas kui teine on kallim.

Interneti vahetuspunkti omaniku Piter-IX tegevjuht Nikolai Metljuk nõustub Gudenkoga. Ta usub, et mõju on tariifides märgatav. „Kui piirangud kehtestatakse, hakkavad operaatorid, eriti suured, kehtestama diferentseeritud tariife,” ennustab ta.

MMTS-9 (MSK-IX), Transtelecom, MTS, VimpelCom (Beeline), T2 Mobile (T2) ja Ufanet on allkirjastanud digitaalse arengu, kommunikatsiooni ja massimeedia ministeeriumiga moratooriumi kommunikatsioonikanalite laiendamiseks. RBC allikate sõnul nähti seda meedet kui viisi VPN-ide vastu võitlemiseks, mille liiklust operaatorid peavad võõraks. Lisaks lootsid võimud RBC allikate sõnul ka välismaistele teenustele, mis soovivad venemaal tegutsemist jätkata, et need paigaldaksid oma serverid riiki.

Märtsi lõpus nõudis digitaalse arengu, kommunikatsiooni ja massimeedia ministeerium operaatoritelt tasu kehtestamist üle 15 GB rahvusvahelise liikluse tarbimise eest. Esialgne tähtaeg oli 1. mai. Ettevõtted osutusid aga tehniliselt ettevalmistamata ja otsuse langetamine lükati edasi sügiseste riigiduuma valimiste järgsesse aega. BBC allikad väitsid, et iga gigabait üle piiri maksab keskmiselt 150 rubla (1,8 eurot).

15. 24. ja 25. juunil blokeeris venemaa riiklik sõnumsiderakendus Max Vladimiri, Tveri ja Ivanovo oblastis ning Taga-Baikali krais bensiiniotsinguid, kütusehindu ja bensiinijaamade järjekordi käsitlevad vestlused. Nagu 7X7 kanal märkis, mõjutasid piirangud gruppe, mis olid piirkondades kasvava kütusepuuduse tõttu vaid mõne päevaga tuhandeid tellijaid juurde saanud.

Vladimiris kustutati esmalt 25. juuni hommikul umbes 15 000 liikmega vestlus „Bensiin 33” ja seejärel blokeeriti see pärast sarnase vestluse ilmumist. Ivanovo oblastis blokeeriti ligi 8000 kasutajaga vestlus „Bensiin Ivanovo”. Samuti polnud saadaval 9000 liikmega Tveri vestlus ning esmalt blokeeriti ja seejärel kadus sõnumsiderakendusest täielikult Tšita grupp. Samal ajal Telegrami kogukondi need probleemid ei mõjuta: näiteks Irkutskis on vestlus „Kus tankida?” Vestlus on olnud aktiivne alates 23. juunist ja sellel on umbes 10 000 liiget.

Maxi laialdased piirangud tulenevad tõsisest kütusekriisist, mis on haaranud praktiliselt kõiki venemaa piirkondi. Verstka arvutuste kohaselt pole bensiinivarustusprobleemid mõjutanud vaid viit piirkonda – Inguššiat, Tšetšeeniat, Kalmõkkiat, Tšuktšit ja Neenetsi autonoomset Okrugit –, samas kui ülejäänud 78 piirkonnas ja Ukraina okupeeritud aladel on puudus.

Reutersi andmetel langes pärast Ukraina droonirünnakuid naftatöötlemistehastele juunis ja mais bensiini tootmine venemaal 25% 85 000 tonnini päevas, võrreldes suvise tarbimisega 110 000 tonni päevas, mis tähendab, et tootmine katab vaid umbes 80% nõudlusest.

Ka bensiinijaamade hinnad on järsult tõusnud. Rosstati andmetel tõusid bensiinihinnad venemaa bensiinijaamades 16.–22. juunini kestnud nädalal keskmiselt 3% – see on Bloombergi andmetel suurim iganädalane hüpe 20 aasta jooksul.

Energy Intelligence’i analüütikud kirjeldavad praegust kütusekriisi kui kahe aastakümne halvimat. Nende hinnangul langesid venemaal nafta rafineerimise mahud juuni alguses alla 4 miljoni barreli päevas – 21 aasta madalaim tase –, samal ajal kui ligi kolmandik rafineerimistehaste võimsusest (2,14 miljonit barrelit päevas) oli jõude.

Capital Economicsi vanemökonomist Liam Peach rõhutab, et Ukraina droonikampaania venemaa energiainfrastruktuuri vastu on muutumas Moskva jaoks üha tõsisemaks makromajanduslikuks probleemiks, suurendades nii inflatsioonilist kui ka fiskaalset survet.

16. Bloomberg teatas diplomaatilistele allikatele viidates, et kaks EL-i riiki – Itaalia ja Prantsusmaa – on väljendanud skepsist EL-i ettepaneku suhtes keelata EL-i tulek 21. sanktsioonipaketi osana endistele vene sõduritele, kes võitlesid Ukraina sõjas. Agentuuri andmetel on Rooma ja Pariis üldiselt avatud ideele keelata sissetungis osalenute riiki sisenemine, kuid kardavad, et praegune sõnastus võib sillutada teed üldisele keelule kõigile venelastele.

Mõlemad riigid nõuavad, et selliseid sihipäraseid piiranguid tuleks reguleerida viisapoliitika, mitte sanktsioonimehhanismide kaudu. Lisaks osutavad Euroopa diplomaadid rakendamise praktilisele raskusele: liikmesriigid peaksid iseseisvalt kindlaks määrama, kes täpselt võitles ja kes mitte.

21. sanktsioonipaketi, mida EL-i riigid peaksid arutama 26. juunil, pakkus Euroopa Komisjon välja 9. juunil. Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul hõlmab see lisaks sisenemiskeelule ka piiranguid energia-, finants-, krüptovaluuta-, kaubandus- ja kalandussektorile. Nagu Bloomberg teatab, on mitmed sätted aga tekitanud poleemikat: lisaks viisaküsimusele on arutlusel nafta hinna ülempiiri külmutamine, venemaa kala impordi piiramine ja sanktsioonide laiendamine veeldatud maagaasi laevadele – mõned ELi riigid nõuavad üleminekuperioodi.

Algatus keelata sisenemine „SVO kangelastele” pole uus: märtsis saatsid Saksamaa, Balti riikide, Soome, Poola, Rumeenia ja Rootsi juhid Euroopa Ülemkogu presidendile António Costale ja Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile kirja, milles nõudsid Ukraina sissetungi osalejate sisenemise keelustamist Schengeni alale, viidates julgeolekuohtule.

Samal ajal püsivad EL-is lahkarvamused venelaste viisapoliitika osas. Juunis nõudsid Saksamaa valitseva CDU/CSU partei Euroopa Parlamendi liikmed venemaa kodanikele turismiviisade täielikku keelustamist, olles nördinud tõsiasja üle, et eelmisel aastal puhkas Euroopas üle 500 000 venelase.

17. Minsk ei kavatse liituda sõjalise operatsiooniga Ukraina vastu. aleksandr lukašenko teatas sellest kohtumisel venemaa suursaadiku boriss grõzlovi ja Moskva oblasti kuberneri andrei vorobjoviga, tunnistades esimest korda avalikult, et kreml üritab grõzlovi kaudu veenda Valgevenet konfliktis aktiivsemalt osalema. Vestlusest tehtud video avaldas Telegrami kanal „Пул Первого”. „Pole vaja lasta end sõtta tõmmata. Ja ärge sundige meid arvama, et boriss vjatšeslavovitš orkestreerib protsessi, mis meid sõtta tirib,” ütles lukašenko grõzlovi poole pöördudes. Valgevene riiklik uudisteagentuur BelTA selgitas, et need sõnad olid suunatud just suursaadikule, samas kui venemaa propagandistid TASS-is ignoreerisid seda fraasi oma raportis.

lukašenko lisas, et ta on seda küsimust korduvalt vladimir putiniga arutanud ja talle kordanud, et valgevenelased ei taha ukrainlastega võidelda. Samal ajal pehmendas ta oma keeldumist, väljendades valmisolekut abistada venemaa piirkondi, sealhulgas Moskva oblastit, majandus- ja julgeolekuvaldkonnas. Nagu Wall Street Journal varem teatas, tarnib Valgevene juba venemaale bensiini ja naftasaadusi, kuna Ukraina relvajõudude rünnakud rafineerimistehastele on põhjustanud nappuse.

Wall Street Journal, viidates endistele ja praegustele venemaa ja Euroopa ametnikele, teatas ka Moskva survest Minskile: väljaande andmetel on venemaa alates aasta algusest püüdnud kasutada Valgevene territooriumi rünnakuteks Ukrainale ja hübriidoperatsioonideks NATO riikide vastu, ähvardades rahalise toetuse katkestamisega. Allikate sõnul juhib läbirääkimisi peamiselt grõzlov. Prantsusmaa president Emmanuel Macron helistas lukašenkole mais ja hoiatas teda sõtta astumast.

19. juunil andis Vladimir Zelenski lukašenkole nädala aega Ukraina linnadele suunatud rünnakuid juhtivate venemaa repiiteride lammutamiseks, ähvardades seda ise teha, kui ta seda ei tee. 24. juunil teatas Zelenski, et need repeaterid on alates 22. juunist tegevuse lõpetanud. venemaa presidendi pressiesindaja dmitri peskov nimetas omakorda Kiievi nõudmist agressiivseks ähvarduseks ja lubas putini ja lukašenko vahelist kiiret kohtumist. Varem, 16. juunil, vabandas lukašenko Zelenski ees oma karmide märkuste pärast ja kinnitas, et Valgevene ei taha sõdida.

Zelenski juhtis tähelepanu ka Valgevenes ehitatavale sõjalisele infrastruktuurile, mida venemaa dokumendid kirjeldavad „SVO ülesannete kontekstis”, ning lubas saata Minskile vajalikud signaalid. Vaatamata survele märgivad WSJ allikad, et Valgevene kohesest kasutamisest sõjalisteks operatsioonideks pole veel märke, kuigi selline võimalus on endiselt avatud.

18. Lühiuudised

Okupeeritud Krimmi väljapääsu juurde on tekkinud kilomeetrite pikkused sõidukite järjekorrad, kus suur hulk inimesi ootab poolsaarelt lahkumist. Liiklusummikud Kertši silla ületuskohas jätkuvad.

Endine SBU terrorismivastase keskuse staabiülem Dmõtro Koziura mõisteti riigireetmise eest eluks ajaks vangi. Uurijate sõnul värbas venemaa FSB ta 2018. aastal Viinis ja aktiveeris ta seejärel 2024. aasta lõpus uuesti salastatud kaitsealase teabe ja raketirünnakute tagajärgede edastamiseks.

USA välisminister Marco Rubio lükkas venemaa välisministri sergei lavrovi väited ümber, öeldes, et Alaskal ei saavutatud mingit kokkulepet. Rubio ütles, et seal tehti vaid ettepanek ja rõhutas, et see ei ole kunagi olnud kokkulepe, vaidlustades lavrovi kõneluste raamistikku.

Slovakkia peaminister Robert Fico teatas, et Ukraina sõjal pole sõjalist lahendust ja see saab lõppeda ainult läbirääkimiste teel. Gdańskis toimunud Ukraina taastamise konverentsil kõneledes kutsus ta EL-i üles aktiivsemalt toetama rahualgatusi ja diplomaatilisi jõupingutusi.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.