Sõja ülevaade: 1582. päev - Kupjanski kandis tõmmati Oskili taha

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 24. juuni 2026:

vist Kupjanski kandis end Oskili taha tõmmati ja Krimmis pole voolu…

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Krimmis enam voolu pole ja Moskva suunaski ports elukaid läks.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupianski kandis vist Ukraina end Oskili taha tõmbas.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta rindejoones ja olukorra paranemise märke pole.

8. Donetsk: muutusteta rindejoones.

9. Lõunarinne: vist muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. putinile teatati bensiini tootmise kiire suurendamise võimatusest.

12. venemaa naftaeksport saavutas aasta algusest saadik kõrgeima taseme.

13. putin hoiatas sõjaväeakadeemia lõpetajaid NATO-ga sõjaohu eest.

14. venemaa rahandusministeerium tühistas turunkrahhi tõttu esimest korda kahe aasta jooksul valitsuse võlakirjade oksjoni.

15. putin kommenteeris Ukraina õhurünnakuid esimest korda pärast rünnakuid Moskvale.

16. putin: venemaa on valmis Ukrainaga läbirääkimisteks, aga Istanbulis saavutatud kokkulepete alusel.

17. Lühiuudised

Ukraina väed tõrjusid venemaa rünnakukatse Mustalt merelt, hävitades mitu mehitamata rünnakupaati, teatas kaitseministeeriumi nõunik Serhi “Flash” Beskrestnov 23. juunil. Beskrestnovi sõnul olid hävitatud alused varustatud Starlinki satelliit-internetisüsteemidega. Ukraina väed avastasid ja hävitasid väidetavalt kõik mehitamata paadid merel. „Nagu ma varem mainisin, olid hävitatud paadid varustatud Starlinkiga, kuna vaenlasel pole ühtegi muud pikamaa juhtimissüsteemi,” ütles Beskrestnov. Starlink ühendusi on leitud ka mõnedelt šaheed tüüpi droonidelt.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 251 lahingukokkupõrget ja koos keskmisest kõrgema isikkoosseisu kaotuste numbriga loeb päeva kevad-suvise vene poole pealetungi jätkumisena. Surve pisu tõusis Sumõ suunal ja langes Kupjanski kandis, mujal tavapärane viimase kuu tihedus. Taktikas muutusi pole tuvastanud. Juba ootab suuremate soomuskolonnide katseid (no pisu irvitaks, et kui kütust saavad…). Jätkuvalt arvamusel, et kohatine taandumine oma ressursside hoidmiseks on ok ja kui suudetakse kesk- ja pikamaadroonide arvu tõsta ning olulisi sihtmärke nendega üha enam tabada, siis võidakse nende mõju abil olukorda rindel tuntavalt muuta.

Eile sooritas vaenlane neli raketirünnakut, kasutades kuut raketti, ja 77 õhurünnakut, mille käigus heideti alla 260 juhitavat pommi. Lisaks kasutasid sissetungijad 9741 enesetapudrooni ja sooritasid 3159 kaudtulelasku, sealhulgas 42 mitmikraketisüsteemidega. Jätkuvalt on kõrged nii kaudtulevahendite kui muu tagalatoetuselemendi tabamise numbrid ja kipub juuni vist tulema uus rekord kuu nende tabamisel.

1. 24. juuni öösel ründasid vene väed Harkivi oblastis Balaklija linnas elamuid, tappes ühe naise ja vigastades teist.

vene sissetungijad haavasid eile, 23. juunil, Donetski oblastis kuut elanikku.

2. Üle 300 drooni ja mõned raketid venemaa ja okupeeritud alade poole õhtul teele läks ning vene pool vaid u 100-ga vastata suutis.

Sotsiaalmeediakanalite teatel ründasid Ukraina droonid 24. juuni öösel okupeeritud Krimmis soojuselektrijaama ja elektrialajaama, samal ajal kui Ukraina suurendab survet poolsaarele. Telegrami uudistekanali Exilenova Plus teatel registreeriti sihitud Simferopoli elektrijaamas plahvatusi, millele järgnesid elektrikatkestused. Samal ajal tabati Sevastopoli peamist elektrialajaama mitu korda, jättes kogu linna elektrita, teatas Ukraina-meelne Telegrami uudistekanal Crimean Wind. Rünnak toimus ajal, mil okupatsioonivõimude teatel on ulatuslikud elektrikatkestused jätnud umbes poole poolsaarest elektrita.

Okupeeritud Krimmi bensiinijaamadele on antud ka korraldus peatada alates 21. juunist täielikult kütuse müük tsiviilisikutele, kuna Ukraina suurendab droonirünnakuid energiainfrastruktuurile kogu poolsaarel.

Ukraina sõjaväeametnike teatel rünnati 23. juunil ulatuslikus öises Ukraina operatsioonis Põhja-Krimmi kanalit ületavat raudteesilda, kütuserajatisi ja okupeeritud Krimmi sõjaväeinfrastruktuuri.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupiansk-Kreminna: Kupjanski kandis on Ukraina omad vist end Oskili taha tõmmanud.

Kupianski linnas ja selle ümber muutusi pole tuvastanud ning jätkuvalt on vene soldateid enamusel linna territooriumil näha. Lisaks suutis vene pool saada enda kontrolli alla Hluškivka asula (Kupjanskist lõuna pool) ja sellega võib-olla on seal kandis Ukraina Oskili jõe idakaldal olek lõppenud.

Sektori keskmises osas siiski mitte…

Lõmani kandist üha uudiskilde tuleb, et linn on Ukraina kontrolli all.

6. Siversk: muutusteta aga tugev surve võib neid tuua…

7. Bahmut: eile küll rindejoone muutusi ei tuvastanud, aga Kostjantõnivkas soldatite konsentratsioon üha tõuseb.

8. Donetsk: muutusteta rindejoones ning Ukraina suudab teha vasturünnakuid.

9. Lõunarinne: vist muutusteta.

Sektori idalõigust tuleb kahetisi sõnumeid, võimalik, et mõne varem kaotud possa on vene pool tagasi saanud, aga kindel selles veel pole… ka pole uut infot Ukraina surumisest seal kandis.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa naftatöötlemistehased töötavad praegu maksimaalse võimsusega, kuid olukord kütuseturul on väljakutsuv, ütles venemaa energeetikavaldkonna asepeaminister alexander novak putinile. novaki sõnul on kümneid piirkondi mõjutava kütusepuuduse lahendamiseks võimud kasutusele võtnud varem kasutamata reserve.

„Oleme maksimeerinud kõigi naftatöötlemistehaste võimsuse, vähendanud hooldusgraafikuid ja planeerinud plaanipäraseid hooldustöid ümber,” teatas asepeaminister. novaki sõnul on nii väikesed kui ka keskmise suurusega rafineerimistehased täielikult töökorras; bensiini ja reaktiivkütuse eksport on täielikult keelatud ning kaalutakse diislikütuse ekspordi keelustamist.

Vaatamata kõigile neile meetmetele katab bensiini tootmine Reutersi andmetel praegu vaid umbes 80% sisetarbimisest. Pärast lööke Moskva, Nižnekamski, Tjumeni ja Volgogradi naftatöötlemistehastes juunis ning veel 16 rafineerimistehases mais langes bensiini tootmine 25% võrra 85 000 tonnini. Samal ajal tarbib majandus suvekuudel 110 000 tonni bensiini päevas.

novaki sõnul on valitsus siseturu pakkumise suurendamiseks ette valmistanud ja võtab lähipäevil vastu maksuseaduste muudatused. Olukorraga tuttavad allikad ütlesid Vedomostile, et need meetmed võimaldavad bensiini ulatuslikku ostmist välismaalt. Nende sõnul kavatsevad võimud imporditud bensiinile rakendada summutusmehhanismi – see tähendab maksta naftaettevõtetele eelarvest toetusi, et imporditud kütuse jaemüügihindu ohjeldada.

venemaa ostab juba bensiini Valgevenest, kuid sissetulevad mahud ei ole piisavad, et katta kütusebilansi puudujääki: Reutersi allikate andmetel on see 100 000–150 000 tonni kuus ehk umbes 3000–5000 tonni päevas, samas kui bensiinipuudus ulatub 25 000 tonnini päevas.

Kütusepuuduse tõttu kehtestasid kuus piirkonda esmaspäeval ametlikult bensiinimüügi piirangud: Omsk, Irkutsk, Saratov, Voronež, Tambov ja Primorski krai. Teisipäeval teatasid sarnastest meetmetest võimud Belgorodi, Tjumeni, Vologda, Penza ja Novosibirskis. Isegi Handi-Mansi autonoomne ringkond, venemaa peamine naftapiirkond, mis moodustab 40% kaevandatud barrelitest, teatas bensiinijaamades kehtivatest piirangutest.

Kütuseolukorras on veel palju teadmatust: näiteks kui kiiresti suudab venemaa rafineerimistehaseid remontida ja kui palju on alles korduvalt rünnatud üksuste tule- ja remondivõimsust, märgib Sergei Vakulenko, Carnegie Berliini venemaa ja Euraasia keskuse vanemteadur. Näiteks Rjazani naftatöötlemistehast on rünnatud 15 korda.

Vakulenko rõhutab, et viimased löögid on põhjustanud mitmeid kahjustusi mitte ainult suhteliselt kergesti parandatavatele esmase töötlemise seadmetele, vaid ka keerukamatele isomerisatsiooni-, krakkimis- ja hüdrogeenimisseadmetele: „Nende taastamine nõuab sageli imporditud varuosi, mis pikendab veelgi remondiaega. Ja isegi samade rafineerimismahtude korral võib tänapäevaste mootorikütuste kvaliteet olla madalam.”

12. venemaa on suurendanud meritsi imporditava nafta eksporti kõrgeimale tasemele alates 2026. aasta algusest, hoolimata suurenenud konkurentsist India peamisel turul pärast USA Iraani-vastaste sanktsioonide tühistamist. Bloombergi andmetel laadisid 38 tankerit 15.–21. juunil nädalal 28,79 miljonit barrelit venemaa naftat – 4,11 miljonit barrelit päevas, mis on selle aasta suurim iganädalane maht. Viimase nelja nädala keskmised saadetised on olnud 3,89 miljonit barrelit päevas. Peaaegu kogu see nafta on nüüd transiidil, mitte ei seisa merel jõude. Agentuur märgib, et ekspordimahud ületavad juba aasta algusest saadik kõigi aastate keskmist alates Ukraina sissetungist 2022. aasta veebruaris.

Saadetiste suurenemine sai võimalikuks tänu USA sanktsioonide ajutisele tühistamisele venemaa meritsi imporditavale naftale seoses Hormuzi väina sulgemisega sõja tõttu Iraaniga. USA rahandusministeerium on üldist erandit mitu korda pikendanud, viimati kuni 17. juunini. Edasist pikendamist pole aga veel välja kuulutatud. Lisaks võivad Ukraina rünnakud venemaa rafineerimistehastele sundida venemaad eksportima toornaftat, mille töötlemiseks tal puudub siseriiklik töötlemisvõimsus, kirjutab agentuur.

Rekordiliste ekspordimahtudega kaasneb aga tulude langus: juuni algusest on nafta maailmaturuhinnad langenud ligikaudu 16%, samas kui venemaa peamiste naftasortide (Uurali, ESPO) hind on Argus Media andmetel langenud 20%. Selle põhjuseks on Iraani nafta naasmine turule pärast USA ja Iraani vahelist ajutist rahulepingut, mis avas Hormuzi väina ja lõpetas blokaadi.

Iraani tarned, mis osaliselt asendasid venemaa Uurali, on turu üle ujutanud ja Moskva võib olla sunnitud India ostjate hoidmiseks allahindlusi suurendama, märgib Bloomberg. Viimase nelja nädala jooksul on agentuuri andmetel venemaa ekspordi väärtus langenud 2,02 miljardilt dollarilt 1,72 miljardile dollarile nädalas.

13. NATO riigid teevad venemaa suunal sõjaplaane, nagu Natsi-Saksamaa tegi 1941. aastal ja venemaa on valmis neile ohtudele reageerima, ütles putin teisipäeval kohtumisel sõjaväeakadeemia lõpetajatega.

„Kui varem piirdusid NATO riigid Kiievi režiimi toetamisega, mis tuli võimule ebaseaduslikult, relvajõul, riigipöörde teel, siis nüüd kuulutavad Lääs avalikult, et nad valmistuvad meiega sõjaks ning suurendavad oma sõjalist ja ründealast eelarvet,” ütles putin.

putini sõnul kasutavad NATO ja EL-i riigid oma radikaalse militariseerimise õigustamiseks valeväiteid venemaa ohu kohta. „Esmalt loovad nad meie riigile ohte, sunnivad meid võtma enesekaitseks vajalikke samme ning seejärel süüdistavad meid kohe igas surmapatus,” ütles putin.

Ta märkis, et sarnaseid asju juhtus ka Suure Isamaasõja ajal. „Pärast reetlikku rünnakut Nõukogude Liidule 22. juunil 1941 – tõepoolest reetlikku rünnakut – üritas Lääs, Natsi-Saksamaa, süüdistada NSV Liitu ja Stalinit agressioonis, nagu me täna ütleme, kollektiivse Lääne vastu,” ütles putin.

„Te asute teenistusse ja juhite sõjaväeüksusi, formeeringuid ja koosseise rasketel aegadel,” hoiatas president kremlis kogunenud lõpetajaid. „Oleme valmis reageerima kiiresti ja adekvaatselt igale välisele või sisemisele ohule,” tsiteeris kremli pressiteenistus putinit.

Selleks moderniseerib venemaa presidendi sõnul oma tuumatriaadi, tugevdab lennundus- ja kosmosejõudude ning mereväe sõjalist potentsiaali ning katsetab uusi relvi ja varustust Ukraina rindel.

14. venemaa rahandusministeerium tühistas esimest korda pärast 2024. aasta juunit föderaalsete laenuvõlakirjade pakkumise pärast esmaspäevasel oksjonil toimunud venemaa valitsuse võlakirjaturu järseimat kokkuvarisemist mitme aasta jooksul.

Traditsiooniliselt kolmapäeviti toimuvat iganädalast oksjonit, kus rahandusministeerium pakub eelarvepuudujäägi katmiseks OFZ-sid, ei toimu finantsturgude suurenenud volatiilsuse tõttu, teatas rahandusministeerium avalduses.

Eelmisel päeval koges OFZ RGBI hinnaindeks oma järseimat päevasisest langust alates 2022. aasta septembrist (langus 1,56%) murede pärast, et keskpank aeglustab oma baasintressimäärade langetamist ja et selle aasta eelarvepuudujääk ületab oluliselt plaani. Lühiajaliste OFZ-de tootlus tõusis 14,5%-ni, samas kui pikaajaliste valitsusvõlakirjade tootlus hüppas 15,5%-ni – aasta kõrgeimale tasemele. Oksjoni tühistamise otsus tehti “turuolukorra stabiliseerimiseks”, teatas rahandusministeerium avalduses.

Valitsuse võlakirjade tootlus on sel aastal langenud koos baasintressimäärade ja teiste intressimääradega. Investorid ostsid pikaajalisi OFZ-sid, oodates intressimäärade langedes kõrge tootluse ja hinnatõusu fikseerimist. Keskpanga kommentaaride põhjal otsustades langevad need aga oodatust aeglasemalt: 19. juuni koosolekul langetas keskpank baasintressimäära vaid 0,25 protsendipunkti võrra 14,25%-ni ning hoiatas ka inflatsiooniriskide eest, mis on tingitud kütusekriisist ja valitsuse plaanidest järsult suurendada eelarvekulusid.

Promsvjazbanki analüütik Dmitri Gritskevitš märgib, et alates 2024. aasta lõpust aktuaalne olnud idee osta pikaajalisi OFZ-sid fikseeritud intressimääraga on lakanud töötamast. Pärast keskpanga ootamatult karmi otsust hindab turg baasintressimäära trajektoori ümber, selgitab Sber Investmentsi börsistrateeg Dmitri Makarov valitsuse võlakirjade turu kokkuvarisemise põhjuseid.

Keskpanga otsust kommenteerides märkis keskpanga esimees elvira nabiullina, et pikaajaliste OFZ tootluse tõus peegeldab tähtajapreemia tõusu, mis on seotud fiskaalpoliitika ebakindlusega.

Ebakindlus tekkis pärast seda, kui putin tunnistas juuni alguses Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil (SPIEF), et selle aasta eelarvepuudujääk on kavandatust suurem, ning rahandusminister anton siluanov hoiatas, et esmase tasakaalu (kulutused miinus valitsuse võla teenindamine, piirdudes nafta ja gaasivälise ning baasnafta ja -gaasiga) saavutamine lükatakse käesolevast aastast edasi 2029. aastasse. Järgmise kolme aasta eelarveparameetrid ja puudujäägi kasvu täpne ulatus sel aastal avaldatakse septembri lõpus. Esimese viie kuu tulemuste põhjal ületas puudujääk 6 triljonit rubla, võrreldes aastaplaaniga 3,8 triljonit.

siluanov lubas sel aastal laenamist oluliselt mitte suurendada ja rahastada puudujääki muudest allikatest, sealhulgas eelarve ülejääkidest. See ei rahustanud keskpanka, kuna nagu aseesimees aleksei zabotkin selgitas, tähendab see ikkagi täiendavate vahendite suunamist majandusse. Seetõttu peab baasintressimäära tõstma, järeldas aseesimees.

Olukorda süvendab nafta hinna langus. Esimeses kvartalis olid eelarve nafta- ja gaasitulud peaaegu poole võrra (45,4%) madalamad kui eelmisel aastal. Seejärel hüppasid need, järgides Lähis-Ida sõja tõttu naftahindu, kuid on nüüd langenud alla 80 dollari barreli kohta Brenti ja 64 dollari barreli kohta Uurali puhul. Eelarve eeldab keskmist hinda 59 dollarit barreli kohta, kuid dollari vahetuskurssi 91,2 rubla. Gazprombanki analüütikud eeldavad, et seda arvesse võttes võib puudujääk aasta lõpuks suureneda 5,5–6 triljoni rublani. Probleem ei ole isegi mitte puudujäägis, vaid kulude kiiremas kasvus ja tulude kogumise raskustes, märkis Expert RA peaökonomist Anton Tabakh.

24. juuni oli teise kvartali viimane oksjonipäev. Rahandusministeerium on Gazprombanki analüütikute andmetel aprilli algusest müünud ligi 1,5 triljoni rubla väärtuses OFZ-sid, täites kvartaliplaani 99,6% ulatuses.

15. putin rääkis avalikult Ukraina rünnakutest taristule 23. juunil toimunud kremli briifingul.

See avaldus on juhi esimesed kommentaarid sellel teemal pärast seda, kui Ukraina algatas 16. ja 18. juuni järjestikused rünnakud Moskva naftatöötlemistehasele. 18. juuni rünnak oli suurim droonirünnak Moskva vastu pärast venemaa täiemahulise sissetungi algust.

„Enne kui me liigume edasi põhipäevakorra juurde, tahaksin öelda paar sõna küsimuste kohta, mis ei ole otseselt seotud tänase konkreetse päevakorrapunktiga,” ütles putin valitsuse videokonverentsi alguses, mis näiliselt keskendus venemaa tervishoiule, transpordile ja haridusele.

Konverents toimub ajal, mil putin seisab silmitsi kasvava poliitilise survega kodus, kus Ukraina rünnakud, kütusepuudus ja internetiühenduse katkestused süvendavad sõja mõju elule venemaal.

Sellegipoolest tegi putin kõik endast oleneva, et kujutada Ukraina kasvavat edu venemaa energiarajatiste ründamisel Moskva võiduna.

„Me oleme teadlikud – ja näeme –, et kuna olukord rindel Kiievi režiimi jaoks kiiresti halveneb ja vastane kaotab territooriumi territooriumi järel, samal ajal kui meie väed vallutavad ühe asula teise järel, on režiim võtnud kasutusele taktika rünnata meie tsiviilsihtmärke ja infrastruktuuri,” ütles ta.

„Nad üritavad häirida energiavarustust ja mõjutada turismihooaega – kavatsusi, mida nad on meile avalikult erinevate kanalite kaudu edastanud.”

putini väited liialdavad nii vene vägede hoogu lahinguväljal kui ka vähendavad Ukraina süvarünnakute mõju venemaa ühiskonnale.

venemaa 2026. aasta kevadine pealetung oli suures osas läbikukkumine, kusjuures Ukraina kaitseminister Mõhhailo Fjodorov teatas, et aprillis hävitati või sai raskelt haavata 35 203 vene sõdurit. Nende tõusnud kaotuste eest õnnestus venemaal okupeerida vaid 141 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi, teatas vaatlusgrupp DeepState (njah, pisu nii väikese numbriga päris nõus eip ole).

Samal ajal on Ukraina rünnakud peatanud mitmete venemaa rafineerimistehaste tegevuse, süvendades kütusekriisi, mis on viinud bensiinimüügi piiranguteni mitmes piirkonnas. Venemaa asepeaminister alexander novak ütles samuti 23. juunil, et venemaa kaalub diislikütuse ekspordikeeldu puudujäägi tõttu.

putin ei arutanud neid tagajärgi üksikasjalikult. Selle asemel ütles ta, et käsib valitsusel võtta täiendavaid samme Ukraina rünnakute tagajärgede minimeerimiseks. Ta ei täpsustanud, mida need meetmed kaasa toovad.

„Loomulikult lasub nende ohtude tõrjumise peamine vastutus kaitseministeeriumil ja teistel julgeolekuasutustel,” ütles ta. „Samal ajal peab ka venemaa Föderatsiooni valitsus võtma täiendavaid meetmeid selliste tegude tagajärgede minimeerimiseks või täielikuks kõrvaldamiseks.”

putini toetusreitingud on viimastel nädalatel langenud, langedes sõjaaegsele madalaimale tasemele, kuna Ukraina rünnakud venemaa vastu on muutnud sõja tasakaalu. Analüütikute sõnul võivad need tulemused viidata kasvavale lõhele remli poliitilise eliidi vahel.

16. putin teatas, et venemaa on läbirääkimisteks valmis, kuid Istanbulis saavutatud kokkulepete alusel, mis oleks Ukrainale ebasoodsad.

Allikas: putin valitsusliikmetega peetud briifingul, tsiteeris venemaa meedia

„venemaa on valmis Ukrainaga rahuläbirääkimisteks. Valmis Istanbulis saavutatud kokkulepete alusel, millele, tuletan meelde, Ukraina delegatsioon parafeeris. See tähendab, et nad olid kõigega rahul. Ma ei näe mingit põhjust, miks me peaksime neist kokkulepetest kõrvale kalduma. Istanbulis saavutatud kokkulepete, Anchorage’is arutatud tingimuste ja mis kõige tähtsam, kohapealse reaalsuse alusel. Samuti põhimõtete alusel, mille ma mitu aastat tagasi välisministeeriumis peetud kõnes välja tõin.”

putin väitis ka, et Kiievi režiim püüab potentsiaalsetel läbirääkimistel luua tugeva positsiooni muljet.

Samal ajal usub kremli juht, et Ukrainal puudub tugev positsioon ja ta lihtsalt loob seda muljet. Tema arvates on reaalsus lahinguväljal täiesti erinev.

putin lisas, et venemaa sõjaväeüksused liiguvad iga päev edasi.

Meedia teatel nõudsid venelased Istanbulis USA esindajate puudumist läbirääkimistelt Ukraina poolega ning esitasid Ukrainale ka mitmeid vastuvõetamatuid tingimusi.

venemaa delegatsiooni juht Istanbulis vladimir medinski teatas läbirääkimiste ajal, et venemaa on valmis lõputuks sõjaks Ukraina vastu ja ähvardas hõivata ka Sumõ ja Harkivi oblasti. „Me võitlesime Rootsiga 21 aastat. Kui kaua olete teie valmis võitlema?” küsis medinski Ukraina poolelt.

Bloomberg teatas läbirääkimistega tuttavatele allikatele viidates, et 16. mail Istanbulis toimunud kinnisel kohtumisel esitasid venemaa esindajad Ukraina delegatsioonile mitmeid nõudmisi, milles kirjeldati tingimusi, mille alusel Moskva oleks nõus tulevahetuse lõpetamisega. Nende hulka kuulusid Ukraina loobumine oma territooriumidest ja nõuded reparatsioonidele.

17. Lühiuudised

USA senat hääletas 50-48 Iraani sõjavolituste resolutsiooni poolt, mis nõuab enne sõjaliste operatsioonide jätkamist Iraani vastu kongressi heakskiitu. Demokraat John Fetterman lahkus enamiku oma partei liikmetega ja hääletas resolutsiooni vastu, samas kui vabariiklased Bill Cassidy, Susan Collins, Rand Paul ja Lisa Murkowski hääletasid resolutsiooni poolt.

Ungari on edasi lükanud olulise protseduurilise sammu, mis on vajalik Ukraina ja Moldova vaheliste EL-iga ühinemisläbirääkimiste ülejäänud klastrite avamiseks.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.