Sõja ülevaade: 1581. päev - Ukraina rindelinna langemine jõuab üha lähemale

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 23. juuni 2026:

Kostjantõnivka langemine jõuab üha lähemale, aga Lõman vist „vene vaba” ja venemaa majanduses toimuv teeb rõõmu… ikka meile, mitte neile…

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Öösel läks Krimmis jälle palavaks

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskis pole ok, aga Lõmanis on.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: veelgi samm tagasi Kostjantõnivkas.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. „Paaniline müük on käimas.” venemaa aktsiaturg on läbi elanud oma halvima krahhi pärast 2022. aasta mobilisatsiooni.

12. venemaa valitsuse võlakirjade väärtus on kokku kukkunud seoses kremli plaanidega sõjakulutusi järsult suurendada.

13. Kuues venemaa piirkonnas kehtestati bensiini müügipiirangud päevas.

14. „Ei elektrit, ei vett, ei mitte midagi.” venelased põgenevad Krimmist: poolsaarelt lahkumise järjekord ületas 700 autot.

15. venemaa riigiduuma on teinud ettepaneku valmistada koolilapsi NATO-ga sõjaks ette alates viiendast klassist.

16. kremli teatel arutavad putin ja lukašenko peatselt Zelenski ultimaatumit Valgevenele ning opositsioon teatas Valgevene sõjalise võimekuse suundumusest võimalikuks sõjaks Ukrainaga.

17. Lühiuudised

Ukraina alaline esindaja ÜRO juures Andri Melnik teatas, et Ukraina kannatlikkus pole piiritu ja vihjas Kiievi lähenemisviisi võimalikule muutumisele, kui ÜRO Julgeolekunõukogu jätkab venemaa agressioonile reageerimise edasilükkamist. Ukraina diplomaat märkis, et viimase 15 kuu jooksul on Ukraina korduvalt kutsunud Julgeolekunõukogu üles võtma vastu resolutsiooni, mis nõuab täielikku ja tingimusteta relvarahu, kuid need pingutused on jäänud vastuseta. Tema sõnul on Kiiev endiselt valmis otsesteks läbirääkimisteks venemaaga, et saavutada õiglane ja püsiv rahu vastavalt ÜRO hartale. „Meie kannatlikkus pole aga piiritu. Julgeolekunõukogu peaks kaaluma, kui kaua ta saab jätkata ootamise ja vaatamise lähenemisviisi kasutamist. Kui see jätkub, on võimalik, et Ukraina muudab oma lähenemisviisi,” teatas Melnik. Melnik märkis ka, et isegi Moskva ümber ehitatud õhutõrjekilp ei ole enam võimeline kaitsma sõjaväeobjekte ning venemaa propagandistid tunnistavad juba, et vladimir putini vallandatud sõja bumerang on naasnud Venemaa territooriumile. Oma kõne lõpetades pöördus ta otse venemaa esindaja poole, nõudes okupeeritud Ukraina alade viivitamatut vabastamist. „Te ei suuda kunagi okupeeritud maid enda käes hoida. Mitte kunagi. Lahkuge Ukrainast nii kiiresti kui võimalik,” nõudis Melnik.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 221 lahingukokkupõrget. Koos isikukaotuste arvuga on näha, et üleeilne päev oli vaid väike anomaalia surve langemisest tavapärasele tasemele ja nn kevad-suvine pealetung jätkus. Suur rünnakute arv ikka ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti, ning keskmisest tihedam ka Harkivi suunal ja Huljaipole kandis. Seni hoiab vene pool soomust veel tagasi aga nende varusid peaks nüüd juba palju jaguma ehk siis kipub arvama, et lisaks jala ja kergliikuritega rünnakutele võib peatselt ka suuremaid soomusgruppe jälle oodata. Hetkel neile siiski liialt pikka eluiga ei prognoosiks. Tugev ja tihe vene poole surve on toomas küll vene poolele edusamme, aga eduta pole ka Ukraina omad ning jätkuvalt arvamusel, et keskmaa- ja pikamaadroonid on toomas muutust olukorras…

Eile viis vaenlane läbi 80 õhurünnakut, heites alla 261 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9591 kamikaze-drooni ja sooritas 2957 kaudtulelasku, sealhulgas 42 mitmikraketiheitjasüsteemi abil.

Nii kõrget muu tagalatoetuselemendi kaotust polegi näinud, ka uhe soldatitesse kaks ühele on väga-väga kõrge.

Lisaks kipub arvama, et vene soldat on hea kütusega hangeldaja ning kohalikud seda kindlasti hulgi kokku ostavad ja võib peatselt oodata, et kütuse vähesus võib hakata jõudma ka vene sõjaväeni…

1. venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus eelviimase ööpäeva jooksul vähemalt 10 ja sai vigastada 48 inimest, teatasid piirkondlikud võimud 22. juunil.

22. juunil ründas vene armee droonide, suurtükiväe ja õhupommide abil nelja Dnipropetrovski oblasti rajooni: üks inimene hukkus ja üheksa sai vigastada.

22. juunil sai Hersoni oblastis venemaa suurtükitule ja droonirünnakute tagajärjel vigastada viis inimest.

2. Eile hommikul hukkus Voronežis toimunud Ukraina raketirünnakus viis inimest, teatas oblasti kuberner aleksandr gussev pärast piirkondliku töörühma pikendatud koosolekut. Oblasti kuberneri sõnul sai mitukümmend Voroneži elanikku vigastada, kuid enamik neist lasti pärast ravi saamist meditsiiniasutustest koju. Ukraina uudisteväljaande Exilenova+ andmetel oli rünnaku sihtmärgiks VZPP-S tehas, mis on üks venemaa juhtivaid pooljuhtseadmete, integraallülituste ja toitemoodulite tootjaid, sealhulgas elektroonikakomponente Kh-101 tiibrakettidele, Iskander-K ja Kalibr raketisüsteemidele, S-400 õhutõrjesüsteemidele ja Pantsir õhutõrjesüsteemidele. Gussev ei nimetanud oma kommentaaris tehase tabamust, kuid märkis, et kõige rohkem sai kahjustada Voroneži vasakul kaldal asuv tööstusrajatis, kus puhkes tulekahju.

Väidetavalt eile öösel ründasid Ukraina droonid Moskva oblastis asuvat venemaa hiiglaslikku Dubna kosmosesidekeskust – üht suurimat satelliidirajatist, mis toetab venemaa valitsuse ja sõjaväe kommunikatsiooni.

Üleeile õhtul hävitasid UKR droonirünnakud kolm Kertši väinas opereerivat vene parvlaeva. Kinnitati, et MV 𝘗𝘢𝘯𝘢𝘨𝘪𝘢 sai tabamuse, MV 𝘓𝘢𝘷𝘳𝘦𝘯𝘵𝘪𝘺 sai pihta ja vähemalt üks parvlaev, tõenäoliselt MV 𝘌𝘭𝘦𝘯𝘢 𝘈, läks põlema.

Kertši sillal on jälle liiklus peatatud seoses teadetega õhutõrje tegevuse kohta piirkonnas.

Miskipärast on Ukraina omad hakanud sagedamini ründama Brjanski oblasti raudteetaristut. Kas on hakanud vene pool siia rinde laiendamiseks vägesid tooma, eip veel tea…

3. Kursk: rindejoones muutusteta.

4. Harkiv: pisu meeldiva üllatusega jälle päev ilma muutusteta rindejoones. Surve on küll tihe aga tundub, et Ukraina omadel on pisu paranenud jõeületuste kontrollimine.

5. Kupjansk-Kreminna: nii ja naa.

Kupjanski kandist eriti uusi uudiseid pole. Kindel selles, et linnas vene soldateid jagub, aga neid pole piisavalt linna kontrolliks. Ka on mingi osa linna Ukraina kontrolli all. Jätkuvalt arvamusel, et siinses lõigus pigem Ukraina omad tõmbavad end tagasi Oskili jõe läänekaldale ning üritavad siiski Kupjanski linna üle kontrolli tagasi saada (vähemalt Oskli jõe läänekaldal oleva osa üle).

Lõmani suunal tundub, et Ukraina omad on tagasi saanud kontrolli linna üle, sest linna kaguserval ründas vene pool kaudtulega Ukraina droonimeeskonda ja need tavaliselt eip kõikse ees ole. Uued kõlakad räägivad, et osa vene poole lipu heiskamistest olla tehtud droonidega ning AI kasutamine fotomarjali töötlemisel olla siin kandis vene poolel päris tuntav…

6. Siversk: survet jagus, aga rindejoone muutusi mitte.

7. Bahmut: eilseks astusid Ukraina omad Kostjantõnivas veelgi tuntavalt tagasi ja võib-olla pean linna langemise prognoosi lühendama… vast ei olegi tervet juulikuud vaja… eks see vene poolele üks kalleima hinnaga linnasid ole…

8. Donetsk: muutusteta rindejoones.

9. Lõunarinne: vist muutusteta. Ainuke infokild, et sektori läänelõigus Mali Štšerbaki külas jälle vene soldat ringi liikus enne kui teda drooniga tabati, kipub arvama, et seal siiski elusaid soldateid pole ja jätab rindejoone muutuse tegemata.

10. Herson: muutusteta.

11. Pärast 15 järjestikust nädalat miinuses lõpetamist alustas venemaa aktsiaturg uut kauplemisnädalat nelja aasta suurima langusega.

Esmaspäeval, 22. juunil langes Moskva börsiindeks 4,65%, mis oli selle suurim päevasisene langus alates 2022. aasta septembri lõpust, mil putin teatas osalisest mobilisatsioonist. Põhisessiooni lõpuks oli indeks, mis hõlmab 46 venemaa suurima ettevõtte aktsiaid, langenud 2318,2 punktini – madalaimale tasemele alates 17. märtsist 2023.

Kõik börsiettevõtted lõpetasid päeva eranditeta langusega: Gazprom langes 4,4%, saavutades uued madalaimad tasemed alates 2008. aasta lõpust, samas kui Rosnefti aktsiad kannatasid oma suurima languse alates 2022. aastast, langedes ühe päevaga 7,3%. Novateki, VTB ja Aerofloti aktsiad kaotasid üle 5%. Lukoili ja Rostelecomi aktsiad moodustavad üle 3%.

Investeerimispankur Jevgeni Kogani sõnul on turul juba käimas paaniline müük. Põhjused, loetleb ta, jäävad samaks: läbirääkimiste puudumine venemaa-Ukraina konflikti osas, venemaa keskpanga karm seisukoht ja sagenevad rünnakud venemaa taristu vastu.

„venemaa aktsiaid rünnatakse korraga mitmelt poolt,” märgib Finami analüütik Dmitri Lozovoi: majanduskasv aeglustub, maksud tõusevad, keskpank hoiab kõrget baasintressimäära ja kütusekriis ähvardab inflatsiooni kiirendada. Lõpuks tühistas USA ametlikult Iraani-vastased sanktsioonid ja andis Iraanile loa naftaga kaubelda, märgib Lozovoi. See lubab naftahinna langust, mis mõjutab eksporditulusid ja eelarvetulusid.

gennadi zjuganov valas ootamatult õli tulle, kutsudes üles kodumajapidamiste hoiuseid konfiskeerima. „Just pärast nende kommentaaride levitamist kiirenes müügilaine märkimisväärselt, kuna investorite mure võimaliku administratiivse surve pärast finantssektorile ja eraisikute säästudele kasvas,” märgib Lozovoi.

Turu languse peamiseks põhjuseks on aga BCS-i analüütiku Andrei Smirnovi sõnul pingete eskaleerumine Ukrainaga: „Sanktsioonide riskid on suurenenud ja droonidega seotud kõrgetasemelised intsidendid on muutunud sagedasemaks. Läbirääkimiste rada, vähemalt avalikus sfääris, on külmutatud.”

Ilmselt on turgu hakanud mõjutama tagatisnõuded. Kahjumitest ajendatud maaklerid sulgesid investorite positsioonid jõuga, surudes hindu veelgi madalamale. Kogan märgib, et kaugetes ešelonides langesid aktsiad kahekohalise numbri võrra: Ciani aktsiad langesid 13,4%, Sollersi aktsiad 14,7% ning Rusagro ja TMK aktsiad enam kui 10%.

Alates märtsi keskpaigast, mil turg hakkas langema, on Moskva börsiindeks kaotanud 20% ja 30% võrreldes oma 2025. aasta tipuga, mil putin alustas läbirääkimisi Donald Trumpiga. „Ainult geopoliitika saab olukorda radikaalselt muuta, kuna kõik muud tegurid on vaid kehtestatud sanktsioonide ja piirangute tagajärg,” kirjutavad Vector Capitali analüütikud.

12. Pärast aktsiaturgu, mis on langenud 15 nädalat järjest ja saavutanud madalaima taseme alates 2023. aastast, koges venemaa valitsuse võlg oma halvimat müügilainet aastate jooksul.

RGBI indeks, mis jälgib föderaalvalitsuse võlakirjade hindu, langes esmaspäeval 1,59%, mis on madalaim tase alates 2022. aasta septembri lõpust. Reedel alanud langus (0,8%) kahekordistus uue nädala alguses. Selle tulemusel langes indeks madalaimale tasemele alates veebruarist ja pikaajaliste OFZ-de tootlus jõudis rekordilise 15,5% aastas – summani, mida valitsus peab maksma eelarve laenamiseks 10–15 aastaks.

Turu languse põhjuste hulka kuuluvad suurenenud eelarvekulude oht, mure püsivalt kõrge inflatsiooni pärast ja keskpanga range poliitika, ütles Rikom-Trust Investment Company vanemanalüütik Valeria Popova. Reedel toimunud koosolekul langetas venemaa keskpank baasintressimäära vaid 0,25 protsendipunkti võrra 14,25%-ni ning hoiatas, et kaalub kütusekriisi ja eelarveriskide tõttu intressimäära vähendamise tempot uuesti. Bloombergi andmetel plaanib valitsus sel aastal suurendada sõjalisi kulutusi 4–5 triljoni rubla võrra ehk peaaegu 40% võrra algsest plaanist. Rahandusministeerium kavatseb täiendavaid sõjalisi kulutusi rahastada tsiviilkulutuste vähendamise ja täiendava 2–3 triljoni rubla suuruse võla kaasamisega.

„Olukord halvenes pärast seda, kui baasintressimäära langetamine ei vastanud turu ootustele ja venemaa Panga kommentaarid ei suutnud äratada usaldust peatse poliitika leevendamise suhtes,” märgib Popova.

Sõja hind on võlaturul nähtavaks muutumas, märgib Bloomberg Economicsi venemaa ökonomist Ekaterina Vlasova: kuigi keskpank on baasintressimäära rekordiliselt 21%-lt langetanud, jääb valitsuse võlakirjade tootlus umbes 15% juurde – kaks korda rohkem kui 2017–2019. aasta tasemel. See tähendab suuremat koormust eelarvele: sel aastal kulub 9% selle kulutustest ehk 4 triljonit rubla (48 miljardit eurot) valitsuslaenude intressimaksetele, mille maht on sõja algusest saadik kahekordistunud, ulatudes 32 triljoni rublani (386 miljardi euroni). Bloomberg Economicsi prognoosi kohaselt kulutab venemaa kümnendi lõpuks võla teenindamiseks 15% SKP-st.

Algselt prognoosis rahandusministeerium 2026. aasta eelarves 4,4 triljonit rubla laenu ja eelarvepuudujäägi vähenemist 5,8-lt 3,8 triljonile rublale. Mai lõpuks ületas aga föderaalkassa “auk” aastaplaani ja oli kaks korda suurem kui eelmisel aastal – 6 triljonit rubla.

Eelarverisk on juba realiseerumas, teatas keskpanga juht elvira nabiullina reedel pressikonverentsil. Mõni päev varem võttis riigiduuma vastu seaduse, mis lubab valitsusel suurendada kulutusi ja riigivõlga üle eelarveseaduses sätestatud piiride. „Inflatsiooniriskid tulevikuks on märkimisväärselt suurenenud ning järgmise kolme aasta fiskaalpoliitika on stimuleerivam, kui meie baasprognoosis oli kirjas,” ütles nabiullina.

13. Ukraina relvajõudude rünnakutele naftatöötlemise ja transpordi infrastruktuurile järgnenud süveneva kütusekriisi keskel teatasid kuue venemaa piirkonna võimud esmaspäeval bensiinijaamades kütusemüügi piirangutest. Omski oblastis on bensiinijaamades kunstliku reklaami ja spekulatsioonide vältimiseks kehtestatud piirangud bensiinile (40 liitrit) ja diislikütusele (80 liitrit; maanteel tankimiseks 200 liitrit), kirjutas kuberner vitali hotšenko Telegramis. Kanistrite täitmine kütusega on keelatud.

Irkutski oblasti kuberner igor kobzev märkis ka, et teatud bensiinijaamad on kehtestanud bensiinimüügi piirangud ja mõned on teenuse ajutiselt peatanud. Ta teatas, et piirkondlikud võimud olid sunnitud üle minema käsitsi juhtimisele ja määrama kütusekogused iga saaja jaoks eraldi. Saraatovi oblastis keelati 23.–30. juunini üle 30 liitri bensiini müük auto kohta, et vähendada põhjendamatut reklaami ja võimalikku spekulatsiooni kütuseturul, teatas kuberner roman busargin.

Voroneži oblastis on Lukoili bensiinijaamades kehtestatud piirangud, teatas oblastivalitsus. Alates 23. juunist piiratakse Voronežis kütuse ostmist 30 liitri bensiini ja 60 liitri diislikütusega (piirkonna maanteedel on piirang kuni 60 liitrit bensiini ja 200 liitrit diislikütust). „Teatud bensiinijaamade ajutine sulgemine on tingitud logistilistest probleemidest ja suurenenud nõudlusest… Peamine hinnatõusu põhjus on endiselt kütusehindade tõus börsil,” teatasid võimud.

Ka Amuuri oblasti elanikud teatavad kütuse ostmise piirangutest. Regionaalne eluaseme- ja kommunaalteenuste ministeerium selgitas seda vajalikuks kunstliku erutuse ja spekulatsioonide ärahoidmiseks: „Mitmes piirkonnas kehtivad tõepoolest ajutised piirangud kütuse müügile kanistrites. Sõidukite tankimine toimub aga tavapäraselt – autode kütust saab osta piiranguteta kuni täis paagini.”

Sarnased piirangud kehtivad ka Tambovi oblastis. Kuberner jevgeni pervõšovi sõnul kogeb piirkonnas tõepoolest teatud puudust, kuid see on tingitud ülemäärasest nõudlusest ja inimeste soovist varuda kütust tulevaseks kasutamiseks, samuti spekuleerimis- ja edasimüügikatsetest. „Mõned bensiinijaamad ei suutnud nendes tingimustes oma varusid täiendada… Ajutised piirangud bensiini ja diislikütuse müügile kanistrites ja muudes mahutites kehtestati just selleks, et võidelda elevuse ja spekulatsioonidega. Palun kõigil elanikel selles olukorras mõistvalt suhtuda. Soovin veel kord rõhutada: meil pole põhjust paanikaks,” teatas kuberner.

14. Telegrami kanali „Krimmi sild: operatiivne teave” andmetel on Kertšist annekteeritud Krimmi lahkumise järjekord ületanud 700 sõidukit. Inimesed lahkuvad piirkonnast Ukraina rünnakute tõttu süveneva kütuse-, vee- ja elektripuuduse tõttu. Mõned postitavad sotsiaalmeediasse videoid, milles jagavad oma muljeid olukorrast. Ühes videos hüüatab naine: „See on lihtsalt jama! Jumal, miks ma siin olen? Ma tahan tagasi Moskvasse!”

Teises videos kurdab mees kommunaalteenuste katkestuste üle. „Ei elektrit, ei vett, mitte midagi! Mõned idioodid alustasid sõda, teised idioodid toetasid seda ja toetavad siiani,” ütleb ta, märkides, et tal on neli poega ja tal pole mingit kavatsust neid Ukrainasse võitlema saata. „Ma ise ei lähe ja ma ei plaani surra. Ma sündisin elama… ja ühiskonnale kasulik olema,” võtab ta kokku. Inimesed näitavad ka toidupoodide riiuleid, millel on sildid, mis piiravad müüki kliendi kohta. Ühes videos ütles noormees, et ta oli sunnitud oma auto bensiinipaagile luku paigaldama, et see tühjaks ei saaks. „Asi pole meis, asi on ajas,” kommenteerib video autor.

21. juuni öösel ründasid Ukraina droonid Kertši kaubasadamas ja Kavkazi sadamas asuvat naftahoidlat. Pärast seda peatasid poolsaare võimud, kus on hiljuti tekkinud tõsine bensiinipuudus, täielikult kütusemüügi kõigis bensiinijaamades – nii eraisikutele kui ka ettevõtetele, sealhulgas normkütuse müügi. Kertši parvlaevaühendus suleti ja raskeveokite liiklus Krimmi sillal keelati.

Samal päeval algasid elektrikatkestused mitmes Krimmi rajoonis. Loode-, Kesk- ja Lõunaranniku elektriringkonnad jäid elektrita. Sevastopolis, Aluštas, Armjanskis, Krasnoperekopskis ja Džankois kehtestati elektrikatkestused: elektrit tarniti mitu tundi korraga, seejärel see katkestati. Džankois piirati veevarustust. Krõmski Veteri andmetel oli põhjuseks Simferopoli lähedal asuva Tavritšeskaja soojuselektrijaamas toimunud löögi kahjustused – teatati läbipõlenud mahutist, kahjustatud fassaadist ja august hoones.

Selle taustal teatas Moskva poolt ametisse nimetatud kuberner sergei aksjonov kõigi suvelaagrite vastuvõtu peatamisest kuni 1. septembrini. Poolsaare turismihooaeg on sisuliselt häiritud: Travelline’i andmetel on broneeringud viimase kahe nädala jooksul aastaga langenud 58% ja juunis võrreldes maiga 50%. Sevastopoli kinnisvaraturg on langenud: Krõm.Realii andmetel ületab korterite pakkumine oluliselt nõudlust ja müüjad on valmis hindu langetama kuni 40%.

Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide vägede (kutsung „Magyar”) ülem Robert Brovdi teatas, et Krimm kaotab järk-järgult oma tähtsust venemaa sõjaväebaasina. Ta ennustas transpordi isolatsiooni, turismihooaja katkemist ja ressursipuudust. „Nii nagu varem, enam ei ole,” rõhutas ta. Samal ajal kutsus Krimmi tatarlaste rahva Medžlise esimees Refat Tšubarov venelasi üles poolsaarelt lahkuma, kuni Kertši sild veel püsti seisab.

15. vene lapsed peaksid olema NATO ja EL-iga sõjaks valmis kohe pärast põhikooli lõpetamist, teatas venemaa riigiduuma SRÜ asjade komisjoni esimene aseesimees viktor vodolatski. „Alates viiendast klassist, nagu ka kadettide korpuses, peame õpetama aineid, mis võimaldavad tüdrukutel ja poistel olla valmis igasugusteks välisteks väljakutseteks. Me peame oma noori ette valmistama isamaa kaitsmiseks,” ütles asetäitja Abzatsile.

vodolatski sõnul on esmatähtis täielikult rakendada baassõjaväelist väljaõpet, mida praegu õpetatakse ainult keskkoolis osana kursusest „Sisejulgeoleku ja riigikaitse alused”.

Ta märkis, et sõda NATO-ga võib potentsiaalselt alata 2030. aastal, arvestades Lääne juhtide avaldusi, seega peaks riik keskenduma noorema põlvkonna kasvatamisele armee täiendamiseks ja aktiivseks sõjatööstusliku kompleksi ülesehitamiseks, sealhulgas rakettide tootmiseks.

Nõukogudeaegsed baassõjaväe õppetunnid taastati koolides pärast Ukrainasse sissetungi. 10. ja 11. klassi õpilastele õpetatakse drillide põhitõdesid, esmaabi sõja ajal, koordineeritud grupitegevust, varjumist õhurünnaku ajal ja muid kaitsemeetodeid. Samuti õpitakse käsigranaatide kasutamist.

2024. aasta veebruaris lisas haridusministeerium sõjaväelise väljaõppe õppekavasse uue mooduli: „Sõjaväeline väljaõpe. Sõjaliste teadmiste alused”. Eesmärk oli arendada noorukites valmisolekut täita oma kohust kaitsta isamaad. Selle kursuse raames on koolid kohustatud varustama lasketiiru ja kiirlaboreid kiirgus- ja keemialuureks, samuti ostma tulirelvade makette, varjendeid, Kalašnikovi automaatide salvesid näidismoonaga, kaitseülikondi, haavasimulaatoreid mannekeenide treenimiseks ja palju muud.

Lisaks korraldavad koolid regulaarselt sõjalis-patriootilisi mänge nimega „Zarnitsa 2.0”. Lastele õpetatakse vangistusest põgenemist, positsioonide ründamist, vaenlase häkkerite vastu võitlemist, maastikul navigeerimist sõja ajal, lahingdroonide juhtimist ja propagandatehnikate harjutamist. „Zarnitsal” osalevad võistkonnad võetakse vastu alates seitsmendast eluaastast. Mängu käigus valivad koolilapsed ühe seitsmest rollist: rühmaülem, sõjakorrespondent, insener-sapöör, meedik, droonioperaator, poliitiline ohvitser või ründaja (tavaline jalaväelane).

16. putin ja lukašenko plaanivad lähitulevikus kohtuda ning peaksid arutama president Volodõmõr Zelenski hiljuti Minskile esitatud ultimaatumit, teatas kreml 22. juunil.

Zelenski süüdistas 18. juunil Valgevenet venemaa droonirünnakute hõlbustamises Ukraina vastu ja hoiatas Minskit, et see eemaldaks rünnakute toetamiseks kasutatud sidevahendid nädala jooksul või Ukraina rakendab ise meetmeid.

kremli pressiesindaja peskov ütles, et putin ja lukašenko arutavad Zelenski märkusi lähitulevikus. peskov mõistis ultimaatumi hukka, süüdistades Zelenskit ja Ukrainat Valgevene suveräänsuse ohustamises. „Mis puutub ohtu endasse, siis see on muidugi äärmiselt agressiivne: sekkumine teise riigi siseasjadesse ja teise riigi suveräänsuse rikkumine,” ütles peskov ajakirjanikele. Njah, Ukrainasse sissetung vist polegi teise riigi siseasjadesse…

„Kuid meil pole mingit kahtlust, et Valgevene juhtkond ja Valgevene ise on võimelised oma suveräänsust kaitsma,” lisas ta.

Zelenski sõnul koosneb varustus sidetornidele paigaldatud releesüsteemidest ja seda kasutatakse venemaa droonioperatsioonide toetamiseks Ukraina vastu. venemaa Shahed-tüüpi ründedroonid on teadaolevalt toetuvad kaugrünnakute ajal navigeerimiseks raadiosidevõrkudele ja maapealsele infrastruktuurile.

Kiievi ja Põhja-Ukraina rünnakute ajal on droone sageli nähtud lendamas Valgevene piiri lähedal, enne kui nad suunduvad Ukraina sisemusse sügavamal asuvate sihtmärkide poole.

Valgevene on olnud üks Moskva lähimaid liitlasi kogu venemaa täiemahulise Ukraina sissetungi ajal. Kuigi Minsk on lubanud venemaal oma territooriumi kasutada ja omab venemaa taktikalisi tuumarelvi, ei ole Valgevene Ukrainasse võitlema saatnud oma vägesid ja on korduvalt öelnud, et ei kavatse sõtta astuda.

Valgevene opositsioon hoiatas aga 22. juunil, et on märke, et Valgevene võib valmistuda otsesemaks rolliks sõjas.

Valgevene opositsioonilise Ühendatud Üleminekukabineti asejuht ja Riikliku Kriisitõrje Juhtimise Juht Pavel Latushka saatis Ukraina välisministeeriumile 30-leheküljelise raporti, milles väidetakse, et lukašenko valmistab Valgevenet ette sõjaks Ukraina vastu. Raportis viidatakse seadusandlikele muudatustele, vägede laiendamisele, venemaa sõjalisele integratsioonile, Wagneri väljaõppele, piirikaitsele ja tsiviilmobilisatsioonile.

Ei ole veel ise eelnimetatud dokustaati lugenud… sestap jätab sisu kommenteerimata, et kas tegu tähelepanu püüdmisega või miskit tõsisemat ongi plaanis, seni on luka suutnud hästi teeselda sõjakust ja trummi põristada ja kõik ikka selleks, et mitte sõjaga aktiivselt liituda… peatne kohtumine putiniga saab muidugi proovikiviks, sest kremlil on vaja täiendavaid ressursse sõjaks Ukrainaga ning uue rinde avamine Valgevene joonel oleks vene poolele tugevalt abiks, sest see tooks kaasa Ukraina niigi kesisemate reservide siia suunamise…

17. Lühiuudised

Ukraina meediakünnise ületas meite uudis: Eesti saab esimese keskmise ulatusega õhutõrjesüsteemi. Eesti kaitseväe teatel võimaldab äsja soetatud IRIS-T SLM-süsteem Eestil õhuohtudega võidelda suurematel vahemaadel ja kõrgematel kõrgustel kui olemasolevad lühikese ulatusega õhutõrjesüsteemid.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.