Sõja ülevaade: 1578. päev - rindel pisu enam vene pool edenes

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 20. juuni 2026:

Ukrainlaste võidu tunne on tugevam kui venemaalaste oma, rindel pisu enam vene pool edenes.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Põhiliselt Krimmi kandist uudiseid tuli.

3. Kursk: piiril vene poole reidid jätkusid.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusi olukorras polnud, vist…

6. Siversk: kumbki pool ühe küla sai.

7. Bahmut: vene pool sai mõned kvartalid edasi.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: vist muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. „Muidu me teeme seda.” Zelenski andis lukašenkole nädal aega, et sulgeda Valgevenes seadmed, mis aitavad venemaal Ukrainat rünnata.

12. nabiullina hoiatas kütusekriisist tingitud inflatsiooni kiirenemise ja eelarvekulude plahvatusliku kasvu eest.

13. „Olukord on jõudnud murdepunkti.” Bensiinipuudus on esmakordselt hakanud Moskvat ohustama.

14. venemaa Lõuna föderaalringkonna ja Ukraina okupeeritud piirkondade ametnikud viisid läbi massilise mobilisatsiooni õppusi.

15. Gazpromi aktsiad langesid 17 aasta madalaimale tasemele.

16. Lühiuudised

KIIS-i küsitlus näitas, et 59% ukrainlastest peab suveräänsust ja iseseisvust olulisemaks kui õitsengut, samas kui 29% valis õitsengu. Territoriaalse terviklikkuse osas pidas prioriteediks 48% territooriumi säilitamist, võrreldes 40%-ga, kes pidasid oluliseks elatustaset.

Suletud sotsioloogilised uuringud näitavad, et üle 60% venelastest on Ukraina sõjast väsinud. Allikas: Meduza, viidates Farida Rustamova projektile „Faridaily”. Faridadaily andmetel, viidates parteiallikale ja sotsioloogile, kes on tuttav Ühtse venemaa eelvalimiste eel läbi viidud uuringute tulemustega, kasvab nende inimeste arv, kes on valmis leppima sõja võitmatu tulemusega. „Fookusgruppides ütlevad valijad avalikult: me vajame lahendust. Me ootame lahendust – et sõda lõppeks ühel või teisel viisil. Kui saad lüüa kõvemini, siis löö kõvemini. Kui saad midagi muud teha, siis tee seda,” kirjeldas Ühtse venemaa juhtkonna allikas valijate meeleolu. Väsimustunne on levinud ka eliidi seas. „Kõik on sõjast väsinud. Midagi ei juhtu. Ei mingit edasiminekut, ei mingit edasiminekut,” tsiteerib Faridaily ühte venemaa valitsusametnikku. Ta lisas, et lüüasaamise tunnet pole: „Inimesed ei taha järele anda. See on pigem nõudmine ülemusele: „Sa oled alati osanud probleeme lahendada. Tule, lahenda see ära”.” Teine valitsusele lähedal seisev allikas märkis: „Keegi ei saa tegelikult aru, mis on sõjaplaan. Ja tulevik on üldiselt ebaselge.”

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 234 lahingukokkupõrget. Koos isikkoosseisu kaotustega on näha, et üle keskmise tugevusega surve jätkus ja no pole juba pikalt olnud alla keskmise (1100 soldatist väiksemad kaotused) päevi. Kuna konveier töötab tihedalt, siis on näha, et mõnes kohas on suudetud Ukraina kulutada piisavalt, et edenemised tulevad. Kas siis pole vahendeid või mehi või mõlemat korraga. Ka pakub lehtedes mets väikestele infiltreeruda püüdvatele gruppidele rohkem varjet ning isegi sõiduatote ja kergliikurite leidmine on keerulisem. Senised aktiivsed rindelõigud ikka samad.

Eile viis vaenlane läbi 90 õhurünnakut, heites alla 278 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9561 kamikaze-drooni ja viis läbi 2983 kaudtulelasku, sealhulgas 44 mitmikraketisüsteemidega. Jätkuvalt on kõrged vene poole kaudtulevahendite ja muu tagalatoetuselemendi kaotused ja no pole veel king piisavalt pitsitama hakanud aga järjekindlus toob lõpuks tulemused.

Kipub arvama, et lisaks kaugmaadroonide rünnakutele nii põhiliselt Krimmi kui ka venemaa sügavusse hakkavad üha enam olukorda mõjutama just keskmaadroonid ning nende arvu kasvu, ulatuse pikkust ning lasti suuruse kasvu on näha. vene pool küll üritab hoida infosulgu tabamustest aga ikka leidub paljusid, kes videod oma pardakaamerast või telefonist üles laevad (lisaks Ukraina enda droonivideodele) ning selliste videode arvu kasv tugevate piirangute juures näitab, et neid on palju rohkem, kui infot sellest avalikkuse ette jõuab…

1. 20. juuni öösel ründasid vene okupandid Harkivi Holodnohirski rajooni Kalašnikovi liugpommidega. Teatati arvukatest inimohvritest, sealhulgas 6-aastasest lapsest. Rusudest leiti surnukeha. Rünnak tabas kahekorruselist kortermaja. Rünnakus said vigastada 60- ja 49-aastased mehed, 54- ja 87-aastased naised ning 6-aastased lapsed. Rusude likvideerimise käigus hakkas viga saanute arv kasvma ja hetkel on teada 9 vigastatut ja üks hukkunu.

19. juunil ründas vene armee drooniga Harkivis tsiviilsõidukit, tappes reisija ja vigastades juhti.

Viimase 24 tunni jooksul on vene okupandid Zaporižja oblastis läbi viinud 887 õhurünnakut 47 asula pihta, mille tagajärjel on saanud vigastada 19 inimest.

20. juuni öösel ründasid vene väed õhuväe andmetel 99 kaugmaadrooniga, millest 92 tulistati alla või summutati.

2. Umbes 250 Ukraina drooni venemaa ja okupeeritud alade poole eile õhtul suundus.

Ukraina mehitamata süsteemide väed (USF) jätkasid oma droonikampaaniat okupeeritud Krimmi kohal 19. juunil ja ööl vastu 20. juunit, ründades poolsaarel asuvaid energiarajatisi, teatasid Ukraina ametnikud ja venemaa Telegrami meediakanalid.

Ukraina mehitamata jõudude ülem Robert Brovdi, tuntud kui „Magyar”, postitas sotsiaalmeediasse kaadri USF-i 414. brigaadi rünnakust Hlibivka maa-alusele gaasihoidlale Lääne-Krimmis.

Brovdi lisas, et poolsaarel olid päeva jooksul sihikule võetud ka õhutõrje radar ja vedur.

Pärast varasemat rünnakut kostis 20. juuni öösel ka mitu plahvatust, teatas meediakanal Crimean Wind Telegram.

Simferopoli linnas asuva Tavriiska soojuselektrijaama piirkonnas nähti venemaa õhutõrjeoperatsioonide ajal tõusvat tulekahju. Pärast väidetavat rünnakut rajatisele teatati mustast suitsusambast.

Armjanski, Henitšeski ja Tšonhari sillad on endiselt kahjustatud, kuid mitte täielikult suletud. Armjanskis korraldas venemaa kahjustatud lõigu ümber muldkeha möödasõidu, mille lähedal ootavad järjekorrad veoautod. Henitšeskis ja Tšonharis on liikumine piiratud, samal ajal kui pontoonid on varumarsruutidena. Henitšeski ja Tšonhari lähedale ehitatakse ka uusi muldkeha ületuskohti.

3. Kursk: piiril vene reidid jätkusid.

4. Harkiv:muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: eip uudiseid eriti ole, eip halba ei head.

6. Siversk: üks küla Ukraina omadele ja teine vene poolele.

Ukraina omad pisu üllatasid Zakitne külas. Halli ala vene poolses servas puhastasid soldatid küla ja sattusid seal ühes hoones pidus oleva Ukraina võitleja otsa. Kaks soldatit sai surma ja kolmas põgenes. Tundub, et külas seni Ukrainal jalg maas.

Sama hästi ei läinud Jurkivka külas, mille suutis vene pool eilseks saada oma kontrolli alla ja jälle saadi üle Siversk Donetsi-Donbass kanalist ning kuna nüüd on kahel pool suurt Bahmut-Slovjansk maanteed saadud kand maha, siis hakkab tekkima võimalus tugevamalt Slovjanski poole edeneda.

7. Bahmut: Kostjantõnivkas sai vene pool üle pika aja sammu edasi mõne kvartali pikkuselt ning kaduma on hakanud infokillud Ukraina possadest linna keskuses ja sealt vene poole suundadest.

8. Donetsk: konveier töötab aga edu pole.

9. Lõunarinne: muutusteta. Jätkuvalt tundub, et Ukraina omad on aktiivsed sektori idalõigusm, aga Ukraina hoiab vist eetrivaikust ning Huljaipole kandis surub tugevalt vene pool aga uusi edenemisi (pikalt uutel eesmistel possadel ellujäämisi) pole tuvastanud.

10. Herson: muutusteta.

11. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et annab aleksandr lukašenkole nädala aega Valgevenes asuvate venemaa repiiterjaamade lammutamiseks, mis juhivad Ukraina linnade pihta suunatud droonirünnakuid. Vastasel juhul teeb Zelenski sõnul Kiiev seda ise. „Kui härra lukašenko ütleb, et ta ei taha sõtta sattuda, peaks ta olema aus, vähemalt oma rahva vastu, sest sõtta ei saa sattuda mitte tema – sõtta saab sattuda kogu tema riik, mille venemaa on sinna sisse tõmmanud. Selle sõja esimestest päevadest peale on nad tapnud lapsi ja täiskasvanuid – raketid lendasid Valgevenest, tema riigist. Ja siis helistas ta ka ja vabandas, öeldes, et mul pole selle üle mingit kontrolli; venemaa tegutseb oma territooriumil. Ja muidugi ma ei usu seda, aga ta on seda juba öelnud,” ütles Zelenski Kiievis Hondurase presidendi Nasri Asfouraga ühisel pressikonverentsil (tsiteeris Interfax-Ukraina).

Ukraina president rõhutas, et venemaa jätkab lukašenko survestamist sõja poole ja ta „mõistab, et Ukraina vastab”. Ta selgitas ka, et venemaa armee poolt kasutatavad repiiterjaamad on paigaldatud Valgevene territooriumile Ukraina piiri äärde. „Kas ta saab need eemaldada? Miks nad ütlevad, et ta ei taha sõjas osaleda? Las ta eemaldab selle varustuse, las ta lülitab selle välja,” ütles Zelenskõi, märkides, et lukašenkol on täitmiseks nädal aega. „Ma arvan, et nädalast piisab talle selleks. Miks ma ütlen „nädalast”? Sest praegu surevad meie tsiviilisikud iga päev selle pärast… Kui tema seda ei tee, siis meie teeme,” ütles Ukraina president.

Lisaks kutsus Zelenski lukašenkot üles peatama naftatoodete tarnimine Valgevenest venemaa armeele. „Just nagu näiteks tema naftatöötlemistööstus. Teeme kõik endast oleneva, et takistada venelastel oma armeele naftat müümast ning diislikütust ja naftat tarnimast. Sest kõik see kulutatakse meie vastu. Täna on tema venemaa armee peamine tarnija või üks peamisi tarnijaid. See on lukašenko, see on Valgevene. Kas seda saab peatada? Olen kindel, et see on tema võimuses. Ja tema on see, kes kontrollib olukorda,” rõhutas Zelenski.

16. juunil vabandas lukašenko Zelenskõi ees oma varasemate karmide avalduste pärast ja kinnitas, et Valgevenel pole kavatsust sõtta astuda. „Oleme mitu korda öelnud, et Ukraina ja venemaa vahelise sõja levik Valgevene territooriumile on täiesti vastuvõetamatu,” teatas ta, lisades, et Valgevene on sõjaliselt väga haavatav ega soovi sõdida.

12. venemaa majanduse inflatsiooniriskid lähitulevikus on märkimisväärselt suurenenud, teatas venemaa keskpanga juht elvira nabiullina reedel pressikonverentsil. Ta väitis, et inflatsiooniriski tekitavad kütusehindade tõus, aga ka eelarve olukord, mille kulutused sel aastal võivad olla oluliselt suuremad kui planeeritud. Bloombergi andmetel on sõja jaoks vaja täiendavaid kulutusi, mis lähevad riigikassale maksma 4-5 triljonit rubla rohkem kui eelarves ette nähtud.

Eelarverisk on juba realiseeritud, kuid selle ulatuse osas püsib ebakindlus, tsiteerib Interfax nabiullinat.

Lisaks mõjutab juunikuu inflatsiooni kütusehindade hüppeline tõus, lisas keskpanga juht. Rosstati andmetel on bensiini jaemüügihinnad kaks nädalat järjest tõusnud peaaegu 1% ja aasta algusest on nad tõusnud 6,6% – see on kaks korda rohkem kui sama perioodi jooksul eelmisel aastal. „Bensiinihindade tõus võib mõjutada ka inflatsiooniootusi, kuna see on nii eraisikute kui ka ettevõtete jaoks üsna tundlik kaup,” ütles nabiullina.

Majandusarengu ministeeriumi andmetel on inflatsioon pärast peaaegu pidevat aeglustumist aastaringselt suve algusest taas kiirenema hakanud. Tarbijahinnaindeksi (THI) kasvumäär tõusis mai lõpu 5,31%-lt 15. juuniks 5,63%-ni.

„See olukord võib piirata baasintressimäära edasise langetamise võimalusi,” hoiatas nabiullina. venemaa keskpank langetas selle reedesel koosolekul 14,25%-ni aastas – see on 0,25 protsendipunkti suurune langus, mis on väikseim samm viimase üheksa koosoleku jooksul, kus keskpank on rahapoliitikat leevendanud.

Käesoleva aasta prognoosides ennustas keskpank keskmiseks intressimääraks 14–14,5%, 2027. aastaks 8–10% ja 2028. aastaks naasmist neutraalsele intressimäärale 7,5–8,5%. Uute regulatsioonide tõttu võib üleminek neutraalsele intressimäärale toimuda hiljem, ütles nabiullina.

Majandusteadlane Kirill Rodionov märgib, et intressimäära langetamine 14,5%-lt 14,25%-le on lahendus lojaalsuse ja normaalsuse dilemmale. Keskpank ei saa eelarvepoliitika leevendamise suurenenud riskide valguses ette võtta märkimisväärset intressimäära alandamist, kuid samal ajal ei saa ta ignoreerida ülevalt tulnud palvet, mis esitati otsekoheselt kohtumisel putiniga.

Sisuliselt on elvira nabiullina vihjanud, et intressimäära langetamise tsükkel võib olla läbi, väidab Aricapitali asutaja Aleksei Tretjakov. Renaissance Capitali ja T-Banki analüütikud ennustavad, et keskpank jätkab poliitika leevendamist, kuid aeglasemas tempos – aasta lõpuks 13%-ni või üle 13%.

Igal juhul raskendavad eelarvepuudujäägi edasise suurenemise riskid keskpanga ülesannet veelgi, rõhutab Rodionov.

13. Ukraina droonirünnakute seeria, mis on aasta algusest saadik tabanud venemaa naftatöötlemistehaseid vähemalt 40 korda, on tekitanud Moskvas varem mõeldamatu bensiinipuuduse ohu. Rafineerimistehaste võimsuse kaotus on nüüd koondunud eelkõige pealinna ümbrusesse, märgib Sergei Vakulenko, Carnegie Berliini venemaa ja Euraasia keskuse vanemteadur ja Gazprom Nefti endine osakonnajuhataja.

Rünnati kõiki Moskvat torujuhtmete kaudu varustavaid rafineerimistehaseid: Jaroslavlit, Rjazanit ja Kstovot, märgib Vakulenko. Gazprom Nefti Moskva rafineerimistehas, mis erinevate hinnangute kohaselt andis kuni 40% pealinna kütusetarbimisest, suleti 16. juunil. Teisipäevase rünnaku käigus suleti rafineerimistehase esimene esmane töötlemisüksus ja neljapäeval suleti ka teine, mida rafineerimistehas plaanis remondi ajal tööle panna.

Samal ajal on 14% kõigist venemaa sõiduautodest registreeritud Moskvas ja selle lähiümbruses, mis moodustab 19% venemaa kogu maanteekaubaveost ja 40% reisijate lennureisidest, märgib Vakulenko.

Tema arvutuste kohaselt vähendasid löögid Moskva naftatöötlemistehases ja Tatnefti Taneco rafineerimistehases Nižnekamskis riigi naftatöötlemisvõimsust 600 000 barreli võrra päevas. „Kui teised, varem kahjustatud rafineerimistehased ei suuda rafineerimismahtusid kiiresti taastada, moodustavad tootmisvõimsuse kaod 28% selle aastaaja tüüpilisest tasemest,” hindab Vakulenko.

„Aastatel 2024 ja 2025 oli Ukraina rünnakute kahju venemaa naftatöötlemisele ebameeldiv, kuid mitte kriitiline. Kuid isegi siis oli selge, et rafineerimistehaste rünnakute võimsuse, sageduse ja ulatuse suurendamine toob kaasa hoopis teistsuguse ulatusega probleeme ja ebamugavusi. Praeguste suundumuste põhjal otsustades on olukord sellele piirile väga lähedal,” kirjutab ta. Juuni alguses langesid rafineerimistehaste läbilaskevõimed alla 4 miljoni barreli päevas – 21 aasta madalaim tase. 10. juuniks olid need tõusnud 4,5 miljoni barrelini päevas, kuid pärast uut šokkiseeriat võivad need taas langeda alla 4 miljoni.

Moskva oblastis on juba näha läheneva kütusekriisi märke. Piirkonna bensiinijaamades on hakanud tekkima järjekorrad ning pealinna Tatnefti, ORTK, Rosnefti ja Lukoili jaamades on kehtestatud bensiinimüügi piirangud. Ja üks suurimaid sõltumatuid kette, Neftemagistral, tõstis AI-95 bensiini hinda 94,99 rublani liitri kohta. AI-92 puhul 85,99 rubla liitri kohta ja diislikütuse puhul 99,99 rubla liitri kohta.

Rosstati andmetel on bensiini jaemüügihinna kasv kiirenenud viis nädalat järjest, ulatudes peaaegu 1%-ni nädalas. Aasta algusest on bensiini hind tõusnud 6,6% – kaks korda kiiremini kui inflatsioon ja kaks korda rohkem kui samal kuupäeval mis tahes aastal pärast sõja algust. Bensiinikriisi lahendamiseks on valitsus langetanud bensiini kvaliteedinõudeid, hakanud bensiini ostma Aasiast ja võib lubada ka naftaettevõtetel müüa börsil vähem kütust, et varustada põllumehi ja sotsiaalselt olulisi tarbijaid – valitsusasutusi, sõjaväeüksusi, haiglaid jne. Majandusteadlane Kirill Rodionov märkis aga, et pikas perspektiivis aitavad ainult rafineerimistehaste julgeolekugarantiid ja venemaa nafta rafineerimise seadmete impordile kehtestatud sanktsioonide kaotamine.

Olukorras on endiselt palju tundmatut, rõhutab Vakulenko: „Näiteks, kas Ukraina suudab löökide intensiivsust säilitada või isegi seda suurendada? <.> Või kui kiiresti suudab venemaa rafineerimistehaseid remontida. Ja kui palju tulekustutus- ja remondivõimsust on alles rajatistel, mida on mitu korda rünnatud? Näiteks Rjazani naftatöötlemistehast rünnati 15-ndat korda.”

14. venemaa viis läbi õppusi massimobilisatsiooni korraldamiseks, milles osalesid Lõuna föderaalringkonna ja Ukraina okupeeritud alade ametnikud. Üritused toimusid Volgogradi oblastis venemaa Föderatsiooni presidendi eriprogrammide peadirektoraadi egiidi all, teatab V1.ru. Õppustel osalesid täitevvõimude, omavalitsuste ja föderaalasutuste territoriaalstruktuuride mobilisatsioonipersonal Astrahani, Volgogradi ja Rostovi oblastist, Kalmõkkiast, Krimmist, Sevastopolist, Luganskist ja Donetskist.

Õppuste raames loodi Volžskis mobilisatsioonile kuuluvate kodanike eelnev kogumispunkt, kohtukutsete edastamise koht, varustuse vastuvõtmise ja üleandmise punkt ning väljaõppe staap teavituseks ja kaitseoperatsioonide läbiviimiseks. „Eesmärk on selgitada, kuidas mobilisatsioonitegevusi läbi viiakse, ja jagada kogemusi. Mobilisatsiooniks ettevalmistumine on rahuaja protsess; see on pidev,” selgitas õppuste vajadust Volžski administratsiooni mobilisatsiooni ettevalmistamise ja julgeolekuoperatsioonide osakonna juhataja oleg filimonov.

Enne seda hakkasid venemaa valitsusametnikud esimest korda pikka aega üksteise järel kuulutama, et neil pole plaanis uut mobilisatsiooni välja kuulutada. Märtsis rääkisid sellest venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedev ja presidendi pressisekretär dmitri peskov. Juunis liitusid nendega venemaa riigiduuma kaitsekomisjoni liige viktor sobolev ja Föderatsiooninõukogu riigi ülesehitamise ja seadusandluse komisjoni juht andrei klišas. „Ma pole kunagi kuulnud, et otsustajad – jah, mul on olnud üsna lugupeetud ja autoriteetseid vestluskaaslasi – selliseid stsenaariume arutamas. <…> Erioperatsiooni edenemine näitab, et relvajõud täidavad praegu neile pandud ülesandeid,” märkis klišas.

Londonis asuva Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) andmetel on armee täiendamise tempo alates eelmise aasta detsembrist jäänud rindel kaotuste tasemest madalamaks. Lisaks kasvab eelarvepuudujääk, mis meelitab ligi lepingulisi sõdureid heldete boonustega. Euroopa ametnikud ei ole välistanud võimalust, et kreml võib pärast septembris toimuvaid riigiduuma valimisi kuulutada välja uue mobilisatsiooni, kui Ukraina rindel püsivad suured kaotused.

15. Gazpromi aktsia langes reedel Moskva börsil madalaimale tasemele alates 2009. aasta jaanuarist – börsiandmete kohaselt 105 rubla aktsia kohta.

venemaa suurim gaasiomandi aktsia on päevaga langenud 1,43%, kuu algusest 9% ja aasta algusest 16%. Võrreldes sõjaeelse tipuga 2021. aasta oktoobris on see kaotanud ligi 75% oma väärtusest ehk 7,5 triljonit rubla. Moskva börsi andmetel on Gazpromi väärtus praegu 2,5 triljonit rubla ehk 30 miljardit eurot, mis on 29 korda vähem kui 870 miljardit euro suurune turukapitalisatsioon, mille ettevõtte tegevjuht Aleksei Miller lubas 2008. aastal saavutada.

Maailma suurimaid tõestatud gaasivarusid haldav Gazprom langes ebaõnnestunud katse ohvriks Euroopa külmutada ja suunata venemaa gaasivood itta. Eksport SRÜ-välistesse riikidesse on langenud sõjaeelselt 200 miljardilt kuupmeetrilt aastas ligikaudu 80 miljardi kuupmeetrini – Nõukogude Liidu tasemele 1980. aastate keskel. Euroopa turu tarned, mis olid kunagi Gazpromi suurimad, on langenud poole sajandi madalaimale tasemele, ligikaudu 18 miljardile kuupmeetrile.

„Gazpromi tulu välisturgudelt eeldatavasti väheneb, hoolimata Hiinasse suunatud tarnete kasvust,” märgivad Vector Capitali analüütikud: Peking ostab viis korda vähem gaasi kui EL 2010. aastate lõpus ja 40% madalama hinnaga.

Euroopas riskib Gazprom kaotada ühe oma viimastest suurtest klientidest – Ungari, kus kremli-sõbralik Viktor Orbán kaotas parlamendivalimised. „On suur tõenäosus, et Ungari keeldub venemaalt gaasist. Ungari on praegu üks Gazpromi tulusamaid turge, tarnides aastas 8–10 miljardit kuupmeetrit gaasi,” märgib Finami analüütik Sergei Kaufman.

BCS-i analüütik Kirill Bahtin märgib, et keskpikas perspektiivis on EL otsustanud end venemaa gaasist võõrutada – hiljemalt 2028. aasta alguses ja võimalik, et juba 2027. aasta neljandas kvartalis: „Sellega seoses oleks uudis Siberi Jõud 2 projekti ehituse algusest Gazpromi jaoks väga teretulnud.”

Kuid kuigi 50 miljardi kuupmeetri aastas mahutavusega torujuhtme projekt on takerdunud, pole gaasilepingut Hiinaga allkirjastatud, hoolimata peaaegu kümme aastat kestnud läbirääkimistest ja putini arvukatest visiitidest Pekingisse. Financial Timesi allikate andmetel nõuab Xi Jinping gaasihinna langetamist venemaa siseturu tasemele, mis on 50–60 dollarit tuhande kuupmeetri kohta. Võrdluseks, Hiina maksab praegu 258 dollarit, võrreldes Euroopa ostjate 420 dollariga.

16. Lühiuudised

Ukraina kaitseminister Mõhhailo Fjodorov teatas 19. juunil, et Kiiev on liitlastega jagamiseks käivitanud venemaa relvade süvatehniliste andmete andmebaasi. „Ukraina käivitab TrophyLabi: avame oma globaalsetele partneritele juurdepääsu hõivatud Venemaa relvatehnoloogiatele. Iga lahinguväljal konfiskeeritud rakett, droon ja sõiduk on nüüd vaba maailma teadmiste allikas,” ütles Fjodorov sotsiaalmeediasse pandud postituses. venemaa ründab regulaarselt Ukraina linnu oma rakettide ja droonidega, jättes maha relvadest pärit rusud, sealhulgas Moskva ihaldatud Orešniku raketi. „Selle turvalise platvormi kaudu saavad liitlasvalitsused, laborid ja kaitsetehnoloogia tootjad juurdepääsu süvatehnilistele andmetele, aruannetele ja haavatavustele. Kasutajad saavad testimiseks taotleda ka füüsilist varustust, mis lühendab oluliselt vastumeetmete arendustsüklit,” teatas Fedorov.

USA senaatorid esitasid kahepartei ülese SABER-seaduse, mis lubaks Ukrainal kasutada konfiskeeritud venemaa suveräänseid varasid sõjavarustuse ostmiseks. Seaduseelnõu laiendaks kehtivat seadust ja kohustaks venemaa riiklikke vahendeid aitama täiendada Ukraina lahinguvälja arsenali. USA-s peaks neid varasid olema umbes 50 miljardi dollari suuruses.

Slovakkia peaminister Robert Fico ütles, et pidas Zelenskiga avameelse arutelu küsimustes, milles Bratislava ja Kiiev jagavad ja milles nad eriarvamusel on. Ta ütles, et dialoog on omandamas huvitavat värvi ja Slovakkia kaitseb oma riiklikke huve.

Kroonlinna paigutatakse betoonvarjendeid. Kohalikud võimud palusid, et neis varjendeis ei tehtaks midagi sobimatut… ega kasutataks prügi ladustamiseks…

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.