Sõja ülevaade: 1577. päev - üks küla kaotati ja kolme linna peatne kaotus on õhus

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 19. juuni 2026:

üks küla kaotati ja kolme linna peatne kaotus on õhus, aga mitte kindel… ja võib-olla pole paha soovitus moskvalastele, kolige linnast ära…

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Veelgi suurem parv Moskva kanti läks aga mitte ainult…

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: häid uudiseid pole.

6. Siversk: üks küla langes.

7. Bahmut: vähemalt nädal pole vene pool enam edenenud…

8. Donetsk: blokk ees.

9. Lõunarinne: võib-olla Ukraina jätkab edenemist.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa haridusminister teatas, et venemaal on liiga palju kõrgharidusega inimesi.

12. venemaa keskpank süstis pankadesse ligi 5 triljonit rubla, et täita putini sõjalist eelarvet.

13. „Pange kõik ritta ja sundige marssima.” venemaa valitsus loob kirjanikele spetsiaalse standardi.

14. lavrov teatas vastuseks Moskva rünnakule Ukraina linnadele suunatud massiivsetest õhurünnakutest.

15. Peterburis suleti mobiilne internet teist päeva järjest.

16. Lühiuudised

USA saatkond Moskvas hoiatas venemaal viibivaid ameeriklasi droonirünnakute ajal varju otsima ja riiki reisimist vältima. Hoiatuses viidati droonirünnakutele ja plahvatustele Ukraina piiri lähedal ja venemaa suuremates linnades, sealhulgas Moskvas, Kaasanis ja Peterburis.

Eile Pariisis Eurosatory-2026 näituse ajal näitas Fire Pointi rakettide taga olev ekraan kaadreid Moskva rünnakutest. Njah, hea müügiargument… kuigi mitte seda tüüpi asjandustega seal rünnati…

SBU sai kätte venemaa dokumendi, mis lükkab ümber versiooni, mis väidab Ukraina seotust Valgevene lapsi vedanud bussi ründamisega Brjanski oblastis. Turvalise Piirkonna jälgimiskeskuse ametlik märkus kinnitab, et ükski kolmest venemaa sõjaväepostist – radaripataljon, piirkondlik operatiivstaap ja 32. diviis – ei tuvastanud rünnaku ajal intsidendi piirkonnas ühtegi Ukraina mehitamata õhusõidukit. SBU leiab, et bussirünnak oli venemaa luureagentuuride erioperatsioon, mida kreml kasutab psühholoogilisteks operatsioonideks ja Ukraina survestamiseks rahvusvahelisel areenil.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 248 lahingukokkupõrget. Kõikse tihedam ikka surve ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti, kokku 97 kontakti. Isikkoosseisu kaotuste arv jätkuvalt näitab, et rünnakutel osaleb keskmisest rohkem soldateid ehk siis nn kevad-suvine pealetung jätkus ning konveier töötab kuidagi ilma suuremate katkestusteta ning see näitab kõrgema juhtkonna tugevamat tahet iga hinna eest saada tulemusi… kaua sa saad korrata putinile, et kohe-kohe… Taktikas suuremaid muutusi pole märganud, rindejoone ja tagalatöötlus käib tugevalt ning siin muutusi arengutes pole ehk siis droonide osakaal pigem kasvab ja võimekused koos sellega aga õnneks ollakse enamus arengutes Ukraina arenduskiiruselt maas, kuigi ikka vahel miskiga ka kaugemale jõutakse. Näeb ka, et paari Ukraina jalaväelase peale kulutatakse liugpomme, jah, see toob tulemuse aga see näitab, et olulisemaid sihtmärke siiski piisavalt ei leita aga pommid on vaja heita…

Arvan, et kohatine Ukraina taandumine ei ole suures pildis katastroof ning Ukraina keskendumine kesk- ja kaugmaa löökidele on andmas peatselt suuremat positiivset mõju kui mõnede linna kaotused.

Uuendatud teabe kohaselt lasi vaenlane eile läbi kolm raketirünnakut, kasutades üheksat raketti, viis läbi 90 õhurünnakut, heites alla 289 juhitavat õhupommi. Lisaks kasutas ta 10 031 kamikaze-drooni ja viis läbi 3135 kaudtulelasku.

1. 19. juuni öösel tegid vene okupandid KAB-i rünnakuid Harkivi Holodnohirski rajoonis, kahjustades üle 40 eramu ja laohoone ning vigastades kuut inimest.

vene okupandid ründasid Dnipropetrovski kolme oblasti piirkonda suurtükiväe ja droonidega rajooni, kahjustades elamuid, ettevõtet, spordikooli ja postkontorit.

Sumõ oblastis toimunud venemaa rünnakute tagajärjel hukkus üks inimene ja kaks said vigastada. Kokku hukkus piirkonnas viimase 24 tunni jooksul vaenlase rünnakutes kaks inimest.

2. Mariupoli sadama kant ja Luhansk said öösel tabamusi.

Okupeeritud Krimmis teatati öösel plahvatustest, õhutõrje tööst ja droonide ülelendudest. Elanikud teatasid tegevusest Kirovske, Krasnohvardiiske, Hvardiiske, Krasnoperekopski ja Sakõ õhuväebaasi lähedal.

Ukraina SSO kinnitas 18. juuni öösel toimunud rünnakuid Rostovi oblastis Gukovos asuvale naftahoidlale ja kütusebaasile. Operaatorid tegid koostööd vastupanuliikumisega Black Spark ning droonitabamused põhjustasid rajatistes tulekahjusid ja purustusi.

Reutersi teatel pani Ukraina 16. ja 18. juuni löök seisma mõlemad Moskva naftatöötlemistehase peamised toornafta destilleerimisüksused, CDU-6 ja Euro+. Kokku moodustavad need kaks üksust 100% tehase peamisest nafta töötlemise võimsusest.

Mehitamata Süsteemide Väed jätkavad Krimmis sildade hävitamist. Eile öösel sai tabamusi raudteesild üle Põhja-Krimmi kanali Razdolne lähedal okupeeritud Krimmi poolsaarel.

Satelliidipildid näitavad ulatuslikke tulekahjukahjustusi Crimean Titani tehases Armjanskis pärast 13. juunil toimunud droonirünnakut. Põletusarmid katavad mitmeid rajatisi ja suuri alasid territooriumil. Elanikud olid varem teatanud kuni 23 löögist rünnaku ajal.

3. Kursk: põhiliselt tegevused piiri läheduses.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: eip ühtki head uudist pole ja jääb arvamuse juurde, et sektori põhja ja lõunaosas võib Ukraina end tõmmata suuremate jõgede taha (Kupjanskis Oskili ja Lõmanis Donetsi taha).

6. Siversk: Rai-Oleksandrivka küla on nüüdseks tervenisti vene poole kontrolli all. Küla serva jõuti 1. juuniks ehk siis 18 päevaga saadi küla kätte. Tugev surumine jätkus terves sektoris ning ikka eesmärgiks Slovjansk

7. Bahmut: juba peaaegu nädal pole vene pool suutnud Kostjantõnivkas ega selle ümber edeneda. Seni tuleb infokilde, et linna keskosast ida-, kagu ja lõunapool leiab veel Ukraina eesmisi possasid ehk siis halli ala linnas jagub palju, kus kummagi poole possad risti-rästi. Viimasel nädalal on olnud ka vene poole surve pisu madalam ja kas on põhjuseks raskused rünnakugruppide komplekteerimisega või on Ukraina suutnud parandada enda mõju kaugemale vene poole tagalasse…

8. Donetsk: kuidagi on vene poolele tugev blokk ette saadud ning tihe konveier pole enam pikalt edusamme toonud.

9. Lõunarinne: sektori idaosas jätkub keskmisest suurem Ukraina aktiivsus ning võimalik, et alade puhastamine jätkub ning uusi eesmisi possasid edasi nihutatakse. Kogu info tuletatud blogijatel vene kaudtule ja droonilöökide järgi.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaal on kõrgharidusega inimeste ülejääk ning koolilaste massiline soov ülikoolidesse astuda on vastuolus tööturu vajadustega, teatas venemaa haridus- ja teadusminister valeri falkov. Ta usub, et see olukord tekitab riigi majandusele probleemi. „Aastakümneid üles ehitatud nõudlus kõrghariduse järele meelitab ligi praktiliselt iga keskkooli lõpetajat… See ei ole hea, see ei ole õige… Universaalset kõrgharidust pole vaja,” ütles minister HR EXPO PRO foorumil. falkovi sõnul on just see põhjus, miks venemaa praegu balansseerib kesk-, kutse- ja kõrghariduse vahel.

Ministri avaldus tuleb keset valitsuse kampaaniat, mille eesmärk on suunata koolilapsed ümber keskeriharidusele. Pärast Ukraina sõja puhkemist seisis venemaa silmitsi tõsise tööjõupuudusega ning putin nõudis, et tehaseid varustataks noorte spetsialistidega. Pärast seda hakkasid koolid massiliselt keelama üheksanda klassi õpilastel kümnendasse klassi edasiõppimise võimalust, pakkudes neile valikut kutsekoolide ja kolledžite vahel. venemaa riigiduuma on lubanud tehnikakoolidesse vastuvõtmise kahe eksami – vene keele ja matemaatika – alusel, samas kui keskkoolis jätkamiseks on vaja sooritada neli eksamit. Lisaks on valitsus ülikoolides kaotanud ligi 50 000 tasulist kohta sellistel erialadel nagu majandusteadus, juhtimine, avalik haldus ja õigusteadus.

Kõrgema Majanduskooli uuringu „Haridusnäitajad: 2026” kohaselt õppis venemaa ülikoolides 2024. aastal ligikaudu 4,4 miljonit üliõpilast, võrreldes 3,9 miljoni üliõpilasega kolledžites ja tehnikakoolides. Ülikoolidesse vastuvõetutest oli 41% keskkooli lõpetanud, 34% tulid tööturult ja veel 19% kutsekeskharidusest. Kokku on kõrghariduse omandanud 54% noortest venelastest.

Teadlased leidsid, et ülikoolilõpetajad töötavad oma õppevaldkonnas tõenäolisemalt kui teised. Kõrgharidusega inimeste seas, kes leidsid töö, on see näitaja 74,5%, keskastme spetsialistide seas 60,7% ja oskustööliste koolitusprogrammide läbinute seas 55,8%.

Samal ajal on haridusministeeriumi andmetel pärast ametivõimude võetud meetmeid hakanud keskharidussüsteemi astuvate õpilaste arv suurenema. Kui 2020. aastal oli see näitaja 43%, siis 2025. aastal valis kolledžid ja tehnikumid 63%, mis on rekord.

12. Bloombergi teatel osaleb venemaa keskpank üha enam föderaalse eelarvepuudujäägi katmises, andes pankadele laene venemaa valitsuse võla ostmiseks. Nagu agentuur keskpanga statistikale viidates märgib, oli regulaator 18. juuni seisuga süstinud pangandussüsteemi 4,748 triljonit rubla (57 miljardit eurot) föderaalsete laenuvõlakirjadega (OFZ-dega) tagatud repolaenude näol.

Pangad ostavad kokku OFZ-sid, mida rahandusministeerium kasutab eelarvepuudujäägi katmiseks, deponeerivad need keskpangas tagatisena ja saavad laene, mida nad sageli kasutavad venemaa valitsuse võla tagasiostmiseks. Selle tulemusel jäävad valitsuse võlakirjad keskpanga bilanssi.

Keskpanga enda andmete kohaselt algas pangandussüsteemi sissevoolu järsk kasv eelmisel sügisel, kui eelarve seisis silmitsi kahekohalise nafta- ja gaasitulude languse ning järsu defitsiidi suurenemisega. Oktoobri lõpust detsembri lõpuni andis keskpank pankadele välja 1,9 triljoni rubla ulatuses repolaene ja alates selle aasta algusest on neid laene ligikaudu 1 triljoni rubla võrra rohkem.

Näib, et keskpanga vahenditega eelarve rahastamise praktika laieneb, väidab majandusteadlane Nikolai Korženevski. Selle nädala alguses võttis riigiduuma kiirkorras – kolme päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist – vastu seaduse, mis lubab valitsusel suurendada kulutusi ja riigivõlga üle eelarveseaduses sätestatud piiride. Bloombergi allikate andmetel kavatseb rahandusministeerium laenata sõjakulude katteks täiendavalt 2–3 triljonit rubla, mis sel aastal võib olla 40% ehk 4–5 triljonit rubla suurem kui plaanitud.

Duuma vastuvõetud seadus muudab olukorda põhimõtteliselt, rõhutab Korženevski: „See ei puuduta lihtsalt kulutuste suurendamist ega sellega seotud riske – see on otsus kulutuste rahalise rahastamise kohta. See ei ole lihtsalt suurem puudujääk; see on uus ajastu.”

Algselt plaanis rahandusministeerium sel aastal eelarvepuudujäägi rahastamiseks võlaturult kaasata 4 triljonit rubla. Bloombergi andmetel võidakse seda plaani aga suurendada 6–7 triljoni rublani.

Enne sõda oli 20% kõigist käibel olevatest OFZ-dest välisinvestorite käes, kuid sanktsioonid on venemaa valitsuselt väliskapitalile juurdepääsu ära võtnud. Samal ajal suurendavad venemaa pangad oma OFZ-de osalust repotehingute kaudu, mis on Gaidari Instituudi ekspertide sõnul venemaa Föderatsiooni keskpanga poolt kaudne valitsuse võla emissioonfinantseerimine. Selle praktika laiendamine suurendab inflatsioonilist mõju, hoiatasid nad.

„Inflatsiooniline surve avaldub peaaegu kohe pärast selliste tehingute käivitamist,” rõhutab Koržnevski. Kuna võimud ei suuda käibemaksu ja muid olulisi makse veelgi tõsta, on nad pöördunud varjatud maksustamisvormide, näiteks inflatsiooni poole, usub ta: „Inflatsioon on samuti maks.” Selle eest ei pääse: midagi ei võeta otse teie taskust ja te ei pea tegema konkreetset makset föderaalsele maksuteenistusele – see on lihtsalt teie ostujõu kaotus. Kuid mõnda aega võimaldab trükitud raha valitsusel oma vajadusi rahuldada.

13. venemaa valitsus töötab digitaalse arengu, kommunikatsiooni ja massimeedia ministeeriumi aruande kohaselt välja kirjanike kutsestandardi (GOST), mis jõustub septembris. Kommersanti andmetel võimaldab uuendus kirjanikel vormistada töösuhteid ja kaitsta oma õigusi ning näeb ette ka sotsiaalseid tugimeetmeid (täpseid tingimusi pole sätestatud). Ametliku staatuse saavad aga vaid need, kellel on teadmised venemaa ajaloost ja kultuurist ning vene ja välismaise kirjanduse peamistest suundumustest.

Kirjanikud pole sellest algatusest eriti vaimustuses olnud. „Öise vahtkonna” autor Sergei Lukjanenko nimetas ideed katseks taandada kirjanike looming mingisuguseks valemiks ja täielikuks jamaks. „Ajalugu on täis näiteid kirjanikest, kellel puudus haridus ja kes ei olnud tuttavad välismaise või isegi oma kirjandusega, kuid kes jätsid siiski väga olulise loomingulise jälje,” selgitas ta.

Kirjanik Šamil Idjatullin võrdles ideed „Tööks ja kaitseks valmis (GTO) standarditega”, rõhutades ka seda, et hea kirjanik ei vaja tingimata ajalooteadmisi. „Nii nagu seda pakutakse, on see lihtsalt järjekordne Potjomkini küla. Kirjanik on kirjanik mitte sellepärast, et ta tunneb venemaa ajalugu, vaid sellepärast, et ta kirjutab häid raamatuid. Neil on vaja kirjandusest aru saada, aga siin tahetakse lihtsalt kõik ritta seada ja marssima sundida. Kui nad tõesti avaldavad ainult neid, kes on läbinud need „Tööks ja kaitseks valmis” standardid, on olukord veelgi hullem kui praegu,” ütles Idiatullin.

Kirjanik Maja Kutšerskaja märkis omakorda, et kirjanike abistamine on imeline, aga ainult seni, kuni kirjaniku loomingu üle puudub järelevalve.

Algatus tekkis raamatutööstuses karmistuva tsensuuri taustal. Pärast Ukraina sõja algust hakkasid kauplused ja raamatukogud saama keelatud kirjanduse nimekirju, mis sisaldasid ka autoreid, kes olid sõjale vastu või keda tembeldati välisagentideks. Hiljem keelasid võimud LGBT-propaganda ja narkopropaganda, mis viis kümnete tuhandete teoste konfiskeerimiseni – Boccaccio „Dekameronist“ kuni Stephen Kingi ja Haruki Murakami romaanideni. Suured kirjastused (Eksmo, AST) hakkasid trahvide ja kriminaalsüüdistuste kartuses massiliselt kirjandust tagasi kutsuma.

14. venemaa välisminister lavrov teatas, et venemaa korraldab Ukraina sihtmärkide vastu ulatuslikke grupirünnakuid, millest otseselt sõltub Ukraina relvajõudude lahinguvalmidus. Kommenteerides öist droonirünnakut Moskva oblastis, märkis minister, et selle eesmärgi seadis putin ja seda juba täidetakse. „Pole juhus, et president teatas mõnda aega tagasi, pärast järjekordset Kiievi terroristi trikki, et me hakkame nüüd regulaarselt korraldama ulatuslikke grupirünnakuid. Sihtmärkide vastu, kelle seisundist otseselt sõltub Ukraina relvajõudude lahinguvalmidus. Selle ülesande seadis ülemjuhataja ja meie relvajõud täidavad seda ning jätkavad selle täitmist,” ütles lavrov (tsiteeris TASS).

Teate ajendiks oli suurim droonirünnak Moskva vastu pärast sõja algust, mis toimus 18. juuni öösel. Peamiseks sihtmärgiks oli Moskva naftatöötlemistehas Kapotnjas, mis pärast tabamust süttis põlema. Lisaks tehasele tabati ka Sadovodi kaubanduskeskust, kus puhkes tulekahju. Selle tagajärjel tõusid pealinna kohale mustad suitsusambad ja Moskva oblastis sadas naftavihma, jättes autodele ja aknalaudadele õliseid plekke, samal ajal kui Ljubertsõ ja Železnodorožnõi elanikud kurtsid põlemishaisu üle. Meteowebi sünoptikud ennustavad järgmise 24 tunni jooksul piirkonna idaosas põlemisproduktidega segatud sademeid.

Moskva linnapea sobjanini sõnul tulistasid õhutõrjejõud Moskva oblastis alla 194 Ukraina drooni. Kõik Moskva õhusõlme lennujaamad peatasid ajutiselt tegevuse: Shoti andmetel hilines või tühistati 527 lendu, kusjuures ainuüksi Aeroflot ja selle tütarettevõte Rossija Airlines tühistasid üle 170 lennu. Reisikorraldajate Liidu (ATOR) andmetel mõjutasid piirangud vähemalt 8000 turisti. Samal ajal pühendasid riiklikud telekanalid sündmusele minimaalselt eetriaega.

Njah, olles ise aastaid pommitanud Ukraina linnu täiesti valimatult hakatakse nüüd uuesti rusikatega vehkima nagu peaks Moskva ründamine tabu olema…ju oli löök emotsionaalselt liialt valus ja näitas kremlit siiski nõrgana ning iga moskvalane nägi, et kreml eip saa Ukrainaga hakkama ning sestap selline rusikaga vehkimine on suunatud pigem oma kodanike rahustamisele. Seda, et rohkem hakatakse Ukraina linnu pommitama, on ähvardus, mida nagunii jooksvalt tehakse ehk siis see pommitamine on olnud pikalt tõusutrendis. Erinevalt Ukrainast, kes üritab tabada kindlaid olulisi sihtmärke, on vene poole ülesanne hoopis tabada max kõike ja soovitavalt kesklinnades ning ülesandeks pole mitte viia sõjaliselt olulist taristut rivist välja vaid mõjutada psüholoogiliselt Ukrainlasi, et nad alla annaksid. Muideks, enamus kaugkütte ja elektritaristut on nad jooksvalt kogu aeg rünnanud ja selle kõrval tundub lavrovi ähvardus mitte ainult halenaljakalt vaid ka nõrkuse näitajana…

15. Teist päeva järjest on Peterburis laialdased mobiilse interneti katkestused. 18. juuni pärastlõunal hakkasid elanikud taas ebastabiilsete ühenduste üle kurtma. Downdetectori andmetel oli Moskva aja järgi kella 18.10 seisuga viimase tunni jooksul laekunud 372 kaebust mobiilse interneti kvaliteedi kohta, millega viimase 24 tunni jooksul esitatud kaebuste koguarv ületas 2900. Kasutajate sõnul ei mõjuta probleem kõiki piirkondi, kuid kaebuste arv kasvab.

Kommentaarides teatavad elanikud, et kesklinnas töötavad ainult nn valges nimekirjas olevad veebisaidid, samas kui mõned väidavad, et isegi need ei tööta. „Mul on nii kõrini interneti eest maksmisest,” kirjutab üks kasutaja. Teine, tema tooni järgi otsustades, on meeleheitel: „Mul on homme eksam ja ma istun siin ilma WiFi või korraliku internetita! Ma ei saa faile alla laadida! Ma ei saa midagi teha!”

Moika 78 andmetel arvatakse, et viimased katkestused on põhjustatud kõrgete külaliste külastusest. Väljaanne märgib, et venemaa peaminister mihhail mišustin ja Valgevene peaminister aleksandr turtšin saabusid linna 18. juuni pärastlõunal. Samal ajal teatavad autojuhid kohalikest teetõketest.

Internetikatkestused Peterburis on muutunud regulaarseks. Mõni päev varem, 14. juunil, julgustasid linnavõimud elanikke ja turiste kasutama paberkaarte ja reisijuhte. Kuberner aleksandr beglov teatas, et linna turismiinfokeskuses jagatakse alternatiivseid navigatsioonivahendeid ning et Ask Me mobiilne teeninduspersonal aitab piirkonnas navigeerida.

Viimane suurem katkestus toimus Peterburi rahvusvahelise majandusfoorumi (SPIEF) ajal 3.–6. juunini, kus osales ka putin. Interneti blokeerimine algas ürituse esimesel päeval. Elanikud kaebasid, et isegi valges nimekirjas olevad veebisaidid olid maas. Vaatamata neile meetmetele ründasid Ukraina droonid Peterburi naftaterminali, mis asub SPIEF-i toimumiskohast vaid 17 km kaugusel.

Meeldetuletuseks, miks venemaal on mobiilne internet põhiline: internetikaabli otsa kodu saamine võtaks mõni aasta aega, sestap ongi ainuke alternatiiv mobiilne internet ehk siis tõrked mobiilses internetis tähendavad tõrkeid enamusele internetikasutajatele.

16. Lühiuudised

Bulgaaria peaminister Rumen Radev teatas, et tema riik paneb veto Euroopa Liidu uutele venemaa-vastastele sanktsioonidele. Reutersi andmetel tõi Bulgaaria peaminister, kes on venemeelsete vaadetega euroskeptik ja võitis aprillis parlamendivalimised, välja piirangute negatiivse mõju riigi majandusele ja oma vastuseisu sanktsioonidele vene Õigeusu patriarh kirilli vastu. Päev varem laiendas EL oma sanktsioonide nimekirja, lisades sinna 34 isikut ja 47 üksust, mis on seotud venemaa sõjatööstuskompleksi, varilaevastiku ja poliitilise tegevusega, sealhulgas patriarhi enda.

Ukraina liitlased lubasid Ukrainale kokku 4 miljardit dollarit sõjalist abi, ütles kaitseminister Mõhhailo Fjodorov pärast Ramsteini formaadis toimunud kohtumise lõppu Belgias 18. juunil.

Euroopa Liidu juhid leppisid 18. juunil kokku venemaa-vastaste sanktsioonide pikendamises tavapärase kuuekuulise perioodi asemel veel 12 kuu võrra.

vene meedia teatas, et Nõukogude Liidu juhi Leonid Brežnevi lapselapselaps Anton Milajev langes Ukrainas vangi. 45-aastane vene sapöör liitus sõtta eelmisel sügisel, kaotas novembris kontakti sugulastega ja ilmus hiljem välja Ukraina vangistuses Hersoni oblastis.

maria zahharova hoiatas NATO-t hävitava vastuse eest, kui venemaa Föderatsiooni üritatakse rünnata.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.